3-13-1594/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1594 Haldusasi OÜ Vesinik kaebus Keskkonnaministeeriumi hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjoni 13.03.2013 otsuse punkt 2 tühistamiseks; Keskonnaministeeriumi 29.09.2013 vaideotsuse nr 12-24.3/13/3501-3 tühistamiseks ja litsentsikomisjoni kohustamiseks väljastada kaebajale hüdrogeoloogiliste tööde litsents. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Vesinik Vastustaja – Keskkonnaministeerium

Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 10.11.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Vesinik esitas 04.12.2012 Keskkonnaministeeriumi hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjonile (edaspidi komisjon) taotluse litsentsi väljastamiseks puurkaevude ja - aukude projekteerimiseks, rajamiseks ja likvideerimiseks ning hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimiseks.

2. Komisjon väljastas 10.01.2013 OÜ-le Vesinik hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi nr

351 puurkaevude ja -aukude projekteerimise, puurimise ja likvideerimise lubamiseks kehtivusajaga kuni 13.03.2013.

3. Komisjoni 13.03.2013 istungil otsustati OÜ-le Vesinik litsentsi hüdrogeoloogilisteks uuringuteks mitte väljastada.

OÜ Vesinik esitas 19.04.2013 Keskkonnaministeeriumile vaide komisjoni 13.03.2013 otsusele, mille Keskkonnaministeerium jättis 29.05.2013 vaideotsusega nr 12-24.3/13/3501-3 rahuldamata.

4. OÜ Vesinik esitas 25.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse komisjoni 13.03.2013 otsuse punkti 2 tühistamiseks, Keskkonnaministeeriumi 29.05.2013 vaideotsuse nr 12- 24.3/13/3501-3 tühistamiseks ning komisjoni kohustamiseks väljastada kaebajale hüdrogeoloogiliste tööde litsents.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse osalist ja vaideotsuse tervikuna tühistamist ning hüdrogeoloogiliste tööde teostamise litsentsi väljastamiseks kohustamist. Samuti palub vastustajalt välja mõista enda menetluskulud.

5.1. Otsus on kaebaja arvates õigusvastane ning vastustaja on rikkunud nii selgitamiskohustust, kui ka uurimisprintsiipi. Otsus pole proportsionaalne ja kaebaja hinnangul sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Kaebaja arvates ei sisalda otsus, mis oma sisult on sedavõrd koormav, piisavat motivatsiooni. Vastustaja ei lähtunud kaalutlusõiguse teostamisel seadusest.

5.2. Vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud veeseaduse (VeeS) § 123 lõiget 4. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 21.05.2004 määrusest nr 201 „Hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsi taotlemise, andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ning litsentsi vorm“ (edaspidi Määrus nr 201) ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 4 on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaebaja leiab, et vastustaja on ületanud kaalutlusõiguse piire seades kaebajale täiendavaid tingimusi litsentsi saamiseks, mida seadus ei sätesta. Vastustaja tõlgendus on vastuolus nii seaduse teksti kui mõttega.

Nimelt nõuab VeeS § 123 lg 4 p 2 sõnaselgelt vaid üldist hüdrogeoloogiliste tööde kogemust. Sama paragrahvi 123 lõige 1 määrab, millised tööd on hüdrogeoloogilised tööd. Hüdrogeoloogiliste tööde hulka kuuluvad nii uuringud, kaardistamine, projekteerimine, puurimine kui likvideerimine. Seega piisab ükskõik millise hüdrogeoloogilise töö liigi kogemusest.

Vastustaja tõlgendus looks olukorra, kus litsentsi taotlemine isikul, kes ei ole varem omanud nt hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi, oleks üleüldse võimatu, sest tõlgenduse kohaselt oleks litsentsi taotlemiseks vajalik eelnev uuringute alane töökogemus, mida aga ei ole võimalik teostada ilma litsentsi omamata. Seega on seaduse tekstist ja loogikast lähtuvalt võimalik taotleda litsentsi omades eelnevat töökogemust vähemalt ühes, ükskõik millises, hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas. Eelnevat toetab ka asjaolu, et töökogemuse olemasolu on vaid teine kahest kvalifitseerivast nõudest. Esmalt peab litsentsi taotlejal olema ka vastavasisuline kõrgharidus või kõrgharidusega spetsialist. Seega seadusandja on pidanud erinevate hüdrogeoloogiliste tööde litsentsimisel piisavaks kõrgharidusega spetsialisti olemasolu ja vähemalt ühe hüdrogeoloogilise töö liigi kogemust.

5.3. Komisjon on oma otsusega ise tuvastanud ja kinnitanud, et OÜ Vesinik on viimase aasta jooksul koostanud ühe hüdrogeoloogilise uuringu. Lisaks sellele on OÜ Vesinik teostanud mitmeid muid hüdrogeoloogilisi töid. Seega on OÜ Vesinik poolt täidetud hüdrogeoloogilise uuringu litsentsi saamiseks esitatud nõuded – OÜ Vesinik omab vähemalt üheaastast hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemust. Seetõttu ei ole litsentsikomisjoni keeldumine litsentsi väljastamisest põhjendatud ega seaduslik.

5.4. Vastustaja on seisukohal, et üheaastase töökogemuse sisustamine on määratlemata õigusmõiste ning haldusorgan on selle sisustanud 3 tööga aastas. Kaebaja arvates ei ole selline tõlgendus kooskõlas seaduse regulatsiooniga ning lisatingimuste täiendav määramine kitsendab kaebaja seadusest tulenevaid õigusi ja laiendab kohustusi riivates õiguspärast ootust.

Isegi kui asuda seisukohale (mis antud juhul ei ole küll seaduslik), et komisjonil on õigus sätestada lisatingimusi, tuleb lisatingimused teha teatavaks adressaatidele piisava tähtajaga, et adressaatide õigused ei saaks kahjustatud. See, kui haldusorgan sätestab adressaadile teatud tingimused alles loa taotlemise käigus puhkenud vaidluse ajal, ei ole adressaadi hinnangul õiguspärane ega proportsionaalne. Tegemist on haldusorgani sõnamurdliku käitumisega, mis on keelatud lähtuvalt HMS §-st 6.

Määruse nr 201 § 5 lg 1 p 2 sätestab, et lisaks keskkonnatehnoloogiaalast kõrgharidust tõendavale diplomile tuleb esitada kirjalik tõend selle kohta, et isik on teinud ühe aasta hüdrogeoloogilist tööd. Määrus määrab, et isik peab olema teinud ühe aasta hüdrogeoloogilist tööd. Seega ka Määrus nr 201 ei sea mingeid täiendavaid tingimusi – millal tööd peavad olema tehtud, kui palju neid peab olema tehtud, kui pikad tööd peavad olema jne.

Kuna OÜ Vesinik omas eelnevalt 02.02.2011 väljastatud hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi nr 300, millega olid lubatud ka hüdrogeoloogilised uuringud, siis OÜ-l Vesinik on rohkem kui üheaastane hüdrogeoloogiliste tööde kogemus. Kuna 2011.a väljastatud litsentsile kehtisid samasugused nõuded, siis oli litsentsi väljastaja veendunud, et OÜ-l Vesinik on vähemalt üheaastane hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemus. Seadusandja ei nõua, et isik peab igal aastal tegema vähemalt ühe hüdrogeoloogilise töö, piisab kui isik on omandanud vähemalt üheaastase hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemuse.

5.5. Asjakohatu on vastustaja poolt näitena ja vastuse lisadena esitatud kahe muu ettevõtja (Maves AS ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ) poolt teostatud hüdrogeoloogiliste tööde loetelu. Kõik hüdrogeoloogilised uuringud on erinevad, lähtuvalt nende ülesannetest ja muudest parameetritest. Ka esitatud lisadest nähtub, et tööde eesmärgid on olnud vägagi erinevad ja ka nö eeskujuks toodud tööde hulgas on töid, mille pikkus on „vaid“ 9 ja 11 lk. Eeskujuks toodud OÜ Eesti Geoloogiakeskus on Keskkonnaministeeriumi enda valitsemisalas asuv riigile kuuluv ettevõte. Seega on vägagi küsitav haldusorgani õiguspärane tegevus, kus olles ühelt poolt litsentsi andja, põhjendatakse litsentsi andmisest keeldumist muuhulgas enda poolt juhitava konkureeriva äriühingu praktikaga.

OÜ Maves tööde puhul on loetelus esitatud kõik hüdeogeoloogilised tööd (puurkaevude rajamised, veeproovide võtmised jne.), et näidata tööde suurt mahtu. Ka kaebaja OÜ Vesinik on 2012.aastal teinud rohkem kui 20 hüdrogeoloogilist tööd.

Samuti ei ole haldusorgan seadnud ühegi normatiivaktiga ühtegi näidist ega nõuet, milline peaks olema nn litsentsikõlbulik hüdrogeoloogiline uuring, mistõttu viitamine teiste isikute teostatud tööde nimekirjale ja töödele on asjakohatu.

5.6. Haldusorgan on HMS §-st 6 tulenevast uurimisprintsiibist kohustatud selgitama menetlusosalistele menetluse etappe ning vajalikke tõendeid. Käesoleval juhul pole vastustaja selgitanud, milliseid tõendeid on vaja esitada.

Vastustaja 27.09.2013 vastuses kaebusele kinnitatakse selgituskohustuse rikkumist, mis oleks võinud ehk viia teistsuguse järelmini. Vastustaja ei ole lahendanud asja igakülgselt ja objektiivselt. Vastustaja ise on tunnistanud, et nimetatud projekt on läbi vaadatud ainult pealiskaudselt ning omamata kõiki dokumente.

Kogu põhjaveekomisjoni 16.01.2013 protokolli uurides on selge, et komisjonil ei ole olnud piisavalt materjali, komisjoni liikmed on erinevatel arvamustel ja mingit otsust komisjoni liikmed langetanud ei ole. Vastustaja poolt tsiteeritud komisjoni liikmed Leonid Savitski ja Madis Metsur on vastavalt OÜ Eesti Geoloogiakeskus ja AS Maves töötajad, milliste ettevõtete tööde näidetele on vastustaja oma vastuses kohtule tuginenud. Kaebajale jääb mulje, et pigem on tegemist konkureerivate ettevõtete nn ringkaitsega. Vastuses kaebusele on vastustaja leidnud, et: “Põhjaveekomisjon oleks tahtnud näha kõiki uuringuga seotud dokumente, alates töövõtulepingust kuni pumpamiskatse protokollidena jne ning seetõttu ei nõustunud põhjaveekomisjoni liikmed tööd läbi vaatama. Kuid ka pealiskaudselt läbivaatamisel on komisjoni liikmed teinud siiski pigem negatiivseid märkusi töö kohta.“ Hoolimata vastustaja poolt viidatud negatiivsele hinnangule on põhjaveekomisjoni liige Andres Marandi leidnud: „Tegemist ei ole veevarude arvutuse tööga. Kuigi konkreetne lähteülesanne ei ole teada, siis sissejuhatusest saab lugeda, et aruanne on koostatud vastamiseks konkreetsetele Keskkonnaameti küsimustele. Kasutatud valemid ja arvutused on pädevad. Parameetrid on küll võetud üldised kuid nende muutmine ei muuda arvutustulemusi oluliselt. Välja on eraldatud puurkaevude maksimaalne mõjuraadius ning on hinnatud alandus mõjuraadiuse sisse jäävate kaevude puhul. Töös on toodud info, kus Keskkonnaamet teatab, et alal on põhjaveevaru olemas, kuid puurkaevude tehnilised parameetrid ei võimalda suurendada Laabi farmi puurkaevude veevõtu kogust. Antud töö ongi tehtud puurkaevude tehniliste näitajate välja arvutamiseks.“ Seega on komisjoni liige leidnud, et tööd tuleb vaadelda tema ülesande püstitusest lähtuvalt ning seetõttu on töö korrektne. Seepeale on komisjoni esimees Madis Metsur leidnud: „Kuna meil ei ole hüdrogeoloogilise uuringuga seotud kõiki dokumente, k.a.kirjavahetust Keskkonnaametiga, siis me võimegi jääda vaidlema ning ei saa täna otsust vastu võtta.“

Vastustaja on tuginenud väitele, et OÜ Vesinik töö puudustele on viidanud ka Keskkonnaamet. Vastustaja poolt lisatud (vastuse lisad 17 ja 18) kirjavahetus on leidnud aga aset ajal, mil kohus oli juba avalduse menetlusse võtnud. Keskkonnaamet asub samuti vastustaja valitsemisalas ning lisaga 17 esitatud kirja viimasest lõigust nähtub selgelt, millise telefonivestlusega ning millise tegeliku sisuga on Keskkonnameti spetsialisti poole pöördutud. Viimases lõigus Keskkonnameti spetsialist Marju Kaivapalu avaldab arvamust, milliseid ja kui palju uuringuid peaks teostama litsentsi saamiseks ning OÜ Vesinik tööd ei saa pidada ekspertarvamuseks. Seega - samas haldusalas olev amet annab toetavaid/negatiivseid hinnanguid valdkonnas, mis tema pädevusse üleüldse ei kuulu. Sama amet on oma kirjas väljendanud seisukohti, et nimetatud töö käigus küsiti täiendavaid selgitusi, peeti neid piisavaks ning luba väljastati. Töö käigus pöörduti eksperdi poole ja leiti, et ekspert tõestas, et võetav veekogus on võimalik. Vaid tund aega oma seisukohtade avaldamise järgselt on Keskkonnaameti töötaja Marju Kaivapalu „saanud aru“ oma vastuse vastuolulisusest ning edastanud seisukoha (vastustaja esitatud lisa 18), et amet väljastas loa ettevõtte (so.tellija) riisikol. Loas sellist lisaklauslit (mis oleks ka ilmselt ebaseaduslik) ei ole. Seega on vastustaja poolt kohtuvaidluse käigus loodud ja esitaud tõenditest näha vaid seda, kuidas vastustaja üritab ametkondlikult õigustada vastuolulisust oma töös (uuringu alusel luba väljastati kuid hiljem väidetakse, et uuring oli ebakvaliteetne) ning luua laiaulatuslikku ametkonnasisest kandepinda näitamaks OÜ Vesinik tööd ebakvaliteetsena.

Vaide vastuses viidatakse veeseaduse üldnormis (§ 35 lg 1) fikseeritud keskkonnaeesmärgile

– põhjavee seisundit ei tohi halvendada. Tegemist on üldnormiga, millele viitamine ilma konkreetset tegevust kirjeldamata, on sisutühi. Komisjon ei ole näidanud kuidas OÜ Vesinik poolt Laabi farmi hüdrogeoloogiline uuring halvendas või võis halvendada põhjavee seisundit. Seda eriti olukorras kus Keskkonnaamet ise väljastas kompleksloa sama uuringu alusel ning veekasutus toimub tänaseni uuringule tugineva loa alusel. Ka on Keskkonnaamet oma kirjades väljendanud seisukohta, et põhjaveevaru arvestades on võimalik Laabi farmide veevõttu suurendada.

AS Tallegg tellis OÜ-lt Vesinik Laabi farmi puurkaevude puhastustööde aruande, mille OÜ Vesinik koostas 29.06.2011. Aruanne käsitles puurkaevude konstruktsioone ja pumpamistöid. Esitati ka pumpamispäevikud. Aruande alusel pöördus AS Tallegg 30.10.2011 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poole taotlusega suurendada kompleksloas Laabi farmi puurkaevude lubatava veevõtu kogust. Keskkonnaamet sellega ei nõustunud, esitades oma 30.11.2011 kirjaga vastuväiteid. Seejärel koostas OÜ Vesinik vastuväidetest lähtuvalt 09.01.2012 uuringu, milles viitas oma esimesele tööle ning Keskkonnaameti vastuväidetele. Töös anti ka selgitused Keskkonnaameti vastuväidetele. Seejärel Keskkonnaamet pöördus veel eksperdi poole ning saadud töö ja selgituste põhjal otsustas loa väljastada. Sellist kulgu kinnitab ka Marju Kaivapalu poolt 24.09.2013 Heddy Klasenile saadetud e-kiri, mille vastustaja on oma vastusele lisanud.

Eelnev näitab, et litsentsikomisjon ei ole vaadelnud kogu protsessi selle ülesandesteesmärgist lähtuvalt; ei ole arvestanud, et esitatud töös on viidatud eelnevale puhastustööde aruandele, mille puudumist komisjoni liikmed ette heidavad. Komisjon ei pööranud tähelepanu, et Keskkonnaamet on saanud oma vastuväidetele ammendavad vastused töö alusel ning on seejärel loa väljastanud. Samuti on kohatu vastustaja vastuses viide põhjaveekomisjoni liikme Madis Metsuri arvamusele, et võib tekkida olukord kus vett üldse ei ole. Seda olukorras, kus Keskkonnaamet on eelnevalt oma kirjades kinnitanud, et veevaru arvestades on veevõttu võimalik suurendada vastavalt soovitud tasemele.

5.7. Vaidemenetluses on punktis 2.1 vastustaja täiendanud oma õiguslikke põhjendusi. Lisaks on vaideotsuses asunud vastustaja punktis 2.1 viimases lõigus seisukohale, et tegema peaks vähemalt 3 tööd aastas. Kuivõrd selliseid nõudeid ei tulene seadusest, leiab kaebaja, et esmalt täiendavate tingimuste seadmine ning vaideotsuses nende karmistamine, ei ole põhjendatud või kooskõlas kaalutlusõigusega. Vaideotsus on ebaseaduslik ning rikub iseseisvalt kaebaja õigusi.

Vastustaja on oma vaideotsuses ja protokollis nr 22 viidanud sellele, et kaebaja on läbi viinud ebapädevalt teatud uuringu, samas pole viidatud alusdokumentidele, millest nähtuks see, millisel alusel on leitud, et uuring ei ole sobiv. Lisatud pole seda, kelle hinnangul pole uuring sobiv ning millistele õiguslikele põhjendustele tuginedes leitakse, et uuringu ebasobivus võiks olla aluseks litsentsi andmisel. Kaebaja leiab, et vastustaja argumentatsioon on pealiskaudne.

Punktis 2.1 on komisjon ebaselgel seisukohal – otsuses tugineti seisukohale, et isikul puudub piisav töökogemus, samas on aga komisjon analüüsinud isiku poolt tehtud tööd. 10.01.2013 toimunud komisjoni istungil juhiti Taavo Katteli tähelepanu töös esinenud puudustele kuid ei esitatud seisukohta, et töö oleks olnud ebakvaliteetne või ei kvalifitseeruks tehtud tööna nõutava töökogemuse alla. Komisjon oma selgitustes viitas ka põhjaveekomisjoni istungile, mille protokollist aga nähtub, et põhjaveekomisjon ei asu mingile seisukohale (http://www.envir.ee/1285) – komisjoni liikmed avaldavad vastandlikke seisukohti ja tõdetakse, et kuna neil ei ole kogu materjali, võivadki nad jääda vaidlema ega saa otsust vastu võtta. Punktides 2.1. 1-4 on loetletud rida puudusi, mis näitavad, et Laabi farmi uuring ei olnud läbiviidud nõuetekohaselt ning mille tulemused olid seetõttu väärad. Ometi on Keskkonnaamet sellesama uuringu alusel loa väljastanud. Seega on sama, Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev ametkond tunnistanud uuringu piisavaks, et selle alusel anda haldusakt – keskkonnakompleksluba. Punktides 2.1. 1-4 loetletud puuduste puhul ei ole viidatud, millele tuginedes oleks uuringu pidanud läbi viima just nii nagu punktides kirjeldatud. Ei ole ühtegi viidet, millise normi vastu on OÜ Vesinik uuringu puhul eksitud. Viidatakse veeseaduse üldnormile, millele viitamine ilma konkreetset tegevust kirjeldamata, on sisutühi. Komisjon ei ole näidanud kuidas OÜ Vesinik poolt Laabi farmi hüdrogeoloogiline uuring halvendas põhjavee seisundit. Seda eriti olukorras kus Keskkonnaamet ise väljastas kompleksloa sama uuringu alusel ning veekasutus toimub tänaseni uuringule tugineva loa alusel. Punkti 2.1 viimases lõigus asub litsentsikomisjoni esimees seisukohale, et teha tuleks vähemalt kolm tööd aastas ja üks töö ei tõenda piisavat töökogemust. Selline seisukoht ei tugine ühelegi õigusaktile ning on ebaseaduslik. Uurimistööd võivad olla väga erineva kestvusega, raskusastmega jne. ning komisjoni esimees ei saa suvaotsusega määrata, et töökogemust tõendab tükiarvuliselt kolme töö tegemise kogemus. Küll aga on komisjoni esimees asunud õigele järeldusele, et töö kvaliteet peab olema selline, et see täidaks oma eesmärgi. Nimelt on OÜ Vesinik poolt Laabi farmi uuring täitnud oma eesmärgi – Keskkonnaamet on tellijale loa väljastanud.

5.8. Kaebaja leiab, et arvestades käesolevas kaebuses esitatud asjaolusid tuleb kohustada vastustajat väljastama kaebajale litsentsi hüdrogeoloogilisteks uuringuteks.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

6.1. Vastustaja hinnangul on haldusakti motivatsioon piisav ja kaalutlused on olnud eesmärgipärased, seaduslikud ja proportsionaalsed. Kaebaja ei ole täpsustanud, miks on otsus põhjendamata, ebaproportsionaalne ja milliseid kaalutlusvigu on tehtud.

6.2. Vaideotsuses on selgitatud, et töökogemus peab olema just selles valdkonnas (kas hüdrogeoloogiline kaardistamine, hüdrogeoloogiline uuring, puurkaevude ja -aukude projekteerimine, puurkaevude ja -aukude puurimine ning likvideerimine), milleks tegevusluba taotletakse.

VeeS § 123 lõike 4 kohaselt antakse hüdrogeoloogiliste tööde litsents isikule, kellel on vastav haridus ning vähemalt üheaastane hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemus. Arvestades, et sama paragrahvi lõikes 1 loetletud hüdrogeoloogilised tööd on oma iseloomult niivõrd erinevad ja nõuavad erinevaid teadmisi ja oskusi, tuleb kahte eelnimetatud sätet koostoimes tõlgendada selliselt, et litsentsi saamiseks peab isikul olema töökogemus just vastavas taotletavas veeseaduse § 123 lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkonnas. Eelnimetatud põhjusel ei saa piisavaks lugeda töökogemust, kui see on saadud mõnes muus veeseaduse § 123 lõikes 1 nimetatud hüdrogeoloogilise töö valdkonnas. Täpsem põhjendus sisaldub vaideotsuses (p 2.1).

6.3. Töökogemuse mõiste on määratlemata õigusmõiste ja seega on haldusorganil kaalutlusruum sisustada üheaastast hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemust ja hinnata füüsilise isiku või juriidilise isiku töötaja töökogemuse vastavust või mittevastavust veeseaduse § 123 lõike 4 punktile 2.

Vastustaja märgib, et hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjoni väljakujunenud praktika kohaselt veendub komisjon isiku töökogemuse olemasolus ja küsib litsentsi taotlejalt tõendeid kuni komisjon on kindel, et isikul on piisav töökogemus ja teadmised hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks asjatundlikult.

Vastustaja lähtus otsuse tegemisel ka asjaolust, et isik, kellel puudub tegelik töökogemus hüdrogeoloogiliste uuringute vallas võib muuhulgas seada ohtu põhjavee hea seisundi. Näiteks kui hinnata mõne piirkonna põhjaveevaru suuremaks, kui see tegelikult on ja seetõttu kasutataksegi piirkonnas põhjavett rohkem kui tohiks, on tagajärjeks põhjavee liigvähendamine. Põhjavee liigvähendamise korral tungib sügavatesse põhjaveekihtidesse sisse soolane vesi ja langeb põhjaveekihi survetase. Maapinnalähedaste põhjaveekihtide korral aga kuivavad allikad, järvede ja jõgede veetase alaneb, sood kuivavad ja hävivad muud põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid.

6.4. Vaideotsuses on selgitatud, et kolm kvaliteetset tööd aastas on võetud aluseks lähtudes väljakujunenud halduspraktikast. Näited kahe ettevõtja (Maves AS ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ) litsentsi kehtivuse ajal tehtud hüdrogeoloogilistest uuringutest on esitatud lisades (lisa 12 ja lisa 13). Samuti on näiteks lisatud Maves AS koostatud hüdrogeoloogiline uuring „Türi linna ühisveeja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekt. Türi linna Türi-Alliku veehaarde põhjaveevaru uuring ja põhjaveevaru kinnitamine“ ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ koostatud hüdrogeoloogiline uuring „Valio Eesti AS Laeva Meierei veehaarde põhjavee tarbevaru hindamine“ (lisa 14 ja lisa 15). Litsentsikomisjon arvestab, et hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omaja hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas teostab või võib teostada veehaarete põhjaveevaru uuringuid ja arvutusi jm suuremahulisi töid.

Arvestades väljakujunenud halduspraktikat on vastustaja hinnangul 7-lehelise töö koostamine (koos tiitellehe ja sisukorraga) aasta jooksul ebapiisav ja käsitletav pigem eksperthinnanguna kui hüdrogeoloogilise uuringuna. Isegi koos ühekordse katsepumpamisega ei kulu sellise töö tegemiseks rohkem kui 1 kuu. Lisaks on töös tehtud sisulised vead, millest on juttu ka vaideotsuses (p 2.1). Üks 7-leheline uuring ehk eksperthinnang ei ole võrdsustatav üheaastase hüdrogeoloogiliste uuringute alase töökogemusega ning muude hüdrogeoloogiliste tööde, nt puurkaevude puurimise töökogemust ei saa lugeda piisavaks hüdrogeoloogiliste uuringute tegemiseks. Ka kaebuse esitaja ise on kaebuses korduvalt maininud, et ettevõtjal on üheaastane hüdrogeoloogiliste tööde tegemise, mitte hüdrogeoloogiliste uuringute alane töökogemus.

6.5. Uuringu vaatas läbi hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjon, kes on pädev hindamaks hüdrogeoloogiliste uuringute kvaliteeti. Lisaks sai komisjon informatsiooni Laabi farmi puurkaevude (http://otsi.eelis.ee/PRK0002061 ja http://otsi.eelis.ee/PRK0002060) kohta Balrock OÜ-lt (lisa 16).

Vastustaja on ka vaideotsuses põhjendanud, miks ei loetud Vesinik OÜ tehtud hüdrogeoloogilist uuringut ehk eksperthinnangut asjatundlikuks. Nimetatud põhjused olid järgmised: 1) hüdrogeoloogilise uuringu käigus on mõõdetud puurkaevude põhjaveetaset ja tehtud pumpamistöid, kuid nende tööde tulemusel ei määratud hüdrogeoloogilise uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalike arvutuste tegemiseks hüdrogeoloogilisi parameetreid (nt põhjaveekihi veejuhtivust, põhjavee tasemejuhtivust). Hüdrogeoloogilise uuringu jaoks vajalike arvutuste tegemisel on kasutatud kohapeal määratud hüdrogeoloogiliste parameetrite väärtuste asemel kirjanduses toodud hüdrogeoloogiliste parameetrite keskmisi väärtusi, mis on liiga üldised konkreetsete puurkaevudega seotud ülesande lahendamiseks. 2) töös ei käsitleta Laabi farmi puurkaevude konstruktsiooni, kuna väidetavalt vastab puurkaevude konstruktsioon kehtivate õigusaktide nõuetele ning puurkaevu konstruktsioon ei ole takistuseks puurkaevudega välja pumbatava veehulga suurendamisel. Laabi farmi puurkaevud on rajatud 1970ndatel aastatel (http://otsi.eelis.ee/PRK0002061 ja http://otsi.eelis.ee/PRK0002060) ning nii vanade ehitiste konstruktsiooni korrasolekut tuleks põhjendada, kas teoreetiliselt või teostada videouuring puurkaevude konstruktsiooni kontrollimiseks. Lisaks sõltub puurkaevu tootlikkus puurkaevu rajamiseks kasutatud torude läbimõõdust. Samuti on teada, et eelnimetatud puurkaeve on korduvalt puhastatud, kuna juba praeguse veevõtu juures annavad need liiva (viide Balrock OÜ eksperthinnangule). 3) pärast puurkaevude puhastamist liivast oleks tulnud määrata ka puurkaevude liivaandvus ning arvestada selle teguriga puurkaevude suurema veevõtu lubamise või mitte lubamise juures. 4) tehtud töös on leitud, et puurkaevude tootlikkust tohib tõsta arvestades ainult vaba kasutusse mitteantud põhjaveevaru kogust. Kuid tegelikult seda teha ei saa ega tohigi, kuna tootlikkust ei luba tõsta puurkaevude konstruktsiooni iseärasused ega puurkaevudega avatud põhjaveekihi hüdrogeoloogilised omadused. Juba praegu on uuringu objektiks olnud puurkaevudes suur liivaandvus. Seejuures on puurkaevude hoolduse juures nende tootlikkust vastupidiselt Vesinik OÜ järeldustele piiratud vastavate torustikku paigaldatud drosselseibidega, eesmärgiga ekspluateerida puurkaevusid liivaandvuse piirist väiksemal tootlikkusel.

6.6. Erinevate otsuste taga litsentside väljastamisel on erinevad kaalumisel olnud taotlusmaterjalid koos lisadega. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde (p 2.2). Hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjoni poolt OÜ Vesinik tehtud töös esinenud vigadele viitamine näitabki seda, et töö ei ole kvaliteetne. Põhjaveekomisjon oleks tahtnud näha kõiki uuringuga seotud dokumente alates töövõtulepingust kuni pumpamiskatsete protokollideni jne ning seetõttu ei nõustunud põhjaveekomisjoni liikmed tööd läbi vaatama. Kuid ka pealiskaudsel läbivaatamisel on komisjoni liikmed teinud siiski pigem negatiivseid märkusi töö kohta.

OÜ Vesinik tehtud uuringu vigade loetelu koostamisel on lähtutud uuringu eesmärgist ja hüdrogeoloogilistest teguritest. Samuti on OÜ Vesinik töö puudustele viidanud Keskkonnaamet (lisad 17 ja 18), OÜ Vesinik uuringus tehtud järeldustele vastupidisel arvamusel on ka Balrock OÜ. Keskkonnakompleksloa muutmisel sai otsustavaks pigem vaba põhjaveevaru olemasolu Harku vallas ning kaevude ekspluateerimine suurema tootlikkuse juures toimub praegu ettevõtja omal riisikol.

6.7. HMS § 84 lg 1 kohaselt oleks Keskkonnaministeerium pidanud vaideotsuse tegema 10 päeva jooksul ehk 30.aprillil. Kuna Keskkonnaministeerium saatis 29.aprillil kirja, et soovib vaidele vastata HMS § 84 lõike 2 kohaselt 30 päeva võrra pikendatud tähtajaga, siis oli vastamise tähtaeg 29.05.2014. Seega on kaebaja etteheide tähtajast mitte kinnipidamise kohta alusetu.

6.8. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust ja uurimisprintsiipi ning kuidas selline asjaolu vastustaja vastustest täiendavalt selgub.

6.9. Vastustaja täpsustas 27.09.2013 vastuses kaebajale, et asjakohane menetlus algas vastustaja 28.11.2012 saadetud kirjaga nr 12-24.3/10408-1, mitte kaebaja 04.12.2014 esitatud taotlusega hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi saamiseks, nagu väidab kaebaja 25.07.2013 kaebuses. Seega omasid väited kuivkäimla kohta projektis käesoleva asjaga puutumust seetõttu, et vastustaja palus esimest korda Vesinik OÜ-l tulla komisjoni just projekti pärast, millele ei olnud märgitud kuivkäimla kui potentsiaalse puurkaevu vee reostusobjekti asukohta. Pärast sellise kutse saamist soovis Vesinik OÜ esitada ka taotluse hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi saamiseks, et kahte temaga seotud menetlust arutataks ühel komisjoni istungil. Komisjon oli sellise asjade lahendamisega nõus. Vastustajal ei ole olnud pahatahtlikke eesmärke nagu väidab kaebaja.

6.10. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei lähtu regulatsiooni eesmärgist, mis on tagada hüdrogeoloogiliste tööde tegijate pädevus ja tööde ohutus (menetluse ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 21.05.2004 määrus nr 201 „Hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsi taotlemise, andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord“ § 1). Kuni 01.07.2014 kehtinud veeseaduse § 123 lõike 4 p 2 hüdrogeoloogiliste tööde kogemus ei saa olla omandatud ükskõik millise hüdrogeoloogilise töö valdkonnas, kuna need tööd on niivõrd erinevad ning nõuavad erinevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi. Nii ei pruugi isik, kes on varasemalt tegelenud vaid puurkaevude puurimisega, osata teha hüdrogeoloogilisi arvutusi, et hinnata mõne linna põhjaveevaru. Seepärast tulebki hüdrogeoloogiliste tööde asjatundlikuks, eesmärgipäraseks ja ohutuks tegemiseks tõendada töökogemust just selles valdkonnas, milleks litsentsi soovitakse. Samuti on väär kaebaja arusaam sellest, et vastustaja tõlgendus looks olukorra, kus litsentsi taotlemine isikul, kes ei ole varem omanud näiteks hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi, oleks üleüldse võimatu, sest tõlgenduse kohaselt oleks litsentsi taotlemiseks vajalik eelnev uuringute alane töökogemus, mida aga ei ole võimalik teostada ilma litsentsi omamata. Juhul, kui juriidiline isik taotleb hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi esimest korda, kontrollitakse, kas ettevõtja vastutava(te)l töötaja(te)l on taotletavas valdkonnas veeseaduse §

123 lõike 4 või 5 kohane nõutud haridus või töökogemus. Nõutud hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemus peab taotletavas valdkonnas olema omandatud töötades eelnevalt hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsi omava ettevõtja juures, kuid mitte hüdrogeoloogiliste tööde tegemise eest vastutava isikuna, vaid töötajana, kelle tööd kontrollib üle tööde eest vastutav isik. Samuti peab FIE-na hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas tegutseda sooviv isik esimest korda litsentsi taotledes tõendama haldusorganile oma varasemat töökogemust, mille ta on saanud mõne hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsi omava ettevõtja juures töötades. Siinkohal on oluline, et saadud töökogemus peab olema samas hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas, milles soovitakse iseseisvalt tegutsema hakata, kuna erinevatele töödele on kehtestatud erinevad nõuded ning erinevad tööd nõuavad erinevaid teadmisi ja oskusi. Seega on üheselt arusaadav, kuidas litsentsi esmataotlejad oma vajaliku töökogemuse omandavad ning kaebaja tõlgendus selles osas on ekslik.

6.11. Kuigi Maves AS hüdrogeoloogiliste tööde loetelus ei olnud kõik tööd hüdrogeoloogilised uuringud, siis ei olnud nende esitamise eesmärk kohtu eksitamine. Tööd esitati sellisel kujul, kuna ettevõte tegi väljavõtte kõikidest enda tehtud töödest, mitte ainult hüdrogeoloogilistest uuringutest. Antud juhtumi korral on aga oluline, et selles loetelus on enamus töid hüdrogeoloogilised uuringud ning vastustaja esitas kohtule ka ühe konkreetse Maves AS koostatud põhjaveevaru uuringu. Samuti ei oma asjas tähtsust see, kas valdkonna praktikat tõendatakse riigi osaühingu või eraettevõtte näitel. Oluline oli näidata, millised tööd tegelikult on hüdrogeoloogilised uuringud ja kui palju neid tegelikult võib ühe aasta jooksul teha. Kaebaja on kohtumenetluses täiendanud oma hüdrogeoloogiliste tööde loetelu töödega, mida tehakse keskkonnaministri 29.07.2010 määruse nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“ kohaselt puurkaevu rajamiseks, likvideerimiseks või projekteerimiseks, aga mitte hüdrogeoloogilisteks uuringuteks. Seepärast ei ole need töö arvestatavad kui hüdrogeoloogilised uuringud, mis oleks näiteks põhjaveevaru uuring ja ei tõenda hüdrogeoloogiliste tööde kogemust hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas.

6.12. Hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi taotlusi ei vaata läbi mitte põhjaveekomisjon, vaid hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjon. Põhjaveekomisjon keskendus Vesinik OÜ ühe 7-leheküljelise töö kvaliteedi hindamisele, mitte ei vaadanud seda tööd kogumis teiste dokumentidega, mis olid esitatud litsentsi saamiseks. Samuti ei hinnanud põhjaveekomisjon, kas töö on piisav just üheaastase hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonna töökogemuse tõendamiseks. Hüdrogeoloogiliste tööde komisjon hindas aga lisaks Vesinik OÜ tehtud uuringu kvaliteedile sedagi, kas töö on piisav tõendamaks isiku üheaastast töökogemust hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas. Vesinik OÜ koostatud uuringu tulemused olid vastavalt Balrock OÜ eksperthinnangule väärad. Ka A. Marandi ütlusest nähtub, et tegemist ei ole veevarude arvutuse tööga. Vesinik OÜ koostatud töö ei ole põhjaveevaru hindamine. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents hüdrogeoloogiliste uuringute tegemiseks antakse aga just selleks, et isik saaks teha muuhulgas ka näiteks põhjaveevarude uuringuid.

6.13. Vesinik OÜ tegutseb majandusja kutsetegevuses, kui soovib osutada hüdrogeoloogiliste uuringute teenust. Majandusja kutsetegevuses kehtib asjatundlikkuse põhimõte, mille kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on töö eripärale vastavad teadmised ja oskused. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab majandusja kutsetegevuse raames tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seonduvates küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise (sh puurkaevu ja -augu) ohutust, vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. Tulenevalt asjatundlikkuse põhimõttest ja ka asjaolust, et töökogemust tõendavad dokumendid ei ole alati haldusorganile kättesaadavad, on tõendamiskoormis asetunud rohkem taotlejale. Töökogemus on isiklik asjaolu ja seda tõendavad dokumendid on hüdrogeoloogilisi töid teostaval spetsialistil reeglina olemas ning iga spetsialist on huvitatud selliste dokumentide säilitamisest ja haldusorganile esitamisest, kui neid nõutakse. Hoolsuskohustus hõlmab ka tööks vajalike dokumentide säilitamist.

6.14. Kindlasti ei ole Maves AS ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ esindajate M. Metsur’i ja L. Savitski tsiteerimise korral tegemist konkureerivate ettevõtjate ringkaitsega. Esitatud ettevõtjate näol on tegemist kahe tavalise ettevõtjaga 16st ettevõtjast, kellele on antud hüdrogeoloogiliste tööde litsents hüdrogeoloogiliste uuringute alal. Kuna tegemist on selles valdkonnas pikka aega tegutsenud esinduslike ettevõtjatega ning

M. Metsur on lisaks ka põhjaveekomisjoni endine esimees ja L. Savitski selle pikaaegne liige ning mõlemad võtsid põhjaveekomisjoni istungil Vesinik OÜ töö osas sõna, siis kasutaski vastustaja just nende kahe ettevõtja töid, et näidata igapäevaselt hüdrogeoloogiliste uuringutega tegelevate ettevõtjate praktikat. Hüdrogeoloogiliste uuringute litsentside (uue regulatsiooni järgi tegevuslubade) andmisel tekkinud tavapärane praktika, millest lähtuvalt hinnatakse võrreldes teiste ettevõtjatega, kas taotleja esitatud tõendid on piisavad tõendamaks üheaastast töökogemust hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas või mitte. Selline halduspraktika on mistahes hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas.

6.15. Vastustaja pöördus Keskkonnaameti poole selgituste saamiseks keskkonnakompleksloa väljastamisega seonduva kohta alles kohtumenetluse ajal, kuna kaebaja pööras tähelepanu asjaolule, et Vesinik OÜ uuringu alusel on Keskkonnaamet väljastanud kompleksloa, alles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses. Asjaolu, kas uuringu alusel on kompleksluba väljastatud või mitte ei oma tähtsus üheaastase töökogemuse sisustamisel. Üheaastase töökogemuse juures on lisaks tööde kvaliteedile oluline tehtud tööde maht. Lisaks on antud küsimuses oluline, et hüdrogeoloogiliste tööde litsents hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas antakse muuhulgas ka põhjaveevaru uuringute tegemiseks. Vastustajale teadaolevalt ei ole Vesinik OÜ ega selle hüdrogeoloogiliste tööde eest vastutav isik, T. Kattel varem hüdrogeoloogilisi uuringuid teinud. Vesinik OÜ töös välja toodud veekoguse juures on puurkaevu liivaandvus suur ning puurkaevu tuleb hakata regulaarselt liivast puhastama, mis on kulukas ja mida õigel arvutamisel ei oleks vaja teha. Vastustaja palub kaebaja süüdistused vastustaja töö vastuolulisuse kohta jätta tähelepanuta, kuna need on alusetud.

6.16. Vaideotsuse punktis 2.1 on viidatud veeseaduse § 35 lõikele 1 seepärast, et kui Vesinik

OÜ-le antaks hüdrogeoloogiliste tööde litsents hüdrogeoloogilisteks uuringuteks ja ta ei ole hüdrogeoloogilisi uuringuid varem teinud, näiteks hinnanud põhjaveevaru, siis võib ta põhjustada põhjavee seisundi halvenemist. Näiteks tuleb teha põhjaveevaru uuringud selleks, et mingis piirkonnas ei kasutatakse põhjavett rohkem kui on selle looduslik veeressurss. Vastasel juhul võib sügavates põhjaveekihtides tungida põhjavette soolane või muu vesi ning maapinnalähedastes veekihtides võib põhjaveetase alaneda sedavõrd, et sellest toituvad pinnaveekogud või sood ei saa enam piisavalt põhjavett ning saavad seetõttu kahjustatud. Seega on oluline veenduda, et isikul, kellele antakse hüdrogeoloogiliste tööde litsents hüdrogeoloogilisteks uuringuteks oleks olemas nõutud üheaastane töökogemus, mis annab haldusorganile kindlust, et neid uuringuid tehakse pädevate isikute poolt seadmata ohtu põhjavee seisundit. Selleks et näidata, milliseid töid tehakse tegelikult hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas litsentsi omavate ettevõtjate poolt, esitas vastustaja kohtule näidiseks kahe ettevõtja poolt tehtud põhjaveevaru uuringuid. Sellisel juhul on kohtul võimalik võrrelda Vesinik OÜ tehtud tööd kahe sellise tööga, milliseid teevad hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas litsentsi omavad ettevõtjad.

6.17. Kaebaja viidatud Laabi farmi puhastustööde aruande kohaselt tehti töid, mida võib teha hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi alusel, mis on antud puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks ja puurimiseks. Kõik puurkaevude ja -aukude projekteerijad peavad tundma puurkaevu konstruktsiooni ja seda vajadusel kirjeldama või paberile kandma (seda nii puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks, likvideerimiseks kui ka rekonstrueerimiseks). Kõik puurkaevude ja -aukude puurijad teevad aga puurkaevude puhastuspumpamisi ja puurkaevu katsepumpamisi. Seega ei ole kirjeldatud töö puhul tegemist hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonna tööga, vaid puurkaevude ja -aukude projekteerimise, puurimise ja likvideerimise valdkonna tööga.

Hüdrogeoloogiline uuring on näiteks põhjaveevaru uuring, millele esitatavad nõuded on sätestatud keskkonnaministri 27.01.2003 määrusega nr 9 „Põhjaveevaru hindamise kord“. Põhjaveevaru hindamise ja teiste hüdrogeoloogiliste uuringute üheks oluliseks osaks on põhjaveevaru või põhjavee liikumise modelleerimine, mida Laabi farmi puhastustööde aruande kohaselt Vesinik OÜ vastutav töötaja, Taavo Kattel, teinud ei ole. Samuti ei ole Laabi farmi puhastustööde aruandes näiteks hinnangut põhjaveevaru varasema uurituse kohta, kirjeldatud põhjaveevaru tegelikke toitumistingimusi, põhjaveevaru kasutamise mõju hinnangut teistele veehaaretele, ehitistele ja pinnaveekogudele ning üldisele ökoloogilisele seisundile, soovitusi põhjaveevaru kasutamiseks või kaevu ekspluateerimiseks jm tegureid. Lähtudes eeltoodust ei tõenda Laabi farmi puhastustööde aruanne Vesinik OÜ vastutava töötaja töökogemust hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas.

Haldusorgani 13.03.2013 toimunud istungil otsustati veeseaduse § 123 lõike 6 punkti 2 alusel Vesinik OÜ-le litsentsi hüdrogeoloogilisteks uuringuteks mitte väljastada, kuna isikul ei ole veeseaduse § 123 lõike 4 punkti 2 kohast vähemalt üheaastast hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemust. Vastustaja hinnangul ei ole kahe puurkaevu uuring samaväärne üheaastase hüdrogeoloogiliste uuringute tegemise töökogemusega. Hüdrogeoloogiliste uuringute all mõeldakse muuhulgas mingi piirkonna või rohkem kui 500 m3 ööpäevas vett võtva veekasutaja põhjaveevaru hindamist. Sellised tööd on suuremahulised ja nõuavad nii erialast haridust kui ka varasemat töökogemust. Seetõttu on vastustaja jätkuvalt arvamusel, et üks väikesemahuline uuring, milles käsitleti kahe puurkaevu tootlikkust ja mille aruande vigadele on pööranud tähelepanu nii hüdrogeoloogiliste tööde komisjon, põhjaveekomisjon kui ka Balrock OÜ oma ekspertarvamuses, ei ole piisav üheaastase hüdrogeoloogiliste tööde kogemuse tõendamiseks ning saamaks litsentsi, mille alusel tohib hinnata mingi piirkonna või rohkem kui 500 m3 ööpäevas vett võtva veekasutaja põhjaveevaru.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.

HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

8. Menetlusosalistel on vaidlus VeeS § 123 lõike 4 tõlgendamise üle.

VeeS § 123 lg 4 kohaselt antakse hüdrogeoloogiliste tööde litsents isikule, kellel on vastav haridus ning vähemalt üheaastane hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemus. Sama paragrahvi lõige 1 määrab, et hüdrogeoloogiliste tööde hulka kuuluvad uuringud, kaardistamine, projekteerimine, puurimine ja likvideerimine. Kohus nõustub vaideotsuses (p 2.1) toodud haldusorgani põhjendustega ega korda neid otsuses. Haldusorgan ei ole seadnud taotlejale seadusest mittetulenevaid lisatingimusi, vaid on tõlgendanud VeeS § 123 lg-t 1 ja 4 koosmõjus ning lähtunud normi eesmärgist, milleks on tagada, et litsents väljastatakse üksnes piisava kompetentsiga isikule. Litsentsi eesmärk on ära toodud Määruse nr 201 §-s 1 (tagada tööde tegija pädevus ja tööde ohutus). Kompetents peab sealjuures olema töö tegemiseks, millele litsentsi taotletakse (mille tegemiseks litsents õiguse annab), kuna vastasel juhul muutub litsentseerimine eesmärgipäratuks. Üksnes VeeS § 123 lõike 4 grammatilisest tõlgendusest lähtumine ei ole seetõttu põhjendatud. Kohus nõustub kaebajaga, et Määrus nr 201 (kehtis kuni 30.06.2014) ei sätestanud litsentsi andmisele täiendavaid nõudeid lisaks vastava hariduse ja üheaastasele tööde tegemise kogemusele.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et selline tõlgendus ei muuda litsentsi taotlemist võimatuks. Vastustaja on õigesti selgitanud, et juhul, kui juriidiline isik taotleb hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi esimest korda, kontrollitakse tema vastutavate töötajate veeseaduse alusel nõutud haridust ja töökogemust taotletavas valdkonnas. Nõutud kogemus võib olla omandatud taotletavas valdkonnas vastavat litsentsi omava ettevõtja juures töötajana, kelle tööd kontrollib üle tööde eest vastutav isik. Samuti peab FIE-na hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas tegutseda sooviv isik esimest korda litsentsi taotledes tõendama haldusorganile oma varasemat töökogemust, mille ta on saanud mõne hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsi omava ettevõtja juures samas hüdrogeoloogiliste tööde valdkonnas töötades. (vt selle kohta ka jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2014 otsus, p 15, haldusasi nr 3-13-1419, Soojuspuurauk OÜ kaebus)

VeeS § 123 lg 6 p 2 alusel keeldutakse litsentsi andmisest kui taotleja ei vasta eelnimetatud nõuetele.

Vaideotsuses tehtud viidet VeeS § 35 lg-le 1 ei saa käsitleda kui keeldumise õiguslikku alust, vaid kui vaide lahendaja täiendavat selgitust selle kohta, miks on litsentseerimine ja sellele eelnev kogemuse hindamine konkreetse valdkonna põhiselt vajalik.

9. Pooltel puudub vaidlus, et VeeS § 123 lg-st 4 tulenev hariduse nõue oli taotleja puhul täidetud. Pooltel on vaidlus selles, kas taotlejal oli vähemalt üheaastane hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemus.

9.1. Kuna litsentsi taotles kaebaja hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas, siis eelnevast tõlgendusest tulenevalt pidi tal olema vähemalt üheaastane hüdrogeoloogiliste uuringute tegemise kogemus.

9.2. Puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: - OÜ-le Vesinik oli väljastatud 02.02.2011 litsents nr 300, mille taotlemisel viidati aastatel 1997-2000 tehtud hüdrogeoloogilistele uuringutele; - 14.12.2012 litsentsitaotlusele oli lisatud T.Katteli kinnitus, et ta omab vähemalt 23- aastast töökogemust, mh hüdrogeoloogiliste uuringute alal; - T.Kattel (OÜ Vesinik juhatuse liige) oli kutsutud 17.12.2012 hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjoni istungile, kus tal paluti esitada viimase aasta jooksul tehtud hüdrogeoloogilised uuringud, sama päeva õhtul esitas taotleja 09.01.2012 koostatud töö; - 10.01.2013 istungil paluti T.Kattelil selgitada 09.01.2012 töös leitud puudusi; - 04.12.2012 taotlusele eelneva kahe aasta jooksul tegi OÜ Vesinik Laabi farmi puurkaevude arvutused (koost. 09.01.2012, 7 lk). Kaebaja ei ole ka vaidlustanud, et 09.01.2012 töö tegemiseks ei kulunud rohkem aega kui ca

1 kuu.

9.3. Vähemalt üheaastane (hüdrogeoloogiliste tööde tegemise) kogemus on määratlemata õigusmõiste. Haldusorgan on esmalt lähtunud normi tõlgendusest, et hinnatav töökogemus peab olema saadud konkreetses valdkonnas (hüdrogeoloogilisi uuringuid läbi viies).

RKPJKo 13.06.2005 lahendis asjas nr 3-4-1-5-05, punktides 16 ja 20 märgitakse, et määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest. Kohus möönab käesolevas asjas, et tegemist võib olla õigusteadmisteta isiku jaoks keerulise õigusliku olukorraga, kus esmalt tuleb normi tõlgendada erinevaid tõlgendamisviise kasutades ja lisaks sisustada määratlemata õigusmõiste. Selline olukord võib tingida ka halduspraktika lahknevuse ja taotlejate õiguste põhjendamatu riive. Tegemist on ettevõtlusvabadust kui põhiõigust piirava regulatsiooniga. Alates 01.07.2014 kehtivas veeseaduse redaktsioonis ongi seadusandja täpsustanud nii loakohustust kui kontrollieset. Kohus leiab, et ei ole siiski piisavat alust kahelda rakendatud normi põhiseadusele vastavuses ning haldusorgan on normi tõlgendanud ja kohaldanud õigesti.

Määratlemata õigusmõiste peab sisustama haldusorgan ning kohus saab täies ulatuses üle kontrollida, kas seda on tehtud õigesti. Käesoleval juhul on normis toodud määratlemata õigusmõiste sisustatud lähtudes senisest halduspraktikast ja hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas tavapärasest töö mahust ja kvaliteedist. Vaideotsuses on selgitatud, et piisavaks on loetud 3 hüdroloogilist uuringut aastas, mis peaks mahu poolest tähendama piisavat jätkuvat töökogemust konkreetses valdkonnas. Tegemist ei ole haldusorgani poolt seatud täiendava tingimusega (õigusnormi faktilised eeldused tulenevad normist endast), vaid määratlemata õigusmõiste sisustamisega. See ei tähenda, et teatud juhtudel ei võiks piisavaks osutuda ka näiteks kaks suuremahulist tööd. Haldusorgan ei ole liigselt rõhutanud tööde arvu või vormistatud töö lehekülgede arvu. Kaebaja on seda ise esile toonud kogu konteksti põhjendamatult kõrvale jättes. Pooltel puudub vaidlus selles, et litsentsi taotlemisel kogemuse tõendamiseks esitatava(te) töö(de) kvaliteet peab olema selline, et see täidaks eesmärki. Hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjoni hinnangul Vesinik OÜ tehtud muu hüdrogeoloogiline uuring ei ole komisjoni hinnangul kvaliteetne ja mahult piisav, et võiks tõendada vastutaval töötajal T. Kattelil piisava töökogemuse olemasolu, sh ka põhjaveevarude uuringute tegemiseks, millise töö tegemise õigus tekib litsentsi väljastamisel. Seetõttu on komisjon pidanud ebapiisavaks ühe väikesemahulise uuringu tegemist ega ole lugenud seda piisavaks vähemalt aastase hüdrogeoloogiliste uuringute töökogemuse tõendamisel. Kohus nõustub selle hinnanguga.

9.4. Kohus ei korda vaideotsuses toodud põhjendusi taotleja esitatud ainsa hüdrogeoloogilise uuringu kvaliteedi kohta. Kaebaja esitatud uuringu vaatas läbi hüdrogeoloogiliste tööde litsentsikomisjon, kes hindab ka hüdrogeoloogiliste uuringute kvaliteeti. Kohtule võrdluseks esitatud tööde põhjal ei ole alust pidada hinnangut meelevaldseks. Kohus ei oma eriteadmisi hüdrogeoloogiliste tööde vallas ega saa seetõttu sisuliselt hinnata 09.01.2012 koostatud töös toodud seisukohtade ja arvutuste õigsust. Vastustaja on viidanud, et ka Balrock OÜ eksperthinnangu (tlk 170, kohtumenetluses käsitletav dokumentaalse tõendina) kohaselt olid Vesinik OÜ koostatud uuringu tulemused väärad. Kohus lähtub sellest, et kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis lükkaks ümber komisjoni poolt toodud hinnangu (mida kinnitab ka eelviidatud dokumentaalne tõend), et tehtud töö ei ole oma kvaliteedilt selline, millega saaks tõendada vähemalt üheaastase hüdrogeoloogiliste uuringute tegemise kogemuse olemasolu. Mistahes hüdrogeoloogilise töö tegemise kogemuse tõendamine ei ole kohtu poolt normile antud tõlgendusest lähtuvalt asjakohane. Samuti on põhjendatud vastustaja vastuväited kaebusele seoses Keskkonnaameti poolt keskkonnakompleksloa väljastamisega kaebaja koostatud sama uuringu alusel. Nähtuvalt Keskkonnaametiga peetud kirjavahetusest (tlk 171-172) tuli kaebajalt küsida korduvalt täiendavaid selgitusi ja lisaandmeid, mis viitab samuti töös esinenud puudustele. Tegemist on erinevate lubadega, mille väljastamise eeldused ja eesmärk on erinevad. Keskkonnakompleksloa väljastamine ei tõenda vähemalt aastase töökogemuse olemasolu kui litsentsi väljastamise eelduse täitmist.

9.5. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja väiteid vastustaja poolt uurimisprintsiibi ebapiisavast rakendamisest. Määruse nr 201 §-st 5 tuleneb, et taotleja peab esitama litsentsi taotlemiseks vajalikud dokumendid. Tegevusluba (litsentsi) kui soodustavat haldusakti taotles kaebuse esitaja, tegemist ei olnud haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlusega. Taotlejal paluti menetluse käigus esitada üheaastast hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kogemust tõendavad dokumendid, milliste asumist kaebaja valduses haldusorgan põhjendatult eeldas. Kaebaja ei ole väitnud, et haldusorgan oleks keeldunud selgituste andmisest selle kohta milliste tööde, millise mahuga tööde ja mitme töö esitamine võiks olla kogemuse tõendamiseks piisav.

Haldusorganil ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust koguda tõendeid litsentsi taotleja eest. Vastustaja on kaebusele vastates märkinud, et haldusorgani praktika kohaselt küsitakse litsentsi taotlejalt tõendeid kuni komisjon on kindel, et isikul on piisav töökogemus ja teadmised. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud kohtumenetluses selliseid täiendavaid tõendeid, mis veenaksid kohut komisjoni otsuse ebaõigsuses. Puudub vaidlus, et taotlusele eelneva kahe aasta jooksul tegi OÜ Vesinik ühe väikesemahulise hüdrogeoloogilise uuringu. Seega ei olnud komisjonil võimalik küsida taotlejalt täiendavaid tõendeid. Komisjoni keeldumine tehti seetõttu, et üks väikesemahuline hüdrogeoloogiline uuring, isegi kui esitatud tööd uuringuks pidada, ei ole piisav vähemalt aastase vastava valdkonna töökogemuse tõendamiseks. Lisaks sellele leidis komisjon töös puudusi, mis andis täiendavalt põhjust järeldada, et töökogemust ei saa ühe töö põhjal pidada piisavaks. Töö kvaliteedi hindamisel tugineti komisjonis ja kohtumenetluses valdkonnas tavapärasele kvaliteedile, milline lähtepunkt on igati põhjendatud, kuna nagu kaebaja märgib, ei ole töö kvaliteedinõudeid õigusaktidega määratud. Sellest lähtuvalt esitati kohtumenetluses võrdlemiseks hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas tegutsevate ettevõtete tööd ja aastasel perioodil tehtud tööde loetelud (tlk 72-75 AS Maves tööde loetelu ja tlk 76 OÜ Eesti Geoloogiakeskus tööde loetelu; tlk 77-

144 AS Maves põhjaveevaru uuring; tlk 145-169 OÜ Eesti Geoloogiakeskus põhjavee tarbevaru hindamine). Piisava töökogemuse hindamiseks esitatavate võrreldavate tööde puhul ei oma mingit tähtsust, et töö koostaja on riigi osalusega ettevõte, kuna sellel asjaolul puudub seos töö mahu ja kvaliteediga. Lisaks on võrdluseks esitatud ka riigi osaluseta ettevõtte (AS Maves) töö ning vastustaja on täpsustanud, et AS Maves tööde loetelus on enamus töid hüdrogeoloogilised uuringud, mistõttu ei oma tähtsust, et loetelus on mõni töö, mis sellise uuringuna ei kvalifitseeru. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et Laabi farmi puhastustööde aruandes viidatud tööd, ei ole käsitletavad hüdrogeoloogilise uuringu valdkonna töödena, vaid puurkaevude ja –aukude projekteerimise, puurimise ja likvideerimise valdkonna töödena. Seega ei ole jätnud komisjon tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata. Vastustaja soovis võrreldavate tööde esitamisega kohtumenetluses näidata igapäevaselt hüdrogeoloogiliste uuringutega tegelevate ettevõtete praktikat, mida esitatud tõendid kohtu arvates ka näitavad. Kohtul on esitatud tõendite põhjal võimalik hinnata, kas haldusorgani seisukoht, et kaebaja esitatud üks oluliselt väiksemamahuline uuring on aastase töökogemuse tõendamiseks hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas ebapiisav, ei ole meelevaldne.

9.6. Õige on vastustaja seisukoht, et varasemalt litsentsi väljastamine hüdrogeoloogilise uuringu tegemiseks ei tõenda iseenesest piisava töökogemuse olemasolu uue litsentsi taotlemise hetkel. Puudub vaidlus, et varasema litsentsi taotlemisel viidati 1997-2000 tehtud hüdrogeoloogilistele uuringutele, millest uue litsentsi taotlemise ajaks oli möödunud üle 10 aasta. Põhjendatuks saab pidada vaideotsuses märgitut, et sellise ajavahemiku möödumisel ei saa eeldada kvalifikatsiooni säilimist. Samuti on vaideotsuses (p 2.2) märgitud, et eelmine litsents anti tuginedes üksnes taotluses märgitud andmetele, neid kontrollimata. Taotlejal ei ole õiguslikku alust nõuda haldusorganilt varasema vea kordamist.

9.7. Kohus leiab eelneva põhjal, et kaebaja väited haldusorgani poolt ebapiisavast uurimisprintsiibi rakendamisest; kaebaja töökogemuse ebaõigest hindamisest; väidetavast ringkaitsest; kohtumenetluses vastustaja poolt esitatud tõendite asjakohatusest ei ole põhjendatud.

Kaevatav otsus on piisavalt põhjendatud, mis on võimaldanud kaebajal teostada oma õiguste kaitset kohtus.

9.8. Kohus lisab, et kui seadusandja oleks soovinud lugeda piisavaks ühe hüdrogeoloogilise uuringu tegemise, siis oleks norm ka vastavalt sõnastatud. Seadusandja on lähtunud sellest, et määratlemata õigusmõiste sisustamiseks ja sellest lähtuva otsuse tegemiseks vastav kompetents on just haldusorganil.

10. Õiguspärase ja kaebaja subjektiivseid õigusi mitterikkuva 13.03.2013 otsuse (punkt 2) tühistamiseks alus puudub. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka kohustamisnõue.

11. Vaideotsus on eeltoodust tulenevalt samuti õiguspärane ega riku eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kaebaja väide vaideotsuse tegemise tähtaja ületamisest ei ole HMS § 84 lg-s 2 sätestatut ja vastustaja poolset teavitamist arvestades põhjendatud.

12. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik