3-14-319/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-319

Haldusasi

Aimer Kivimäe (Kivimägi) kaebus Tartu Vanglalt

tekitatud kahju eest hüvitise summas 20 192 eurot ja

80 senti välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aimer Kivimäe määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määruse resolutiivosa p-d 1 ja 4 muutmata.

2. Muuta Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määruse resolutiivosa p 2 ja jätta Aimer

Kivimäe kaebus käiguta osas, milles taotletakse kahju hüvitamist seoses perioodil

21.01.2011-07.01.2014 tekitatud kahjuga.

3. Muuta Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määruse resolutiivosa p 3 ning anda puuduse

kõrvaldamiseks, s.o 558,83 euro suuruse riigilõivu tasumiseks Aimer Kivimäele tähtaeg

15 päeva käesoleva ringkonnakohtu kohtumääruse jõustumisest arvates.

4. Asendada Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määruse p-s 6 toodud põhjendused

ringkonnakohtu määruse p-s 7 ja 8 toodud põhjendustega.

5. Jätta rahuldamata Aimer Kivimäe määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Aimer Kivimägi esitas 07.01.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse

perioodil 14.01.2011 kuni 07.01.2014 põhjustatud mittevaralise kahju tekitamise eest, kuna ta

viibis kambris, kus oli talle tagatud liiga vähe isiklikku ruumi. Taotluse kohaselt on tulenevalt

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast igale kinnipeetavale ette nähtud isiklikku ruumi

4 m2. Tartu Vangla kambris on kinnipeetaval isiklikku ruumi 2,47 m2.

Tartu Vangla jättis 06.03.2014. a otsusega nr 1-13/10-2 A. Kivimäe kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

2. A. Kivimägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise

summas 20 192 eurot ja 80 senti välja mõistmiseks.

Kaebuses on märgitud, et kahju tekkis A. Kivimäe kinnipidamise tõttu Tartu Vanglas

inimväärikust alandavates tingimustes perioodidel 13.10.2009 kuni 17.11.2009 ja 21.01.2011

kuni 21.03.2014. Tartu Vangla kambris, kus kaebaja isiklik ruum oli 2,47 m2, viibis

A. Kivimägi inimväärikust alandavates tingimustes 1174 ööpäeva. Eesti Vabariigi

justiitsminister on välja toonud, et EIK kehtestatud kahjutasu miinimumnorm

kinnipidamisasutuses ebainimlikes elutingimustes viibimisel on 17,2 eurot ööpäeva eest.

Koos kaebusega esitas A. Kivimägi taotluse menetlusabi saamiseks, s.o riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohus jättis 01.04.2014. a määrusega rahuldamata A. Kivimäe taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis kaebuse käiguta osas, milles taotletakse kahju

hüvitamist seoses perioodil 21.01.2011 kuni 06.03.2014 tekitatud kahjuga, andis tähtaja

riigilõivu summas 579 eurot ja 98 senti tasumiseks ja tagastas A. Kivimäe kaebuse ülejäänud

hüvitamisnõude osas.

Halduskohtu määruse kohaselt tuleb A. Kivimäe hüvitamiskaebus tagastada osas, milles

kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist perioodide eest 13.10.2009 kuni 17.11.2009 ja

07.03.2014 kuni 21.03.2014 (kaebuse esitamiseni), kuna nendes osades on kaebajal läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus.

Kaebaja taotleb 20 192 euro ja 80 sendi väljamõistmist 1174 päeva eest, mil ta viibis Tartu

Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes. Seega ühe ööpäeva eest taotleb A. Kivimägi

kahju 17 eurot ja 20 senti. Kuna kohus tagastab kaebuse kahe perioodi osas, väheneb taotletav

hüvitis summale 19 332 eurot ja 80 senti. Sellest tulenevalt on kaebuselt tasutav riigilõiv

riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt 579 eurot ja 98 senti.

A. Kivimäe kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek nelja kuu jooksul enne taotluse esitamist

oli 85 eurot ja 74 senti ((528.47-357)/4x2). Kaebajale ei ole aga menetlusabi andmine

hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed.

EIK praktika kohaselt on soovitav kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumi minimaalne

põrandapind 4 m2 isiku kohta ning olukordades, kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks on

vähem kui 3 m2, on tegemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art 3 rikkumisega.

Kambri põrandapinnast (Tartu Vanglas 10 m2) ei tule maha arvata mööbli alla jäävat

põrandapinda, mis on Tartu Vanglas 4 m2. Kambris asuvat tualetti (Tartu Vanglas 2 m2) ei saa

kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et vangla sisekorraeeskirja

§ 7 lg 1 p-s 7 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. Kohtu seisukohta kinnitab EIK

lahend asjas Tunis vs Eesti (p 46), kus EIK on pidanud põhjendatuks välistada tualeti alune

pind kambri põrandapinna hulgast. Sellest tulenevalt oli kaebaja isiklik ruum Tartu Vangla

kambris, kus teda hoitakse, 4 m2 ((10 m2 - 2 m2)/2).

EIÕK-st ei tulene üheselt, kui palju isiklikku ruumi tuleb igale kinnipeetavale tagada tema

inimväärika kohtlemise tagamiseks. EIK-i hinnangul, kui kinnipeetavale võimaldatav isiklik

ruum on vahemikus 3 – 4 m², siis sõltub vangistustingimuste kooskõla art 3 nõuetega muudest

tingimustest. Kaebaja ei ole kaebuses vaidlustanud oma kambris üldisi valitsevaid

kinnipidamistingimusi.

Vaidlus puudub selles, et kambri põrandapind on ligikaudu 10 m2, millest 2 m2 on WC pind.

Kuna kaebaja on viibinud kambris ühe kaaskinnipeetavaga, siis puudub sisuline vaidlus ka

selles, et kahepeale on tagatud 8 m2 põrandapinda ehk 4 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta.

Kinnipidamistingimused Tartu Vanglas kaebaja isikliku ruumi osas vastavad EIK poolt

aktsepteeritavale standardile, mistõttu kaebaja kahju hüvitamise nõuet ei ole alust pidada

perspektiivikaks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Kivimägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määrus

tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on A. Kivimägi kinnipeetav ja töötu. Raha, mis saadetakse kaebaja

vanglasisesele arvelduskontole igapäevaseks toimetulekuks, on väga väike ja sellest ei jagu

isegi elementaarsete asjade ostmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.04.2014. a määruse resolutiivosa p-d 1 ja 4

tuleb jätta muutmata, kuid muutma peab määruse resolutiivosa p-de 2 ja 3 ning määruse p-s 6

toodud põhjendused tuleb asendada ringkonnakohtu määruse p-s 7 ja 8 toodud põhjendustega.

A. Kivimäe määruskaebus jääb rahuldamata.

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et A. Kivimäe hüvitamiskaebus tuleb

tagastada osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist perioodi eest 13.10.2009

kuni 17.11.2009, kuna selles osas on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebuse

osalise tagastamise osas ei ole ka A. Kivimägi määruskaebuses vastuväiteid halduskohtu

määrusele esitanud.

7. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu määruse p-s 6 toodud seisukohaga perioodi

07.03.2014 kuni kaebuse esitamiseni (14 päeva) tuvastamise osas, mille eest kaebaja kahju

hüvitamist taotleb. Määruse p-s 6 on halduskohus leidnud, et kaebaja on läbinud kohustusliku

kohtueelse menetluse Tartu Vangla 06.03.2014. a otsuse seisuga ning hüvitamisnõue ei ole

ajavahemiku eest alates 07.03.2014 kuni kaebuse esitamiseni (14 päeva) lubatud, sest selles

osas on kohtueelne menetlus läbimata. Haldusasja materjalidest on näha, et A. Kivimägi esitas

Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse perioodi osas 14.01.2011-07.01.2014 ning Tartu

Vangla tegi 06.03.2014 otsustuse kahju hüvitamise taotlus rahuldamata jätta. Ringkonnakohus

ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud 06.03.2014

seisuga, sest taotlus esitati perioodi kohta 14.01.2011-07.01.2014 ja seda aega, mis kulus

vanglal taotluse lahendamisele ei saa arvata aja hulka, mille kohta oleks vaidemenetlus

läbitud. Seega saab lugeda, et A. Kivimäel on läbitud kohtueelne menetlus perioodi osas

14.01.2011-07.01.2014. Halduskohtule esitatud kaebuses soovib A. Kivimägi kahju

hüvitamist perioodi osas alates 21.01.2011 kuni 21.03.2014. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

lugeda, et A. Kivimäe taotlust kahju hüvitamiseks saab lahendada perioodi osas

21.01.2011-07.01.2014 ning ajavahemiku eest 08.01.2014 kuni kaebuse esitamiseni

19.03.2014 ei ole hüvitamiskaebuse esitamine lubatud kohtueelse menetluse läbimata jäämise

tõttu. Eeltoodu tõttu tuleb A. Kivimäe hüvitamisnõue tagastada ka perioodi osas 08.01.2014-

19.03.2014. Ringkonnakohus täpsustab, et ümbrikule, milles on kaebus halduskohtule

saadetud, on märgitud valvuri poolt ümbriku vastuvõtmise ajaks 19.03.2014, mistõttu on

ebaõige nii kaebuses endas kui ka halduskohtu määruses märgitu, et kaebus esitati

21.03.2014.

8. Halduskohtu määruse p-s 6 toodud arvutust kaebuselt tasutava riigilõivu osas tuleb samuti

muuta lähtuvalt eelmises määruse punktis toodud perioodi muutusele. Kuna kaebus sisaldab

erinevaid ajaühikuid kaebaja viibimise kohta Tartu Vanglas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks

arvutada välja mitu päeva on kaebaja kokku Tartu Vanglas viibinud ning mitme päeva osas

tema kaebus tagastamisele kuulub, vaid võtab riigilõivu arvutamisel aluseks kaebaja kaebuses

väljendatud seisukoha, et ta soovib taotleda hüvitist 17,2 eurot iga Tartu Vanglas viibitud

päeva eest. Kohus tuvastas eelnevalt, et kahju hüvitamise taotlust saab lahendada vaid

perioodi osas 21.01.2011-07.01.2014. Seega tuleb korrutada nimetatud perioodi mahtuvate

päevade arv (1083) soovitud kahjusummaga ühe päeva kohta (17,2 eurot). Ringkonnakohus

saab tulemuseks 18 627,6 eurot ja märgib, et nimetatud summa taotlemisel kuulub

riigilõivuseaduse § 571 lg 2 kohaselt tasumisele riigilõiv 3% taotletavast summast ehk 558

eurot ja 83 senti.

9. Ülejäänud halduskohtu põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).

10. Halduskohus on kaebaja riigilõivust vabastamisest keeldumist põhjendanud kaebuse

vähese edulootusega. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse eduväljavaadete kontrollimisel ei ole

halduskohtul keelatud anda hinnangut ka kaebaja sisulistele väidetele, sh põrandapinna

suurust puudutavate väidete õigsusele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega kinnipeetava isikliku ruumi (4 m2) vastavuse kohta EIK lahendites märgitud

nõutavale suurusele. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kambri mööbli alla jäävale

põrandapinnale on EIK oma lahendites osutanud olukordades, kus kinnipeetava isiklik ruum

oli alla 3 m2, sisaldades ka mööblit, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi, et rõhutada

konventsiooni art 3 rikkumist. Kuna praegusel juhul on tõendatud, et isiklik ruum oli suurem,

siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul mööbli tõttu ruumi vähenemist pidada selliseks

vangistustingimuseks, mis koos isikliku ruumiga arvestatuna tingiks kaebaja ebainimliku või

alandava kohtlemise.

11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus viidates asjakohasele seadusandlusele ja

kohtupraktikale jättis õigustatult kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

rahuldamata ning märkis ära riigilõivu summa, mis tuleb tasuda. PS § 13 kohaselt kaitseb

seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. Halduskohus on toiminud kooskõlas õigusaktidega.

Kui kaebaja soovib kaebust esitada, on tal võimalik seda teha, kui ta tasub ära nõutud

riigilõivu. Põhjendamatu kaebuse puhul ei ole õigustatud riigilõivu riigi kanda jätmine.

Riigikohus on 06.01.2004. a otsuse 3-3-2-1-04 p-s 27 väljendanud seisukohta, et PS § 14

kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine ka kohtuvõimu kohustus. Juhul, kui seadusandja

pole kehtestanud tõhusat ja lünkadeta põhiõiguste kaitsemehhanismi, peab kohtuvõim

tulenevalt PS §-st 14 tagama põhiõiguste kaitse. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on

halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isiku õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest

täidesaatva võimu teostamisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist kaebaja õiguste ja

vabaduste ebaseadusliku piiramisega. Kaebajal on kaebeõigus, kuid kaebuse menetlusse

võtmiseks tuleb tal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv, kuna väheperspektiivseid kaebusi ei

pea kohus lahendama riigi kulul. PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et

tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kaebeõigust

saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ja arvestatakse

proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise kitsendamine on õiguskindluse

tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (Riigikohtu 06.09.2007. a

määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kohtusüsteemi

efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguste piiramist (Riigikohtu

17.03.2003. a otsus nr 3-3-1-10-02, p 28).

Eeltoodu alusel jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Tiina Pappel

Agu Timmi