3-14-164/38 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-164 Otsuse kuupäev 10. oktoober 2014 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi XXX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16. detsembri 2013 käskkirja nr 198-k õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise maksmiseks ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses, diskrimineerimise tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 8 200 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti 4. veebruari 2014 vaideotsuse nr 2.1-17.3/15254-4 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm 12. august 2014, kohtuistungil Menetlusosalised Kaebaja – XXX, esindaja advokaat Kalju Kutsar Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Kaisa Laidvee Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus. 2. Tuvastada Sotsiaalkindlustusameti 16. detsembri 2013 käskkirja nr 198-k punkti 1 õigusvastasus. 3. Lugeda Sotsiaalkindlustusameti Viljandi büroo andmetöötluse spetsialist XXX teenistusest vabastatuks 31. detsembril 2013 avaliku teenistuse seaduse § 87 lõige 1 alusel ametniku algatusel. 4. Välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt XXX kasuks hüvitisena kolme kuu keskmine palk, summas 1830 eurot. 5. Välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt XXX kasuks diskrimineerimise tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 8200 eurot. 6. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 4. veebruari 2014 vaideotsus nr 2.1-17.3/15254-4. 7. Välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt XXX kasuks menetluskulu kokku 486 eurot, sellest kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 246 eurot ja õigusabi kulud 240 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. november 2014. a. Apellatsioonkaebus

2

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XXX oli Sotsiaalkindlustusameti (SKA) Viljandi büroo koosseisus teenistuses andmetöötluse spetsialisti (Valga) ametikohal (2012. a ametijuhend (tl 20-22)).

2. SKA Viljandi büroo juhataja Marge Tammesalu viis 22.11.2013 läbi arenguvestluse (tl 69- 72) andmetöötluse spetsialist XXX, mille käigus hindas vahetu juht teenistuja kompetentsi koostöövõime osas olevaks alla ootuste (tl 70).

3. Sotsiaalministri 29.11.2013 käskkirjaga nr 174-T „Sotsiaalkindlustusameti teenistuskohtade koosseis“ (tl 59-63) on alates 01.01.2014 kinnitatud SKA teenistuskohtade koosseis ja muudetud Viljandi büroo koosseisu ning kaotatud kaks andmetöötluse spetsialisti ametikohta. Käskkirja lisa kohaselt (tl 62) on Viljandi büroos alates 01.01.2014 7 andmetöötluse spetsialisti ametikohta.

4. SKA 03.12.2013 teatise nr 2.1-22/162668 kohaselt (tl 75-76) XXX muudetakse alates 01.01.2014 Viljandi büroo koosseisu ning kaotatakse kaks andmetöötluse spetsialisti ametikohta, millest tulenevalt kuulub üks Valga piirkonna pensionide menetlemisega tegelev andmetöötluse spetsialisti ametikoht koondamisele. Teatise kohaselt on põhjendatud Tiiu Zimdini ja Eili Nurmetalo teenistusse jätmine. XXX ei ole pakkuda senise ametikoha ülesannetega teist sarnast vakantset ametikohta Valgas.

5. SKA 16.12.2013 käskkirjaga nr 198-k (tl 73-74) vabastati 31.12.2013 (viimane teenistuspäev) teenistusest Viljandi büroo andmetöötluse spetsialist XXX avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu.

6. XXX esitas 23.12.2013 vaide SKA 16.12.2013. a käskkirjale nr 198-k.

7. SKA jättis 04.02.2014. a vaideotsusega nr 2.1-17.3/15254-4 (tl 77-79) vaide rahuldamata.

8. XXX esitas 19.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-2) ning 17.03.2014 ja 18.03.2014 kaebuse täpsustused (tl 38, 39), milles esitas nõuded SKA 16.12.2013. a käskkirja nr 198-k õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise maksmiseks ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses, diskrimineerimise tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 8 200 eurot ja SKA 04.02.2014. a vaideotsuse nr 2.1-17.3/15254-4 tühistamiseks.

9. Tartu Halduskohtu 28.04.2014 määrusega (tl 121) jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks.

10. SKA esitas 11.09.2014 XXX kompromissi ettepaneku, mille tõttu muudeti Tartu Halduskohtu 12.09.2104 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aega. XXX 26.09.2014 seisukoha kohaselt ei nõustu ta kompromissi ettepanekuga.

Kaebuse esitaja põhjendused

3

11. Sotsiaalkindlustusameti 16.12.2013. a käskkiri nr 198-k on õigusvastane, kuna kaebaja koondamisel ei võrreldud haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Käskkirjas viidatud koostöövõime hindamise kriteeriume ei ole kaebajale tutvustatud. Samuti ei ole vastustaja näidanud sisulisi võrdlemise põhjendusi ka vaideotsuses. Kaebaja 2011. a atesteerimise vestlusel hinnati kaebajat positiivselt. Ametijuhendis esitatud teenistuskohustuste ja vastutuse kohta on kaebaja saanud vaid positiivset tagasisidet. Kaebajale ei ole tehtud ühtegi märkust suhtlemise ja vastutuse mittevõtmise kohta.

12. Kaebajale on solvav, et talle ei pakutud koondamisel töökohta, kuigi samal ajal avaldati internetis, et kaebaja haridusele ja töökogemusele vastav vakantne koht on olemas (tl 12).

13. Sotsiaalkindlustusameti 04.02.2014. a vaideotsus nr 2.1-17.3/15254-4 tuleb tühistada. Vaideotsuses omistatakse kaebajale väiteid, mida ta ei ole esitanud. Vaideotsuses 2013. a arenguvestluse kokkuvõtte kohta väidetuga kaebaja ei nõustu, kuna sellest ei olnud vestluses juttu. Allkirjaga arenguvestluse kokkuvõttel kinnitas kaebaja ainult enda poolseid seisukohti ja esitatud suhtlemiskoolituse pakkumist.

Vaideotsuse väide, et koondamisotsus ei ole seotud vanusega, on eksitav. SKA Viljandi büroo juhataja M. Tammesalu ametlikult e-maili aadressilt edastati kaebaja SKA ametlikule e-maili aadressile teade koondamise kohta büroojuhataja kaaskirjaga, milles nenditakse, et koondamise aluseks on peamiselt ealised kriteeriumid (tl 23).

Vaidemenetluses ei teatatud kaebajale asja arutamise aega ja kohta ega vaide menetlejat, mistõttu puudus kaebajal võimalus vastuväidete ja taandamise avalduse esitamiseks. Menetluse erapoolikus tingis vältimatult negatiivse vaideotsuse. Samuti ei võimaldata kaebajal siiani tutvuda vaideasja arutamise algdokumentidega.

14. Kaebaja taotleb hüvitist summas 8 200 eurot. Hüvitise suuruse määramisel palub kaebaja arvestada, et tema suhtes on rikutud võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2 punkti 2.

Vastustaja vastuväited

15. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

16. Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud põhjenduste juurde ja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti 16.12.2013. a käskkiri nr 198-k on õiguspärane. SKA on analüüsinud vastavalt ATS § 90 lg-le 5 sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Kõigil käskkirjas nr 198-k võrreldud teenistujatel on täidetud hariduse nõue vastavalt ATS § 14 lg-le 1 ja andmetöötluse spetsialisti ametikoht ei eelda kõrgemat haridust. Kõigil võrreldud teenistujatel on üle kümne aastane tööstaaž andmetöötluse spetsialisti ametikohal ja seega on kõigil olemas ka pikaajaline töökogemus ning võrreldavad teadmised, oskused ja vilumus, mis on vajalikud nimetatud ametikoha tööülesannete täitmiseks. Seetõttu hindas vastustaja sarnaseid tööülesandeid täitvate teenistujate oskusi, mis vastavad enim ülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, sealhulgas koostööoskust, ning jõudis analüüsi tulemusel järeldusele, et kaebaja suhtlemisja koostööoskused (sealhulgas oskus arvestada kolleegidega) ei vasta teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.

4

Vastustaja hinnangul on kaebaja teadlik, et tema suhtlemisoskus jäi alla ootuste ja on seda kinnitanud arenguvestluse kokkuvõtte allkirjastamisel 03.12.2013. Seega on kaebaja ise möönnud, et suhtlemisprobleem on olemas (tl 155).

Kuna käskkiri nr 198-k on õiguspärane, siis puudub alus käskkirjas nr 198-k nimetatud teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja ATS § 105 lg 1 alusel hüvitise maksmiseks kaebajale kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna SKA on hinnanud vaideotsuse tegemisel kõiki tõendeid, sealhulgas kaebaja arvamust ja vastuväiteid kogumis, siis puudub alus vaideotsuse tühistamiseks.

17. Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tugineb vahetu juhi poolt tehtud menetlustoimingul. SKA on 26.03.2014 kaebajale saadetud kompromissi ettepanekus korduvalt vabandanud ja peab endiselt kahetsusväärseks, et vahetu juhi poolt edastatud kirja on võimalik mitmeti tõlgendada. SKA palub kohtul analoogia korras arvestada kohtupraktikas toodud seisukohaga, et moraalse kahju saab teatud juhtudel lugeda heastatuks kahjutekitaja vabandusega ja iga kord ei ole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega.

Kaebaja ei ole selgitanud, milles tema kahju seisneb ega põhjendanud kahjuhüvitise suurust. Vastustaja hinnangul on nõue ebaproportsionaalne. SKA menetlustoimingu mõju kaebajale on ebaselge. SKA on kaebaja ees vabandanud ja mitmeid kordi esitanud oma seisukoha, et menetlustoiming ei esinda SKA ametlikku seisukohta ega väärtusi. Menetlustoimingu mõju on lõppenud, sest SKA on kaebaja ees vabandanud ja sellel ei ole enam kestvat iseloomu.

18. Kaebaja on viidanud 17.12.2013 SKA intranetis avaldatud sisekonkurssidele. Välispensionideja toetuste büroospetsialisti ametikohale oodati kandideerima isikuid, kellel on välislepingute ja Euroopa Liidu määrustega seotud töökogemus. Kaebajal selline töökogemus puudub. Sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakonna peaspetsialisti ametikoht eeldab väga head suhtlemisja koostööoskust. Seetõttu on SKA seisukohal, et lisaks intranetis viidatud ametikohtade tööülesannete kirjelduses esitatud töökogemuse ja teadmiste nõuetele, ei vastanud kaebaja koostööoskus vastavatele ametikohtadele esitatud ootusele. Kaebaja ei ole samuti üles näidanud enda huvi nimetatud ametikohtadele kandideerimiseks.

19. Kuna XXX ei nõustunud Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud kompromissiga, jätta kohtu-ja menetluskulud tema kanda.

Kohtu seisukoht

20. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli koondamissituatsioonis.

I

21. ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.

Sotsiaalministri 29.11.2013 käskkirjaga nr 174-T „Sotsiaalkindlustusameti teenistuskohtade koosseis“ (tl 59-63) on tõendatud, et alates 01.01.2014 muudeti muuhulgas Viljandi büroo koosseisu ning büroo koosseisuks kehtestati 4 andmetöötluse peaspetsialisti ja 7 andmetöötluse spetsialisti ametikohta (tl 62). Vaidlustatud käskkirjaga (tl 5-6) on tõendatud, et ministri

5

käskkirjaga kehtestatud teenistuskohtade koosseisus muudatuste tegemise eesmärgiks oli tagada tööülesannete optimaalne ning efektiivne korraldus ning ühtlased töökoormused.

22. Tuginedes SKA peadirektori vaidlustatud käskkirja ja Sotsiaalministri käskkirja koostoimele loeb halduskohus SKA Viljandi büroo ühe andmetöötluse spetsialisti ametikoha kaotamise toimunuks põhjendatult ja kooskõlaliselt ATS § 90 lg 1 p 2 sätestatuga.

23. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on aga seisukohal, et asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud vastustaja poolt ATS § 90 lg 5 sätestatud sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike omavahelise võrdlemise kohustuse õiguspärane täitmine ja sama paragrahvi 7. lõikes sätestatu järgimine kaebajale teise ametikoha pakkumise osas.

24. SKA 03.12.2013 teatisega nr 2.1-22/162668 XXX (tl 75-76) on tõendatud kaebaja teavitamine eelseisvast koondamisest järgmistel motiividel.

1. Ministri käskkirjaga muudetakse alates 01.01.2014 Viljandi büroo koosseisu ning kaotatakse kaks andmetöötluse spetsialisti ametikohta, millest tulenevalt kuulub üks Valga piirkonna pensionide menetlemisega tegelev andmetöötluse spetsialisti ametikoht koondamisele. 2. Analüüsitud on vastava valdkonna andmetöötluse spetsialistide haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi. Põhjendatuks on loetud Tiiu Zimdini ja Eili Nurmetalo teenistusse jätmine. Olulise asjaoluna arvestati nende suhtlemisja koostööoskusi ning valmidust arvestada kolleegidega. T. Zimdini ja E. Nurmetalo loetletud omadused vastavad enam andmetöötluse spetsialisti tööülesannete nõuetele, SKA väärtustele ning kokkulepitud käitumisreeglitele. 3. SKA-l ei ole XXX pakkuda senise ametikoha ülesannetega teist sarnast vakantset ametikohta Valgas.

25. ATS § 90 lg 5 kohaselt, kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.

26. Pooled ei vaidle ATS § 90 lõike 5 teise lause kohaldumise või rikkumise üle. Pooled vaidlevad sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel koondamisel teha tuleva valiku õiguspärasuse üle.

27. SKA peadirektori 28.03.2012 käskkirjaga nr 200-k kinnitatud SKA Lõuna Pensioniameti Viljandi büroo andmetöötluse spetsialisti (Valga) ametijuhendiga (tl 20-22) ja teiste asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kaebaja teenistuskoht asus Valgas. Ametijuhendi kohaselt on ametikoha eesmärgiks riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramiseks edastatud dokumentide ning andmete töötlemine ja väljamaksu vormistamine.

6

28. Sotsiaalministri 29.11.2013 käskkirja nr 174-T lisa kohaselt (tl 62) jääb Viljandi büroosse 2014. aastast 7 andmetöötluse spetsialisti ametikohta.

29. SKA 03.12.2013 teatise nr 2.1-22/162668 kohaselt (tl 75-76) muudetakse alates 01.01.2014 Viljandi büroo koosseisu ning kaotatakse kaks andmetöötluse spetsialisti ametikohta, millest tulenevalt kuulub üks Valga piirkonna pensionide menetlemisega tegelev andmetöötluse spetsialisti ametikoht koondamisele.

30. Vastustaja ei ole kohtule esitanud ühtegi haldusakti ega viidanud ühelegi õigustloovale aktile, mille alusel on kaebajale saadetud teatises (tl 75-76) ja SKA peadirektori vaidlustatud käskkirjas (tl 73-74) otsustatud, et alates 01.01.2014 Viljandi büroo koosseisus kaotatavast kahest andmetöötluse spetsialisti ametikohast kuulub üks Valga piirkonna pensionide menetlemisega tegelev andmetöötluse spetsialisti ametikoht koondamisele. Kaebaja ametijuhendist ega ühestki teisest kohtule esitatud tõendist ei tulene, et kaebaja tööülesandeks oli riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramiseks edastatud dokumentide ning andmete töötlemine ja väljamaksu vormistamine Valga piirkonna osas, millises linnas asus faktiliselt kaebaja teenistuskoht. Samas ei ole kaebaja kohtumenetluses väitnud oma tööülesannete kohta ka vastupidist.

31. Kohus ei vastusta oma seisukohtades küll SKA peadirektori õigusele ministri käskkirja alusel otsustada, et koondamisele kuulub just Valga piirkonna pensionide menetlemisega tegelev andmetöötluse spetsialisti ametikoht, kuid kohtule ei ole esitatud vastustaja poolt ühtegi tõendit, mille alusel tuvastada, et kaebaja koondamisel tuli sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnike vahel koondamisel teha valik ainult Valga piirkonna pensionide menetlemisega tegelevate andmetöötluse spetsialistide vahel, nagu seda asjas kogutud tõendite kohaselt käesoleval juhul saab eeldada.

32. Vaidlustatud käskkirja ja teatise kohaselt on kaebajat võrreldud aga ainult kahe vastava valdkonna andmetöötluse spetsialistidega.

33. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tõendeid kaebaja ametisse nimetamise kohta ja võimalike struktuurimuudatuste kohta, mis võisid toimuda SKA-s pärast kaebaja teenistusse võtmist ja ametijuhendi viimatist kehtestamist. Vaidlustatud käskkirja kohaselt ( tl 73) on kaebaja vabastatud teenistusest kui SKA Viljandi büroo andmetöötluse spetsialist. Kaebaja ametijuhendi (tl 20-22) on allkirjastanud Lõuna Pensioniameti Viljandi büroo juhataja (tl 22). Teate koondamisest on kaebajale edastanud SKA Viljandi büroo juhataja (tl 23). Vaideotsuses on vastustaja nentinud (tl 3 p), et kaebaja vahetuks juhiks oli M. Tammesalu, kes on asjas kogutud tõendite kohaselt SKA Viljandi büroo juhataja, kuna ta on muuhulgas kaebaja vahetu juhina allkirjastanud (tl 72) ka kaebaja arenguvestluse tulemused (tl 69-72) kooskõlaliselt SKA arenguvestluse juhendi punktiga 4.3 (tl 64 p).

34. Kohus tugineb ka Sotsiaalministri 19.08.2008 määrusega nr 43 kehtestatud SKA põhimääruse (01.01.2013-30.04.2013 kehtinud redaktsioonis) § 4 lg 3 p 13, lg 4, 5, 7 ja 10. Kohtu järeldusi toetavad kohtu hinnangul SKA põhimääruse § 4 lg 3 p 13 ja lg-d 4, 5, 7.

SKA põhimääruse § 4 lg 10 kohaselt võivad struktuuriüksuse koosseisu kuuluda bürood ja talitused, mille pädevus määratakse vastava struktuuriüksuse põhimääruses.

7

Vastustaja ei ole kohtule esitanud aga Viljandi büroo kui struktuuriüksuse põhimäärust vaidlusalusest perioodist. Seega pidi kaebajat kui ametnikku koondamisel halduskohtu hinnangul võrdlema kõigi sarnaseid teenistusülesandeid täitvate ametnikega Viljandi büroos.

Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ministri käskkirjaga muudeti alates 01.01.2014 SKA struktuuri teenindusbüroode ja/või konkreetselt Viljandi büroo osas selliselt, et Viljandi büroo andmetöötluse spetsialiste peaks koondamisel ATS § 90 lg 5 kohaselt võrdlema ainult Valga piirkonna pensionide menetlemisega tegelevate ametnike osas või teenistuskohaga Valga linnas asuvate ametnike osas, kuna see ei tulene otsesõnu ka kaebaja ametijuhendist, mis sisaldab ainukese tõendina viidet Valgale.

35. Seega ei ole kaebaja teenistusest vabastamine koondamise tõttu toimunud õiguspäraselt ATS § 90 lg 5 sätestatu eiramise tõttu sõltumata sellest, kas kaebaja teenistusalased näitajad olid paremad või halvemad võrreldes nende kahe ametnikuga, kes täitsid kaebajaga sarnaseid teenistusülesandeid.

Vastustaja ei ole kohtule pidanud vajalikuks esitada tõendeid võimaldamaks hinnata kaebaja ja nende kahe ametniku teenistusalaseid näitajaid, kellega kaebajat faktiliselt võrreldi. Kuna kohus ei pea aga õiguspäraseks kaebaja teenistusalaste näitajate võrdlemist ainult kahe ametnikuga, ei pea kohus tarvilikuks ka asjas sisulise arutamise uuendamist sel motiivil. Kohus piirdub seetõttu vaideotsuses toodud asjas tähtsust omavatele asjaoludele vastustaja poolt antud hinnangu (tl 78) analüüsimisega, mis jällegi puudutab aga ainult Valgas resideeruvaid spetsialistide.

36. Kaebajat pidi võrdlema kõigi Viljandi büroo andmetöötluse spetsialistidega, keda oli 16.12.2013 SKA kodulehe (tl 9) andmetel üheksa ametnikku. Vastustaja ei ole koondamissituatsioonis seega kaebaja osas tema teenistusse jäämise õigust välja selgitanud kaalutletult ja kehtiva õigusega sätestatud korras, mis on asjakohase ja halduskohtu hinnangul ka kehtivale ATS-ile laieneva kohtupraktika kohaselt kaebaja õigusi rikkuv (vt nt RKHKo 3-3- 1-42-10 p 15).

37. ATS § 90 lg 7 õigusvastase kohaldamise osas on kaebaja viidanud 17.12.2013 SKA intranetis (tl 12) avaldatud sisekonkurssidele.

38. Vastustajal ei olnud teatise (tl 75) ja vaidlustatud käskkirja (tl 73-74) kohaselt Valgas kaebaja varasemale ametikohale sarnast vakantset ametikohta pakkuda.

39. Vastustaja poolt kohtumenetluses väljendatud seisukoha kohaselt (tl 55 p) oodati välispensionideja toetuste büroospetsialisti ametikohale kandideerima isikuid, kellel on välislepingute ja Euroopa Liidu määrustega seotud töökogemus. Vastustaja hinnangul kaebajal selline töökogemus puudub. Sotsiaalteenuste ja ekspertiisi osakonna peaspetsialisti ametikoht eeldab väga head suhtlemisja koostööoskust. Seetõttu on SKA seisukohal, et lisaks intranetis viidatud ametikohtade tööülesannete kirjelduses esitatud töökogemuse ja teadmiste nõuetele, ei vastanud kaebaja koostööoskus vastavatele ametikohtadele esitatud ootusele.

40. Kohus möönab, et vastustaja on oma seisukohti kaebajale enne koondamist teise ametikoha pakkumiseks puudumise põhjuste osas korrigeerinud, mis pole aga vastuolus kohtupraktikaga (vt nt RKHKo nr 3-3-1-37-09 p 15, nr 3-3-1-42-10 p 15). Kuna ümberpaigutamise puhul on

8

tegemist diskretsiooniotsusega ja ametnikul ei ole subjektiivset õigust nõuda ümberpaigutamist, siis ei ole vaidlustatud käskkiri kaebaja õiguste rikkumise tõttu õigusvastaseks tunnistamisele kuuluv ATS § 90 lg 7 ebaõige kohaldamise tõttu (mh seetõttu, et kehtiv objektiivne õigus ei näe enam ette kaebajaga samas situatsioonis oleva ametniku teenistusse ennistamise võimalust).

41. Käskkiri tuleb õigusvastaseks tunnistada kaebaja õigusi rikkuvas osas määravalt seetõttu, et käesoleval juhul toimus õigusvastaselt ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitamisel ja seeläbi toimus õigusvastaselt ka kaebaja teenistusest vabastamine.

42. Nõudeõiguse õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral sätestab ATS § 105.

ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

43. Halduskohus on seisukohal, et eelpool osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb vaidlustatud käskkirja punkt 1 (tl 5) kui kaebaja õigusi rikkuv tunnistada õigusvastaseks.

44. Muutmisele kuulub kaebaja teenistusest vabastamise alus (ATS § 90 lg 1 p 2). Kaebaja tuleb lugeda teenistusest vabastatuks 31.12.2103 ametniku algatusel ATS § 87 lg 1 alusel.

45. Kohus ei tähelda käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaoludel alust seaduses sätestatud hüvitise vähendamiseks, mistõttu tuleb kaebajale vastustajalt välja mõista hüvitisena kolme kuu keskmine palk (tl 58), ehk 3 x 610 = 1830 eurot.

46. Samadel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel kuulub tühistamisele ka kaebaja õigusi rikkuv vaideotsus (tl 77-79).

II

47. ATS § 105 lg 3 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes.

48. ATS § 13 kohaselt peavad ametiasutused tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust.

Käesolevas asjas on vaidlus ametiasutuse (SKA) poolt teenistuses olevale isikule (kaebaja) diskrimineerimise eest kaitse tagamata jätmises ametnike koondamissituatsioonis.

49. Kaebaja leiab, et teda on vanuseliselt diskrimineeritud, millega on eiratud võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 2 punkti 2.

50. VõrdKS § 2 lg 2 p 2 kohaselt on keelatud isikute diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu muuhulgas ametist vabastamisel.

9

51. Vaidlust ei saa olla käesoleva kaasuse asjaoludel seega selles, et isikut ei tohi vanuse tõttu ametist vabastada.

52. Vanuselise diskrimineerimise vaidluse lahendamiseks on sätestatud võrdse kohtlemise järgimise maksiimile omane tõendamiskooormis (HKMS § 59 lg 1 ls 1).

53. VõrdKS § 8 lg 1 kohaselt peab kohtu poole pöörduv isik esitama avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt peab isik, kelle vastu avaldus on esitatud, menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

54. Kaebaja on faktilise asjaolu vanuselisest diskrimineerimisest tõendamiseks esitanud peamise tõendina SKA Viljandi büroo juhataja 04.12.2013 e-kirja kaebajale (tl 23), mille manuses oleva teatisega tehti kaebajale teatavaks eelseisev koondamine.

SKA Viljandi büroo juhataja 04.12.2013 kiri on diskrimineerimise üle toimuvat vaidlust puudutavas osas järgnev:

/…/ “Ma väga austan Sind ja hindan Sinu panust meie asutusele ja meie kollektiivile. Kahtlemata oled kõige huvitavam isiksus, kellega on mul olnud võimalus koostööd teha. Seega ei tulnud otsus minu jaoks kergelt. Arvestatud on meie asutuse personalipoliitikat. Kindlasti ei ole otsustuse aluseks vaid ealised kriteeriumid, kuid siiski peamiselt.“ /…/

55. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on temal lasuva tõendamiskoormise täitnud.

Koondamise vaidlustamiseks halduskohtule esitatud kaebuses toodud faktilistel asjaoludel võib jaatada eelduse olemasolu, et koondamissituatsiooni ajal 65 aastane kaebaja on koondatud peamiselt ealiste kriteeriumide tõttu, kuna nii väidab kaebaja otsene ülemus, kellel on nähtuvalt teistest asjas kogutud tõenditest olnud otsustuspädevus kaebaja edasise sobivuse hindamisel teenistuse jätkamiseks SKA-s.

Nimelt on ATS § 90 lg 5 tuleneva valiku eesmärgiks koondamissituatsioonis jätta teenistusse eelkõige kõige kvalifitseeritumad ametnikud. Võttes arvesse asjaolu, et koondamissituatsioonile vahetult eelnenud arenguvestluse kaebajaga on samuti läbi viinud tema otsene ülemus, siis esineb piisav alus eelduseks, et on toimunud vanuseline diskrimineerimine.

56. Kaebaja tegi vastustajale esmakordselt õigusliku etteheite vanuselisest diskrimineerimisest vaides (tl 7).

57. Vastustaja poolse tõendamiskoormise täitmist küsimuses, kas vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtteid, saab kohtu hinnangul hinnata järgmistele vastustaja esitatud tõenditele tuginedes.

10

1. Vaideotsuses (tl 77-79), tõendamaks, et SKA ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, tugines vastustaja järgmistele asjaoludele. Vaideotsuses vastab vastustaja kaebajale, et vastava korra kohaste arenguvestluste läbiviimisel on teenistujate vahetud juhid hinnanud erapooletult ja objektiivselt teenistujate teenistusülesannete täitmise kvaliteeti, ametialaseid teadmisi ja oskusi ning sobivust ametikohale; 2. Asjakohase tõendina tuginetakse vaideotsuses (tl 77 p - 78) arenguvestluse tulemustele kaebajaga. 3. Vahetu juhi ja kaebaja vaheline kirjavahetus ei sisalda SKA ametlikke seisukohti ning ei ole koondamise otsusega seotud (tl 78 p). 4. Kohtumenetluses tugineb vastustaja kaebajale tehtud kompromissi ettepanekule, milles on kaebaja ees vabandatud (tl 50). 5. Kaebaja ja tema vahetu juhi e-kirjavahetuse mõju on seoses vabandamisega lõppenud ja sellel ei ole enam kestvat iseloomu (tl 55 p). 6. Vastustaja on kaebajale teinud kohtumenetluses ka teise kompromissi ettepaneku (tl 179).

58. Põhiseaduse § 12 esimene lause kehtestab kõigi inimeste õiguse võrdsele kohtlemisele ehk diskrimineerimiskeelu. Vanuse tõttu toimunud erineva kohtlemise puhul on tegemist võrdsuspõhiõiguse riivega (RKÜKo nr 3-4-1-12-10 p 33). VõrdKS § 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada kaitse diskrimineerimise (mh vanuse tõttu) eest. Sama seaduse § 3 lg 2 kohaselt on diskrimineerimine otsene, kui ühte isikut koheldakse vanuse tõttu halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.

59. Kaebaja apelleerib asjaolule, et teda on koondamissituatsioonis koheldud vanuse tõttu halvemini võrreldes teiste koondamissituatsioonis olnud teenistujatega.

60. PS § 12 lõike 1 riivega saab tegu olla üksnes siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid (RKÜKo nr 3-4-1-12-10 p 36 ja RKÜKo nr 3-4-1-2-05, p 40). Kusjuures kohtupraktikas on oluliseks peetud määrata konkreetses kaasuses võrdluse lähtekoht.

61. Halduskohus on seisukohal, et võrdluse lähtekohaks käesolevas kaasuses on see, kas kaebajat koheldi koondamissituatsioonis ebasoodsamalt seoses tema vanusega võrreldes teiste koondamissituatsioonis olnud ametnikega. Seega on võrdlusisikuteks kaebaja ise ning ülejäänud SKA Viljandi büroo teenistuses olnud andmetöötluse spetsialistid koondamissituatsiooni ajal, e 2013. aasta lõpus.

62. Halduskohus kordab siinjuures varem konstateeritut, et vastustajal on õigus koondamissituatsioonis jätta teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud. Seejuures ei tohi aga toimida diskrimineerivalt, st jätta valiku tegemisel isikut kõrvale tema mõne isikutunnuse (sh vanus) tõttu.

63. Vastustaja kohustuseks koondamissituatsioonis on oma valikut põhjendada erinevate isiku kvalifikatsiooni tõendavatele näitajatele tuginedes. Kui valiku tegemisel osutub otsustavaks isiku vanus, siis on tegemist otsese diskrimineerimisega (VõrdKS §-de 2 lg 2 p 2 ja 3 lg 2).

64. Ei vaja ilmselt täiendavat kordamist, et koondamissituatsioonis tehtavate otsustuste puhul on tegemist haldusorgani avara kaalutlusruumiga kaalutlusotsustega, mis ei väära aga

11

põhjendamiskohustuse olemasolu. Kohtu ülesandeks on taoliste otsuste kontrolli raames valdavalt välistada haldusorganil asjakohatutest kaalutlustest lähtumine.

65. Nagu juba osundatud, on kohus seisukohal, et kaebaja on temal lasuva tõendamiskoormise täitnud, ehk esitatud on piisavalt andmeid, mis annavad põhjuse diskrimineerimise kahtlustamiseks. Vastustaja seevastu väidab määravalt kaebajaga samadele tõenditele tuginedes, et ta ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud.

66. Kuigi halduskohtule ei ole käesoleva lahendi tegemise ajal teada järgnevat seisukohta kinnitavat kohtupraktikat, on halduskohus seisukohal, et diskrimineerimise üle peetavas vaidluses ei saa halduskohus rakendada uurimisprintsiipi tavapärases määras ja lähtuda tuleb võrdse kohtlemise seaduses sätestatud tõendamiskoormisest. Seda eelkõige poolte potentsiaalsest ebavõrdsusest lähtudes, kuna vaieldamatult on diskrimineerimise tunnustele vastavas õigussuhtes nö paremas positsioonis olevaks isikuks vastustaja, kuna kaebajal kui õigussuhtes nõrgemal poolel on praktiliselt võimatu tõendada vastaspoole tegelikke kaalutlusi koondamissituatsioonis valiku tegemisel.

67. Koondamissituatsioonis olnud teenistujate isikuandmed, sh vanus on võimalik kohtul vastustaja poolt esitatud tõendite alusel tuvastada ainult vaideotsuse alusel, sest rohkem tõendeid ei ole vastustaja teenistujate isikuandmete kohta pidanud otstarbekaks esitada.

68. Vaideotsuse toodud faktiliste asjaolude kohaselt (tl 78) on kaebaja kõrval võrreldud teenistujatel täidetud hariduse ja keele nõue. Tegemist on üle kümne aastase tööstaažiga teenistujatega andmetöötluse spetsialisti ametikohal, nende teadmised on väljakujunenud ning teadmised, oskused ja vilumus nõuetekohased ametikoha tööülesannete täitmiseks. Töösoorituse kvaliteet ja asjatundlikkus on võrreldud isikutel võrdne. ATS § 90 lg 5 alusel SKA poolt tehtud võrdlusest selgus, et kaebaja koostööoskus oli oluliselt madalam teiste teenistujate koostööoskusest.

69. Seega ei ole võimalik vastustaja poolt diskrimineerimise kohta esitatud tõendite alusel tuvastada, kas keegi võrreldud isikutest oli kaebajast vanem või tema eakaaslane. Samas ei saa kohus ainult seetõttu järeldada, et kesise koostööoskuse kõrval oli koondamissituatsioonis olnud teenistujate vanus peamiseks kriteeriumiks, mille pinnalt vastustaja langetas otsustuse, kellega jätkata teenistussuhet.

70. Seega on kohtu käsutuses olevateks määravateks tõenditeks neli tõendit:

1. Arenguvestluse kokkuvõte (tl 69-72) 2. Teatis teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu (tl 75-76) 3. SKA Viljandi büroo juhataja kiri (tl 23) 4. Vaideotsus (tl 77-79).

71. Vastustaja poolt esitatud kompromissi ettepanekud on käsitatavad vastustaja poolse hinnangulise arusaamaga loetletud nelja tõendiga tõendamist leidnud asjaoludest.

72. Kohus loeb vastustaja vastuväidetestdiskrimineerimisele arenguvestluse kokkuvõttega tõendatuks, et arenguvestluse kokkuvõtte SKA Viljandi büroo juhataja poolt 26.11.2013 allkirjastamise aja seisuga (tl 72) on tõendatud, et vahetu juht ei ole rahul kaebaja poolse

12

koostööga teiste töötajatega arvestamisel, mille arendamiseks on vahetu juht planeerinud tellida 2014. aastal suhtlemise ja käitumise koolituse. Seega ei saa ainult kaebajaga toimunud arenguvestluse kokkuvõttest järeldada, et kaebaja on koondamisele kuulunud vanuse tõttu.

73. 03.12.2014 teatisega kaebaja koondamisest (tl 75-76) on tõendatud, et kaebajat on võrreldud T. Zimdini ja E. Nurmetaloga, kelle suhtlemisja koostööoskus ning valmidus arvestada kolleegidega vastavad kaebajast enam andmetöötluse spetsialisti teenistusülesannete nõuetele, SKA väärtustele ning kokkulepitud käitumisreeglitele.

74. SKA Viljandi büroo juhataja M. Tammesalu 04.12.2013 kirjaga (tl 23) on tõendatud, et SKA personalipoliitika kõrval on kirja allkirjastaja otsustuse aluseks peamiselt kaebaja ealised kriteeriumid.

75. Vaideotsuses on vastustaja esitanud SKA seisukoha arenguvestluste tähendusest koondamissituatsioonile (tl 78). Vaideotsuse motivatsiooni kohaselt sai kaebaja vahetu juht arenguvestluste käigus teenistujatelt tagasisidet pingestatud tööõhkkonna ja halva sisekliima kohta, mis on pingestatud kaebaja konfliktsuse tõttu.

76. Analüüsitud tõendite alusel on kohus seisukohal, et vastustaja on vaieldamatult ühe asjaoluna koondamissituatsioonis arvestanud kaebaja iseloomu, mille vastustaja on vaideotsuses pidanud võimalikuks iseloomustada konfliktsena.

77. Halduskohus kordab varasemalt antud hinnangut, et kaebaja võrdlemine koondamissituatsioonis ainult kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametnikuga ei olnud käesolevas koondamissituatsioonis õiguspärane. Seega ei ole vastustaja esitatud tõenditega juba ainuüksi seetõttu kummutatud, et kaebaja koondamisel oli tegemist otsese diskrimineerimise juhtumi tunnustele vastava olukorraga.

78. Kohus on seisukohal, et vastustaja esitatud tõenditega jääb ümber lükkamata kahtlus, et koondamissituatsioonis tehti valik võttes arvesse muid kaalutlusi, kui vastustaja poolt arenguvestluse kokkuvõttes, teatises kaebaja koondamisest ja vaideotsuses avaldatud.

79. Kohus ei kahtle vastustaja väites, et neis tõendites sisaldub SKA ametlik seisukoht.

80. Kohtule jääb aga arusaamatuks vastustaja käsitlus, et kaebaja vahetu juht ei ole 04.12.2013 avaldanud SKA ametlikku seisukohta, kui vahetu juht viitas kaebaja koondamise peamise põhjusena ealistele kriteeriumidele ehk kaebaja vanusele. Vormiliselt võib see ju nii olla, et tegemist on ühe menetlusosalise poolt menetluse kestel väljendatud seisukohaga, mille kohaselt on kaebaja koondatud aga peamiselt vanuse (ealise kriteeriumi) tõttu.

81. Haldusmenetluse põhimõtete kohaselt formeerub haldusmenetluse tulem, käesoleval juhul vaidlustatud haldusakt ( tl 73-74) haldusmenetluses välja selgitatud asjas tähtsust omavate asjaolude ja neile antava õigusliku hinnangu pinnalt. Kohus nendib, et kaebaja vahetu juhi roll käesolevas kaasuses on määravalt reguleeritud SKA siseaktis e arenguvestluse juhendis (tl 64- 68), mille kohaselt on büroo juhatajal vaieldamatult otsustusõigus arenguvestluses, mis on käesoleval juhul aga vahetult eelnenud koondamissituatsiooni lahendamisele vastustaja poolt.

13

82. Arenguvestluse kokkuvõtte on SKA poolt allkirjastanud kaebaja vahetu juht. Vaideotsuses tugineb SKA diskrimineerimissüüdistuse lahendamisel ainult kaebaja vahetu juhi osalusel ja poolt kogutud tõenditele ja tema poolt arenguvestluste tulemustele antud hinnangutele. SKA peadirektori poolt allkirjastatud teatis kaebaja koondamiseks tugineb analüüsitud tõendite alusel jällegi arenguvestluste tulemustele, mille kokkuvõtted on SKA poolt allkirjastanud kaebaja vahetu juht. Kohus saab vastustaja poolt diskrimineerimise süüdistuse väite kummutamiseks esitatud tõenditest teha järelduse, et kuna kõik vastustaja poolt esitatud tõendid on formeerunud ühe isiku teadmistele tuginedes, siis ei saa selle isiku seisukohta käesolevas vaidluses lugeda pelgalt ametniku seisukohaks.

83. Võrdlusisikute ülaltoodud näitajate kohta esitatud tõendite alusel on kohus seisukohal, et kaebajal oli koondamissituatsioonis põhjendatud ootus teenistussuhte jätkumisele. Vastustaja poolt esitatud tõendid ei kummuta kaebaja kahtlust, et teda on koondamissituatsioonis koheldud vanuse tõttu halvemini isegi vastustaja poolt aluseks võetud võrdlusisikutega võrreldes. Vastustaja poolt koondamissituatsioonis diskrimineerimise vastu esitatud tõendite algallikas ehk arenguvestluste läbiviija/kaebaja vahetu juht on sõnaselgelt kinnitanud kaebajale, et kaebaja koondamisel on peamiselt osutunud otsustavaks kaebaja vanus.

84. Kohus on neil asjaoludel ja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et vastustaja ei ole tõendanud, et ta järgis kaebaja koondamisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja tegevus on kvalifitseeritav VõrdKS § 3 lg 2 järgi. Vastustaja on otsese diskrimineerimisega süüliselt alandanud kaebaja väärikust.

85. VõrdKS § 24 lg 2 kohaselt on isikul, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, õigus nõuda talle rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlikku rahasummat.

86. Kaebaja on esitanud nõude hüvitisena 8200 euro väljamõistmiseks menetlusdokumentides, kohtuistungil avaldatud ja kirjalike tõenditega (tl 157-163) tõendatud asjaoludel. Halduskohtu arvates on vastustaja viidatud kohtupraktika asjaolud teistsugused, kui käesolevas diskrimineerimise asjas, mistõttu ei ole põhjendatud lugeda vastustaja vabandamisega kaebaja ees mittevaralist kahju hüvitatuks.

87. VõrdKS § 24 lg 3 kohaselt arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel muu hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Kohus on seisukohal, et kaebaja nõutavat hüvitist ei ole alust pidada ebamõistlikuks. Tegemist on kaebaja keskmise aastapalgaga samas suurusjärgus oleva summaga, mis kuulus alles hiljuti kaebaja teenistusstaažiga ametnikule seaduse kohaselt avalikust teenistusest õiguspärasel koondamisel väljamõistmisele, mistõttu tuleb hüvitisenõue lugeda mõistlikuks ja rahuldada.

88. Seoses kaebuse rahuldamisega, peab kaebaja menetluskulud kandma vastustaja (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja menetluskulude nimekirjas ja kuludokumentides kajastatud (tl 173-175, 40) puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb vastustajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik