3-10-3401/116 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-10-3401 Haldusasi AM-i kaebus Keskkonnaministeeriumi 29.11.2010 käskkirja nr 1697 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AM, volitatud esindaja adv Indrek Kukk Vastustaja – Keskkonnaministeerium, volitatud esindaja v.adv Martin Triipan Kolmas isik – AS Tallinna Sadam, volitatud esindajad v.adv Martin Männik ja v.adv Asko Pohla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AM-i ja AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta AM-i taotlus ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. 2. Jätta AM-i apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Rahuldada AS-i Tallinna Sadam apellatsioonkaebus osaliselt. 4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsuse haldusasjas nr 3-10-3401 resolutsiooni punkt 2 AS-i Tallinna Sadam menetluskulude osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista AM-ilt AS-i Tallinna Sadam kasuks välja menetluskulud summas 3000 eurot (kolm tuhat eurot). Ülejäänud osas jätta AS-i Tallinna Sadam menetluskulud tema enda kanda. 5. Mõista AM-ilt AS-i Tallinna Sadam kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 689,28 eurot (kuussada kaheksakümmend üheksa eurot ja kakskümmend kaheksa senti). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-10-3401 2(18) Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Tallinna Sadam esitas 31.01.2006 Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa taotluse liiva kaevandamiseks Ihasalu liivamaardla Ihasalu I mäeeraldisel. 07.03.2006 algatas Keskkonnaministeerium keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 p 1, § 6 lg 1 p 28 ja § 11 lg 3 alusel kavandatava tegevuse suhtes keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Keskkonnaministeerium kiitis 22.11.2006 heaks keskkonnamõju hindamise aruande (edaspidi KMH aruanne). 2. Keskkonnaministeeriumi 29.11.2010 käskkirjaga nr 1697 otsustati anda AS-le Tallinna Sadam maavara kaevandamise luba Ihasalu liivamaardlas pärast kaevandaja leidmiseks vajaliku riigihanke korraldamise tulemuste selgumist ja käskkirja nr 1697 täiendamist. 3. AM esitas 30.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi 29.11.2010 käskkirja nr 1697 tühistamiseks, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku kaebuse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) § 7 lg-le 3 ja keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjades osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) art 9 lg-le 3 Neeme küla eestseisuse liikmena Neeme küla elanike huvides. Neeme küla asub Põhja-Eesti rannajoone ühe väiksema poolsaare Ihasalu põhjaosas. Kohalikud elanikud näevad kavandatava tegevuse otsese negatiivse tagajärjena kaevandamise mõju rannikule (lainete ja hoovuste mõju rannajoonele – võimalik ranniku „söömine“ mere poolt; võimalik heljumi kandumine rannikule), kalavarude vähenemist, müra, visuaalset reostust ning kaudse mõjuna kohaliku rannakultuuri kahjustumist ja kinnisvara väärtuse vähenemist. Kavandatud tegevus võib olla negatiivse mõjuga Ihasalu lahe ja Ihasalu poolsaare looduskeskkonnale. KMH läbiviimisel on oluliselt rikutud menetlusnorme, sest puudutatud isikute teavitamine ning avalikkuse menetlusse kaasamine ei ole toimunud nõuetekohaselt. KMH aruandes toodud põhjendused kavandatud tegevuse vajalikkuse kohta on puudulikud. KMH aruandes on kirjeldatud kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust üldsõnaliselt, sisulist hinnangut Ihasalu maardla kasutusele võtule antud ei ole (vt KeHJS § 20 lg 1 p 1). AS Tallinna Sadam poolt tellitud KMH raames on jäetud teostamata olulised uuringud, mis mõjutavad KMH aruande lõppjäreldusi. KMH aruanne kopeerib suures osas AS Tallmac poolt 2005 koostatud tööd „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamine“, mille töögruppi kuulus ka Ihasalu KMH aruandele eksperthinnangu andnud hüdrodünaamika-

3-10-3401 3(18) ekspert Toomas Liiv. Seetõttu ei saa KMH aruandes esitatud seisukohti pidada objektiivseteks. KMH aruande p-st 2.4.2 ei nähtu, milliseid andmeid on lainetuse omaduste väljatoomisel kasutatud, viidatud on vaid AS Tallmac koostatud Muuga sadama idaosa laiendamise KMH aruandele, mis aga ei käsitle lainetuse tingimusi Ihasalu lahes. KMH aruandes toodu, et hüdrodünaamilised olud (lainetus, hoovused) on Ihasalu lahes sarnased Muuga lahega, ei ole adekvaatne ilma konkreetsete mõõtmisandmete võrdlemiseta. Nimetatud kahe lahe morfoloogilised parameetrid on erinevad. KMH aruande p-st 2.5.1 nähtuvalt ei olnud selle koostajal andmeid Ihasalu poolsaare rannikumere põhjakoosluste kohta ning väited on oletuslikud. KMH aruande p-st 2.6.1 jääb arusaamatuks, kust on võetud KMH aruandes kasutatavad andmed Ihasalu lahe kalastiku kohta. KMH aruanne ega eksperdi vastused ei ole piisavalt põhjendatud, et välistada võimalus, et kaevandamine võiks potentsiaalselt reostunud setete ümberpaiknemise tulemusena mõjutada Ihasalu lahes veekvaliteeti. KMH käigus ei ole kavandatud tegevusest avalduvat mõju keskkonnale piisavalt määratletud (vt KeHJS § 20 lg 1 p 6). Võimalikud tegelikud mõjud rannajoonele ja rannaprotsessidele on KMH aruandes käsitlemata, sest aruanne tugineb paljasõnalisele eeldusele, et Ihasalu lahe hüdrodünaamilised tingimused on sarnased Muuga lahes valitsevate tingimustega. Esineb risk rannajoone muutumiseks. Plaanitava kaevandusala vahetus läheduses on lainetus ja hoovused Neeme poolsaare tipu lähistel „söönud“ kallast mõlemast küljest nii, et järelejäänud maakitsus on kohati veel vaid 70 m lai ning poolsaare ots võib kujuneda saareks. KMH aruandes ei ole piisavalt käsitletud kavandatava tegevuse mõjusid inimese heaolule ja varale. Hinnatud ei ole kaevandamisaegset mõju (müra, visuaalne reostus). KMH aruandes ei ole piisavalt käsitletud kumulatiivset mõju, st kavandatava tegevuse mõju seoses muude Ihasalu lahte puudutavate mõjudega (nt Muuga sadama laiendamisega seotud ehitustegevus, sadama tegevus üldisemalt, liiva kaevandamine lähialadel, Muuga lahte reoainete kandumine Kehra paberikombinaadist ja Maardu keemiakombinaadist jne). KMH käigus ei ole kaalutud reaalseid alternatiive. Keskkonnaministeerium on kaevandamisloa andmisel lähtunud rohkem kui neli aastat tagasi heaks kiidetud KMH aruandest, mis on oma kehtivuse kaotanud (vt KeHJS § 11 lg 6). 4. 02.05.2011 kaebuse täienduses selgitatakse, et kaebus on esitatud puutumuse motiivil. AM on Neeme küla elanik ning on koos elukaaslase SP-ga elanud Neeme külas aastast 2005. Samuti on AM kutseline kalur ning oli kaebuse esitamise ajal N OÜ juhatuse liige. Neeme küla ning Ihasalu poolsaar on AM-i elukeskkond, mida viimane igapäevaselt kasutab ning millele kavandatud tegevusel on oluline mõju. 5. Tallinna Halduskohtu 28.11.2012 määrusega jäeti kaebaja taotlus ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. 6. 10.12.2012 kaebuse täpsustuses märgib AM, et oli kaebuse esitamise ajal ja on ka täna tegutsev kalur. Ta tegutseb kutselise kalurina OÜ-le H väljastatud kalapüügiloa alusel; on mitmete kalandusega seotud ettevõtmiste eesotsas (alates 29.12.2009 MTÜ J juhatuse liige; alates 15.09.2010 MTÜ H juhatuse liige) ning on aktiivne harrastuskalur. Oht keskkonnaressursile on reaalne, kuivõrd KMH aruandes ei ole seda kohaselt ümber lükatud. AM esitas vastuväite kohtu tegevusele, kuivõrd Tallinna Halduskohtu 28.11.2012 määrusega jäeti rahuldamata AM-i taotlus ekspertiisi korraldamiseks. 7. 21.08.2013 kohtuistungil märkis AM täiendavalt, et kaevandamisluba on väljastatud AS- le Tallinna Sadam 20 aastaks, kuid kaevandamisluba kohaliku tähtsusega liivamaardlas antakse kuni 15 aastaks (maapõueseadus (MaaPS) § 37 lg 1). 8. Keskkonnaministeerium palus jätta kaebus rahuldamata.

3-10-3401 4(18) AM-il puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud tegevus ei puuduta kaebaja olulisi huvisid ning kavandatud kaevandamine ei mõjuta kaebajat oluliselt ja reaalselt. Puudub mõju kaebaja elukeskkonnale, sest kavandatav tegevus leiaks aset Ihasalu poolsaare lääneküljel, linnulennult ca 2 km kaugusel AM-i kinnistust. Kavandatud tegevuse ala suunas asub meri AM-i kinnistust ca 200-300 meetri kaugusel. KMH aruanne ega muud kavandatud tegevust käsitlevad dokumendid ei viita võimalusele, et merepõhjast liiva kaevandamine võiks reaalselt mõjutada sisemaal asuvaid, s.o vahetult merepiiri mitteomavaid kinnistuid. On äärmiselt ebatõenäoline ka kaevandamisaegsete mõjude kandumine kaebaja elukohta. Mõju kaebaja elukeskkonnale ja tema olulistele huvidele kalurina on tõendamata. AM kaasati KMH menetlusse nõuetekohaselt. KMH menetlust käsitlevad teated avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lisaks ühes üleriigilise levikuga ajalehes (KeHJS § 16 lg 2). Lisaks teadetele Ametlikes Teadaannetes (16.03.2006, 27.04.2006, 28.06.2006, 24.08.2006, 27.11.2006 teated) on ajalehes Postimees avaldatud 25.04.2006 teade KMH aruande avalikustamise kohta. Menetluse ajal ei olnud Keskkonnaministeeriumil alust eeldada, et avaldatav teave ei jõuaks huvitatud isikuteni. Vaidlustatud käskkirja andmisel tugineti KMH aruandele õiguspäraselt. Kaevandamisloa andmise ajal kehtinud KeHJS § 11 lg-st 6 ei tulenenud mis tahes nõuet, et luba ei võiks anda, kui KMH aruande heakskiitmisest on möödunud rohkem kui neli aastat. Keskkonnaminister tugines kaevandamisloa andmisel 22.11.2006 heaks kiidetud KMH aruandele õiguspäraselt ning pärast KMH aruande heakskiitmist ei ole Keskkonnaministeeriumile menetluste käigus saanud teatavaks mingeid selliseid uusi asjaolusid või keskkonnamuutusi, mis peaks panema KMH aruandes ja selle järeldustes kahtlema. Ka ei ole möödunud aeg sedavõrd pikk, et automaatselt peaks tekkima eeldus, et KMH aruanne ei ole enam ajakohane. Vaidlustatud käskkiri käsitleb KMH aruandest tulenevate asjaolude ülevaadet ning kehtestab KMH aruandele tuginedes kavandatud tegevuse elluviimise tingimused ning seda leevendavad meetmed. Kaebaja väited KMH aruande ebapiisavuse kohta on põhjendamatud. KMH aruandes kirjeldatud mõjude osas on asjakohane ja põhjendatud tugineda sarnase režiimiga Muuga lahe kohta kogutud andmetele. AM ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid keskkonnaressursse kaebaja poolt väidetav Ihasalu lahe meteoroloogilise ja hüdroloogilise režiimi muutumine mõjutab, kas ja kuidas kaebaja neid keskkonnaressursse tavapäraselt kasutab, milline on kaebaja oluline huvi nende ressursside suhtes ja kuidas on tõendatud, et sellise põhjuslikus seoses oleva negatiivse mõju esinemine on reaalne ja oluline. KMH aruande koostamise ajal olid teada Ihasalu lahe sügavus, hüdrodünaamilised omadused ja vaatluste käigus kogutud andmed. Nimetatud andmeid tervikuna hinnates pidasid KMH aruande koostajad põhjendatuks pelgalt aasta varem Muuga lahe, Ihasalu lahe lääneosa ning Aksi saare rannikumere kohta kogutud andmete põhjal järelduste tegemist ka Ihasalu lahe idaosa kohta (vt KMH aruanne, p 2.5.1). KMH aruandes kasutatud andmed kalastiku kohta on piisavad kavandatud tegevuse mõju hindamiseks. Vaidlustatud käskkirjas nähakse ette ettevaatusabinõud ning leevendavad meetmed kalastiku kaitseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et kalastiku näol on tegemist tema poolt tavapäraselt kasutatava ressurssiga, et kirjeldatud negatiivse mõju esinemine on reaalne ja oluline ning väidetava negatiivse mõju ja tema olulise huvi mõjutamise vahel on põhjuslik seos. Isegi kui eeldada liivapõhja kadumist kavandatava tegevuse asukohas, ei toeta KMH aruande kalastikku käsitlev punkt 2.6 kaebaja järeldust kalastiku hukutamise kohta. Järeldusi lainetuse re- žiimi kohta ei mõjuta asjaolu, et osa lähteandmetest on kogutud hüdroloogiliselt võrreldava Muuga lahe kohta. Rannajoon ei saa olla kaebaja poolt tavapäraselt kasutatavaks keskkonnaressurssiks. Isegi kui eeldada rannajoone asukoha mõningast muutumist, ei saa selline asjaolu tuua kaasa olulist ja reaalset mõju kaebaja olulistele huvidele. KMH aruandes selgitatakse, et Ihasalu poolsaare läänerannikut potentsiaalselt mõjutada võivad tegurid on suhteliselt väikese tõenäosusega. KMH aruandes kirjeldatakse Ihasalu lahe suhtes viimasel aastakümnel aset

3-10-3401 5(18) leidnud muutusi: reostuskoormuse vähenemine, Muuga sadama rajamisega kaasnenud mõjud jne. KMH aruandes ja vaidlustatud käskkirjas on ette nähtud asjakohased meetmed kalurite elatusallikatele ning rannakultuurile avaldatava mõju vältimiseks. Kaebaja järeldab ekslikult, et erinevate mõjude koosmõju on KMH aruande järeldustes jäänud arvestamata. Keskkonnaministeerium on kahel korral väljastanud AS-le Tallinna Sadam vee erikasutusloa Ihasalu lahes asuvast liivamaardlast liiva kaevandamiseks. 24.10.2011 väljastatud vee erikasutusluba on kehtiv ning sellega on lubatud maavara kaevandamine veekeskkonnas. Olukorras, kus kehtib haldusakt, mis lubab veekeskkonnas läbiviidavaid töid, ei ole võimalik maavara kaevandamise loa kehtetuks tunnistamine ka tuginevalt argumentidele, mis on seotud kaevandamise mõjudega veekeskkonnale. 9. 21.08.2013 kohtuistungil märkis Keskkonnaministeerium mh, et AM on esitanud uue väite seonduvalt sellega, kas tegemist on kohaliku või üleriigilise maardlaga. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirjas Ihasalu ei ole, kuid seda maardlat tuli seadusest tulenevalt sellisena käsitleda, sest maardla asub meres. Maardlate nimekiri oli kehtestatud 2005, Ihasalu maardla on aastast 2007, seetõttu ei olnud seda ka maardlate nimekirjas (vt MaaPS § 3 lg 2 pd 1 ja 3). 10. AS Tallinna Sadam palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal ei ole puutumust vaidlustatud haldusaktiga. Kaebuses ei ole täpsustatud, milliseid kaebaja enda olulisi huve vaidlustatud haldusakt rikub ning ei ole esitatud väiteid kinnitavaid tõendeid. Ainuüksi asjaolu, et AM elab Neeme külas ja temale on väljastatud kaluri kalapüügiluba kuni 31.12.2008, ei tähenda, et vaidlustatud haldusakt puudutab tema olulisi huve, puutumus on oluline ja reaalne ning kaebuses väidetud tagajärje saabumine on tõenäoline. Käesoleval ajal ei ole AM enam seotud OÜ-ga N. AM ei ole esitanud tõendeid, et ta kaebuse esitamise ajal kalapüügiga tegeles või faktiliselt tegeleb, seejuures, et kaebaja tegeles kalapüügiga OÜ-s N kavandatava tegevuse asukohas või selle lähedal ning luba kahjustab keskkonnaressurssi, mida kaebaja tavapäraselt kasutab. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. KMH aruannet ei ole vaidlustatud, mistõttu sai Keskkonnaministeerium sellest lähtuda. On põhjendatud, et KMH aruanne Ihasalu 1 liivamaardla kohta sarnaneb Muuga sadama idaosa laiendamise KMH aruandega, kuna nendevaheline kaugus on vaid ca 15 kilomeetrit. Keskkonnaministeeriumi 22.12.2006 kirja nr 4182-10, millega kiideti heaks KMH aruanne, ning 19.03.2007 kirja nr 15838, millega kinnitati Ihasalu liivamaardla kaevandamise eelne, aegne ja järgne keskkonnaseire programm, ei ole vaidlustatud ja need kehtivad. AM oli KMH menetlusse nõuetekohaselt kaasatud. AM-it ei tulnud informeerida KMH-st intensiivsemalt kui seaduses sätestatud, vastupidist pole kaebaja tõendanud. Samas teavitas Keskkonnaministeerium täiendavalt 24.08.2006 kirjalikult Harju Maavalitsust, Jõelähtme Vallavalitsust, Keskkonnainspektsiooni, Harjumaa Keskkonnateenistust ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda nende esindaja Eesti Ornitoloogiaühingu kaudu (teade ilmus ka 24.08.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Postimees). Lisaks avaldas AS Tallinna Sadam KMH aruande oma kodulehel 20.09.2006 ning parandatud KMH aruande 25.10.2006. KMH aruanne vastas seaduses sätestatud nõuetele. Keskkonnaministeeriumil oli piisavalt teavet tegevusloa andmiseks, mis nähtub ka vaidlustatud haldusaktist. Ka ei ole AM toonud välja ühtegi asjaolu, mis oleks olnud Ihasalu lahes muutunud, arvates KMH aruande vastuvõtmisest kuni vaidlustatud haldusakti andmiseni. AM-i väited KMH aruande puuduste kohta on oletuslikud. Toomas Liiv on kinnitanud Keskkonnaministeeriumile eksperdina enne kaevandamisloa väljastamist, et hüdrodünaamiliste protsesside uuesti modelleerimine ei anna uusi, KMH aruandes esitatust erinevaid tulemusi. Kaevandamisloas on siiski sätestatud lisatingimusena, et kaevandamisel tuleb teostada seiret heljumi leviku, merepõhja reljeefi ja rannajoone muutuste, põhjaloomastiku ja –taimestiku ning kalastiku osas vastavalt Keskkonna-

3-10-3401 6(18) ministeeriumi 19.03.2007 kirjaga nr 15383 kinnitatud seireprogrammile. Mõju merepõhjataimestikule ja kalastikule ei ole keskkonnale oluline. Väidetavat müra ning visuaalset reostust ei saa pidada oluliseks keskkonnamõjuks, kuna vaidlustatud haldusakti kohaselt on Ihasalu I mäeeraldisel liiva transport mööda merd logistiliselt sadama ehitusele kõige otstarbekam ja keskkonnale väiksema mõjuga kui liiva transport mõnest teisest maardlast, sest Ihasalu maardla asub sadamale suhteliselt lähedal (ca 11 km). Vaidlustatud haldusaktis märgitakse põhjendatult, et Ihasalu I liivamaardlas liiva kaevandamine Muuga sadama arenduse tarbeks on majanduslikult põhjendatud ning täiendavaid keskkonnanõudeid täites keskkonnale väheolulise mõjuga, v.a kaevandamisel tekkiv oluline, kuid ajutine mõju põhjaloomastikule. Seega on KMH aruandes arvestatud kõigi kumulatiivsete mõjudega. 11. Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja esitatud taotlused rahuldamata (p 2). Esitatud on nn puutumuskaebus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2012 määrus asjas nr 3-3-1-87-11). Kaebaja puutumus seonduvalt elukaaslase ja ühise lapsega seotud vara kuuluvusest ka AM-ile jääb kavandatud tegevusega/vaidlustatud haldusaktiga liiga kaugeks. AM ei ole Ihasalu poolsaarel ühegi kinnistu omanik. Tuvastatud asjaoludel puudub kaebajal omandiõiguse riive ning keskkonnamõju AM-i tegevusele ei ole antud tingimustel oluline ja reaalne. AM nimetas elukohana Uitro-I kinnistut, mis jääb Ihasalu poolsaare idakülge, vähim kaugus mereni on 160 m. Sinna vahele jäävad Välja ja Hennalo kinnistud. Merepõhjast liiva kaevandamine ei saa negatiivselt mõjutada kaebaja elukohas sisemaal asuvat kinnistut. Oht rannajoone muutuseks ei ole reaalne, kuna ette on nähtud konkreetse tehnika kasutamine ja eeldada ei saa tahtlikku rikkumist kaevandamisala tegeliku asukoha määramisel. Kohtul ei ole alust järeldada, et Ihasalu liivamaardlas kaevandamise korral saabuksid mõjud kala saagikusele. Mõju kalandusele on toodud KMH aruandes, kuid kalapüük kui selline ei ole võimatu. Kalavarude muutust (kahanemist) võib esineda Ihasalu lahes, kuid seda peetakse vähetõenäoliseks, kui järgitakse ettekirjutatud nõudeid (KMH aruanne, p 4.9). Lainetuse režiimi muutumist ja kaevandamise sügavuse mõju lainetusele on KMH aruandes analüüsitud. Kaebaja väide liivapõhja kui elupaiga kadumisest on umbmäärane. Töö ei tugine vaid Muuga sadamat uurinud tööle, kuna juba kasutatud allikate loetelu kinnitab, et uuritud on kõikvõimalikku asjakohast teavet. KMH aruandes oli loogiline kasutada kõiki andmeid Ihasalu I liivamaardla kohta, sh sarnaste tingimustega Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruannet, kuna nende veealade vaheline kaugus on ca 15 km. KMH aruandes on põhjendatud, millistel asjaoludel nende kahe veeala suhtes saab toetuda sarnastele tingimustele. Keskkonnaministeerium sai koostatud KMH aruandest lähtuda vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel. Ebaobjektiivseks ei muuda T. Liiva arvamust pelgalt asjaolu, et viimane kuulus ka AS Tallmac poolt 2005 koostatud töö „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamine“ töögruppi. Tulenevalt ettevaatusprintsiibist minimeeriti võimalikud riskid seoses muutustega Ihasalu rannaprotsessidele. Kaevandamisloas on sätestatud ka lisatingimused, et kaevandamisel tuleb teostada seiret heljumi leviku, merepõhja reljeefi ja rannajoone muutuste, põhjaloomastiku ja –taimestiku ning kalastiku osas vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt 19.03.2007 kirjaga nr 15383 kinnitatud seireprogrammile. Seireprogrammi rannajoone muutuste jälgimise metoodika kirjeldus ja programm tuleb esitada Keskkonnaministeeriumile uuesti kooskõlastamiseks. Analüüsitud on mõjusid inimese heaolule ja varale, sj on kaalutud ka mõju Ihasalu poolsaare püsielanikele. Müra ja visuaalset reostust ei saa pidada oluliseks keskkonnamõjuks, sest kaevandatud liiva transport toimub mööda merd, mis on logistiliselt sadama ehituseks kõige otstarbekam ja ennekõike ka keskkonnale väikseima mõjuga. Kumulatiivsete mõjudega on arvestatud, kaevandamisluba sätestab ettevaatusabinõud võimalike mõjude ennetamiseks ning looduskeskkonna kaitsmiseks. Vaate halvenemine ei saaks olla

3-10-3401 7(18) iseenesest kaitstavaks väärtuseks, kuivõrd vastav õigus ei ole avaliku õigusega kaitstud. Samas ei saa niisugust olukorda tekkidagi, sest kinnistu, mida kaebaja kasutab, asub poolsaare keskosas. Puutumuskaebus ei hõlma võimalust, kus isik viibib rannal ja näeb visuaalset reostust (kaevandamistegevust). Kaebaja ei ole tõendanud, et kutseline kalapüük või kalapüük üldisemas tähenduses, sh harrastuspüük, oleks tema ainus või oluline sissetulekuallikas, mis nüüdsest kaob ja selliselt mõjutab kaebaja olulist huvi. Tegemist on seaduse kohaselt üleriigilise tähtsusega maardlaga (MaaPS § 3 lg 2 p-d 1 ja 3). Maardlate nimekirjas ei ole Ihasalu maardlat nimetatud, sest nimekiri kehtestati 2005. Haldusakt anti välja pädeva organi poolt. Kaevandamisloas on selgelt märgitud, milleks luba antakse ja kellele ning missuguse ajaga tuleb arvestada. Keskkonnaministeerium on tõendanud, et kaevandamiseks on oluline avalik huvi ja kavandatud tegevus ei ohusta keskkonda lubamatul moel. Kuna kohus ei saanud koheselt eitada keskkonnaressursi kasutamise määra, siis käesolevalt saab kohus järeldada, et vastustaja tegevus keskkonnaseisundile märkimisväärset kahju ei too ja tagatud on kaebaja poolt nimetatud huvid. Kohus leiab, et kui kaebajale vajalik keskkonnaressurss jääb kaebajale kasutada oluliste piiranguteta, siis ei oma tähtsust kaebaja muud väited, mis on omased populaarkaebusele või subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusele. Siiski märgib kohus, et kaebaja oli kohaselt menetlusse kaasatud, ta sai anda selgitusi. Kuivõrd kahju saabumine ei ole kaebaja nimetatud huvidele tõenäoline, tema olulisi huve kavandatud tegevus ei puuduta, Keskkonnaministeerium on tõendanud keskkonnaressursi säilimist vastavuses õigusnormidele ja ei esine ka muudel kaebaja nimetatud motiividel põhjusi kaebuse rahuldamiseks, siis jääb kaebus rahuldamata. Vaidlustatud haldusakti ja KMH küsimusi puudutav menetlus ei väljunud Keskkonnaministeeriumi igapäevategevuse raamest, mistõttu ei mõista kohus kaebajalt Keskkonnaministeeriumi menetluskulusid välja. Kolmanda isiku menetluskulusid ei mõista kohus kaebajalt välja, sest kaebaja on füüsiline isik ning tema kaebeõigus oleks oluliselt takistatud, kui ta peaks hüvitama kolmandale isikule suured õigusabikulud. Kaebaja ilmselgelt ei näinud ette, et tal tuleks esitada nn puutumuskaebus ja menetlus kulgeb sedavõrd kulukaks. Kaebaja pidi küll arvestama, et tal tekivad kulutused, kuid käesoleval juhul pärsiks kulutuste väljamõistmine kaebeõigust, samas jäävad kaebaja kanda niikuinii tema enda tehtud kulud õigusabile. Õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 12. AM palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning esimese alternatiivina tuvastada Keskkonnaministeeriumi 29.11.2010 käskkirja nr 1697 tühisus, teise alternatiivina tühistada Keskkonnaministeeriumi 29.11.2010 käskkiri nr 1697; jätta menetluskulud täies ulatuses Keskkonnaministeeriumi kanda. Koos apellatsioonkaebusega on esitatud ka ekspertiisi korraldamise taotlus eesmärgiga hinnata KMH aruande kvaliteeti. Halduskohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157). Kohtuotsusest ei ole üheselt arusaadav, millised on kohtu seisukohad ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning millised on menetlusosaliste seisukohad ja väited. Kohus ei ole arusaadavalt eristanud AM-i puutumust vaidlustatud käskkirjaga ning kaevandamisloa sisulist õiguspärasust. Kohtuotsuse põhjendustest võib aru saada, et AM omab puutumust elukoha kaudu, kuid arusaamatu on, kas AM omab puutumust ka kalurina. Halduskohus on rikkunud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet (HKMS § 2 lg 2, § 2 lg 6) ning uurimispõhimõtet (HKMS § 2 lg-d 2 ja 4), kuivõrd halduskohus jättis rahuldamata AM-i taotluse ekspertiisi korraldamiseks ja leidis, et Keskkonnaministeerium on juba KMH aruannet kontrollinud ning täiendava tõendi kogumine

3-10-3401 8(18) ei ole enam vajalik. Halduskohus on jätnud kohaldamata HKMS § 5 lg 5 ning KeHJS v.r § 11 lg 6. Ihasalu KMH aruanne kiideti heaks (22.11.2006) rohkem kui neli aastat enne vaidlustatud käskkirja andmisest, mistõttu on kaevandamisluba antud välja ilma, et oleks kehtivalt hinnatud keskkonnamõju. Halduskohus on jätnud selle väite tähelepanuta, mis on ühelt poolt menetlusõiguse rikkumine (HKMS § 165 lg 1 p 4), kuid teisalt on tegemist materiaalõiguse normi olulise rikkumisega. Halduskohus on jätnud kohaldamata HMS §-des 46-50 sisalduvad avatud menetluse läbiviimist puudutavad sätted. Isikute efektiivse kaasamise nõue keskkonnaasjades ning selle rikkumine ei ole oma olemuselt üksnes populaarkaebuse väide (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2012 määrus asjas nr 3-3-1-87-11, p 30). Halduskohus on läinud vastuollu samas asjas tehtud Riigikohtu otsusega, mis on toonud kaasa kohtumenetluse põhimõtte olulise rikkumise (HKMS § 233 lg 1). Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MaaPS § 3 lg-t 4. Vaidlustatud käskkirjas on ekslikult käsitletud Ihasalu maardlat üleriigilise maardlana. Kaevandamisluba ei võinud väljastada pikemaks ajaks kui 15 aastat. Kaevandamisloast ei nähtu kaalutlused, miks väljastati see nii pikaks ajaks. Kaevandamisluba ei ole andnud pädev isik (vt MaaPS § 28 lg 4). Halduskohus on rikkunud kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli reegleid (HKMS § 158 lg 3). Halduskohus ei ole selgitanud välja kaevandamisloa andmise tegelikku eesmärki ning eksisteerinud kaalutlusruumi. Kaevandamisloa andmisel on oluliselt rikutud kaalutlusreegleid, lähtutud valedest kaalutlustest, mis on toonud kaasa õigusvastase haldusakti. Kaalutlusreeglite järgimata jätmine pidanuks tooma kaasa haldusakti tühistamise. Vaidlustatud haldusakt on antud selleks mittepädeva organi poolt, mistõttu taotleb AM ringkonnakohtult selle tühisuse kindlakstegemist. 13. Keskkonnaministeerium palub jätta AM-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsus muutmata ning menetluskulud AM-i kanda. KMH menetlusest teavitati nõuetekohaselt. Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes ilmus arvukalt teateid ning Keskkonnaministeerium võis mõistlikult eeldada, et huvitatud isikud saavad informatsiooni kätte. KMH aruanne ei olnud kehtivust kaotanud. KeHJS § 11 lg 6 ei reguleeri olukorda, kus KMH aruannet kasutatakse selle sama haldusakti andmise menetluses, milles KMH algatati. Keskkonnaministeerium oli pädev kaevandamisluba andma ja kaevandamisloa tähtaeg vastab seadusele. Tühisuse tuvastamise nõuet ei ole kohtule varem esitatud ega seda menetlusse võetud. AM ei saa puutumuskaebuses vaidlustada kaevandamisloa väljaandmise tähtaega, kuivõrd MaaPS § 37 lg 1 eesmärk on kaitsta avalikke huve. AM-il puudub kaebeõigus. Asjaoludest ei ole näha, et ükski keskkonna tööstusliku kasutuse mõju (nt välisõhu saaste, veereostus, müra), mida tavapäraselt võiks selliste kaebuste puhul ette kujutada, oluliselt AM-ini ulatuks. AM vastupidist ei väida. Halduskohus tegi selgeks, et AM-il kinnisvara piirkonnas ei ole ning omandiõigusega seotud huvid kõne alla ei tule. AM-i elukoht jääb samuti kaugele, et saaks jaatada olulise ja reaalse mõju esinemist. Kuivõrd AM-i elupaik ei piirne merega, siis ei saa ka väidetav rannikuprotsesside mõju AM-ini oluliselt ja reaalselt ulatuda. Võimalus, et AM võib rannal jalutades näha merel kaevandamistehnikat ja kuulda masinate müra, ei ole piisav olulise puutumuse tekitamiseks. AM on puutumust püüdnud väita ka seoses kalapüügiga, kuid pole tõendanud, et ta oleks kalastamiseks kasutanud just Ihasalu lahte ja kaevandamise kavandatavat piirkonda ning antud juhul lubatud kaevandamise tõttu piirkonna kalavarud vähenevad viisil, mis oluliselt mõjutab tema võimalust kalapüügiga edasi tegeleda. Seega puudub kaebuse rahuldamiseks alus juba ainuüksi kaebeõiguse puudumise tõttu.

3-10-3401 9(18) Halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Halduskohus on lisaks kaebeõigusega seotud aspektide käsitlemisele piisavalt jälgitavalt analüüsinud erinevaid kaebuse väiteid seoses KMH aruandega. Halduskohtu põhjendustest nähtub adekvaatne hinnang kaalutlusõiguse teostamisele. Asjakohatu on AM-i tõstatatud AS Tallinna Sadam staatuse küsimus. Halduskohus ei ole eiranud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ega eksinud tõendite kogumisel. AS Tallinna Sadam on ettevaatuspõhimõttega kooskõlas esitanud Keskkonnaministeeriumile KMH aruande, mida Keskkonnaministeerium on aktsepteerinud ja pidanud antud olukorras piisavaks. AM-i sõnastatud küsimus eksperdile on õiguslik küsimus, mida ei ole kohane eksperdile esitada. 14. AS Tallinna Sadam palub jätta AM-i apellatsioonkaebus ja taotlus ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. AM-il puudub kaebeõigus, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole tõendanud enda puutumust vaidlustatud haldusaktiga, mistõttu ei saanud ka halduskohus vastavalt Riigikohtu antud juhistele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2012 määrus asjas nr 3-3-1-87-11) hinnata vaidlustatud haldusakti vastavust õigusnormidele, mis kaitsevad AM-i (olematuid) huvisid. Halduskohus ei ole rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ega uurimispõhimõtet. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisele eelnes seaduses sätestatud korras läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav menetlus, mistõttu vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. AM-i taotluse alusel ekspertiisi tegemine KMH aruande õiguspärasuse küsimuses (küsimus on sisult õiguslikku laadi) oleks väljunud halduskohtumenetluse piiridest. Eksperdilt saab küsida arvamust üksnes küsimustes, mis ei ole õiguslikku laadi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.02.1997 otsus asjas nr 3-2-1-27-97). Halduskohus hindas ise KMH aruande ja sellele eelnenud haldusmenetluse õiguspärasust. Halduskohus ei ole rikkunud HMS § 5 lg-t 5 ja KeHJS § 11 lg-t 6. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et Keskkonnaministeeriumi hinnangul on KMH-ga kaevandamise loa keskkonnamõju asjakohaselt hinnatud, Keskkonnaministeeriumil on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning milline see teave on. Keskkonnaministeerium on palunud ekspertidelt enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist arvamust Ihasalu lahe jaoks AM-i poolt soovitatud lisauuringute mõju ja nende uuringute efektiivsuse kohta. Eksperdid on kinnitanud, et hüdrodünaamiliste protsesside uuesti modelleerimine ei anna uusi, KMH aruandes esitatust erinevaid tulemusi. AM ei ole kaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mis oleks olnud Ihasalu lahes muutunud, arvates KMH aruande vastuvõtmisest kuni vaidlustatud haldusakti andmiseni. Vaidlustatud haldusakti andmisel ei rikutud menetlusnõudeid. AM-it ei tulnud informeerida KMH-st intensiivsemalt kui oli seaduses sätestatud. Halduskohus ei ole kohaldanud ebaõigesti MaaPS § 3 lg 4, sest kaevandamisluba on antud kaevandamiseks sisemeres või territoriaalmeres, st üleriigilise tähtsusega maardlas. MaaPS § 3 lg 4 ei kaitse AM-i huvisid puutumuskaebuse esitamisel ja võimalik haldusakti mittevastavus MaaPS regulatsioonile väljub kaebeõiguse ja kohtuliku kontrolli raamest. Halduskohus ei ole rikkunud kaalutlusotsuse kohtuliku kontrolli reegleid. Halduskohus ei pidanudki hindama Keskkonnaministeeriumi poolt teostatud kaalutlusõiguse poliitilist otstarbekust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03), vaid pidi kontrollima vaidlusaluse akti andmisel kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust. Asjakohatud on AM-i arutlused Euroopa Liidu keskkonnaõiguse põhimõtete, kalapüügi olulisuse ja AS Tallinna Sadam huvide kaalumise üle. AM-i taotlus haldusakti tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see väljuks apellatsioonimenetluse piiridest. AM-i taotlus ekspertiisi korraldamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest ekspertiisil ei ole asjas tähtsust ja eksperdilt ei saa küsida õiguslikku laadi arvamust.

3-10-3401 10(18) 15. AS Tallinna Sadam palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsuse resolutsiooni punkt 2 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AM- ilt AS Tallinna Sadam kasuks välja menetluskulud esimese astme kohtus summas 7477,55 eurot, samuti apellatsioonimenetluses kantavad kulud. AM teadis, et kaebuse lahendamine puudutab AS Tallinna Sadam huve ning pidi arvestama sellega, et kaebuse rahuldamata jätmise korral tuleb tal hüvitada vastaspoolel oleva AS Tallinna Sadam menetluskulud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1- 3-11). Tallinna Halduskohus ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel jätab kohus AM-ilt AS Tallinna Sadam menetluskulud välja mõistmata. AM-i poolt halduskohtule esitatud kaebus on ilmselgelt pahatahtlik, mistõttu ei saa temalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist pidada HKMS § 108 lg 11 kohaselt ebaõigeks või ebamõistlikuks. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et AS Tallinna Sadam ei loe kaebust pahatahtlikult esitatuks. AS Tallinna Sadam viitas sellele asjaolule juba esimeses menetlusdokumendis (10.01.2011 seisukoht, lk 5) ning ei ole seda seisukohta muutnud. Halduskohus leiab ebaõigesti, et AM-i kaebeõigus oleks oluliselt takistatud, kui ta peaks hüvitama kolmandale isikule suured õigusabikulud. Arvestades AM-i tegevust enda eesmärkide saavutamisel (kaebuse esitamine eesmärgiga takistada AS Tallinna Sadam tööd), ei ole kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ebaõiglane ega ebamõistlik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2005 määrus asjas nr 3-3-1-70- 05). AM teadis või pidi teadma hiljemalt AS Tallinna Sadam 31.01.2011 taotlusest menetluse lõpetamiseks või asja läbi vaatamata jätmiseks ja seisukohast AM-i esialgse õiguskaitse taotluse suhtes, et tema kaebus võidakse tagastada või jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. AM oleks saanud ära hoida peaaegu kõik AS Tallinna Sadam menetluskulud, kui ta ei oleks vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 25.03.2011 määrust, või enamikke AS Tallinna Sadam menetluskulusid, kui ta oleks loobunud kaebusest peale Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2012 määrust asjas nr 3-3-1-87-11. Kolmanda isiku suhtes on äärmiselt ebaõiglane, et AM-i ilmselgelt pahatahtliku kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kõik AS Tallinna Sadam menetluskulud tema enda kanda. 16. AM palub jätta AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebus rahuldamata. Arvestades senist kohtupraktikat ning AS Tallinna Sadam rolli menetluses, ei saanud AM arvestada, et tal tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda ka kolmanda isiku menetluskulud. Halduskohus on jätnud õigesti AS Tallinna Sadam ning Keskkonnaministeeriumi menetluskulud nende endi kanda. AS Tallinna Sadam menetluskulud ei ole põhjendatud, sest tegemist on riigile kuuluva aktsiaseltsiga, millel on juriidiline osakond, varasemalt on juriidilise osakonna juhataja esindanud AS-i Tallinna Sadam kohtus ning kohtuasi ei välju ettevõtte igapäevase põhitegevuse raamidest. AS-le Tallinna Sadam ei valmista käesolevas vaidluses tekkida võivate õigusabikulude kandmine suuremat raskust, rääkimata võimalusest survestada selliselt teist menetlusosalist. Århusi konventsiooni eesmärkide (art 9 lg 4) saavutamine ei ole mõeldav, kui isik peaks tasuma lisaks enda menetluskuludele ka kohtu poolt kaasatud kolmanda isiku menetluskulud. Keskkonnaasjades on kolmandaks isikuks reeglina majanduslikult tunduvalt kindlustatum arendaja, mistõttu tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulude väljamõistmise küsimus lahendada sarnaselt vastustajaga. AM ei ole käesolevas asjas oma menetlusõigusi kuritarvitanud. AS Tallinna Sadam väide, et AM-i poolt kohtusse pöördumine on pahatahtlik, on kohatu. AM ei salga, et on kohtumenetlusele eelnenud kõnelustel väljendanud emotsionaalselt oma pahameelt toimunud menetluse suhtes, kuid selle on tinginud Keskkonnaministeeriumi ja AS Tallinna Sadam tegevus haldusmenetluse läbiviimisel. AM nõustub halduskohtuga, et käesolev kohtumenetlus on tulenevalt kaebuse liigi määramise menetlusest olnud AM-ile keeruline ning ta ei saanud sellega kaasnevaid kulusid ette näha.

3-10-3401 11(18) 17. Keskkonnaministeerium toetab AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebust. Kuna kaebus jäi rahuldamata, pidid menetluskulud, sh Keskkonnaministeeriumi poolel olnud AS Tallinna Sadam menetluskulud jääma AM-i kanda. Kohus saab hinnata küll AS Tallinna Sadam menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (mida Keskkonnaministeeriumil pole põhjust vaidlustada), kuid mitte jätta menetluskulusid täies ulatuses kaebajalt välja mõistmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 18. Esmalt lahendab ringkonnakohus AM-i apellatsioonkaebuse, sh selles sisalduva ja ringkonnakohtu poolt seni lahendamata ekspertiisi korraldamise taotluse (I), seejärel lahendab AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse (II) ning viimaks jagab apellatsioonimenetluse kulud (III). I 19. Keskkonnaministeeriumi ja AS Tallinna Sadam hinnangul puudub AM-il kaebeõigus kaevandamisloa vaidlustamiseks, kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud enda puutumust vaidlustatud haldusaktiga. 20. Riigikohtu halduskolleegium on 19.03.2012 määruse nr 3-3-1-87-11 p-s 17 selgitanud, et keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse pöördumise õiguse aluseks olla mitte üksnes subjektiivsete õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja muu puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga; kaebaja peab ära näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi huve; puutumus tähendab, et mõju isikule on oluline ja reaalne; reaalne mõju tähendab mh seda, et vaidlusaluse akti ja väidetava tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos, ning kaebaja peab näitama, et väidetava tagajärje saabumine on tõenäoline. Käesoleval juhul on kaebaja puutumusena esmalt märkinud, et elab Neeme külas elukaaslase kinnistul ning selle piirkonna looduse kaitse on otseselt ka tema huvides (II kd, tl 239). 21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja puutumus seonduvalt tema elukohaga Neeme külas jääb kavandatud tegevusega/vaidlustatud haldusaktiga liiga kaugeks ning merepõhjast liiva kaevandamine ei saa negatiivselt mõjutada kaebaja elukohas sisemaal asuvat kinnistut. Kaevandamine toimub Ihasalu lahes konkreetselt piiritletud alal (Ihasalu lahes mäeeraldisel Ihasalu I). Maardla paikneb sügavusega 6-16 m kitsal rannikuga paralleelsel merealal, millest ranna pool on väga kivine (KMH aruanne, lisa 3, Ihasalu-I liivamaardla liiva kaevandamise KMH programmi avaliku arutelu 15.05.2006 protokoll). Seetõttu on ilmselgelt liiga üldine ja lai kaebaja huvi seoses Ihasalu poolsaare looduse kaitsega ning selle ja vaidlustatava tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Ka Riigikohus on märkinud, et ainuüksi kaebaja seos piirkonnaga ei tähenda, et igasugune keskkonda mõjutav tegevus tooks kaasa olulise mõju kaebajale (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.02.2012 otsus nr 3-3-1-68-11, p 24). Samuti on halduskohus õigesti märkinud, et puutumuskaebus ei hõlma võimalust, kus isik viibib rannal ja näeb visuaalset reostust (kaevandustegevust). Seetõttu ei puuduta kaevandamisloa alusel teostatav kaevandamistegevus rannikust eemal merevees kaebaja huve seotult Ihasalu lahega piirnevate rannaniitude ja merekalda kasutamisega. Kaevandamistegevus ei takista kaebajal külastada kaebuses viidatud rannaniite ja merekallast. 22. Arvestades, et kaebaja on järjepidevalt väitnud, et sisustab puutumuse ka kalurina ning esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid (kalapüügiload ning harrastuspüügiõigust kinnitav tõend), hindab kohus alljärgnevalt ka kaebaja puutumust kalurina. 23. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 15; 14.02.2011 otsus nr 3-3-1-76-10, p-d 16 ja 17). Kaeba-

3-10-3401 12(18) ja on esitanud kohtule OÜ-le N väljastatud kaluri kalapüügiload nr HA 221-07 (kehtivusaeg 17.05.-31.12.2007), nr HA 220-07 (kehtivusaeg 17.05.-31.12.2007), nr HA 158-08 (kehtivusaeg 16.01.-31.12.2008) (II kd, tl 163-164). Seejuures on esitatud kaluri kalapüügilubadest üksnes koopiad esija tagakülgedest, kuid mitte siseküljest, millele kantakse püüniste nimetus, arv, märgistus, püügi koht ja püügi aeg (vt Vabariigi Valitsuse 12.12.2000 määruse nr 412 „Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid“ (redaktsioon 31.10.2005- 07.09.2012) lisa 4). Täiendavalt on kaebaja esitanud ka koopia OÜ-le H 26.03.2012 väljastatud kalapüügiloast nr HA120167 (kehtivusaeg 26.03.-31.12.2012), millele on kaluritena kantud KP, VM ja SM (II kd, tl 244). Viimati nimetatud kalapüügiloale on püügikohana märgitud „32“. Lisaks on kaebaja kohtule esitanud 10.11.2012 omandatud harrastuspüügiõigust andva pileti kehtivusega kuni 11.05.2013 (II kd, tl 247). 24. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitamise seisuga, s.o 31.12.2010 ei ole AM tõendanud, et ta tegutses kutselise kalurina või harrastuskalurina ning peamine püügi koht oli üksnes Ihasalu laht. Seega on ka ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud enda puutumust kalurina. Isegi juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et ta tegutses kaebuse esitamise ajal kalurina, siis ei ole kohtule esitatud OÜ N kaluri kalapüügilubadest nähtav, millises püügikohas on kalapüük toimunud. OÜ-le H väljastatud kalapüügilubadel on püügikohana märgitud „32“. Kaebuse kohaselt tähistab püügikoha number „32“ Soome lahte. Järelikult ka juhul, kui kalapüüki teostati mh Ihasalu lahes, siis ei ole kaebaja väitnud, et kavandatav tegevus välistab kalapüügi kogu kalapüügi loal märgitud püügikohas nr „32“ (Soome lahes). See tähendab, et isegi kui kaebaja kutselise kalurina teostas kalapüüki kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas, siis ei ole tegemist olulise ja reaalse mõjuga kaebaja huvidele. 25. KMH aruande p-s 4.5 on märgitud mõjud kalapüügile: „1) Negatiivsed otsesed mõjud: - püügivõimaluse kadumine kaevandataval alal kaevandamistööde ajal, mõju on oluline mõnele seal nakkevõrkudega kalastavale kutselisele ja ka harrastuskalastajale; - püüniste püügiefektiivsuse võimalik vähenemine või täielik kadumine heljumipilve liikumisteel, mõju on kaevandamise ajal, mõju on väheoluline. 2) Kaudsed negatiivsed mõjud: - kalavarude kahanemine tingituna kalade sigimise häirimisest juhul, kui tööd toimuvad kalade varaste arengustaadiumite ajal, mõju kestus võib olla (sõltuvalt kalaliigist) kuni 45 aastat, mõju on oodatavalt väheoluline juhul, kui kaevandamist ei toimu kalade sigimisperioodil.“ (I kd, tl 89 pöördel). Kaevandamisloas on täiendavate tingimustena sätestatud kohustus kaevandada liiva ühe etapina (p 2.7.2), keeld kaevandada ajavahemikul 15.04. – 30.09 (p 2.7.4) (I kd, tl 22) ning kohustus kaevandamisele järgneval kahel kevadel asustada Jägala jõkke vähemalt kaheaastasi lõhi noorjärkusid kogusega alates 1000 isendit ühe aasta kohta; kalade asustamine tuleb tellida hiljemalt eelneva aasta 1. augustiks ning kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga (p 2.7.7). Kaevandamisloa põhjendustes on toodud, et ettevaatusabinõuna ja leevendava meetmena on loa täiendavaks tingimuseks seatud kaevandamise keeld kalade põhilisel kudeajal ja järgneva kalade larvide massilise esinemise perioodil ning peamisel kalapüügihooajal, s.o ajavahemikul 15.04.-30.09 (I kd, tl 21 pöördel). 26. Sellest tulenevalt on ilmne, et ka juhul, kui kaebaja tegutses kaebuse esitamise ajal kalurina, ei ole kaebaja ära näidanud, et kavandatava tegevuse (kaevandamine meres Ihasalu lahes mäeeraldisel Ihasalu I) mõju oli oluline ja reaalne kaebaja huvile tegeleda Ihasalu lahes kalapüügiga. Kavandatav tegevus ei muuda võimatuks kalapüügi teostamist terves Ihasalu lahes (või Soome lahes, nagu OÜ-le H väljastatud kalapüügiloale on püügi kohana märgitud). Ainuüksi asjaolu, et kaevandamistegevuse ajal on kavandatava tegevuse kohas kalapüük takistatud, ei anna alust lugeda kaevandamise mõju oluliseks kaebaja huvile tegeleda kalapüügiga Läänemeres (või Soome lahes). Seda enam, et kaevandamine ei tohi toimuda kalade põhilisel

3-10-3401 13(18) kudeajal, järgneva kalade larvide massilise esinemise perioodil ning peamisel kalapüügihooajal, s.o ajavahemikul 15. aprill kuni 30. september (kaevandamisluba, p. 2.7.4, I kd, tl 21- 22). Puutumuskaebuse esitamiseks ei piisa üksnes kavandatava tegevuse potentsiaalsest mõjust kaebaja väidetavale huvile, vaid tegemist peab olema olulise huviga ning mõju peab olema reaalne. Käesoleval juhul ei ole AM ära näidanud, et kavandatav tegevus puudutab tema olulist huvi ning kaevandamise mõju on oluline ja reaalne. Seega puudub kaebajal kaebeõigus kaevandamisloa vaidlustamiseks. 27. Ehkki ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus, ning sellisel juhul ei pea kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollima, peatub ringkonnakohus siiski ka kaebaja väitel, et kaevandamisluba on tühine. 28. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud taotluse kaevandamisloa tühisuse tuvastamiseks HKMS § 41 lg 4 alusel. HKMS § 41 lg 4 kohaselt võib haldusakti tühisuse halduskohus teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Riigikohus on selgitanud, et haldusakti tühisusele viitavate tunnuste ilmnemisel peab kohus akti tühisust hindama sõltumata kaebuse taotlusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.02.2006 otsus nr 3-3-1-71-05, p 13). Seega on tühisuse tuvastamistaotlus hõlmatud tühistamistaotlusega ning tegemist ei ole kaebuse muutmisega. 29. Ringkonnakohus ei nõustu AM-iga, et tegemist on tühise haldusaktiga, sest selle on andnud pädevust mitteomav haldusorgan. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Riigikohus on selgitanud, et kui haldusaktil on puudused, mida ei ole seaduses otsesõnu märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus selle kehtetuks tunnistab või tühistab (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13). MaaPS § 28 lg 4 kohaselt annab kaevandamisloa üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaalja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Sama sätte teise lause kohaselt annab kohaliku tähtsusega maardlas kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on mõlema nimetatud haldusorgani pädevuses kaevandamislubade väljastamine, erinevus seisneb üksnes maardlate tähtsuses. Seetõttu isegi juhul, kui tegemist oleks haldusaktiga, mis on antud välja selleks pädevust mitteomava haldusorgani poolt, ei tekiks mõistlikul isikul kahtlust, et haldusakt võiks olla tühine. Seda põhjusel, et haldusorganil pädevuse puudumine ei ole haldusaktist koheselt mõistlikule isikule ära tuntav ilma, et ta kasutaks professionaalset abi. Järelikult ei ole tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 alusel. 30. Apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega (HKMS § 185 lg 1). Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused (HKMS § 162 lg 1). 31. AM on esitanud ringkonnakohtule taotluse ekspertiisi korraldamiseks. Taotlust on põhjendatud viisil, et ekspert saab anda KMH aruande hindamise tulemusena arvamuse, kas KMH aruandes sisalduv ning aluseks võetud informatsioon Ihasalu lahe meteoroloogilise ja hüdroloogilise režiimi, merepõhjataimestiku, kalastiku ning mõju osas rannaprotsessidele oli piisav kaevandamisloa andmiseks, sh kas: 1) KMH aruandes aluseks võetud informatsioon ning KMH läbiviimisel aluseks võetud teabeallikad olid asjakohased ning piisavad otsuse tegemiseks või tulnuks teostada täiendavaid väliuuringuid Ihasalu lahes; 2) KMH läbiviimisel kasutatud uurimismeetodid olid asjakohased ning usaldusväärsed või tulnuks otsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni saamiseks teostada täiendavaid uuringuid; 3) KMH aruandes on toodud kohaseid võrdlusandmeid liiva kaevandamise järelmõjude kohta.

3-10-3401 14(18) 32. Samasisulise taotluse on lahendanud ka Tallinna Halduskohus oma 28.11.2012 määrusega (II kd, tl 230-234). Lähtudes asjaolust, et kaebajal puudub kaebeõigus, siis langeb ära vajadus ka tõendite kogumiseks kaebaja taotletud viisil. Siiski märgib kohus ekspertiisi taotluse osas järgmist. 33. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud (HKMS § 62 lg 2 ls 2). Muu hulgas on AM märkinud eksperdile esitatavate küsimuste hulgas, kas tulnuks teostada täiendavaid uuringuid Ihasalu lahes. Lisaks kohtule esitatud KMH aruandele kui tõendile on täiendavate uuringute teostamise vajaduse osas esitatud ka Toomas Liivi arvamus Ihasalu I liivamaardla lisauuringute mõjust KMH tulemustele (I kd, tl 96). Viidatud arvamuse kohaselt ei anna hüdrodünaamiliste protsesside uuesti modelleerimine uusi, KMH aruandes esitatutest erinevaid tulemusi. Seega on kohtule esitatud dokumentaalne tõend, millest saab järeldada, et täiendavate uuringute läbiviimiseks vajadust ei esinenud. 34. AM ei ole oma taotlustes põhjendanud, miks ta ei loe eelnimetatud arvamust piisavaks. Spetsialisti hinnangu objektiivsuses ei anna alust kahelda ainuüksi asjaolu, et Toomas Liiv oli AS Tallmac poolt 2005 koostatud töö „Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamine“ üheks autoriks ning KMH aruanne tugineb suures osas AS-i Tallmac tööle. T. Liiv andis hinnangu, kas täiendavate uuringute teostamine on vajalik, mitte ei hinnanud AS Tallmac 2005. a tööd. Puudub mõistlik põhjus kahelda T. Liivi objektiivsuses. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul esitatud dokumentaalne tõend (Toomas Liivi arvamus) piisav hindamaks, kas esines vajadus täiendavate uuringute järele. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et Keskkonnaministeerium on hinnanud KMH aruande vastavust ning selle 22.11.2006 heaks kiitnud. II 35. AS Tallinna Sadam taotleb apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 tühistamist kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. 36. AS Tallinna Sadam esitas Tallinna Halduskohtule 24.03.2011 menetluskulude taotluse summas 2392,40 eurot (I kd, tl 163-172) ning Riigikohtule 05.01.2012 summas 1444,51 eurot (II kd, tl 110-123). 21.08.2013 esitas AS Tallinna Sadam Tallinna Halduskohtule menetluskulude täiendava taotluse summas 2689,04 eurot (III kd, tl 86-118). 26.08.2013 esitas AS Tallinna Sadam halduskohtule menetluskulude taotluse summas 951,60 eurot (III kd, tl 147-150). Seega taotles kolmas isik kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 7477,55 eurot. 37. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne HKMS-i jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele (HKMS v.r § 92 lg 7). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama sätte teise lause kohaselt kohaldatakse apellatsioon-, kassatsioonvõi määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes HKMS §-s 108 poole kohta sätestatut. 38. Halduskohus jättis AM-i kaebuse rahuldamata, mistõttu kuulunuks AS Tallinna Sadam menetluskulud AM-ilt väljamõistmisele. HKMS v.r § 92 lg 10 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

3-10-3401 15(18) kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sama sätestab ka HKMS § 108 lg 11. 39. Ringkonnakohus nõustub AS-ga Tallinna Sadam, et AM-ile oli ettenähtav, et kui ta esitab kaebuse kaevandamisloale, mille adressaadiks on AS Tallinna Sadam ning vaidluse lahendamine puudutab ka AS Tallinna Sadam huve, siis kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb AM-il hüvitada võimalikud kolmanda isiku menetluskulud. Asja materjalidest nähtub, et enne kohtumenetlust peetud nõupidamistel osales mh ka AS Tallinna Sadam (vt I kd, tl 36-53), millest pidi AM mõistma, et kaebuse esitamisel kohtusse puudutab vaidlus ka kolmanda isiku õigusi. Seetõttu pidid kaebajale olema ka kolmanda isiku võimalikud menetluskulud ettenähtavad. 40. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS v.r § 93 lg 5; HKMS § 109 lg 6). Kuigi haldusasja materjalid on tavapärasest haldusasjast mahukamad, ei ole asi sedavõrd keerukas, et õigustaks esindaja kulude täies ulatuses kaebajalt väljamõistmist. Samuti ei ole arvetel kajastatud kantseleikulu põhjendatud, kuivõrd ei ole võimalik hinnata selle seost konkreetse kohtuasjaga (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-28-14, p 20.3). Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista AM-ilt välja AS Tallinna Sadam kasuks menetluskulud summas 3000 eurot. Ülejäänud osas jäävad AS Tallinna Sadam senised menetluskulud tema enda kanda. 41. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse osaliselt. III 42. AM taotleb menetluskulude väljamõistmist Keskkonnaministeeriumilt summas 1605 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul jättis ringkonnakohus AM-i apellatsioonkaebuse rahuldamata, mistõttu jäävad AM-i apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud seoses apellatsioonkaebuse esitamisega tema enda kanda. 43. Keskkonnaministeerium on taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 1205,16 eurot. Järjepideva kohtupraktika kohaselt ei mõisteta kaebajalt välja vastustaja menetluskulusid õigusabi eest juhul, kui vaidlusalune küsimus ei välju vastustaja igapäevaülesannete raamest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2011 otsus nr 3-3-1-53-11, p 31; 19.06.2007 otsus nr 3-3-1-24-07, p 16; 10.05.2001 määrus nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 otsus nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 otsus nr 3-3-1-16-07) ega esine muid mõjuvaid põhjusi haldusorgani välise õigusabi kasutamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2012 otsus nr 3-3- 1-26-12). Käesoleval juhul vaidlustati Keskkonnaministeeriumi väljastatud kaevandamisluba, mistõttu ei väljunud vaidlus vastustaja igapäevategevusest. Kohtu hinnangul ei esine ka muid mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid Keskkonnaministeeriumi menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Seega jäävad Keskkonnaministeeriumi apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. 44. AS Tallinna Sadam taotleb AM-ilt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist summas 1672,80 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et õigusabi seoses AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusega on osutatud summas 599,40 eurot (milles sisaldub kantseleikulu 6 eurot) ning seoses vastuse koostamisega AM-i apellatsioonkaebusele summas 1058,40 eurot (milles sisaldub kantseleikulu 9,60 eurot). AS Tallinna Sadam on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu summas 15 eurot. 45. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama lõike teise lause kohaselt kohaldatakse apellatsioon-, kassatsioonvõi määruskaebuse või

3-10-3401 16(18) teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes HKMS §-s 108 poole kohta sätestatut. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Esmalt käsitleb kohus AS Tallinna Sadam menetluskulusid, mis on kantud seoses AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse esitamisega ning seejärel jagab AS Tallinna Sadam menetluskulud, mis on kantud seoses vastuse esitamisega A. Milleri apellatsioonkaebusele. 46. AS Tallinna Sadam poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest nähtub, et AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse koostamisega seotud õigusabi moodustub 13.09.2013 otsuse analüüsist ja e-kirja koostamisest kliendile (0,4 tundi), 25.09.2013 apellatsioonkaebuse koostamisest (3 tundi), 07.08.2014 menetluse kiirendamise taotluse koostamisest (0,7 tundi) ning 26.08.2014 e-kirja koostamisest (0,2 tundi). Õigusabiteenust osutati tunnihinnaga 115 eurot. Asja materjalide juures ei ole 26.08.2014 e-kirja ega nähtu ka kuludokumentidest selle seost käesoleva haldusasjaga. Sellest tulenevalt vähendab kohus AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud õigusabiteenuse mahtu 0,2 tunni võrra. Järelikult on tõendatud õigusabikulu 565,80 eurot (4,1*115= 471,50 eurot (ilma km-ta) ja 471,50*20%+471,50= 565,80 eurot (koos km-ga)). Seega on AS Tallinna Sadam kandnud apellatsioonkaebuse esitamisega seoses menetluskulusid summas 580,80 eurot (565,80 + 15 = 580,80). 47. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt ja mõisteti halduskohtus kantud menetluskulud AM-ilt välja summas 3000 eurot. Seetõttu on pool, kelle kahjuks otsus osaliselt tehti, AM. Ringkonnakohus rahuldas AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse 40% ulatuses (3000*100%:7477,55=40%) ning 40% apellatsiooniastmes apellatsioonkaebuse esitamisega seoses kantud menetluskulust on 232,32 eurot (580,8*40% = 232,32). 48. Samas on AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse rahuldamata jäetud osas tehtud otsus AS Tallinna Sadam kahjuks, mistõttu tuleb AS-lt Tallinna Sadam välja mõista AM-i kasuks osaliselt menetluskulu, mis seondub AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. AM-i poolt kohtule esitatud 16.10.2013 arvest nr 421 nähtub, et menetluskulu moodustub riigilõivust 15 eurot ning õigusabist 1590 eurot (13 tundi ja 15 minutit). Arve nr 421 spetsifikatsioonile on märgitud, et 16.09.2013 osutati õigusabi 1 tund ja 15 minutit, mis seisnes Tallinna Halduskohtu 13.09.2013 otsusega tutvumises ja õiguslikus analüüsis; 07.10.2013 osutati õigusabi 6 tundi ja 5 minutit apellatsioonkaebuse koostamiseks; 09.10.2013 osutati õigusabi 45 minutit, mil tutvuti kohtuasja toimikuga ning 10.10.2013 osutati õigusabi 5 tundi ja 10 minutit, mis seisnes apellatsioonkaebuse koostamises. Seega ei ole AM-i menetluskulude nimekirjas ega kuludokumentides eraldatud aega, mis kulus esindajal apellatsioonkaebuse koostamiseks ja millises osas AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele vastamiseks. See ei takista kohtul menetluskulu välja mõistmast, vaid sellisel juhul hindab kohus AM-i esitatud vastuse AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele mahtu ning osutatud õigusabiteenuse ulatust. 49. AM on esitanud ühes dokumendis nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuse AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele (IV kd, tl 13-34). Nimetatud menetlusdokument on 22 lehekülge pikk, millest 2,5 lehekülge moodustab vastus AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele. Osutatud õigusabiteenusest on enne AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebuse esitamist (24.09.2013) tutvutud halduskohtu otsusega (kogus 1 tund 15 minutit), mistõttu ei arvesta kohus seda kuluna, mis on seotud AM-i vastusega AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele. Sellest tulenevalt arvestab kohus kasutatud õigusabiteenusest 12 tunnist (13 tundi 15 minutit – 1 tund 15 minutit) proportsionaalselt maha vastuse koostamiseks kulunud aja.

3-10-3401 17(18) 50. AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebus puudutas üksnes menetluskulusid, mistõttu moodustab see hinnanguliselt 11% kogu menetlusdokumendist, ning sellele vastavalt 12 tunnist 11% on 1 tund ja 32 minutit. AM-i kasutatud õigusabiteenuse tunnihind on 100 eurot, mis teeb AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud summaks 132,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning 158,40 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades, et AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebus jäi rahuldamata 60% ulatuses, siis kuulub AM-i kasuks AS-lt Tallinna Sadam välja mõistmisele 95,04 eurot (158,4*60% = 95,04). 51. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb tasaarvestada AS Tallinna Sadam kasuks väljamõistetav menetluskulu AM-i kasuks väljamõistetava menetluskuluga, mille tulemusena kuulub AS Tallinna Sadam kasuks AM-ilt väljamõistmisele menetluskulu seoses AS Tallinna Sadam apellatsioonkaebusega summas 137,28 eurot (232,32 – 95,04 = 137,28). 52. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul on AS Tallinna Sadam samal poolel Keskkonnaministeeriumiga, mistõttu on kolmanda isiku vastaspool AM. Seetõttu tuleb AM-ilt mõista AS Tallinna Sadam kasuks HKMS § 108 lg 8 alusel välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 53. AS Tallinna Sadam menetluskulude nimekirjast ja kuludokumentidest nähtuvalt on õigusabi osutatud seoses AM-i apellatsioonkaebusega järgnevalt: 22.11.2013 vastuse koostamine AM-i apellatsioonkaebusele (6,8 tundi) ning 26.11.2013 vastuse täiendamine ja vormistamine (0,8 tundi). Kohtu hinnangul on vastuses AM-i apellatsioonkaebusele korratud suures osas varasemalt menetluses märgitut (nt kaebeõigus, KeHJS § 11 lg 6 kohaldamine, haldusmenetlusse avalikkuse kaasamine, MaaPS § 3 lg 4 kohaldamine, ekspertiisi korraldamise taotlus ning AS Tallinna Sadam apellatsioon), mistõttu peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks 4 tundi. Seega kuulub AM-ilt AS Tallinna Sadam kasuks väljamõistmisele menetluskulu seoses vastuse koostamisega AM-i apellatsioonkaebusele summas 552 eurot (4*115=460+20%*460=552). 54. AS Tallinna Sadam on kohtule esitatud arvetel kajastanud mh kantseleikulu kokku summas 15,6 eurot. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis nr 3-3-1-28-14 selgitanud, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskuluks arvetel kajastatud bürookulud (p 20.3). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka käesoleval juhul kantseleikulu 15,6 eurot põhjendatud menetluskulu, mistõttu ei kuulu see vastaspoolelt väljamõistmisele. 55. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb mõista AM-ilt AS Tallinna Sadam kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu kokku summas 689,28 eurot (137,28 + 552 = 689,28).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 13.05.2015 otsusega

RESOLUTSIOON

3-10-3401 18(18) 1. Rahuldada AM-i kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-10- 3401 halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmise osas. Teha selles osas uus otsus, millega mõista AM-ilt AS Tallinna Sadam kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulud 2000 eurot. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-10-3401 muutmata. 3. Tagastada kautsjon. 4. Mõista AM-ilt AS Tallinna Sadam kasuks välja Riigikohtus kantud menetluskulud 500 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.