3-14-50235/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50235

Haldusasi

Gateberg OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.01.2014

maksuotsuse nr 12.2-3/10428-24 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Gateberg OÜ, volitatud esindaja v.adv Marko Saag

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane Rõuk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Gateberg OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.11.2014, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 20.01.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/10428-

24 Gateberg OÜ-d (kaebaja) tasuma käibemaksu 8964,25 eurot ja tulumaksu 14 297,42 eurot.

Põhjendused:

3-14-50235

2(18)

1.1. Vastustaja kontrollis kaebaja poolt perioodil 01.06.2010–31.08.2010 käibe- ja tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Vastustaja tuvastas kontrollimise käigus, et

kaebaja kajastas kontrollitaval perioodil oma raamatupidamis- ja maksuarvestuses OÜ Daucer

Ehitus (kustutatud äriregistrist) arveid kokku summas 53 781,65 eurot, millel märgitud

tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Kaebaja deklareeris kontrollitaval perioodil OÜ Daucer

Ehitus rekvisiitidega arvete alusel liigselt sisendkäibemaksu 8964,25 eurot ja jättis

deklareerimata OÜ Daucer Ehitus rekvisiitidega arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksu

14 297,42 eurot.

1.2. Vastustaja oli kontrolli käigus kogutud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates seisukohal,

et objektil Raadiku-Vetuka ristmik ei teostanud kaebajale killustiku soetamist ega vedu OÜ

Daucer Ehitus, vaid Tallinna Teede AS soetas objektile vajamineva killustiku ise. Seda

kinnitavad järgmised asjaolud:

-

Tallinna Teede AS esitatud Raadiku-Vetuka ristmikul teostatud tööde aktides on loetelu,

milliseid töid teostas kaebaja. Killustiku soetamine objektile on tööde loetelust maha

lahutatud märkega „tellija killustik“.

-

Objektile Raadiku-Vetuka ristmik tellis killustiku Tallinna Teede AS, kes erinevalt

kaebajast oskas nimetada killustiku päritolu ning esitada sellekohased arved ja

dokumendid. Tallinna Teede AS väitel pidas objektijuht igapäevast arvestust objektile

laekuvate killustikukoormate üle ja kontrollis veetud mahtusid killustikukarjääriga. Seega

oli töövõtjal ülevaade soetatud killustiku päritolu kohta.

-

Raadiku-Vetuka ristmikul teostatud tööde aktide alusel on tööd lõppenud 30.06.2010. OÜ

Daucer Ehitus rekvisiitidega vormistatud saatelehe alusel on aga killustikku kohale toodud

05.07.2010, mil nimetatud objektil olid tööd juba lõppenud. Seega ei olnud kaebajal põhjust

05.07.2010 sellele objektile killustikku tuua.

-

Kaebaja ega OÜ Daucer Ehitus ei oska öelda, millisest karjäärist killustik pärines, kes ja

milliste sõidukitega seda vedas. Nad ei esitanud killustiku päritolu tõendavaid dokumente.

-

OÜ Arnika Pluss, kellelt OÜ Daucer Ehitus väidetavalt veo ja tagasitäitetöid tellis, juhatuse

liige kinnitas, et ei ole OÜ-ga Daucer Ehitus kokku puutunud, ei ole teadlik Raadiku-

Vetuka ristmikule veetud killustikust, ei ole allkirjastanud killustiku soetamise lepinguid

ega koostanud arveid.

-

OÜ Daucer Ehitus juhatuse liikme poolt väidetav killustiku soetaja ja transportija S. B. ei

saanud killustikku ühegi transpordivahendiga tuua, kuna tal puudusid juhiload ja ta viibis

kontrollitaval perioodil haiglas. S. B. kinnitas, et ta ei ole tegelenud kontrollitaval perioodil

killustiku veo ega soetamisega ning OÜ Arnika Pluss, OÜ Daucer Ehitus ja kaebaja on talle

tundmatud.

-

Nii S. B. kui ka OÜ-l Arnika Pluss puudusid killustiku transportimiseks masinad, samuti ei

esitanud kumbki vajalike masinate rentimist tõendavaid dokumente.

-

OÜ Daucer Ehitus juhatuse liikme ütlused ja koostatud dokumendid on omavahel

vastuolus. Juhatuse liige Evgeny Dautov väitis, et OÜ Daucer Ehitus ei soetanud ise

killustikku, vaid soetas selle OÜ-lt Arnika Pluss. Sellisel juhul jääb selgusetuks, miks oli

killustiku saatedokumendil märgitud saatjaks OÜ Daucer Ehitus, mitte OÜ Arnika Pluss.

See kinnitab, et OÜ Daucer Ehitus rekvisiitidega arve ja saateleht on võltsitud.

3-14-50235

3(18)

1.3. Objektidele Aseri Õppesõidukeskus ja Aseri Tuulepark ei toonud killustikku OÜ Daucer

Ehitus. Kaebaja soetas suure osa killustikku koos transpordiga AS-lt Lajos, ülejäänud osa soetas

ja vedas kaebaja ise. Seda kinnitavad järgmised asjaolud:

-

Saatelehel oli kauba saatjaks märgitud OÜ Daucer Ehitus ja killustiku transportimise

kuupäevaks 12.08.2010, kuid Aidu ja Aru karjääridest saadud andmetel ei väljastatud

12.08.2010 OÜ-le Daucer Ehitus killustikku. Kui OÜ Daucer Ehitus kinnitab, et tema ise

killustikku ei toonud, vaid tellis killustiku veo OÜ-lt Arnika Pluss, siis jääb selgusetuks,

miks on killustiku veo saatelehele märgitud saatjaks OÜ Daucer Ehitus. See kinnitab, et

OÜ Daucer Ehitus rekvisiitidega arved ja saateleht on võltsitud.

-

Kontrolli käigus selgus, et objektile Aseri Õppesõidukeskus kulus Aidu karjäärist

killustikku 4648,11 tonni ja objektile Aseri Tuulepark kulus Aidu ja Kunda karjäärist

killustikku 7313,01 tonni. Kokku kulus kahele objektile killustikku 11 964,12 tonni.

Kaebaja soetas AS-lt Lajos killustikku 14 298,58 tonni ja 6109,22 tonni soetas ta ise, seega

kokku 20 407,8 tonni, so 8443,68 tonni rohkem kui aktidel näidatud objektidele kulunud

killustiku kogus kokku. AS Lajos ja kaebaja poolt neile objektidele toodud killustikukogus

oli juba 70,58% suurem aktidel fikseeritud objektidele kulunud killustiku mahust, seega

puudus kaebajal vajadus soetada killustikku veel OÜ-lt Daucer Ehitus.

-

Teada on, et objektidele Aseri Õppesõidukeskus ja Aseri Tuulepark kasutati killustikku,

mis pärines Aidu karjäärist, kuid Aidu karjääri andmetel ei väljastatud killustikku OÜ-le

Daucer Ehitus, vaid AS-le Lajos ja kaebajale.

-

Ei ole eluliselt usutav, et tööde teostamisel objektidele, kuhu veetakse ligikaudu 200

koormatäit killustikku, puuduvad tööde tellijal (kaebajal) andmed killustiku vedajate ja

killustiku päritolu kohta.

-

OÜ Autosõit esitatud tööde aktides, millele on alla kirjutanud J. T., on märgitud veetava

killustiku päritoluks Aidu karjäär. OÜ Daucer Ehitus poolt esitatud AS Lajos koostatud

töölehtede alusel vedas AS Lajos killustikku marsruudil Aidu karjäär – Aseri. Ei ole usutav,

et ühe killustiku vedaja (AS Lajos) kohta on teada kõik andmed killustiku päritolu kohta,

vedaja auto number, vedaja nimi, vastuvõtja jne ning teise väidetava vedaja (OÜ Daucer

Ehitus) kohta ei tea tööde tellija midagi.

-

Kaebajalt saadud informatsiooni kohaselt oskab killustiku veo kohta infot anda töötaja E.

K., kuid E. K. saadud vastused on üldsõnalised ja nendest ei selgu täpsemalt killustiku

vedamise kohta objektidele Aseri Õppesõidukeskus ja Aseri Tuulepark. E. K. ei oska öelda,

kes töötajatest vedasid killustiku, kaugelt veeti, millise numbrimärgiga sõidukiga ja

millisest karjäärist. Samuti ei esitanud ta killustiku vedamise kohta peetud arvestust ega

nimetanud konkreetselt ühtegi dokumenti, millised vormistati killustiku vedamise ja

vastuvõtmise kohta.

-

Kontrolli käigus selgus, et kaebaja juhatuse liikmed Rudolf Kahest ja Jevgeni Tsõganov

ning töötaja E. K. ei teadnud ega tundnudki huvi, kes nimeliselt ja mitmekesi teostasid

väidetavalt OÜ Daucer Ehitus poolt tehtavaid töid, milliste ja kui paljude masinatega

teostati väidetavat killustiku vedu.

-

OÜ Arnika Pluss juhatuse liige kinnitas, et ei ole kokku puutunud OÜ-ga Daucer Ehitus, ei

ole teadlik objektile Aseri Tuulepark ja Aseri Õppesõidukeskus veetud killustikust, ei ole

allkirjastanud killustiku soetamise lepinguid ega koostanud arveid.

-

OÜ Daucer Ehitus juhatuse liikme poolt öeldud väidetav killustiku soetaja ja transportija

S. B. ei saanud killustikku ühegi transpordivahendiga tuua, sest tal puudusid juhiload ja ta

3-14-50235

4(18)

viibis kontrollitaval perioodil haiglas. S. B. kinnitas, et ta ei ole tegelenud kontrollitaval

perioodil killustiku veo ega soetamisega ning talle on tundmatud OÜ Arnika Pluss, OÜ

Daucer Ehitus ja kaebaja.

-

Nii S. B.il kui ka OÜ-l Arnika Pluss puudusid killustiku transportimiseks masinad ja nad

ei esitanud vajalike masinate rentimist tõendavaid dokumente.

1.4. Objektil Aseri Õppesõidukeskus teostasid tagasitäitetöid kaebaja enda töötajad. Seda

kinnitavad järgmised asjaolud:

-

Nordecon Betoon OÜ väitel oli kaebajal kohustus teatada objektil töötavatest

alltöövõtjatest. Kaebaja ei teavitanud Nordecon Betoon OÜ-d OÜ Daucer Ehitus

kasutamisest tagasitäitetööde alltöövõtjana objektil Aseri Õppesõidukeskus.

-

OÜ Daucer Ehitus poolt teatatud väidetav tagasitäitetööde teostaja S. B. ei kinnita nende

tööde teostamist objektil Aseri Õppesõidukeskus. Nimetatud fakti kinnitavad ka asjaolud,

et S. B. viibis kontrollitaval perioodil haiglas ja ta ei oma juhilube, mis on vajalikud

ekskavaatori, kalluri ja buldooseriga töötamisel. S. B.l puuduvad tagasitäitetööde

teostamiseks vajaminevad masinad, samuti ei esitanud ta vajalike masinate rentimist

tõendavaid dokumente.

-

OÜ Daucer Ehitus ja kaebaja vahel objektil Aseri Õppesõidukeskus väidetavalt teostatud

tagasitäitetööde tarbeks sõlmitud alltöövõtulepingute ja Nordecon Betoon OÜ esitatud

nimetatud objektil tööde vastuvõtuaktide võrdlemisel selgus, et mahus 4544 m3 teostas

täitetöid väidetavalt OÜ Daucer Ehitus, so 96% juunikuu täitetööde kogumahust, ning

ainult 424 m3, so 4% juunikuu täitetööde kogumahust, teostasid kaebaja enda töötajad. Ei

ole usutav, et kaebaja töötajad (3-4 inimest) teostasid ainult 4% tagasitäitetööde mahust ja

enamuse osa väidetav alltöövõtja OÜ Daucer Ehitus. Kui OÜ Daucer Ehitus oleks

tõepoolest teostanud 96% tagasitäitetööde mahust, siis oleks ka juhatuse liikmed pidanud

väga täpselt teadma, kes tegelikult OÜ Daucer Ehitus poolt töid objektil teostasid (mitu

inimest, millise seadmega, mitme seadmega jne). Kaebaja juhatuse liikmed aga ei osanud

anda mingisugust täpsemat selgitust, kes OÜ Daucer Ehitus poolt töid teostasid.

-

Kaebajal oli olemas vajalik masinapark nimetatud tööde teostamiseks, samuti töötasid

objektil 3-5 kaebaja töötajat (buldooserijuht, pinnase rullijuht, töödejuht, kopajuht ja paar

autojuhti). Objekti peatöövõtja Nordecon Betoon OÜ saadetud teabe kohaselt teostati

objektil tagasitäitetöid 1-2 ekskavaatoriga ja 1-2 abilisega.

-

Kui OÜ Daucer Ehitus väidetav tagasitäitetööde maht oli 96% kogu objektil teostatud

tagasitäitetööde mahust, siis peaks peatöövõtja Nordecon Betoon OÜ ka OÜ-st Daucer

Ehitus midagi teadma. Nordecon Betoon OÜ teadis, et objektil Aseri Õppesõidukeskus

teostas tagasitäitetöid ainult kaebaja 1-2 ekskavaatoriga ja 1-2 abilisega.

-

Kuna kaebajal on olemas töötajad ja masinad tööde teostamiseks, siis ei olnud tal

otstarbekas teha lisakulutusi, makstes kolmandale isikule töö eest, mida ta on ise võimeline

teostama.

1.5. OÜ Daucer Ehitus väitis kontrollimenetluses, et tema rekvisiitidega arvetel nr 201012,

201020, 201022 ja 201032 märgitud töid ei teinud ta ise, vaid soetas need tööd omakorda OÜ-

lt Arnika Pluss. Vastustaja tegi kindlaks, et OÜ Arnika Pluss ei saanud nimetatud objektidel

töid teostada ega kaupu müüa, kuna erinevate maksumenetluste läbiviimisel on selgunud, et OÜ

Arnika Pluss on variäriühing. OÜ Arnika Pluss ei tegelenud tavapärase ettevõtlusega. Juhatuse

liige Meelis Koolme ei olnud kursis äriühingu tegemistega ega raamatupidamisega, ei esitanud

maksuhaldurile maksudeklaratsioone ega teadnud, kes neid esitas. Ta ei teadnud midagi

3-14-50235

5(18)

killustiku vedamisest ja tagasitäitetööde osutamisest kaebajale. Meelis Koolme selgituste

kohaselt tegutses ta OÜ Arnika Pluss nimel teiste isikute korralduste järgi ja äriühingu raha

kasutamise üle otsustas keegi kolmas tundmatu isik. Meelis Koolmele on tundmatud OÜ Daucer

Ehitus ja tema juhatuse liige Evgeny Dautov. Ta ei ole koostanud ega allkirjastanud OÜ Arnika

Pluss nimel volikirja S. B. Ta ei ole sõlminud OÜ Arnika Pluss ja OÜ Daucer Ehitus vahelisi

tööettevõtulepinguid ega koostanud arveid OÜ-le Daucer Ehitus. OÜ Daucer Ehitus juhatuse

liige püüdis küll maksuhaldurit eksitada, väites, et nimetatud tööd teostas S. B., kuid viimase

kinnitusel ei teostanud ta killustiku vedu 2010. a objektidele Aseri Õppesõidukeskus, Raadiku-

Vetuka ristmik ja Aseri Tuulepark ega teostanud ka tagasitäitetöid objektil Aseri

Õppesõidukeskus. S. B. kinnitas, et tal puuduvad autojuhiload ja et ta viibis 2010. a haiglas.

1.6. Vastustaja püüdis korduvalt saada kaebaja juhatuse liikme Jevgeni Tsõganovi käest

detailsemat infot OÜ-ga Daucer Ehitus väidetavalt toimunud tehingute kohta, kuid Jegveni

Tsõganov vastas kas väga napisõnaliselt või jättis lõpuks üldse vastamata.

1.7. Kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis hinnates on vastustaja järeldusel, et kaebaja ei

ole reaalselt OÜ-lt Daucer Ehitus teenuseid saanud. S. B. ja Meelis Koolmelt saadud seletuste

põhjal on ilmne, et Evgeny Dautovi poolt maksuhaldurile esitatud volikiri on võltsitud, kuna

väidetav volitaja (Meelis Koolme) ja volitatav (S. B.) eitasid volikirja koostamist ja

allkirjastamist. Asjaolu, et Evgeny Dautov esitas maksuhaldurile võltsitud volikirja, kinnitab,

et ta oli teadlik, et ei S. B. ega OÜ Arnika Pluss ei teostanud väidetavaid killustiku veo ja

tagasitäitetöid. OÜ Daucer Ehitus juhatuse liige Evgeny Dautov ja kaebaja juhatuse liige Rudolf

Kahest kinnitasid kontrolli käigus oma ammust tutvust (perekonnatuttavad), seega oli neil

võimalus kokku leppida nimetatud näilike tehingute osas. Kaebaja ja OÜ Daucer Ehitus

juhatuse liikmed olid tehingute mittetoimumisest teadlikud, andsid maksumenetluse

läbiviimisel võimalikult üldsõnalisi vastuseid ja lükkasid tehingute asjaolude kohta info saamise

võimaluse nn järgmisele lülile, variäriühingule OÜ Arnika Pluss. Vastustajal on variäriühingu

käest info saamine keeruline ja sageli võimatu.

1.8. Asjaolu, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Daucer Ehitus ei ole tegelikult kaupa ega teenust

kaebajale müünud, kinnitab ka see, et juhatuse liikmed ei osanud maksuhaldurile öelda, kas OÜ

Daucer Ehitus rekvisiitidega arvete alusel väidetaval tööde teostajal on olemas vajalikud

masinad, kas tal olid töötajad ja mitu töötajat objektil töid tegid. Tavapäraselt on selliste

suuremahuliste objektide puhul tööde tellija sellistest asjaoludest väga hästi teadlik. Kaebaja oli

teadlik tegelikust tegevusest ja maksupettusest. On usutav, et kaebaja poolt OÜ Daucer Ehitus

pangakontodele tehtud väljamaksed ja sealt edasi erinevate variäriühingute pangakontodele

liikunud summad liikusid tagasi kaebajale. OÜ Daucer Ehitus ja OÜ Arnika Pluss pangakonto

väljavõtetest nähtub, et kohe pärast kaebaja tehtud ülekandeid võeti variäriühingute

pangakontodelt sularaha 10 000 euro kaupa välja. On eluliselt usutav, et selline suunatud ja

koordineeritud tegevus toimus tõenäoliselt just kaebaja teadmisel ja kontrolli all. Eeltoodu

viitab, et kaebaja oli teadlik OÜ Daucer Ehitus rekvisiitidega arvete võltsitusest, kuid kajastas

ikkagi neil arvetel märgitud käibemaksu käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu arvestuses

ja jättis nende arvete alusel välja makstud summad deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud

kuluna. Selline kaebaja tegevus on teadlik ja tahtlik. OÜ Daucer Ehitus nimel vormistatud arved

andsid kaebajale võimaluse sisendkäibemaksu deklareerimisega vähendada tasumisele

kuuluvat käibemaksu ja viia äriühingust nende arvete alusel makstud raha maksuvabalt välja.

Kaebaja tegevus sai olla vaid tahtlik ja suunatud maksupettuse toimepanemisele.

1.9. Oluline eeldus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on see, et tehingud on reaalselt

toimunud. Arvete väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe

toimumist. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses

või on rikkunud hoolsuskohustust ega suuda tõendada tehingu tegelikku toimumist ja kauba või

3-14-50235

6(18)

teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. Kaebajal ei olnud õigust arvestada kontrollitaval

perioodil juuni kuni august 2010 sisendkäibemaksuna käibemaksusummasid kokku 8964,25

eurot, mille võrra väheneb kaebaja sisendkäibemaks ja suureneb käibemaksukohustus.

1.10. Kuna kontrolli käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja ei ole OÜ-lt Daucer

Ehitus kaupu ja teenuseid saanud, siis ei ole OÜ Daucer Ehitus rekvisiitidega arvete tasumiseks

tehtud väljamaksed kaebaja ettevõtlusega seotud kulu. Kaebaja ei ole kontrolli käigus

tõendanud, mille eest ta tegelikult OÜ-le Daucer Ehitus väljamakseid tegi. Järelikult puudub

väljamaksete kohta raamatupidamisnõuetele vastav dokument. Kaebaja poolt OÜ-le Daucer

Ehitus tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mille eest on kaebaja

kohustatud tasuma tulumaksu maksustamisperioodide juuni kuni august 2010 eest kokku

14 297,42 eurot.

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 20.01.2014 maksuotsuse nr

12.2-3/10428-24 tühistamiseks. Põhjendused:

2.1. Maksusumma määramine on aegunud. Asjas ei esine ühtegi aegumise peatumise alust.

Vastustaja ei ole tuvastanud kaebaja tahtlust maksupettuse toimepanemiseks. Üksnes

hoolsusnõuete tahtlikust eiramisest ei saa järeldada tahtlust maksude tasumisest hoidumiseks.

Kaebaja tahtlust ei saa sisustada selle kaudu, et kaebaja ei mäletanud täpselt, kas OÜ-l Daucer

Ehitus olid olemas vajalikud masinad, kas tal olid töötajad ja mitu töötajat objektil töid tegid.

Kaebaja tuvastas oma tehingupartneri nõuetekohaselt ja veendus, et arvete alusel tehtud tööd ja

kaubad oleksid tarnitud. Seda, kust OÜ Daucer Ehitus nimetatud teenused hankis, ei saa kaebaja

kontrollida ja võimalikud eksimused tema maksuarvestuses ei saa olla etteheidetavad kaebajale.

Samuti ei saa olla kaebajale etteheidetav see, mida on OÜ Daucer Ehitus või tema alltöövõtjad

kaebajalt saadud tasuga teinud. Sellised asjaolud ei olnud kaebajale teada ega olnud tema poolt

kontrollitavad. Väide, et tegevus on koordineeritud just kaebaja poolt, on paljasõnaline. Pigem

näitavad asjas tuvastatud asjaolud, et kaebaja on olnud heauskne teenuse ja kaupade ostja, kes

on täitnud hoolsuskohustust nõuetekohaselt, ja ebakorrektselt võib olla käitunud kas OÜ Daucer

Ehitus või tema alltöövõtja. Maksuhalduri tegevus kaebaja kontrollimisel viitab sellele, et

etteheiteid plaaniti teha just OÜ-le Daucer Ehitus, kelle suhtes läbi viidud menetluses tõendid

koguti. Saamata talle maksu määrata või seda temalt kätte, asuti järgmisi heausklikke

äriühinguid kontrollima, lootuses heita neile ette võimalikke eksimusi. Asjaolu, et OÜ Daucer

Ehitus ei ostnud vastustaja arvates kaupu ja teenuseid OÜ-lt Arnika Pluss, ei välista, et ta ostis

need tundmatult kolmandalt isikult ja müüs edasi kaebajale. Seda, et OÜ Daucer Ehitus on

müünud kaebajale teenust ja kaupu, kinnitas ka OÜ Daucer Ehitus juhatuse liige.

2.2. Vastustaja seisukohad käibemaksu määramisel on vastuolus käibemaksuseaduse (KMS) ja

Riigikohtu seisukohtadega. Antud juhul ei esine aluseid sisendkäibemaksu mahaarvamise

piiramiseks, sest OÜ Daucer Ehitus oli käibemaksukohustuslane ja kaebajal on olemas nõuetele

vastavad arved. Vastustaja ei ole välistanud seda, et kaebaja on saanud killustikku, mille on

edasi müünud, ja on saanud teenuseid. Kuigi mõningates aktides esineb väikeseid vigu, ei ole

tellijad välistanud kaebaja poolt tema enda killustiku kasutamist nimetatud objektil. Vastustaja

arvutuskäigud killustiku osas on asjatundmatud, jättes arvestamata killustiku paiknemise kas

puistena kuhjas või rullitud pinnasel. Samuti ei välista teenuste soetamist asjaolu, et kaebajal

oli tööde teostamiseks vajalik tehnika endal olemas. Ükski kogutud tõend ei viita kaebaja

osalemisele maksupettuses ega sellele, et OÜ Daucer Ehitus tegutses kaebaja juhatuse liikmete

juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Samuti ei ole tõendatud,

et kaebaja poolt OÜ-le Daucer Ehitus tasutud käibemaks oleks tagastatud kaebajale või temaga

seotud isikule. Tõendatud ei ole, et kaebaja ja OÜ Daucer Ehitus juhatuse liikmete vahel olid

tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted. Nad küll teadsid üksteist, kuid tegemist on

täiesti tavapärase ärilise suhtega. OÜ Daucer Ehitus võimalikud rikkumised ei saa olla

3-14-50235

7(18)

omistatavad kaebajale. Kaebaja on käitunud OÜ-ga Daucer Ehitus hoolsalt, sõlminud temaga

alltöövõtulepingud, tuvastanud esindusõigusliku isiku, analüüsinud tema majandustegevust,

tutvunud tema majandusaasta aruannetega, veendunud, et tegemist ei ole maksupetturiga,

vormistanud tööde üleandmis- ja vastuvõtmisaktid ning käitunud heauskselt. Vastustaja väide,

et kaebaja oli teadlik, et müüja pole tegelik müüja, on paljasõnaline.

2.3. Vastustaja seisukohad tulumaksu määramisel on vastuolus tulumaksuseaduse (TuMS) ja

Riigikohtu seisukohtadega. Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et kuna tulumaksuarvestuses

on tõendamisnõuded oluliselt lihtsamad kui käibemaksuarvestuses, siis võib sama tehingut

hinnata tulumaksuarvestuses teisiti kui käibemaksuarvestuses. Vastustaja ei ole põhjendanud,

mis makseid on kaebaja teinud, kui need ei ole olnud tasu vaidlusalustel arvetel märgitud

kaupade ja teenuste eest. Vastustaja ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks makstud summad hiljem

omastanud või et need oleks makstud temaga seotud isikutele. Tavapärases majanduslikus

käitumises puuduks igasugune põhjendus sellise makse tegemiseks. Lisaks kinnitavad tehingute

pooled järjekindlalt kauba ja teenuse võõrandamist, mis on peamiseks tõendiks tehingute

toimumisest. Alles siis, kui maksumenetluses ei õnnestu tuvastada kauba olemasolu, kauba

tegelikku kogust või selle eest makstud summat ja seda ei ole võimalik kindlaks teha ka

hindamise teel, kuuluvad mittenõuetekohaste kuludokumentide alusel tehtud väljamaksed

tulumaksuga maksustamisele. Praegusel juhul on kauba olemasolu ja selle eest makstud

summad tuvastatud. Vastustaja ei ole viinud läbi hindamist ega kaalunud, kas maksusumma

määramise aluseks olevad asjaolud tuleks tuvastada hindamise teel. Kaebaja arvates on

tulumaksu määramine selles asjas õigusvastane sõltumata järeldustest käibemaksu osas.

Hindamine oli selles asjas lubatav ja vajalik, mistõttu on vastustaja ebaõigesti määranud

kaebajale täiendava tulumaksu. Seega pole vaidlustatud maksuotsus tulumaksu määramise osas

õiguspärane, sest vastustaja pole välja selgitanud kaebaja maksukohustust vähendavaid

asjaolusid. Kuna kaebaja on käitunud hoolsana ja heausklikult, on tuvastanud tehingu teise

poole, ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ Daucer Ehitus ei olnud kaupade ja teenuste

müüja, on tasunud teenuste eest mõistliku ja kokkulepitud hinna ning seetõttu ei ole ka

ettevõtlusest kasumit välja viidud, puudub igasugune õiguslik alus kaebaja tehtud väljamakse

maksustamiseks TuMS § 51 või 52 alusel. Kuna kaebaja ja OÜ Daucer Ehitus ei ole omavahel

seotud isikud, puudub vastustajal õigus korrigeerida poolte vahel toimunud tehingu hinda.

2.4. Vastustaja on rikkunud uurimisprintsiipi, jättes välja selgitama just selles asjas tähtsust

omavad asjaolud. Kaebajale arusaamatult on vastustaja tõlgendanud kolmandate isikute ütlusi

kaebaja kahjuks, kuigi mitmed ütlused toetavad just kaebaja seisukohti. Kaebaja maksukontroll

sai alguses OÜ Daucer Ehitus kontrollimisest ja arusaamatutel põhjustel on vastustaja asunud

OÜ-le Daucer Ehitus etteheidete tegemise asemel tegema etteheiteid kaebajale. Seejuures

tuginevad jätkuvalt enamik järeldustest just OÜ Daucer Ehitus kontrollis tema suhtes tehtud

järeldustele. Selline järelduste valimatu kopeerimine ühest menetlusest teise jätab mulje, et

mingil põhjusel ei ole vastustaja suutnud OÜ-le Daucer Ehitus maksuotsust teha või temalt

maksusummat sisse nõuda ja selle asemel on asutud samasuguste etteheidetega järgmise

ettevõtja vastu. Teises haldusasjas kogutud tõendite valimatu ja nii ulatuslik kasutamine on

vastuolus uurimispõhimõttega, kuna ei võimalda käesolevas asjas kõrvaldada lünkasid just

konkreetses haldusasjas.

2.5. Uurimisprintsiibi rikkumisele viitavad ka ebakorrektsed arvestused. Vastustaja võttis

arvestuses aluseks killustiku läbimõõduga 16-32 mm mahukaalu 1,29t/m3 ja killustiku

läbimõõduga 32-64 mm mahukaalu 1,28 t/m3. Nimetatud mahukaalud on õiged, kui killustik on

vabas puistes hunnikus. Killustiku, mis on laotatud, tihendatud ja kiilutud (millisel viisil

võõrandas kaebaja seda tellijatele), mahukaal on aga 1,7-1,8 t/m3. Lisaks toimub kaotatud,

tihendatud ja kiilutud killustiku vajumine liiva sisse 5-7 cm, mis toob kaasa kohustuse kasutada

rohkem killustikku, et tagada õige kõrgus ka vajumisjärgselt. Samuti võivad aktides kogused

3-14-50235

8(18)

reaalsete kogustega mõnevõrra erineda. Nii näitavad objektil Aseri Tuulepark geodeetide

teostatud mõõtmistulemused, et killustikku on paigaldatud oluliselt rohkem kui akteeritud.

Maksuhaldur on Skanska AS objektil lähtunud üksnes maksuotsuses märgitud aktidest, kuid

jätnud tähelepanuta 09.12.2010 akti ja hilisemad aktid, mis sisaldavad olulises mahus

killustikku.

2.6. Olukorras, kus maksuotsus tugineb väga suures ulatuses teises menetluses kogud tõenditele

ja tehtud toimingutele, ei saa olemuslikult olla järgitud proportsionaalsuse põhimõtet.

Vastustajal puudus tõendi kogumisel võimalus hinnata tõendi olulisust hilisemas menetluses ja

tõend ei saa olla kuidagi seotud menetletava asjaga. Samuti ei viita proportsionaalsusele see,

kui maksuhaldur teeb maksuotsuse, tunnistab pärast kaebuse esitamist selle ise kehtetuks ja

pärast seda teeb uue maksuotsuse, kus korrigeerib mõnevõrra argumentatsiooni, kuid sisuliselt

teeb uuesti samad etteheited. Selline maksuhalduri tegevus on ettevõtjat ebaproportsionaalselt

koormav.

3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Kaebaja tahtlus tuvastati maksumenetluses ning toodi maksuotsuses selgelt ja arusaadavalt

välja. Ostja tahtlust võib järeldada, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei olnud tegeliku

müüjaga.

Kaebajal puudus vajadus killustikku Raadiku-Vetuka ristmikule soetada, sest nimetatud

objektile tõi killustiku tellija ise. Samuti ei ole kinnitust leidnud killustiku vedu ja soetus OÜ-lt

Daucer Ehitus. Seega ei ole killustiku olemasolu tõendamist leidnud. Tehingu tegelikud

asjaolud ei saanud kaebajale olla teadmata, seda eriti olukorras, kus kaebaja väidetavatest

tehingutest kaupa ei saanudki. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja oli teadlik,

et OÜ Daucer Ehitus ei ole kaebajale killustikku müünud, ning kaebaja poolt tegelikkuses

mittetoimunud tehingute kajastamine oma käibemaksuarvestuses saab olla üksnes tahtlik.

Kaebajal puudus vajadus soetada killustikku OÜ-lt Daucer Ehitus, kuna objektidele kulunud

killustiku soetas ta AS-lt Lajos või soetas ta selle ise Aidu karjäärist. Samuti ei ole menetluse

käigus leidnud kinnitust killustiku vedu ja soetus OÜ-lt Daucer Ehitus. Seega ei ole killustiku

olemasolu tõendatud. Tehingu tegelikud asjaolud ei saanud olla kaebajale teadmata, eriti

olukorras, kus kaebaja väidetavatest tehingutest kaupa ei saanudki. Seega leidis vastustaja

põhjendatult, et OÜ Daucer Ehitus ei ole kaebajale killustikku müünud ja et kaebaja poolt

tegelikkuses mittetoimunud tehingute kajastamine oma käibemaksuarvestuses saab olla üksnes

tahtlik.

Kaebajal puudus vajadus soetada tagasitäitetöid OÜ-lt Daucer Ehitus, kuna kaebajal endal oli

vajaminev tööjõud olemas ja ta on ka ise kinnitanud, et tema poolt tegi objektil töid 3-4 töötajat.

See kattub Nordecon Betoon OÜ seletustega, et tagasitäitetöid teostas 1-2 ekskavaatorit ja 1-2

abilist. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et nimetatud töid oleks kaebaja eest teinud OÜ Daucer

Ehitus, OÜ Arnika Pluss või S. B., kellest ükski ei kinnita tööde teostamist. Olukorras, kus töid

on teinud kaebaja töötajad ja tegelikkuses ei ole tagasitäitetööde teenust ostetud, teadis kaebaja,

et OÜ Daucer Ehitus ei ole tegelikkuses tagasitäitetöid teostanud. Seega saab selliste arvete

kajastamine oma maksuarvestuses olla üksnes tahtlik.

Kuna vastustaja on tuvastanud kaebaja teadlikkuse tehingute tegelikest asjaoludest ja tahtluse

selliste arvete kajastamiseks oma käibemaksuarvestuses, siis ei ole maksusumma määramise

tähtaeg aegunud.

3.2. Ainuüksi

see,

et

kaebajal

on

olemas

arved

ja

tehingu

teine

pool

oli

käibemaksukohustuslane, ei anna alust sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna kaebaja ei ole

3-14-50235

9(18)

arvetel näidatud kaupu ja teenuseid OÜ-lt Daucer Ehitus saanud ning oli teadlik tehingu

tegelikest asjaoludest, siis ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud ja kaebaja

on rikkunud KMS § 24 lg-s 1 sätestatut, kajastades oma käibemaksuarvestuses võltsarvetel

märgitud käibemaksusummasid.

3.3. Maksuotsuses on selgitatud, et kaebaja poolt OÜ-le Daucer Ehitus tehtud väljamaksete näol

on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, st et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud

tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks. Vastustaja on

tuvastanud piisava selleks, et määrata tasumisele kuuluva tulumaks. Vastustaja ei pidanud

tuvastama, mida äriühing sularahas väljavõetud rahaga konkreetselt tegi. TuMS § 51 mõistes

on oluline tuvastada üksnes väljamakse seotus maksukohustuslase ettevõtlusega ning nõuetele

vastava algdokumendi olemasolu, mida on antud juhul ka tehtud.

3.4. Maksusummat ei pidanud määrama hindamise teel, sest vaidlusaluste tehingute alusel

väidetavalt soetatud kaupa ega teenust ei saadud tundmatult isikult, vaid kaupa ja teenust ei ole

üldse soetatudki. Objektile Raadiku-Vetuka ristmik soetas killustiku tellija ning kaebajal

puudus vajadus killustikku soetada. Objektidele Aseri Õppesõidukeskus ja Aseri Tuulepark

soetas kaebaja killustiku osaliselt ise Aidu karjäärist ja osaliselt AS-lt Lajos, kelle arved juba

kajastuvad kaebaja raamatupidamiseks. Seega tuleb kogu OÜ-le Daucer Ehitus tehtud

väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja täies ulatuses maksustada.

Tagasitäitetöid ei teinud OÜ Daucer Ehitus, vaid kaebaja. Seega tuleb kogu vastav väljamakse

lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja täies ulatuses maksustada.

3.5. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi tõendit, mida vastustaja oleks vääralt tõlgendanud, ega

ühtegi asjaolu, mida vastustaja ei oleks välja selgitanud. Objektidel kasutatud killustiku

kogused kuupmeetrites andis vastustajale tellija, mille alusel vastustaja arvutas välja killustiku

mahukaalu, kasutades killustiku koguseid tonnides. Kaebaja etteheide arvutuste ebaõigsuse

osas on eksitav. Tellija märgitud kogused kajastavad lahtise killustiku mahtu ja need on saadud,

võttes aluseks objektile toodud killustiku koguseid. Ei ole eluliselt usutav, et töödeks kulunud

materjali mahtu, mille kulu sõltub mh pinnase vajumisest, arvutatakse tihendatud olekus.

Oluline on lahtise killustiku reaalne kulu. Isegi kui asuda seisukohale, et õige mahukaal oleks

pidanud olema 1,8 t/m3, oleks maksimaalne killustiku kulu olnud 16 599,24 tonni, mis on kaetud

AS-lt Lajos ja kaebaja poolt soetatud 20 407,8 tonni killustikuga. Seega ei muudaks ka

killustiku mahukaalu ümberarvestamine vastustaja järeldust, et OÜ-lt Daucer Ehitus killustiku

soetamiseks puudus reaalne vajadus.

3.6. Vastustaja on kasutanud käesolevas asjas OÜ Daucer Ehitus üksikjuhtumi kontrolli raames

kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid, mis puudutasid täpselt samu tehinguid. Kuna

maksuhaldur peab viima menetluse läbi kiirelt ja lihtsalt, koormamata sealjuures üleliigselt

menetlusosalisi ja tegemata eesmärgipäratuid toiminguid, oleks ebaproportsionaalne ja

ebamõistlik olnud OÜ Daucer Ehitus kontrolli raames kogutud tõendite uuesti kogumine ja

seeläbi menetlusosaliste koormamine olukorras, kus vastustajal olid nimetatud tõendid juba

varasemalt kogutud. Vastustaja saab varasemalt kogutud tõendite asjakohasust hinnata

käesolevas asjas ja on seda ka teinud. Kui maksuhaldur peaks leidma, et varasemalt kogutud

tõendid ei ole piisavad või on puudulikud, kogub ta täiendavad tõendid. Ainuüksi asjaolu, et

tõendid on kogutud varasema menetluse raames ei muuda neid automaatselt sobimatuteks

käesolevas maksumenetluses.

3.7. Vastustajal on õigus määrata maksusumma aegumistähtaja jooksul. Kuna maksuhaldur

tuvastas, et kaebus oli osaliselt põhjendatud ja maksuotsuses esines motiveerimispuudusi, mida

oli võimalik argumentatsiooni korrigeerimisega muuta, oli uue maksuotsuse tegemine

3-14-50235

10(18)

põhjendatud. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas uue maksuotsuse koostamine teda

ebaproportsionaalselt koormas.

4. Kaebaja selgitas täiendavates seisukohtades järgmist:

4.1. Vastustaja kasutatud killustiku mahukoefitsent 1,29 t/m3 on ebakorrektne. Selle

koefitsiendi sai vastustaja Eesti Energia AS juhtivraamatupidajalt, kes ei ole pädev mahukaalu

määrama. Seega on tegemist ebasobiva tõendiga, mis tuleb jätta tähelepanuta.

4.2. Vastustaja jättis arvestamata Nordecon Betoon OÜ aktiga nr 3, mis kajastab juulis tehtud

tagasitäitetöid aherainega mahus 4956 m3.

4.3. Skanska EMV AS 09.12.2010 akt omab vaidluses tähtsust, sest sellega akteeriti tagantjärele

varasemalt tehtud tööd. Varasemad jooksvalt koostatud aktid olid hinnangulised. Pärast tööde

lõppemist teostati kogu objekti osas täiendavad mitmepoolsed mõõtmised, kuhu kaasati

geodeedid. Nimetatud aktist nähtub, et kaebaja on kontrollitaval perioodil paigaldanud Aseri

Tuulepargi objektile täiendavalt tema poolt soetatud killustikku 11 153 m3.

4.4. Seega on vastustaja jätnud arvestamata kaebaja poolt klientidele müüdud killustikuga

kokku mahus 16 109 m3. Koos vastustaja arvestatud kogusega 9221,8 m3 müüs kaebaja

klientidele killustikku mahus 25 330,8 m3. Isegi kui korrutada see läbi vastustaja kasutatud

ebakorrektse koefitsiendiga 1,29, oleks kaebaja pidanud soetama killustikku 33 676,7 tonni,

mitte aga 21 807,8 tonni, mille vastustaja on tuvastanud.

4.5. Nordecon Betoon OÜ mitteteavitamine alltöövõtjast ei saa olla maksuõiguslikult

etteheidetav ega välista OÜ-lt Daucer Ehitus teenuste ostmist. Kaebaja tellis teenused OÜ-lt

Daucer Ehitus ega puutunud kokku S. B. või OÜ Arnika Pluss esindajaga. See, kellelt OÜ

Daucer Ehitus teenuseid tellis, ei ole etteheidetav kaebajale. OÜ Daucer Ehitus võis tellida

teenused kelleltki kolmandalt isikult. Tööd Aseri Õppesõidukeskuse objektil kestsid mitu kuud

ja sisaldasid erinevaid töid. Asjaolus, et ühe konkreetse töö tegi suuremas osas OÜ Daucer

Ehitus, ei ole midagi tavapäratut. Kaebaja teostas nimetatud objektil kõik muud tööd.

Asjakohatu on kaebajale ette heita, et ta ei teadnud, kes täpselt ekskavaatoril töid tegi.

Maksustamise aluseks ei saa olla otstarbekuse küsimused. Kaebajal olid samal perioodil käsil

mitmed projektid ning seadmed ja inimesed jagatud erinevate projektide vahel. Selleks, et täita

ressursi nappuse olukorras klientide ees võetud kohustusi ja järgida tähtaegu, on tavapärane

kasutada alltöövõttu. Seega ei tõenda ükski vastustaja järeldus ega etteheide seda, et kaebaja ei

ole OÜ-lt Daucer Ehitus teenuseid soetanud.

4.6. Kuna kaebaja on täitnud hoolsuskohustust, ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ Daucer

Ehitus ei ole tegelik müüja, ega osalenud maksupettuses, siis ei ole põhjendatud piirata kaebajal

sisendkäibemaksu maha arvata. Samuti ei saa kaebaja poolt tehtud väljamakseid maksustada

tulumaksuga, sest kaebaja ei viinud ettevõtlusest kasumit välja.

5. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades järgmist:

5.1. Vastustaja on lähtunud mahtude arvestamisel AS Skanska ja Nordecon Betoon OÜ

edastatud dokumentidest ja arvutustest. Nordecon Betoon OÜ on 17.06.2013 e-kirjas kaebaja

teostatud tööde mahu ka ise kokku arvutanud ja sinna hulka ei ole arvestatud kaebaja välja

toodud aheraine mahtu. OÜ Daucer Ehitus arvetelt nähtub, et kaebaja soetas temalt kahe erineva

fraktsiooniga killustikku, mitte aherainet, so fraktsioonita killustikku. Seetõttu ei ole oluline,

millises koguses on kaebaja aherainet edasi müünud.

5.2. 09.12.2013 akt ei ole asjakohane. Samuti ei ole see usaldusväärne, sest sellel puuduvad

mõlema poole allkirjad. Sellele aktile ei ole viidanud ka AS Skanska. Kuna aktil on kajastatud

3-14-50235

11(18)

töid ligi 3 miljoni krooni ulatuses, on eluliselt usutav, et AS Skanska oleks sellele viidanud ja

selle vastustajale esitanud. Seega ei ole vastustaja jätnud ühtegi akti tähelepanuta, maksuotsuses

kajastatud edasimüüdud killustiku kogused on tuvastatud killustikku soetanud äriühingutelt

saadud teabe ja dokumentide alusel ning on adekvaatsed.

5.3. Kaebaja arvutuskäik killustiku osas on ebaselge ja muutub ajas vastavalt vajadusele.

Kaebaja on kasutanud arvutuste tegemisel samuti mahukaalu 1,29 t/m3, mille kasutamist ta

vastustajale ette heitis. Mahukaalu 1,8 t/m3 kasutamisel oleks kaebaja edasi müüdud killustiku

koguseks 45 595,44 tonni, kuid sellises mahus killustiku soetamist ei ole kaebaja tõendanud.

5.4. Vastustaja möönab, et ainuüksi alltöövõtjatest mitteteavitamisest ei saa teha kaebaja

maksukohustuse osas lõplikke järeldusi, kuid vastustaja on arvestanud tuvastatud asjaolusid

kogumis, sh asjaolu, et väidetav tööde teostaja ei saanud nimetatud töid teostada ning et kaebajal

oli endal tööde teostamise valmidus. See viitab sellele, et tegelikult ei ole OÜ Daucer Ehitus

kaebajale teenuseid osutanud ning selleks puudus ka vajadus. Kaebaja ei ole selgitanud ega

tõendanud, milliseid töid teostasid kaebaja enda töötajad ning millega olid hõivatud tema

kasutuses olevad masinad. Kuna tööd kestsid pikalt, ei ole usutav, et selle ajaks jooksul ei ole

töid teostanud isikud kaebajale nimeliselt teatavaks saanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastustaja algatas 18.09.2012 korraldusega (I kd tl 52-53) kaebaja suhtes üksikjuhtumi

kontrolli perioodil 01.06.2010–31.08.2010 (maksuotsuse lk-l 1 märgitud ekslikult 01.06.2010–

01.08.2010) käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse

kindlakstegemiseks. Maksukontrolli tulemusena vormistas vastustaja 20.01.2014 maksuotsuse

(I kd tl 182-194), millega määras kaebajale täiendavalt tasumiseks käibemaksu 8964,25 eurot

ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 14 297,42 eurot. Vastustaja leidis kontrolli

käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes, et kaebaja ei ole soetanud OÜ-lt Daucer Ehitus

14.06.2010 arvel nr 201012, 01.07.2010 arvel nr 201020, 08.07.2010 arvel nr 201022 ja

13.08.2010 arvel nr 201032 näidatud kaupu ja teenuseid, mistõttu ei olnud kaebajal õigus nendel

arvetel näidatud käibemaksu kajastada oma maksuarvestuses sisendkäibemaksu hulgas. Kuna

kaebaja ei olnud tõendanud nende arvete alusel väljamakstud summade seotust oma

ettevõtlusega, kohustas vastustaja kaebajat tasuma nendelt summadelt tulumaksu.

7. Vastustaja põhjendas arvete nr 201012, 201020, 201022 ja 201032 võltsitust mh sellega, et

OÜ Daucer Ehitus ei saanud vastupidiselt väidetule soetada neil arvetel näidatud kaupu ja

teenuseid OÜ-lt Arnika Pluss ega S. B., sest nimetatud isikud eitasid tehingute tegemist OÜ-ga

Daucer Ehitus. Vastustaja tuvastas, et OÜ Arnika Pluss oli variettevõte, kelle juhatuse liige

Meelis Koolme tegutses kolmandate tundmatute isikute korralduste alusel ega olnud teadlik,

milliseid arveid ja tehinguid äriühingu nimel teostati. Meelis Koolme kinnitas (I kd tl 102-104p,

116, 118-121), et lepingutel ja volikirjadel olevad allkirjad ei kuulu talle ning ta ei tea midagi

OÜ-st Daucer Ehitus ega selle juhatuse liikmest Jevgeni Dautovist. Ka S. B., kes tegi väidetavalt

OÜ Arnika Pluss volitusel töid, eitas (I kd tl 99-99p) tehingute tegemist OÜ-ga Daucer Ehitus.

Samuti ei olnud tal tööde tegemiseks vajalikku tehnikat ega juhilube masinate juhtimiseks.

Kuna kaebaja ei ole vastustaja poolt eelpool tuvastatut vaidlustanud, siis ei pea kohus vajalikuks

neil küsimustel pikemalt peatuda.

8. Kaebaja on aga seisukohalt, et OÜ Daucer Ehitus ning OÜ Arnika Pluss ja S. B. vaheliste

tehingute mittetoimumine ei sea iseenesest kahtluse alla kaebaja ja OÜ Daucer Ehitus vaheliste

tehingute toimumist, sest OÜ-l Daucer Ehitus oli võimalik vaidlusalused kaubad ja teenused

hankida tundmatult kolmandalt isikult.

3-14-50235

12(18)

9. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ainuüksi vorminõuetele vastavate arvete

olemasolu tehingute tegelikku toimumist ei tõenda. Kui teised asjas kogutud tõendid tehingute

toimumist ei kinnita, ei piisa ainuüksi kaebaja kinnitusest, et tehingud leidsid ka tegelikult aset.

OÜ Daucer Ehitus kinnitusega tehingute toimumise kohta ei saa arvestada, sest tema

maksumenetluses antud selgitused ja esitatud tõendid ei ole osutunud usaldusväärseteks.

10. Vastavalt OÜ Daucer Ehitus ja kaebaja vahel 14.06.2010 sõlmitud alltöövõtulepingule nr

100614-1 (I kd tl 136-136p) pidi OÜ Daucer Ehitus tarnima Raadiku-Vetuka ristmikule

Kohilasse 350 m3 killustiku fraktsiooniga 16-32 mm hinnaga 60 900 krooni. Lepingule on

lisatud OÜ Daucer Ehitus 05.07.2010 saateleht (I kd tl 135p) vastavas koguses killustiku

tarnimise kohta ja OÜ Daucer Ehitus 08.07.2010 arve nr 201022 (I kd tl 135).

11. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta peab neid dokumente võltsituteks. Kohus

nõustub vastustaja põhjendustega. Tallinna Teede AS 03.10.2012 vastusest (II kd tl 2) vastustaja

järelepärimisele nähtub, et Tallinna Teede AS küsis enne tööde alustamist oma alltöövõtjatelt

informatsiooni planeeritavate alltöövõtjate kohta. Kaebaja ei teavitanud peatöövõtjat tema poolt

kasutatavatest alltöövõtjatest. Tallinna Teede AS objektijuht pidas igapäevast arvestust

objektile veetavate killustikumahtude üle ja kontrollis veetud mahtusid killustikukarjääriga.

Killustiku veeti objektile vastavalt konkreetse päeva vajadustele. Seega ei ole tõenäoline, et

kaebaja vedas objektile killustikku, mis ei kajastu Tallinna Teede AS esitatud dokumentides.

Tallinna Teede AS ja kaebaja vahel 09.09.2009 sõlmitud töövõtulepingu (II kd tl 3)

muudatustest (nr 1 25.09.2009 (II kd tl 10); nr 2 31.10.2009 (II kd tl 10p); nr 3 15.05.2010 (II

kd tl 11)) nähtub, et tööde maksumuses tehti tasaarvestusi märkega “tellija killustik”.

Töövõtulepingu muudatuse nr 3 kohaselt oli tööde üleandmise tähtaeg 30.06.2010. Ka Tallinna

Teede AS ehitustööde päevikust (II kd tl 12-40) nähtub, et tööd lõppesid 30.06.2010, kusjuures

viimased killustiku paigaldamist vajavad tööd tehti 08.06.2010. Edaspidi tehti vaid haljastustöid

ning piirdepostide ja liiklusmärkide paigaldustöid. Seega puudus kaebajal 14.06.2010 vajadus

tellida OÜ-lt Daucer Ehitus Raadiku-Vetuka ristmiku objektile killustikku ning vajadus

killustiku järele puudus selle väidetava tarnimise ajal 05.07.2010 hoopiski. Nimetatud

ehitustööde päevik kajastab alltöövõtjate hulgas kaebajat, mitte aga OÜ-d Daucer Ehitus.

Tallinna Teede AS 23.11.2012 vastusest (II kd tl 51) vastustaja järelepärimisele nähtub, et

peatöövõtja ei välistanud iseenesest, et killustiku võis objektile tuua ka mõni alltöövõtja. Kuna

aga ehitustööde päeviku kohaselt olid ristmiku tööd valmis ajaks, kui OÜ Daucer Ehitus vedas

arve nr 201022 kohaselt objektile killustikku, siis ei toeta Tallinna Teede AS selgitus praegusel

juhul kuidagi kaebaja positsiooni.

12. Vastavalt OÜ Daucer Ehitus ja kaebaja vahel 16.07.2010 sõlmitud alltöövõtulepingule nr

100716 (I kd tl 140-140p) pidi OÜ Daucer Ehitus tarnima Aseri Õppesõidukeskuse objektile

645 m3 killustikku fraktsiooniga 16-32 mm hinnaga 92 880 krooni ja Aseri Tuulepargi objektile

755 m3 killustikku fraktsiooniga 32-64 mm hinnaga 108 720 krooni. Lepingule on lisatud OÜ

Daucer Ehitus 12.08.2010 saateleht (I kd tl 139p) ja OÜ Daucer Ehitus 13.08.2010 arve nr

201032 (I kd tl 139).

13. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et ka need dokumendid on võltsitud. Esiteks näitab

juba lepingu sõnastus, et tegemist ei saanud olla tegelikele asjaoludele vastava lepinguga.

Lepingu eesmärgiks pidi lepingu p 3 järgi olema killustiku kui kauba ostmine koos selle

kohaletoimetamisega. Lepingu pealkiri (alltöövõtuleping) ja lepingu p-s 4 kirjeldatud poolte

kohustused viitavad seevastu ehitusteenuse osutamisele. Leping on sõna-sõnalt samasugune

lepingutega nr 100503, 100614 ja 100614-1, kuigi nende lepingute näol oli tegemist teenuse

ostmisega, samas kui lepinguga nr 100716 osteti kaupa. Kaebaja poolt 25.10.2012

maksumenetluses antud kirjalike selgituste (I kd tl 126) kohaselt võttis killustikukoormad vastu

ja pidas nende üle arvestust Aseri Õppesõidukeskuse objektil E.K. ning Aseri Tuulepargi

3-14-50235

13(18)

objektil E.K. ja Jevgeni Tsõganov. Vaatamata sellele, et lepingu nr 100716 järgi osteti killustiku

kahe objekti jaoks (Aseri Tuulepark ja Aseri Õppesõidukeskus), on OÜ Daucer Ehitus

12.08.2010 saatelehel vaid üks allkiri, mis kuulub lepingul nr 100716 oleva Jevgeni Tsõganovi

allkirjaga võrreldes talle. Saatelehel puudub E.K.i allkiri, kes pidi võtma vastu Aseri

Õppesõidukeskuse objektile veetavad killustikukoormad.

14. Aseri Tuulepargi objekti peatöövõtja oli Skanska EMV AS, kelle vastusest (II kd tl 155-

155p) vastustaja järelepärimisele nähtub, et killustikukoormate üle arvestuse pidamine oli

kaebaja kohustus ja ülesanne. Skanska EMV AS huvitas vaid töö lõpptulemus vastavalt

alltöövõtulepingus fikseeritud mahtudele ja kvaliteedile. Skanska EMV AS ei teadnud, keda

kaebaja kasutas killustiku tarnimiseks objektile. Skanska EMV AS ehituspäevik (II kd tl 92p)

kinnitab, et 12.08.2010 toodi killustiku fraktsioonidega 32/64 ja 16/32 mm. Ehituspäeviku

kohaselt oli killustik pärit Kunda karjäärist. Aseri Õppesõidukeskuse objekti peatöövõtja

Nordecon Betoon OÜ seevastu kinnitas 07.06.2013 esitatud kirjalikes selgitustest (II kd tl 75)

vastustaja järelepärimisele, et temale müüdud killustik pärines Aidu karjäärist. Vaidlusalusest

maksuotsusest (lk 8) nähtub, et Kunda Nordic Tsement AS ei väljastanud Kunda Aru karjäärist

12.08.–13.08.2010 killustikku fraktsiooniga 32-64 mm ühelegi kliendile. Eesti Energia

Kaevandused AS kinnitas 08.08.2013 esitatud vastuses (I kd tl 172) vastustaja järelepärimisele,

et ei ole OÜ-le Daucer Ehitus ajavahemikul 01.07.–31.08.2010 killustikku müünud. Eesti

Energia Kaevandused AS kaalumislehelt augusti 2010 kohta (II kd tl 149-154) nähtub, et

12.08.2010 väljastati Aidu karjäärist 45,32 tonni killustikku fraktsiooniga 32-64 mm kaebajale.

Killustiku müüja OÜ Daucer Ehitus juhatuse liige Jevgeni Dautov ei osanud vastustajale

07.12.2011 antud seletustes (I kd tl 58-59) selgitada, kust killustik pärit oli. Seda ei osanud

öelda ka kaebaja juhatuse liige Jevgeni Tsõganov 06.12.2011 antud seletuses (I kd tl 56). Alles

06.06.2012 antud seletustes (I kd tl 57-57p) julgesid kaebaja juhatuse liikmed arvata, et killustik

võis pärineda Tallinnast. Killustiku tellimist OÜ-lt Daucer Ehitus põhjendati sellega, et objekti

lähedal karjääris oli killustikul halb kvaliteet. Ometi tellis kaebaja kas ise või AS Lajos kaudu

nii Aseri Tuulepargi kui ka Aseri Õppesõidukeskuse objektidele vajamineva killustiku just

lähedal asuvatest Aidu ja Aru karjääridest. Olukorras, kus kaebaja oli neile objektidele tellinud

lähedal asuvatest karjääridest kokku 20 407,8 tonni killustikku (vt maksuotsuse lk-d 5 ja 8), on

vaid 1400 m3 killustiku Tallinnast tellimise vajadus ebausutav. Samuti seavad kaebaja ja OÜ

Daucer Ehitus üldsõnalised ja ebamäärased vastused killustiku tellimise OÜ-lt Daucer Ehitus

tõsise kahtluse alla.

15. Vastustaja seadis killustiku soetamise OÜ-lt Daucer Ehitus kahtluse alla ka põhjusel, et

kaebaja enda tellitud ja AS-lt Lajos soetatud killustiku kogus oli palju suurem kui objektidele

Aseri Tuulepark ja Aseri Õppesõidukeskus vaja läks, mistõttu puudus vajadus tellida killustikku

täiendavalt OÜ-lt Daucer Ehitus. Kaebaja heitis vastustajale ette, et ta ei ole arvestanud kogu

neil objektidel vajamineva killustiku kogusega, samuti on vastustaja teinud ebaõige

mahukaaluga arvestamisel ilmselgeid arvutusvigu.

16. Vastustaja esitatud dokumentidest nähtub, et killustiku mahukaalud edastas vastustajale

Eesti Energia Kaevandused AS (I kd tl 173). Vaatamata sellele, et e-kirja on saatnud äriühingu

nimel selle juhtivraamatupidaja, ei muuda see edastatud mahukaale ebaõigeteks. Ilmselgelt ei

ole raamatupidaja neid ühikuid ise välja mõelnud, vaid tegemist on äriühingu

majandusarvestuses kasutatavate ühikutega. Seejuures on kaebaja ka ise pidanud neid

mahukaale õigeteks, kui killustik on vabas puistes hunnikus (kaebuse lk 11). Kohtu hinnangul

saab neid mahukaale kasutada ka praegusel juhul.

17. Kaebaja selgituste kohaselt ei müünud ta oma tööandjatele killustikku puistes, vaid

laotatuna. Seega ei saa killustikukoguste arvestamisel kasutada mahukaalu 1,28-1,29 t/m3, vaid

1,7-1,8 t/m3. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja ise soetas killustikku

3-14-50235

14(18)

lahtisena, mitte tihendatud olekus, siis peeti tõenäoliselt ka töödele kulunud killustiku üle

arvestust puistes olekus ja arvutustes tuleks kasutada mahukaalu 1,28-1,29 t/m3. Kuid ka juhul,

kui lähtuda kaebaja väidetud mahukaalust 1,8 t/m3, on ikkagi kaebaja soetatud killustiku maht

tunduvalt suurem ehitusobjektidele kulunud killustiku mahust. Maksuotsusest nähtub, et Aseri

Õppesõidukeskuse objektile kulus killustikku 3552,8 m3 ja 65 t (maksuotsuse lk 6-7) ja Aseri

Tuulepargi objektile kulus killustikku 5669 m3 (maksuotsuse lk 7-8), seega kokku 16 664,24

tonni ((3552,8 + 5669) x 1,8 + 65). Kaebaja oli ise soetanud Eesti Energia Kaevandused AS-lt

ajavahemikul 01.07.–31.08.2010 killustikku kokku 6109,22 tonni (II kd tl 144p ja 148p) ning

AS-lt Lajos 14 298,58 tonni (I kd tl 150), seega kokku 20 407,8 tonni. Kaebaja väidab, et

vastustaja jättis arvestamata Nordecon Betoon OÜ aktiga nr 3, mis kajastab juulis tehtud

tagasitäitetöid aherainega mahus 4956 m3 (II kd tl 67p). Kuna praegusel juhul käib vaidlus

killustiku koguste, mitte aheraine koguste üle, siis ei pea kohus kaebaja väidet ja sellekohaseid

arvutusi asjakohasteks. Aheraine kogused on nii müügiarvetel kui ka tööde vastuvõtuaktidel

välja toodud eraldi. Samuti väidab kaebaja, et vastustaja ei ole arvestanud Skanska EMV AS

09.12.2010 tööde vastuvõtuaktiga (I kd tl 127-128). Kohus leiab, et kuna selle akti järgi võeti

tööd vastu 09.12.2010 ja sellelt ei nähtu, mis ajal need tööd tehti, mistõttu pole välistatud, et

need tööd tehti ja selleks vajalik killustik soetati väljaspool kontrolliperioodi, siis ei saa selle

aktiga praegusel juhul arvestada. Kuid ka juhul, kui arvestada selles aktis toodud killustiku

kogustega, siis näitab see akt killustiku kogusena (koos mahaarvatud kogustega) 1758 m3 ja 30

tonni, mis mahukaalu 1,8 t/m3 kasutades teeb koguseks 3194,4 tonni (1758 x 1,8 + 30).

Seejuures jätab kohus taaskord arvestamata aktis näidatud aherainega. Seega ka juhul, kui liita

selles aktis näidatud killustiku kogus varasemalt arvutatud killustiku kogusega (kokku

19 858,64 tonni), jääb ikkagi kasutatud killustiku kogus väiksemaks soetatud killustiku

kogusest (20 407,8 tonni). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustaja järeldusega, et

kaebajal puudus vajadus tellida OÜ-lt Daucer Ehitus täiendavalt killustikku ning viimase poolt

esitati arved kaebaja maksuarvestuses sisendkäibemaksu suurendamise eesmärgil.

18. Kaebaja poolt maksumenetluses antud seletused on ebatäpsed, vastuolulised ja vastuolus

teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu ei saa kaebaja esitatud seletusi pidada

usaldusväärseteks tõenditeks. Kaebaja väitis 06.06.2012 seletusest (I kd tl 57-57p), et tema

autod killustikku ei toonud. Samas näitavad Eesti Energia Kaevandused AS juuli ja augusti

2010 kaalumislehed (II kd tl 145-154), et Aidu karjäärist väljastati killustikku just kaebajale.

Kaebaja tunnistas seejuures ise 14.08.2013 antud seletuses (I kd tl 155-155p), et ta võis osta ja

vedada ka ise killustikku. Kaebaja väitis, et killustiku vedu korraldas ja selle üle pidas arvestust

E.K. (I kd tl 57p ja 126). E.K. aga ei osanud oma kirjalikes selgitustes (I kd tl 143) öelda, kes,

kust, millega ja kui palju killustikku tõi. Kaebaja selgituste (I kd tl 126) kohaselt tellis Nordecon

Betoon OÜ kaebajalt killustikku 10 120 m3. Nordecon Betoon OÜ väidab (I kd tl 159), et

killustikku läks vaja 64 t + 3552,8 m3. Eesti Energia Kaevandused AS ja kaebaja vahel

17.05.2010 sõlmitud müügilepingust (II kd tl 142-144) nähtub, et killustiku hind olenes soetatud

killustiku kogusest, st mida rohkem killustikku soetati, seda odavam hind kehtis. Seega ei olnud

kaebajal otstarbekas tellida killustikku täiendavalt OÜ-lt Daucer Ehitus.

19. Vastavalt OÜ Daucer Ehitus ja kaebaja vahel 03.05.2010 sõlmitud alltöövõtulepingule nr

100503 (I kd tl 137-137p) pidi OÜ Daucer Ehitus tegema Aseri Õppesõidukeskuse objektil

tagasitäitetöid mahus 1750 m3 hinnaga 252 000 krooni. Lepingule on lisatud OÜ Daucer Ehitus

13.06.2010 koostatud akt nr 01 (I kd tl 138p) ja OÜ Daucer Ehitus 14.06.2010 arve nr 201012

(I kd tl 138).

Vastavalt OÜ Daucer Ehitus ja kaebaja vahel 14.06.2010 sõlmitud alltöövõtulepingule nr

100614 (I kd tl 134-134p) pidi OÜ Daucer Ehitus tegema Aseri Õppesõidukeskuse objektil

tagasitäitetöid mahus 2370 m3 hinnaga 327 060 krooni. Lepingule on lisatud OÜ Daucer Ehitus

3-14-50235

15(18)

31(?).06.2010 koostatud akt nr 01 (I kd tl 133p) ja OÜ Daucer Ehitus 01.07.2010 arve nr 201020

(I kd tl 133).

20. Vastustaja arvates ei ole kaebaja OÜ-lt Daucer Ehitus tagasitäitetöid soetanud. Tööd tegid

kaebaja enda töötajad kaebajale kuuluvate masinatega. Kohus nõustub vastustaja järeldustega.

Esiteks tekitab OÜ-ga Daucer Ehitus sõlmitud lepingute olemasolus kahtlust asjaolu, et esitatud

lepingud on väga napisõnalised, loetlemata täpsemalt poolte õigusi, kohustusi, sh

tööülesandeid, ja vastutust. Kaebaja enda lepingud Skanska EMV AS-ga (I kd 129-131p),

Tallinna Teede AS-ga (II kd tl 3-11) ja Nordecon Betoon OÜ-ga (II kd tl 76-79p) olid märksa

põhjalikumad. Teiseks olid kaebajal enda vajalikud töötajad ja masinad olemas, mistõttu puudus

vajadus OÜ-lt Daucer Ehitus täiendava teenuse ostmiseks. Kaebaja kinnitas 06.06.2012 antud

selgitustes (I kd tl 57-57p), et Aseri Õppesõidukeskuse objektil oli 3-5 kaebaja töötajat

(buldooserijuht, pinnase rullijuht, töödejuht, kopajuht ja paar autojuhti). 13.08.2013 esitatud

vastuses (I kd tl 156-156p) kinnitas kaebaja vaid kahe oma töötaja viibimist Aseri

Õppesõidukeskuse objektil, kusjuures üks nendest oli väidetav töödejuht E. K. Nordecon

Betoon OÜ 07.06.2013 antud selgituse (II kd tl 75) kohaselt olid sellel objektil kaebaja

töötajatest 1-2 ekskavaatorijuhti ja 1-2 abilist. OÜ Daucer Ehitus juhatuse liikme Jevgeni

Dautovi selgituste (I kd tl 58-59) kohaselt puudusid äriühingul tagasitäitetööde tegemiseks

vajalikud masinad. Ta ei osanud täpsemalt selgitada, kust tööks vajalikud masinad hangiti. Ta

viitas, et tööd tegi S.B., kes aga eitas (I kd tl 99-99p) selliste tööde ja tehingute tegemist OÜ-ga

Daucer Ehitus ja OÜ Arnika Pluss. Ka kaebaja ei osanud 06.12.2011 (I kd tl 56) esitatud

selgitustes täpsustada, kust OÜ Daucer Ehitus vajaliku tehnika võis saada, oletades, et ta võis

selle rentida. OÜ Daucer Ehitus ei ole väitnud aga, et ta oleks tööks vajalikku tehnikat rentinud.

Kaebaja töödejuht E.K. ei osanud anda teavet Aseri Õppesõidukeskuse objektil töötanud OÜ

Daucer Ehitus töötajate kohta (I kd tl 143). Kaebaja ja OÜ Daucer Ehitus vastukäivad ja

ebamäärased selgitused ei kinnita viidatud lepingute sõlmimist ja nende alusel tööde tegemist.

Nordecon Betoon OÜ 07.06.2013 selgitustest nähtub, et kaebaja teostas Aseri

Õppesõidukeskuse objektil tagasitäitetöid mahus 5000 m3. Kaebaja enda selgituste kohaselt (I

kd tl 126-126p) tegi ta sellel objektil tagasitäitetöid mahus 6328 m3, seega rohkem kui Nordecon

näitas. Samast vastusest nähtub, et OÜ Daucer Ehitus tõi nii Aseri Tuulepargi kui

Õppesõidukeskuse objektidele killustikku mahus 5520 tonni, mitte ei teinud tagasitäitetöid (vrdl

vastuse p 4.4 ja 5.2). Tööde tegemist OÜ Daucer Ehitus poolt ei kinnita ka kaebaja tööandjad.

Nordecon Betoon OÜ 09.01.2012 seletuse (I kd tl 67) kohaselt ei ole kaebaja teavitanud teda

alltöövõtja kasutamisest. Ehituspäevik kajastab tööde tegemist kaebaja poolt. Ka OÜ Autosõit

teadis nimetada alltöövõtjate hulgas kaebajat, kuid polnud kuulnud midagi OÜ-st Daucer Ehitus

(I kd tl 73). Olukorras, kus OÜ Daucer Ehitus teeb suurema osa kaebaja tööülesannete hulka

kuuluvast tööst (OÜ Daucer Ehitus tegi arvete kohaselt tagasitäitetöid kokku mahus 4120 m3,

kaebaja ülesandeks oli teha tagasitäitetöid mahus 5000 m3), kuid peatöövõtja ei tea OÜ Daucer

Ehitus osalemisest töödes midagi, ei ole tööde tegemine OÜ Daucer Ehitus poolt usutav. Asjas

ei ole ka muid tõendeid, mis sellise teenuse osutamist OÜ Daucer Ehitus poolt kaebajale

kinnitaksid. Kaebaja enda ja OÜ Daucer Ehitus selgitused ei ole usaldusväärsed. Kaebaja

muudab oma ütlusi vastavalt sellele, kuidas talle tundub kasulik olevat. Näiteks väitis kaebaja

06.12.2011 antud kirjalikes selgitustes (I kd tl 56), et tagasitäitetööde osas ei peetud

ehituspäevikut. Nordecon Betoon OÜ 09.01.2012 antud selgitustest nähtub, et ehituspäevikut

siiski peeti.

21. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole OÜ-ga Daucer Ehitus

lepinguid nr 100614, 100614-1, 100503 ja 100716 sõlminud ega OÜ Daucer Ehitus arvetel nr

201020, 201012, 201022 ja 201032 näidatud kaupu ja teenuseid saanud. Tegemist oli näilike

tehingute ja võltsarvetega, mida kaebaja kajastas oma maksuarvestuses sisendkäibemaksu

suurendamise ja käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil. Tegemist oli maksupettuse

3-14-50235

16(18)

toimepanemisega, mis saab olla vaid tahtlik tegevus. Seega ei ole kaebaja väited

hoolsuskohustuse rikkumisest asjakohased. Maksupettuse toimepanemisele viitavad ka kaebaja

ja OÜ Daucer Ehitus juhatuse liikmete ammune tutvus (I kd tl 57, maksuotsuse lk 17) (teatavasti

on heade tuttavate kaudu maksupettuste toimepanemine lihtsam) ning vastustaja poolt

tuvastatu, et kaebaja pool ülekantud raha võeti kohe pärast variäriühingute kontole laekumist

sularahas 10 000 krooni kaupa välja. On usutav, see raha jõudis kaebajani tagasi ning kogu

selline tegevus toimus kaebaja teadmisel ja kontrolli all. Sularaha kaebajani tagasijõudmist ei

ole paraku tavapäraste tõendamisvahenditega võimalik tõendada.

22. KMS § 29 lg 3 p-st 1 nähtuvalt saab sisendkäibemaksuna arvestada vaid teiselt

maksukohustuslaselt saadud või soetatud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluvat

käibemaksu. Seega ei piisa sisendkäibemaksu mahaarvamiseks vaid arve olemasolust. Oluline

on, et tehingud oleks ka tegelikult toimunud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4

kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kuna kaebaja ei ole praegusel juhul

tõendanud, et tehingud OÜ-ga Daucer Ehitus oleks ka tegelikkuses aset leidnud, siis on ta neil

arvetel näidatud käibemaksu oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksu hulka arvates

rikkunud KMS § 29 lg-t 1 ja lg 3 p 1, jättes riigile maksmata käibemaksu summas 8964,25 eurot

(arve nr 201020 – 54 510 krooni, arve nr 201022 – 10 150 krooni, arve nr 201012 – 42 000

krooni, arve nr 201032 – 33 600 krooni; kokku käibemaks 140 260 krooni, so 8964,25 eurot).

23. Vastustaja leidis, et kuna kaebaja ei ole OÜ-lt Daucer Ehitus kaupu ja teenuseid saanud,

siis ei ole OÜ Daucer Ehitus rekvisiitidega arvete tasumiseks tehtud väljamaksed kaebaja

ettevõtlusega seotud kulu. Kaebaja ei ole tõendanud, mille eest ta tegelikult OÜ-le Daucer

Ehitus väljamakseid tegi. Kuna OÜ Daucer Ehitus rekvisiitidega arvetele märgitud müüja ja

tehingute andmed ei ole õiged, puudub kaebajal tehtud väljamaksete kohta raamatupidamise

seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 sätestatud nõuetele vastav algdokument ja tegemist on ettevõtlusega

mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses, millelt tuleb vastavalt TuMS § 51 lg-le 1

maksta tulumaksu. TuMS § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud siis, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks

vastavalt sama seaduse §-dele 48-50. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusalused arved ei

vasta RPS § 7 lg-s 1 toodud nõuetele, sest ei kajasta tegelikke andmeid. Seega puudub kaebajal

nõuetekohane algdokument OÜ-le Daucer Ehitus tehtud väljamaksete kohta ning need

väljamaksed tuleb lugeda kaebaja ettevõtlusega mitteseotuks ja TuMS § 51 lg 1 alusel

maksustada tulumaksuga summas 14 297,42 eurot (arve nr 201020 – 327 060 krooni, arve nr

201022 – 60 900 krooni, arve nr 201012 – 252 000 krooni, arve nr 201032 – 201 600 krooni;

kokku 841 560 krooni (maksuotsuse lk-l 2 märgitud ekslikult 841 500, millest tulenevalt lk-l 1

märgitud ekslikult 53 785,49 euro asemel 53 781,65 eurot), millelt tulumaksu 841 560 x 0,21 /

0,79 = 223 706 krooni, so 14 297,42 eurot). Tegemist oli ettevõtlusest maksuvabalt välja viidud

rahaga. Seda, et väljamakse on seotud ettevõtlusega, peab tõendama maksukohustuslane, mitte

ei pea maksuhaldur tõendama seda, milleks maksukohustuslane väljamakstud raha kasutas.

24. Kuna kaebaja oli kajastanud deklaratsioonides ebaõigeid andmeid ja jätnud nii käibe- kui

tulumaksu eelviidatud summades tasumata, oli maksuhalduril MKS § 92 lg 1 p-dest 2 ja 3

tulenev alus määrata kaebajale tasumiseks täiendav maksusumma.

25. Vastustaja ei pidanud praegusel juhul kaaluma maksu määramist hindamise teel.

Hindamise teel maksustamist kasutatakse juhul, kui pole kahtlust kauba olemasolus või teenuse

saamises, kuid pole teada tegelik müüja. Praegusel juhul tuvastas aga vastustaja, et kaebaja ei

ole OÜ Daucer Ehitus arvetel näidatud killustiku üldse soetanud, sest selle soetamise järele

puudus vajadus. Kogu vajamineva killustiku soetas kaebaja kas ise karjääridest või AS-lt Lajos

ning neid arveid on kaebaja vastustaja sõnul oma maksuarvestuses juba kajastanud. Samuti ei

3-14-50235

17(18)

ole kaebaja saanud OÜ Daucer Ehitus arvetel näidatud tagasitäitetöid, vaid tegi need tööd ise

oma töötajate ja masinatega. Seega puudus alus hindamise teel maksustamiseks.

26. Vastustaja leidis põhjendatult maksuotsuses, et kaebaja selline käitumine saab olla vaid

tahtlik, mitte hooletu, sest kaebaja teadis, et ta ei ole nende arvete alusel OÜ-lt Daucer Ehitus

mingeid teenuseid ega kaupu saanud. Tahtliku maksusumma tasumata jätmise korral on

maksusumma määramise aegumistähtaeg MKS § 98 lg 1 järgi 5 aastat maksudeklaratsiooni

esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti

arvutati. Kuna käesoleval juhul oli kontrolliobjektiks perioodil 01.06.2010–31.08.2010 käibe-

ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsus, siis ei olnud aegumistähtaeg

maksuotsuse tegemise ajaks saabunud.

27. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed,

sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud

teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur

otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid

tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Viidatud sättest ei tule keeldu kasutada

konkreetses maksumenetluses teises maksumenetluses kogutud tõendeid, kui need on

asjakohased ka selles maksumenetluses. Vastupidi, viidatud sättest tuleb vastustajale ulatuslik

kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks asjas koguda ja kasutada.

Seega ei ole vastustaja rikkunud menetlusnorme ega kaebaja õigusi sellega, kui kasutas tema

suhtes läbi viidud maksumenetluses OÜ Daucer Ehitus suhtes läbi viidud maksumenetluses

kogutud tõendeid, mis olid kogutud samade tehingute kohta, mida kontrolliti ka kaebaja suhtes

läbi viidud maksumenetluses. Kuna vastustaja on kasutanud vaid asjakohaseid tõendeid ja on

need kaebaja suhtes läbi viidud menetluse asjaoludega sidunud, siis võis neid tõendeid kasutada.

Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi MKS sättele, mida vastustaja oleks selliselt käitudes rikkunud.

Vastupidi, samade tõendite uuesti kogumine oleks olnud nii kaebajat kui ka teisi isikuid asjatult

koormav ja põhjendamatu (haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2).

28. MKS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada

maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et

vastustaja koostas 31.01.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/10428-10, millega kohustas kaebajat

tasuma maksustamisperioodide juuni kuni august 2010 eest täiendavalt käibemaksu 8964,25

eurot ja tulumaksu 14 297,42 eurot. Kaebaja esitas 01.03.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse

selle maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-477). Vastustaja tunnistas 02.05.2013

otsusega nr 12.2-3/10428-11 maksuotsuse kehtetuks ning kohus lõpetas 03.06.2013 määrusega

haldusasja menetluse. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on käitunud eelmist maksuotsust

tühistades ja uut maksuotsust koostades õigusvastaselt. Vastustajal oli MKS § 101 lg 1 p-st 1

tulenev alus maksuotsus kehtetuks tunnistada, sest kaebaja oli esitanud kaebuses taotluse

maksuotsus tühistada. MKS-st ei tule keeldu koostada sama üksikjuhtumi kontrolli raames uus

maksuotsus, milles esitatakse täiendavad põhjendused. Maksuotsusest nähtub, et vastustaja

kogus enne uue maksuotsuse tegemist täiendavalt informatsiooni. MKS § 98 lg 4 keelab uut

maksuotsust teha ja varasemalt tehtud maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada vaid pärast

aegumistähtaja möödumist. Praegusel juhul ei olnud maksusumma määramise aegumistähtaeg

möödunud. Kaebaja on saanud võimaluse uut maksuotsust vaidlustada, seega ei ole uue

maksuotsuse vormistamisega tema õigusi rikutud.

29. Kohus leiab, et vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

3-14-50235

18(18)

30. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud

jätta kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Kuna vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulud väljamõistmist

kaebajalt ega ole esitanud kohtu antud tähtajaks menetluskulusid tõendavaid dokumente, tuleb

menetlusosaliste menetluskulud jätta nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik