1-13-4292/61 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-4292

Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. septembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.N, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus jätta muutmata.

2. M rahuldamata. ääruskaebus jätta Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kestuseni 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja, jäi tema karistuseks 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 ja § 64 lg 1 alusel loeti Viru Maakohtu 29.12.2012 otsusega mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust kaetuks raskema, s.o viimase otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja

29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Katseaja kestel pidi T.N täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

2. 30.12.2013 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtusse erakorralise ettekande, milles taotles määrata T.N-ile täiendavaks kohustuseks sotsiaalprogrammis osalemise. Taotluse põhjustas süüdimõistetu poolt registreerimiskohustuse rikkumine ning alkoholi ja narkootikumide korduv tarvitamine katseajal (s.o karistatud 21.10.2013 NPALS § 151 järgi, 16.08.2013 AS § 71 järgi ja 03.07.2013 taas AS § 71 järgi).

2.1 Viru Maakohus 02.01.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning määras T.N-ile täiendavavaks kohustuseks osalemise

sotsiaalprogrammis. Toimikust nähtub, et sotsiaalprogramm Eluviisitreening on läbitud perioodil 24.03.-23.05.2014.

3. 04.09.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande, taotledes T.N-ile Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ametnik on seisukohal, et T.N-i puhul ei ole käitumiskontrolli teostamine otstarbekas, kuna vaatamata kriminaalhooldusametnike poolt läbiviidud sekkumistele tarvitas ta katseajal taas alkoholi ja jättis kuuel korral ilmumata registreerimiskohustuse täitmisele.

4. Viru Maakohus 17.09.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras T.N-ile Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega mõistetud vangistuse 1 aasta 11 kuud 29 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.

4.1 Kohus märkis, et 17.01.2014, 18.03.2014, 03.04.2014, 21.04.2014, 01.07.2014 ja

28.07.2014 määratud registreerimistelt puudumise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud kriminaalhooldusametnikule ühtegi dokumenti, arstitõendit vms, mis annaks alusel lugeda registreerimiselt puudumise põhjendatuks. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ametnik on süüdimõistetule korduvalt selgitanud õigusi ja kohustusi ning meelde tuletanud, et puudumistest tuleb ilmtingimata teada anda. T.N ei ole üles näidanud kohusetunnet ja vastutustundlikku käitumist ega esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust kriminaalhooldusalaste kohustuste täitmata jätmisel. Selline käitumine näitab, et T.N ei võta talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt.

4.2 Lisaks registreerimiskohustuse eiramisele on T.N rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 25.01.2014 on temale koostatud väärteoprotokoll seoses mootorsõiduki joobes juhtimisega, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja seoses alkoholi tarvitamisega alaealisena. Samas on T.N-ile 13.02.2014 koostatud väärteoprotokoll, millest nähtub, et ta tarvitas narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta.

4.3 Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldaja ettekanne, milles ametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele ka pärast täiendava kohustuse määramist, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud.

Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud.

5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse T.N, taotledes kaevatava lahendi tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist.

5.1 Registreerimiskohustuse korduvat rikkumist ja alkoholi tarvitamist T.N tunnistab. Ta väidab, et on asunud paranemise teele ja palub pikendada talle määratud katseaega, kohustada teda tegema üldkasulikku tööd või määrata talle rahatrahv. Süüdimõistetu kinnitab veel, et on asunud ametilikult tööle (lisab töölepingu) ja on asunud täitma rahalisi kohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud kaebus jääb tagajärjetuks. Seda seisukohta põhistab kohus järgnevalt.

7. Maakohus on tuvastanud, et T.N on korduvalt ning mõjuvate põhjusteta jätnud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata ja samuti on ta katseaja jooksul mitmel korral rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses T.N maakohtu vastavaid järeldusi ka ei vaidlusta. Ta palub maakohtu lahendi tühistamist väidetega, et on asunud paranemise teele, soovib tasuda rahalisi kohustusi ja asuda tööle.

8. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega loetleb viidatud paragrahv kolm alternatiivset võimalust reageerimaks süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. T.N-i poolt nimetatud üldkasuliku töö tegemise või rahatrahvi määramise võimalust seadus ette ei näe ja süüdimõistetu vastavaid taotlusi ringkonnakohus seega kaaluda ei saa.

9. Apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, et T.N-ile Viru Maakohtu

07.06.2013 otsusega mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Süüdimõistetule võimaldati esmalt karistuse kandmist vabaduses ja seejärel, peale alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumisi, anti talle uus võimalus tõendada oma motiveeritust ja soovi täita talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Süüdimõistetu seda järjekordset vastutulekut ära ei kasutanud. Mingeidki mõjuvaid põhjusi kohustuste eiramiseks tal ei olnud. Sellised korduvad tahtlikud minetused kohtuotsuse täitmisel muudavad põhjendamatuks teiste KarS § 74 lg-s 4 toodud karistuse täitmisele pööramise alternatiivide kohaldamise. Käesolevalt on ilmne, et T.N suhtus temale antud võimalusse kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna ükskõikselt ning tema usaldamine sellise karistuse määramise läbi ei ole olnud õigustatud. Süüdimõistetu seekordsed lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda ei ole eelkirjeldatud asjaolude taustal veenvad.

10. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Mati Kartau