3-14-52110/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-14-52110 Määruse kuupäev

10. oktoober 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 50 eurot päevas seoses sellega, et vanglas valvavad naisvalvurid

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3- 14-52110;

2. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10. septembril 2014 esitatud tõendid seoses Aleksei Maksimovi keeleoskusega ja Tartu Halduskohtu haldusasja nr 3-14-56 toimunud kohtuistungi protokoll.

3. Kaebus tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 17. septembril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava Aleksei Maksimovi kaebus (1 lehel) Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 50 eurot päevas. A. Maksimov märgib, et sai Tartu vangla vastuse nr 1-13/184-2 ning et vanglas valvavad teda naisvalvurid, kuid kaebaja arvates on see meestevanglas lubamatu. Kaebusele Tartu Vangla vastust lisatud ei ole.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

A.Maksimovi kolmelauselisest avaldusest saab järeldada, et kaebuse puhul on tegemist kahju hüvitamise kaebusega. VangS § 11 lõige 8 näeb kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

3. Kohus edastas 6. oktoobril 2014 Tartu Vanglale päringu, paludes teavet käesolevas asjas kohtueelse menetluse läbimise kohta. Tartu Vangla teatas 9. oktoobril 2014 kohtule, et 7. veebruaril 2014 registreeriti Tartu Vanglas A. Maksimovi poolt vene keeles esitatud kahju hüvitamise taotlus (1-13/184-1), mis puudutab vanglas kinnipeetavaid valvavaid naissoost valvureid. Taotlus tagastati 18. veebruaril 2014 kirjaga nr 1-13/157-2 menetlusse võtmata. Koos vastusega edastas vangla kohtule Tartu Vangla 18. veebruari 2014 kirja, millega on keeldutud kaebaja 7. veebruarist 2014 kuni 10. veebruarini 2014 esitatud 56 venekeelse kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmisest ning need on tagastatud. Kirjas viidatakse põhiseadusele ja keeleseadusele ning Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. Maksimov oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul.

Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kohtusse.

Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui kahju hüvitamise tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. Maksimovi kahju hüvitamise taotluse tagastanud õiguspäraselt.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §

491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).

Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse tagastanud ja on viidanud A. Maksimovi eesti keele oskusele, kuna A. Maksimov on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10. septembril 2014 edastanud kohtule mitmeid A. Maksimovi eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A. Maksimovi eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 9. aprillil 2014 haldusasjas nr 3-14-56 toimunud istungil teatanud, et ta saab eesti keelest aru (vt. kohtuistungi protokoll).

5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. Maksimov valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 18. veebruaril 2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlust tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlus tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6. Lisaks märgib kohus, et A. Maksimovil oli õigus kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmata jätmise järel esitada kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vangla keelduva otsuse saamist. A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlus on jäetud menetlusse võtmata 18.02.2014, käesolev kaebus on esitatud kohtusse alles 17.09.2014.a. Kohus ei pea põhjendatuks anda A. Maksimovile võimalust kaebuse kohtusse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuna A.Maksimov on teadlik kaebuse kohtusse esitamise tähtaegadest ja kaebusele esitatavatest nõuetest. Tegelikkuses on A. Maksimov esitanud sama nõudega kaebuse Tartu Halduskohtusse sama haldusorgani vastu 27.04.2014, so peale vangla 18.02.2014 vastuse saamist, taotledes Tartu Vanglalt kahju 120 000 eurot väljamõistmist. Kahju oli kaebaja väitel tekitatud seoses asjaoluga, et vanglas töötavad naisvalvurid (haldusasi nr 3-14-212). Tartu Halduskohus tagastas 10.03.2014 määrusega A. Maksimovi kaebuse, Tartu ringkonnakohus jättis 01.10.2014 määrusega halduskohtu määruse muutmata.

Kokkuvõttes, kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole A. Maksimovi kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik