3-14-51848/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51848

Haldusasi

Metsamaahalduse AS-i kaebus Halliste Vallavalitsuse

05.08.2014. a korralduse nr 176 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Metsamaahalduse AS-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja Metsamaahalduse AS

Esindaja v. adv. Mart Sikut

Vastustaja Halliste Vallavalitsus

Kolmas isik Elektrilevi OÜ

Esindaja Karin Lehari

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1.

07.05.2014 esitas Elektrilevi OÜ Halliste Vallavalitsusele taotluse nr 31285 sundvalduse

seadmiseks määruskaebuse esitajale kuuluvale Halliste vallas, Päidre külas asuvale Pantseli

kinnistule (katastritunnus 19202:002:0081, registriosa nr 48739).

2.

05.08.2014. a korraldusega nr 176 (tl 5−6) seadis Halliste Vallavalitsus Halliste vallas,

Päidre külas asuvale Pantseli kinnistule Elektrilevi OÜ kasuks sundvalduse.

3.

25.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2−3) Halliste

Vallavalitsuse 05.08.2014. a korralduse nr 176 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on korraldus

õigusvastane, kuna rikub määruskaebuse esitaja põhiseaduse §-s 32 sätestatud põhiõigust

kinnistu omandile. Määruskaebuse esitaja hinnangul pidanuks vallavalitsus otsuses viitama

sundvalduse tasu aluseks olevale õigusaktile, kuna määruskaebuse esitaja ja Elektrilevi OÜ ei

jõudnud tasu osas kokkuleppele.

4.

29.08.2014 saabus kohtusse kaebuse täiendus ning esialgse õiguskaitse taotlus (tl 8−9).

Kaebuse täienduses märgib määruskaebuse esitaja, et Halliste Vallavalitsus rikkus

sundvalduse seadmise menetluses menetlusreegleid. Määruskaebuse esitaja taotleb esialgse

õiguskaitse korras Halliste Vallavalitsuse 05.08.2014. a korralduse nr 176 kehtivuse

peatamist. Esialgse õiguskaitse vajadust põhjendab määruskaebuse esitaja sellega, et

VPR Elekter OÜ projektijuht on edastanud talle e-kirjaga teate (tl 14−14p), mille kohaselt

VPR Elekter OÜ-l on sõlmitud leping Elektrilevi OÜ-ga Mihkli F3 elektrivõrgu

rekonstrueerimise ehitustöödeks Päidre külas Halliste vallas Viljandimaal. VPR Elekter OÜ

projektijuht annab teada, et VPR Elekter OÜ soovib Pantseli kinnistul töödega alustada,

lisades selle kohta Elektrilevi OÜ teavituskirja. Määruskaebuse esitaja leiab, et olukorras, kus

võimaliku kohtuotsusega sundvalduse seadmise korraldus tühistatakse, kuid Elektrilevi OÜ

on oma tööd juba lõpule viinud, on tema õigusi pöördumatult kahjustatud.

5. Halliste Vallavalitsus leiab kohtule esitatud seisukohas (tl 25), et esialgse õiguskaitse

rakendamine on põhjendatud, kuna vastasel juhul võivad määruskaebuse esitaja õigused saada

kahjustatud enne haldusasja lõplikku lahendit.

6. Elektrilevi OÜ palub kohtule esitatud seisukohas (tl 20−21p) jätta esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata, kuna kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kolmas isik selgitab, et

sundvalduse seadmise eelduseks ei ole kohaliku omavalitsuse ja kinnisasja omaniku vahelise

tehnovõrgu ja –rajatise talumise tasu alase kokkuleppe sõlmimine.

7. Tartu Halduskohus jättis 04.09.2014. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

-

Vaidlustatud korralduses on selgitatud, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda

asjaõigusseaduse (AÕS) § 1582 alusel Elektrilevi OÜ-lt tehnovõrgu talumise eest tasu. Kohtu

hinnangul ei tulene kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 463 lg 5 p-st 4, et

vallavalitsus peab kindlaks määrama talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse. Kuigi

kehtiv õigus ei sätesta talumiskohustuse eest makstava tasu suurust, tuleneb AÕS § 1582

lõikest 1 õigus nõuda tasu tehnovõrgu või –rajatise talumise eest. Kui pooled selles

kokkuleppele ei jõua, saab õiglast tasu nõuda kohtus. Seega ei muuda võimalikud ehitustööd

sõltumata käesolevas haldusasjas tehtavast lõpplahendist oluliselt raskemaks või võimatuks

õiglase tasu nõudmist määruskaebuse esitaja poolt.

-

Võimalike ehitustöödega tekitatavaid tagajärgi ei saa pidada pöördumatuks. Kohtule ei ole

esitatud teavet, millest nähtuvalt võiksid ehitustööde tõttu kannatada saada pinnavormid, mida

ei ole võimalik taastada. Maasse paigaldatavat elektrikaablit on võimalik sealt ka eemaldada.

Kui selgub, et kasutusvalduse seadmine oli õigusvastane ning selle tulemusena paigaldatud

rajatisi ei kõrvaldata, on määruskaebuse esitajal võimalik nõuda vastustajalt rajatise

kõrvaldamise kulude hüvitamist.

-

Elektrikaablite maa alla paigutamise vastu on selge avalik huvi. Enne sügistalvist tormist

hooaega ning talvist elektritarbimise kõrghooaega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

esialgse õiguskaitse korras selliste elektrivõrgu rekonstrueerimise ehitustööde takistamine,

mis ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi ning mis parandavad elektrienergia varustuskindlust

tarbijatele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8.

19.09.2014 saabus ringkonnakohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 37−38)

Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrusele.

-

Kohus on kaebust ebaõigesti tõlgendanud, leides, et ainus tõusetuv probleem on see, kas

määruskaebuse esitaja saab esitada tasunõuet või mitte. Määruskaebuse esitaja hinnangul

oleks vastustaja pidanud kaevatavas korralduses KASVS § 3 lg-s 3 toodud eesmärki silmas

pidades eraldi põhjendama, miks ta leiab, et tehnovõrgu rajamine ei ole saavutatav ilma

määruskaebuse esitaja omandis olevale kinnisasjale sundvaldust seadmata. Korralduse

tühistamise korral ja sundvalduse menetluse korrektsel läbiviimisel võib osutuda vajalikuks

leida tehnovõrgule alternatiivne trassi asukoht.

-

Arvestades ehitustööde iseloomu ja mahtu ning ehitatavat objekti (elektriliini rajamine), ei

ole tõsiseltvõetav kohtu seisukoht, et elektrikaablit on ilma raskusteta võimalik maa seest

eemaldada.

-

Käesolevas asjas tuleb avalikku huvi sisustada konkreetsete subjektide huviga. Tegemist ei

ole sellise kõrgepingeliiniga, mis tagaks terve asula elektrivarustuse. Ka vallavalitsuse

korraldusest ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada kaaluka avaliku huvi olemasolu.

9. Elektrilevi OÜ palub määruskaebusele esitatud vastuses määruskaebus rahuldamata jätta.

-

Vastavalt AÕS § 158¹ lg-le 1 on kinnisasja omanik igal juhul kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui esinevad kaks

talumiskohustuse tekkimiseks vajalikku eeldust: 1) tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes

huvides ja 2) puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga

või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega

või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Käesoleval juhul planeeritav tehnovõrk on vajalik

avalikes huvides, kuna selle kaudu osutatakse avalikku teenust. Elektrilevi OÜ teenuse

osutamise kohustus tuleneb nii seadusest kui ka tegevusloast, mille kohaselt kuulub Halliste

vald Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonda. Ekslik on määruskaebuse esitaja arusaam, mille

kohaselt tuleb mõistet „avalik huvi“ konkreetsel juhul sisustada konkreetsete subjektide

huvidega. Pingeprobleeme parendava maakaabelliini rajamisel Viljandimaal Halliste vallas

Päidre külas Pantseli kinnistule on tegu avalikes huvides vajaliku tehnovõrguga. Konkreetsel

juhul puudutab pingeprobleem kolme kinnistu omanikke (Ojaperve, Pantseli ja Võsala

kinnistu). Elektrivõrgu rekonstrueerimise tagajärjel paraneb oluliselt piirkonna võrguteenuste

kvaliteet, ühtlasi tõstab võrgu rekonstrueerimine määruskaebuse esitajale endale kuuluva

kinnistu väärtust (paraneb elektrivarustus, maaharimist ja metsamajandamist segav õhuliin

asendatakse maakaabliga). Pärast elektrivõrgu rekonstrueerimist on ka tulevikus

määruskaebuse esitajal võimalik kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada.

-

Sundvaldus on vaidlustatud korralduses seatud vastavalt esitatud taotlusele kohase isiku,

Elektrilevi OÜ kasuks. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud ühtegi muud

sisulist põhjendust sundvalduse seadmise õigusvastasuse osas peale kokkuleppe puudumise

tasu osas. Määruskaebuses välja toodud väidetav avaliku huvi puudumine on uus väide.

Kolmas isik ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega menetluslike rikkumiste kohta.

Maaomanik on olnud kaasatud kõikidesse protsessidesse algusest peale ning väide

teadmatusest (projekteerimistingimuste väljastamine, sundvalduse seadmine) ei ole tõene.

-

Kolmas isik möönab, et kuivõrd tehnovõrgu arendamine, sealhulgas talumistasude

maksmine toimub võrguteenuse eest saadava tulu eest, mille tasujaks on võrguteenuse

tarbijad, oleks äärmiselt ebamõistlik ja kahetsusväärne tarbijate käest saadavat tasu reaalse

tulemuseta raisata. Samas teoorias on paigaldatud elektrikaabli eemaldamine võimalik.

10. Halliste Vallavalitsus palub määruskaebusele esitatud

vastuses

määruskaebus

rahuldamata jätta.

-

Vastustaja ei olnud korralduses kohustatud põhjendama KASVS § 3 lg-s 3 toodud

eesmärke, kuna KASVS § 463 lg-st 5 tulenevalt ei ole nimetatud põhjendus sundvalduse

seadmise otsuse kohustuslikuks osaks. Samas on 21.04.2014 AS-le Metsamaahaldus esitatud

ettepanek isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks, millest määruskaebuse esitaja on

keeldunud. Halduskohtu määruses on õigesti leitud, et Halliste Vallavalitsuse 05.08.2014. a

korralduses on KASVS § 463 lg 5 kohane viide olemas ja et KASVS § 463 lg 5 p 4 ei tähenda

seda, et vallavalitsus peab kindlaks määrama talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse.

Kehtiv õigus ei sätesta talumiskohustuse eest makstava tasu suurust, kuid AÕS § 1582 lg-st 1

tuleneb õigus nõuda tasu tehnovõrgu või –rajatise talumise eest.

-

Paigaldatav maakaabelliin jääb suures osas tee kaitsevööndi alasse ja seega ei tekitaks see

kinnistu omanikule märkimisväärset kahju. Vaidlusalusel kinnistul asub juba praegu õhuliin,

mis läheb määruskaebuse esitaja kinnisasjast risti läbi ja mis oma kaitsevööndiga koormab

kinnistut enam, kui seda teeks maakaabelliin, mis asub suuresti määruskaebuse esitaja

sissesõidutee kaitsevööndis. Maakaabelliini paigaldamine võimaldab nii kinnistu omanikul

endal kui ka teistel antud piirkonnas teenust tarbivatel isikutel saada edaspidi palju

kvaliteetsemat teenust, mis ei ole niivõrd mõjutatud ilmastiku tingimustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused ning see tuleb

jätta rahuldamata.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu

halduskolleegium on oma praktikas esialgse õiguskaitse kohaldamist pidanud vajalikuks siis,

kui on kahjuliku tagajärje oht (RKHKm 21.12.2001 nr 3-3-1-67-01, p 3), kaebus ei ole

ilmselgelt perspektiivitu (RKHKm 14.12.2004 nr 3-3-1-85-04, p 16) ning kahjulike

tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik (RKHKm 21.12.2001, nr 33-1-67-

01). Samuti peab esialgse õiguskaitse kohaldamine olema eesmärgipärane ja proportsionaalne

(RKHKm 02.03.2006 nr 3-3-1-3-06, p 8; RKHKm). Esialgse õiguskaitse vajaduse

vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega

soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (RKHKm

22.09.2014, nr 3-3-1-59-14, p 12).

13. Antud juhul põhjendab määruskaebuse esitaja talle saabuva kahjuliku tagajärje ohtu

sellega, et juhul, kui elektrivõrgu rekonstrueerimise ehitustöödega tehakse algust ning viiakse

need lõpule, ei ole vaidlustatud korralduse võimaliku tühistamise korral võimalik

elektrikaablit ilma raskusteta enam maa seest eemaldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

eeltoodu näol tegemist sellise määruskaebuse esitajale tekkiva kahjuliku tagajärjega, mis

õigustaks esialgse õiguskaitse korras sundvalduse seadmise korralduse täitmise peatamist.

Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, milliseid kahjulikke tagajärgi elektrikaabli maasse

paigutamine talle põhjustaks. Seevastu nähtub vaidlustatud korraldusest, et teostatavate

töödega kaasnevad määruskaebuse esitajale positiivsed tagajärjed. Nimelt suureneb

määruskaebuse esitaja kinnistu sihipärane kasutusvõimalus, kuna õhuliin seab metsa üles

töötamisel suuremaid kitsendusi, ning maakaabelliin võimaldab kinnistu sihipärast kasutust ka

pärast selle paigutamist. Halduskohtule esitatud kaebuses on määruskaebuse esitaja

põhjendanud vaidlustatud korralduse õigusvastasust sellega, et korralduses puudub

KASVS § 463 lg 5 p-s 4 sätestatud viide talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale

õigusaktile või kokkuleppele, mistõttu on sundvalduse seadmise korraldus tehtud ilma

kokkuleppeta määruskaebuse esitajale talumiskohustuse eest makstava tasu osas. Hiljem on

määruskaebuse esitaja täiendanud kaebust väidetega, et haldusmenetluse käigus on rikutud

tema menetluslikke õigusi, kuna vastustaja ei ole järginud KASVS §-s 463 sätestatud

menetluskorda ning on ta menetlusse kaasanud liiga hilises faasis. Samuti ei ole vastustaja

määruskaebuse esitaja hinnangul põhjendanud, miks ta leiab, et tehnovõrgu rajamine ei ole

saavutatav ilma määruskaebuse esitaja omandis olevale kinnisasjale sundvaldust seadmata.

Määruskaebuse esitajal on seadusest tulenev õigus eeltoodud argumentidega sundvalduse

seadmise korraldust vaidlustada ning nende väidete osas võtab kohus seisukoha põhiasja

menetluse käigus. Siiski ei saa määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud seisukohtadest

järeldada seda, et tema kinnistule elektriliini paigaldamisega, mille talumise kohustus tuleneb

talle AÕS § 1581 lg-st 1, kaasneksid sellised tagajärjed, mis kahjustaksid olulisel määral tema

õigusi ning annaksid alust vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks.

14. AÕS § 1581 lg 1 esimese lause kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või

-rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam

võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks

tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 1 teine

lause määratleb juhud, mil tehnovõrk või- rajatis on ehitatud avalikes huvides. Antud juhul on

Pantseli kinnistul elektrivõrgu rekonstrueerimise tööde näol tegemist Elektrilevi OÜ poolt

elektrituru seaduse § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud avalike teenuste osutamisega, mistõttu

on tegemist avalikes huvides teostatavate töödega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium on selgitanud, et tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse eesmärgiks on

üleüldine elektri-, gaasi- ja muude ühenduste tagamine, sest tehnovõrkudega on kaetud kogu

Eestimaa (RKPJKo 30.04.2004, nr 3-4-1-3-04, p 21). Elektrilevi OÜ on käesolevas asjas

selgitanud, et konkreetsel juhul lahendatakse teostatavate elektrivõrgu ehitustöödega

pingeprobleemi, mis puudutab kolme kinnistu omanikke (Ojaperve, Pantseli ja Võsala

kinnistu). Elektrivõrgu rekonstrueerimise tagajärjel paraneb oluliselt piirkonna võrguteenuste

kvaliteet, ühtlasi tõstab võrgu rekonstrueerimine määruskaebuse esitajale endale kuuluva

kinnistu väärtust (paraneb elektrivarustus, maaharimist ja metsamajandamist segav õhuliin

asendatakse maakaabliga). Seega on Elektrilevi OÜ poolt elektrivõrgu rekonstrueerimise

tööde eesmärgiks parendada majapidamiste elektriühendusi, mis on antud juhul käsitletav

kaaluka avaliku huvina.

15. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja peamine huvi

käesolevas vaidluses on saavutada Elektrilevi OÜga kokkulepe talumiskohustuse tasu

maksmises sellises suuruses, mis oleks määruskaebuse esitajale vastuvõetav. Määruskaebuse

esitaja ei ole väitnud, et ka talle sobivas suuruses tasu maksmisel esineksid täiendavad

takistused elektriliinide paigaldamiseks tema kinnistule. Seega ei saa asuda seisukohale, et

avalikes huvides elektriliinide paigaldama asumine saaks määruskaebuse esitajale tekitada

selliseid tagajärgi, mis ei saabuks kohase hüvitise suuruse osas kokkuleppele jõudmise korral

liinide paigaldamisega. Asjaolu, et 05.08.2014. a sundvalduse seadmise korraldusest ei nähtu

kokkulepet talumiskohustuse tasu osas, ei võta määruskaebuse esitajalt õigust nõuda tasu

maksmist ning pidada läbirääkimisi tasu suuruse osas ka edaspidi. Nõudeõigus

talumiskohustuse eest tasu saamiseks tuleneb määruskaebuse esitajale AÕS §st 1582. Kuigi

tasu makstakse talumiskohustuse eest, mis tekib avalik-õiguslikus suhtes haldusakti alusel, on

tasu maksja (ühendusvahendi omaniku) ja kinnisasja omaniku vaheline suhe eraõiguslik ning

hüvitise suuruse osas kokkuleppe mittesaavutamisel on määruskaebuse esitajal õigus

pöörduda hagiga maakohtusse. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik kaitsta enda huve

tema omandiõiguse kitsendamise eest kohase hüvitise saamisel sõltumata vaidlustatud

korralduse kehtivusest.

16. Eelnevast tulenevalt on halduskohus asunud õigele seisukohale, et käesolevas asjas ei ole

esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud ning määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/