1-12-9284/67 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-9284

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. septembri 2014

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Jelagini kaitsja vandeadvokaat Marina

Valge, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Valge&Uiga kaudu 48 eurot vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt

määruskaebemenetluses Sergei Jelaginile riigi õigusabi osutamise eest.

4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Sergei Jelaginilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu

vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

5. Sergei Jelaginil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a

EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusse

märkida viitenumber 99914700019294 ja selgitus: „Sergei Jelagin, 1-12-9284,

menetluskulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Jelagin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.10.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS 76 lg 6

alusel suurendati vangistust Harju Maakohtu 21.01.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa 8 kuu ja 22 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava

karistusaeg algas 11.01.2012 ja lõpeb 11.03.2017.

2. Tartu Maakohtu 26.09.2014 määrusega jäeti S. Jelagin tingimisi enne tähtaega vangistusest

elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu argumendid olid järgmised.

2.1 S. Jelaginit on kriminaalkorras eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude ja narkootilise

aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ta on kandnud ka reaalset vangistust. S. Jelagin

vabastati eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani katseajal toime uue

kuriteo. Käesolevat karistust kannab S. Jelagin samuti suures koguses narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemise eest. Seega ei ole varasemad vangistused temale mõju avaldanud.

2.2 Vangistuse jooksul ei ole S. Jelagin osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Varasema

vangistuse jooksul läbis ta suitsetamisest loobumise programmi, kuid suitsetab endiselt. Samuti

osales ta sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, mida ei läbinud. S. Jelagin on avaldanud

soovi asuda õppima riigikeelt algajate või A2 tasemel, kuigi Tallinna Vanglas on tema riigikeele

oskust hinnatud B1 tasemele vastavaks. Individuaalne täitmiskava näeb ette programmi Õige Hetk

läbimise ja riigikeele B2 taseme õppe. Viimane distsiplinaarkaristus on mõistetud 28.04.2014

vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka käitumise eest. Seega ei paista S. Jelagini käitumisest erilist

motivatsiooni muutusteks.

2.3 Maakohtu hinnangul isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu

karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks

sellest. Erand, mida reeglina peaks saama kohaldada vaid korra. S. Jelagini suhtes on peetud

võimalikuks rakendada seda erandit ka varem – ta oli vabastatud enne tähtaega, kuid vaatamata

sellele, ei ole ta teinud järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Kohus

leidis, et selliseid erandlikke asjaolusid, mis käesoleval ajal võimaldaksid vabastada teda taaskord

enne tähtaega, ei esine.

3. Kohtumääruse vaidlustas süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb lahendi tühistamist ja S. Jelagini

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja põhjendused on järgmised.

3.1 Kaitsja leiab, et kui lähtuda kohtu seisukohast, mille kohaselt karistusaja ärakandmine on reegel, siis peaks

seadusandja ka märkima, et isikute suhtes, kes on katseajal toime pannud kuriteo, vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamist ei kohaldata. Selgusetu on ka, millised peaksid olema need erandlikud asjaolud, mis tingiksid ennetähtaegse

vabastamise. Kaitsja leiab, et käeoleval ajal annab seaduse tekst süüdimõistetule lootust vabanemiseks, kuid reaalselt ei

ole see võimalik.

3.2

S. Jelagin kinnitab, et tema ellusuhtumine on muutunud seoses isa surmaga ning muutunud on ka tema

mõtteviis. Tal on soov õppida, abistada oma poega ning edaspidi elada normaalset seaduskuuleka inimese elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu

määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et S. Jelagini tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud.

Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud

argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese

kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja vastab määruskaebuses esitatud

väidetele.

5. Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda S. Jelagini

varasem elukäik, toimepandud kuriteo asjaolud ja vangistusaegne käitumine teda tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S. Jelaginit on

kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda.

Süüdimõistetule on varasema karistuse kandmisel antud võimalus vabaneda ennetähtaegselt, kuid

katseajal pani S. Jelagin toime uued kuriteod, s.o suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine

ebaseadusliku käitlemise, mille eest ta kannabki käesolevat karistust. Lisaks sellele ei ole

süüdimõistetu ka vangistuses suutnud käituda õiguskuulekalt. Ta on toime pannud kolm

distsipliinirikkumist, neist kaks veel sellel aastal. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad

arvukad karistused ei ole suutnud S. Jelagini käitumist mõjutada ega teda õiguskuulekale teele

suunata. Seetõttu puudub kohtul ka alus arvata, et käesoleval ajal vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabanedes ei paneks S. Jelagin enam toime uusi

kuritegusid. Süüdimõistetu on korduvalt näidanud, et ta pole suuteline kuritegelikust käitumisest

hoiduma.

6. Määruskaebuses esitatud seisukohad maakohtu lahendi tühistamist kaasa ei too. Asjaolud,

mida kohus peab süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestama on sätestatud KarS § 76 lg-s 3. Kaaludes selles seadusesättes loetletud tingimusi peab

kohtul tekkima veendumus, et süüdimõistetu suudab vabaduses edasiselt käituda õiguskuulekalt ja

hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd maakohus on põhjendatult ja igakülgselt

motiveerides jõudnud järeldusele, et S. Jelaginit iseloomustav andmestik ei sisenda usku tema

edaspidisesse seaduskuulekalt käitumisse, siis on kaitsja väited siin asjakohatud. Samuti ei anna

S. Jelagini vabastamiseks alust tema soov õppida, poega abistada ja seaduskuulekalt elada, kuna

üksnes süüdimõistetu tulevikuplaanid ei õigusta isiku vabastamist olukorras, kus kohtutel puudub

igasugune alus uskuda, et kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal maakohtu määrusega tutvumisele

ja määruskaebuse koostamisele kokku 2 pooltundi, mille eest ta taotleb tasu summas 48 eurot, sh

käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Jelaginil hüvitada vandeadvokaat Marina Valge

kaitsjatasu 48 eurot.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas