3-14-50617/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. oktoober 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-50617 Haldusasi Lembit Räästi (Rääst) taotlus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja Lembit Rääst Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Lembit Räästi taotlus. 2. Lugeda tuvastatuks Lembit Räästi töötamine Alutaguse Metsamajandis ajavahemikul 20. veebruarist 1978 kuni 27. juunini 1991 kokkuja väljaveotraktoristina, s.o ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus“ koodile 19207. Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 10. novembril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lembit Rääst töötas ajavahemikul 2. juulist 1973 kuni 27. juunini 1991 Alutaguse Metsamajandis traktoristina, V kategooria tehnilise hoole lukksepana, traktoribrigaadi tehnilise hoole V kategooria

2 lukksepana, V katekooria traktorite remondi lukksepana, III liigi traktorist-masinistina. Seoses Nõukogude Armeesse kutsumisega vabastati L. Rääst töölt ajavahemikuks 15. mai 1974 kuni 14. juuni 1976. Alates 1. juulist 1991 töötas L. Rääst Kohtla-Järve Telefonivõrgu liinitehnilise tsehhi 2. jaoskonna liinija abonentseadmete sideelektrikuna. Seoses Eesti Telefoni reorganiseerimisega, loeti 1. oktoobrist 1993 L. Räästi uueks tööandjaks Virumaa Telefonivõrk, tööleping lõpetati 8. septembril 1995. Alates 11. märtsist 1996 töötas L. Rääst Iisaku Vallavalitsuses elamukommunaali lukksepana. 10. septembril 1998 viidi ta üle OÜ Iisaku Elamumajandus tööliseks alates 1. septembrist 1998. Tööleping lõpetati 19. jaanuaril 2004.

2. Tartu Halduskohtule saabus 25. aprillil 2014 L. Räästi taotlus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Taotluse kohaselt töötas L. Rääst 20. veebruarist 1978 kuni 27. juunini 1991 Alutaguse Metsamajandis traktoristina. Tema põhitöö oli metsa väljavedu raielangilt laoplatsile. Metsa kokkuja väljaveo traktoristina töötas ta 13 aastat 4 kuud ja 7 päeva, kokku on pensionistaaži 27 aastat.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. L. Rääst pöördus kohtusse soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. SVPS § 1 punktis 2 nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõige 1 punkti 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks. L. Rääst on sündinud 25. jaanuaril 1956, seega on ta hetkel 58-aastane. 4. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. aprilli 2008. a otsuses asjas nr 3-3-1-10-08, p-s 11, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Soodustingimustel vanaduspensioni maksmisega kompenseeritakse isikule pikaajaline kokkupuude tervist kahjustavate faktoritega. Kohus märgib, et tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse töötamiseks tervist kahjustatavates tingimustes, määratlemise ainupädevus on SVPS § 1 punkti 1 ja § 6 alusel Vabariigi Valitsusel. Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Tööde ja ametikohtade täiendamiseks on ette nähtud eraldi haldusmenetlus SVPS §-s 6 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 206 punkti 3 alapunktis 3. 5. SVPS §-st 1 tulenevalt peavad soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks olema täidetud nii üldise tööstaaži kui ka soodusstaaži nõue. Vaidlust ei ole selles, et L. Räästil on SVPS § 1 punktis 2 nimetatud 25-aastase üldise tööstaaži nõue täidetud. Järgnevalt selgitab kohus, kas täidetud on ka soodusstaaži nõue. 6. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XII "Metsavarumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus" koodi 19207 all on märgitud "Kokkuja väljaveotraktorist". L. Rääst väidab, et ta oli Alutaguse Metsamajandis tööle vormistatud

3 küll traktorist-masinistina, kuid tegelikult täitis ta kokkuja väljaveotraktoristi tööülesandeid. L. Rääst soovib seda tõendada tunnistajate Annes Räästi ja Tõnu Prodeli ütlustega. 7. RPKS § 27 lõige 3 alusel on sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrusega nr 59 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus). Määruse § 2 lõige 1 sätestab, et pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatakse tööraamat. L. Rääst on kohtule esitanud tööraamatu koopia (tl-d 22-26). Tööraamatu kannetega on tõendatud L. Räästi töötamine Alutaguse Metsamajandis III liigi traktorist-masinistina ajavahemikul 20. veebruarist 1978 kuni 27. juunini 1991 (tl-d 24, 51). 8. Määruse § 22 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega. Kohus palus Riigiarhiivil väljastada kohtule dokumendid, mis kajastavad L. Räästi töö iseloomu ja tööülesandeid Alutaguse Metsamajandis perioodil 20. veebruarist 1978 kuni 27. juunini 1991 (tl 46). Riigiarhviivi vastuses kohtule on märgitud järgmist (tl-d 51 ja 51 pöördel). Alutaguse Metsamajandi 1978-1991. a töötasu arvestuslehtedel on L. Räästi ametinimetuseks märgitud traktorist. Puuduvad 1982. a ja 1984. a töötasu arvestuslehed. Puudub L. Räästi isiklik toimik ja isiklik kaart. Alutaguse Metsamajandi direktori 1979-1990. a käskkirjadega maksti lisatasu traktorist-masinist L. Räästile või suunati mehhanisaator L. Rääst kevadistele põllutöödele. Alutaguse Metsamajandi direktori 1989. a märtsi käskkirjaga nr 1-3/28 premeeriti parimaid traktoriste puidu koondamise eest veebruari kuus, sh ka L. Räästi. Alutaguse Metsamajandi juhataja 1978-1991. a põhitegevuse ja isikkoosseisu käskkirjades puuduvad täiendavad andmed L. Räästi töötamise kohta metsavarumise kokkuja väljaveotraktoristi ametikohal. Direktori käskkirjadega kaadrite alal lubatakse aastapuhkusele traktorist L. Rääst. Alutaguse Metsamajandi 1981. a ja 1983-1985. a kollektiivlepingu kutsealade loetelu nimekirjas, kellel on õigus saada eripiima ja lisapuhkust tervistkahjustavatel töötingimustel, puudub traktoristmasinisti ning kokkuja väljaveotraktoristi ametinimetus. Puuduvad 1986-1991. a kollektiivlepingud. Riigiarhiivi Rakvere osakonnale säilitamiseks üle antud Alutaguse Metsamajandi dokumentides puuduvad täpsemad andmed konkreetse ametikoha tööülesannete, töökäskude, kasutatud vahendite ja tööprotsesside kohta, mille alusel väljastada tervistkahjustaval tööl töötamist tõendav teatis. Kohus peab oluliseks asjaolu, et L. Räästi premeeriti Alutaguse Metsamajandi direktori käskkirjaga puidu koondamise eest. See viitab kohtu hinnangul sellele, et L. Rääst töötas metsa kokkuja väljaveo traktoristina. Ka L. Räästi selgitused töö iseloomu kohta, kinnitavad, et L. Rääst töötas metsa kokkuja väljaveo traktoristina raielangilt laoplatsile (tl-d 3, 8, 21). 9. Määruse § 28 lõige 1 sätestab, et tunnistajate ütluste alusel on RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend. 10. Tunnistaja T. Prodeli ütluste kohaselt (tl-d 42-44) töötas ta Alutaguse Metsamajandi traktoribrigaadi brigadirina ja metsavahina 21. juunist 1971 kuni 17. juunini 1981. Tema töö oli seotud metsamaterjali väljaveoga metsast laoplatsile. Ütluste kohaselt töötas T. Prodel L. Räästiga samas struktuuriüksuses ning nad puutusid kokku iga tööpäeva hommikul, kui toimus tööle suunamine metskondadesse. L. Rääst oli T. Prodeli sõnutsi metsa väljaveo traktorist. Ta töötas traktoriga MTZ-82. Traktor oli metsa väljaveoks ümber ehitatud. Muid töid tegi teine traktoribrigaad. L. Räästi tööülesandeks oli puitmaterjali väljavedu. Metsa väljavedu toimus igal aastaajal. Tööpäev oli 8 tundi. 11. Tunnistaja A. Räästi ütluste kohaselt (tl 47) töötas ta Alutaguse Metsamajandi Alajõe metskonnas perioodil 10. aprillist 1982 kuni 6. detsembrini 2006. Ta ei töötanud L. Räästiga samas

4 struktuuriüksuses/raielangil. A. Rääst töötas Alutaguse Metsamajandi Alajõe metskonna metsaülemana ja L. Rääst oli Alutaguse Metsamajandi traktorist. L. Rääst käis metsamaterjali koondamas ka Alajõe metskonnas ja tööalaselt kohtusid A. ja L. Rääst vastavalt vajadusele. L. Rääst töötas ratastraktoriga MTZ-82. Traktor oli kohandatud ainult metsaveoks, kuid ümberkohandamisel võis teha ka muid töid. L. Räästi tööülesandeks oli metsamaterjali koondamine raielangilt vahelattu. Töötades Alutaguse Metsamajandi Alajõe metsakonnas tegi L. Rääst ainult metsamaterjali koondamist raielangilt vahelattu täistööpäeva ulatuses, nii talvel kui ka suvel. Ta ei töötanud aastaringselt Alajõe metskonnas, vaid ka teistes metskondades. 12. Kohus peab tunnistajate ütlusi, mis kinnitavad, et L. Rääst töötas kokkuja väljaveotraktoristina, usaldusväärseteks. Tunnistajatel olid L. Räästiga tööalased suhted ning kohtul puuduvad andmed tunnistajate isiklikust huvitatusest esitatud taotluse lahendamise tulemuste suhtes. Kohus ei ole täheldanud L. Räästi ja tunnistajate ütluste vahel vastuolusid. 13. SVPS § 1 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Osalise tööaja mõiste avatakse töölepingu seaduses (TLS), mille § 43 lõige 1 sätestab, et eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud L. Räästi täistööajaga töötamine. 14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L. Räästi seletustega, tunnistajate T. Prodeli ja A. Räästi ütlustega ja Riigiarhiivi materjalidega, on leidnud tõendamist, et L. Rääst töötas kokkuja väljaveo traktoristina Alutaguse Metsamajandis perioodil 20. veebruarist 1978 kuni 27. juunini 1991. Töötamine toimus Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XII "Metsavarumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus" koodiga 19207 nimetatud kokkuja väljaveotraktoristina. 15. Kohus selgitab täiendavalt, et SVPS § 2 lausete 2, 3 ja 4 kohaselt määratakse soodustingimustel vanaduspension pensioni taotlemise päevast, kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast. Pension määratakse pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks. /allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Palm kohtunik