3-12-1459/49 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Aarne Sarjas, Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1459 Haldusasi U.T. (T. ) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks haldusakti andmiseks tema teenistusse võtmise kohta alates 02.04.2012 ning Tartu Vangla poolt tekitatud kahju (saamata jäänud töötasu) hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus U.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 10.09.2014 Menetlusosalised Kaebaja U. T. Esindaja v. adv. Karin Antsov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 2. Kohustada Tartu Vanglat nimetama kaebaja ametisse Tartu Vangla saatmisosakonna inspektorina ühe kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ja mõista Tartu Vanglalt välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest alates 02.04.2012 kuni tema ametisse nimetamiseni. 3. Kohustada Tartu Vanglat kaebaja teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljaarvutamiseks ja selle kaebajale maksmiseks ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 4. Mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja käesolevas haldusasjas kantud menetluskulud kokku 1 002,81 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 10.11.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja töötas alates 2009. aastast kuni veebruarini 2012 Tartu Vangla saatmisosakonna inspektorina, kust Tartu Vangla direktor ta 09.02.2012. a käskkirjaga nr 3-2/67 vabastas. 07.02.2012 kuulutas Tartu Vangla vabaneva saatmisosakonna inspektori täitmiseks välja konkursi. Kandideerimisavalduste esitamise lõpptähtaeg oli 29.02.2012.

2. 01.03.2012. a käskkirjaga nr 3-1/149 nimetati kaebaja ametisse Viru Vangla üldosakonna kehalise ettevalmistuse peaspetsialisti ametikohale. Kaebaja poolt varasemalt täidetud Tartu Vangla saatmisosakonna inspektori ametikohale viis Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes 28.02.2012. a käskkirjaga nr 3-2/114 (tl 38) alates 01.03.2012 üle senise Tartu Vangla järelevalve osakonna spetsialisti H.L. .

3. 08.03.2012 kl 8:01 kirjutas kaebaja meili Tartu Vangla saatmisosakonna juhatajale M.T. ile, ning sai viimaselt samal päeval kaks vastust. Teises vastuses kirjutas M.T. : „Kokkuvõtvalt on lugu lihtne. Viru Vanglasse lahkumisavaldus. Tartu Vanglale töölesooviavaldus. Sobib digiallkirjaga, siis liiguvad asjad kiiremini, oluline on saada Kalevi resolutsioon sinu avaldusele ja tema allkiri käskkirjale. SaO inspektori koht peaks vabanema 02. aprillist, seega alates sellest kuupäevast. Sõltub ka kuidas Viru reageerib ja kaua kinni otsustab hoida. Üleviimise protsessi käivitamine oleks keerulisem ja veniks rohkem.“ 08.03.2012 esitas kaebaja Viru Vanglale avalduse üldosakonna kehalise ettevalmistuse peaspetsialisti ametikohalt teenistusest vabastamiseks.

4. 09.03.2012 esitas kaebaja Tartu Vangla direktorile avalduse (tl 6) tema teenistusse võtmiseks Tartu Vangla saatmisosakonna inspektori ametikohale alates 02.04.2012. 10.03.2012 on kaebaja avaldusele Tartu Vangla saatmisosakonna juhataja M.T. teinud järgmise allkirjastatud märkuse: „Kooskõlastan. Palun vormistada teenistusse endistel tingimustel“. 15.03.2012 on avaldusele lisanud allkirjastatud märke „Vormistada“ ka Tartu Vangla direktor K.I. . Avalduses märgitud kuupäeval ega ka muul ajal kaebajat Tartu Vangla poolt ametisse ei vormistatud. K.I. e ametiaeg Tartu Vangla direktorina lõppes 18.03.2012.

5. 19.03.2012. a käskkirjaga nr 3-1/188 (tl 15) vabastas Viru Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes kaebaja teenistusest üldosakonna kehalise ettevalmistuse peaspetsialisti ametikohalt alates 01.04.2012.

6. 29.03.2012 teatas 19.03.2012 kuni 20.05.2012 Tartu Vangla direktori kohusetäitjana ametis olnud R.K. kaebajale, et tema taotlus on edastatud taustakontrolli läbiviimiseks (tl 8). Taustakontrolli viis läbi Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolli talitus. Lisaks pöördus R.K. vanglateenistujate eetikakomisjoni poole, et saada seisukoht kaebaja võimaliku teenistusse võtmise või teenistusse võtmata jätmise kohta. Nähtuvalt eetikakomisjoni 23.05.2012. a koosoleku protokollist nr 4 (tl 9−10) otsustas komisjon, et Justiitsministeeriumi 13.11.2008. a käskkirjaga nr kinnitatud „Vanglateenistuja eetikakoodeksi“ (Eetikakoodeks) p-st 1.3 lähtuvalt on põhjendatud vangla direktori otsus pidada tööle kandideerivat isikut ebausaldusväärseks ja selle alusel mittesobivaks töötamaks vanglateenistujana. Protokollis toodud põhjenduste kohaselt on kaebaja endise politseiametnikuna hoidunud kriminaalmenetluses kõrvale konkreetsete ütluste andmisest teo kohta, milles teda süüdistati (kriminaalasi nr 1-06-5457 ning väärteoasi nr 4-07-7613, milles Riigikohtu kriminaalkolleegium on 31.10.2008 teinud lahendi väärteoasjas nr 3-1-1-57-08). Sellist käitumist ei saa eetikakomisjoni hinnangul pidada õiguskaitsevaldkonnas töötajatele esitatavate kutse-eetika nõuetega kooskõlas olevaks ning see mõjub ebausaldusväärselt.

7. 11.06.2012 kirjaga nr 3-1/9071 „Vastus kandideerimisavaldusele“ (tl 7) teatas Tartu Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes R.J. kaebajale, et jätab kaebaja Tartu Vangla saatmisosakonna inspektori ametikohale nimetamata. Kirjas on viidatud vanglateenistuse eetikakomisjoni 23.05.2012. a koosolekul vastu võetud otsusele kaebaja ebausaldusväärsuse kohta. Samuti on kirja kohaselt kaebaja varasema teenistuskäigu jooksul Tartu Vanglas ette tulnud mitmeid olukordi, kus kaebaja ei näidanud üles head tahet koostööks kolleegidega, on esinenud konflikte ning tähtaegadest mittekinnipidamist. Eeltoodu on mittesobiv saatmisosakonna inspektori ametiprofiiliga.

8. 11.06.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2−3p), milles ta taotleb tema teenistusse nimetamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist ning Tartu Vangla kohustamist andma välja haldusakt tema saatmisosakonna inspektori ametikohale nimetamiseks.

9. 02.10.2012 kohtule esitatud kaebuse nõude muutmise avalduses (tl 26−26p) palub kaebaja kohustada Tartu Vanglat välja andma haldusakt, millega vormistada kaebaja teenistusse võtmine Tartu Vangla saatmisosakonna inspektori ametikohale alates 02.04.2012 ning kohustada Tartu Vanglat hüvitama talle haldusakti õigeaegselt välja andmata jätmisega tekitatud kahju saamata jäänud töötasu näol alates 02.04.2012 arvestusega 950,69 eurot kuus (tl 27).

10. 19.11.2012 esitas kaebaja kohtule järgmised täiendavad tõendid:

- Tartu Vangla 25.11.2010. a käskkiri nr 3-1/1009-P kaebaja teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest täiendavale tasulisele lisapuhkusele lubamise kohta (tl 46);

- Tartu Vangla 27.04.2011. a käskkiri nr 3-1/317-P kaebaja teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest täiendavale tasulisele lisapuhkusele lubamise kohta (tl 48);

- väljavõte Tartu Vangla koolitustest, millel kaebaja on osalenud (tl 47);

- Tartu Vangla 14.11.2011. a käskkiri nr 3-1-2/107 kaebaja lähetamise kohta Norra Kuningriiki konvoeerima kinnipeetavat Norra Kuningriigist Eesti Vabariiki (tl 49). Eeltoodud tõenditest nähtub kaebaja sõnul, et vastustaja põhjendused kaebaja ametisse nimetamata jätmiseks on olnud asjakohatud ja täiesti sobimatud.

11. Tartu Halduskohus jättis 19.12.2012. a otsusega (tl 83−86) kaebuse rahuldamata.

- Ühestki seadusest, muust õigusaktist ega haldusaktist ei tulene kaebaja õigust nõuda enda ametisse nimetamist ega vastustaja kohustust tema ametisse nimetamiseks. Ainult avalduse esitamisest ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust ega kindalt teadmist, et teda võetakse soovitud kuupäeval või mingil muul kuupäeval soovitud asutusse ja soovitud ametikohale teenistusse. Kaebaja avaldusele saatmisosakonna juhataja poolt antud kooskõlastus ning tolleaegse vangla direktori avaldusele märgitud korraldus kaebaja teenistusse vormistamiseks ei saanud tekitada kaebajale õiguspärast ootust, kuna need kooskõlastused ja korraldused on tehtud asutusesiseselt, mille adressaadiks ei olnud kaebaja. Kaebajat ei olnud mingil viisil teavitatud tema avalduse rahuldamisest ning teenistusse määramisest. Kaebaja sai koopia oma teenistusse võtmise avaldusest koos sellele kantud viseeringutega alles rohkem kui kuu pärast avalduse esitamist ning selleks ajaks oldi kaebajat teavitatud, et tema suhtes viiakse läbi taustakontrolli.

- Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 1141 lg-st 4 on vanglasse tööle asuda soovijate teenistusse võtmise otsustamisel vanglaametnikel õigus pöörduda kandidaadi kõlbeliste ja muude isikuomaduste väljaselgitamiseks ka muude isikute poole, keda VangS § 1141 lg-s 4 konkreetselt välja toodud ei ole. Seega oli ka Tartu Vangla direktoril õigus pöörduda vanglateenistuja eetikakomisjoni komisjonipoolse hinnangu saamiseks, kuigi vanglateenistuse eetikakoodeksi punkti 8.3 kohaselt võib eetikakomisjoni pöörduda ainult vanglateenistuja ise või vanglateenistujale distsiplinaarkaristust määrama õigustatud ametnik. Samas on lisaks eetikakomisjoni otsusele olnud kaebaja ametisse võtmisest keeldumise aluseks ka asjaolu, et kaebaja ei ole varasema teenistuskäigu jooksul näidanud üles head tahet koostööks kolleegidega, on esinenud konflikte ning tähtaegadest mitte kinnipidamist. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid kinnitavad Tartu Vangla direktori 11.06.2012. a kirjas esitatud väiteid kaebaja poolt tööülesannete mittetäitmise ning tekkinud konfliktide kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. 18.01.2012 esitas kaebaja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 90−93p), milles palub Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsuse täies ulatuses tühistada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldada kaebus täies ulatuses.

- Tartu Vangla kohustus kaebaja ametisse nimetamiseks tuleneb Tartu Vangla põhimäärusest ning asjaolust, et Tartu Vangla direktor on 15.03.2012 teinud Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 kohaselt täitmiseks kohustusliku korralduse kaebaja ametisse nimetamiseks. Olenemata sellest, kas K.I. e 15.03.2012. a korraldust käsitleda asutusesisesena või mitte, on halduskohus tuvastanud, et tegemist on vangla direktori korraldusega, mistõttu on see täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd vangla direktor oli teinud vastava otsuse kaebajale ka telefoni teel teatavaks, oli kaebajal tekkinud õigustatud ootus, et tema avaldus ametisse nimetamiseks rahuldatakse. Kuivõrd K.I. e poolt 15.03.2012 kaebaja ametisse nimetamise korralduse andmise ajaks olid ametisse nimetamiseks vajalikud toimingud teostatud, siis on sellele järgnevad Tartu Vangla toimingud seonduvalt kaebaja suhtes taustakontrolli läbiviimisega, sealhulgas eetikakomisjoni poole pöördumine, õigustühised.

- Tartu Vangla direktoril puudus pädevus pöörduda võimaliku taustakontrolli teostamise käigus VangS § 1141 lg-te 3 ja 4 alusel eetikakomisjoni poole hinnangu andmiseks, kuivõrd eetikakomisjoni poole pöördumist ei ole ette nähtud VangS § 1141 lg-s 4 ning Tartu Vangla direktor ei ole VangS § 1141 lg 4 alusel pöördumise tegemiseks pädevaks isikuks. Justiitsministri 16.03.2001. a määruse nr 33 „Vanglatöötaja taustakontrolli ja vanglaametnike atesteerimise kord“ (kehtiv alates 01.07.2010 kuni 31.07.2013) § 11 kohaselt teeb vanglasse tööle asuda sooviva ning vanglaametniku erialale õppima asuda sooviva isiku taustakontrolli Justiitsministeeriumi vanglate osakonna sisekontrolli talitus. Samuti leiab kaebaja, et eetikakomisjoni pädevuses on üksnes vanglateenistujate käitumise osas seisukoha andmine, mitte aga nende isikute suhtes hinnangu andmine, kes ei ole vangla teenistuses.

- Isegi kui kohus leiab, et eetikakomisjoni poole pöördumiseks oli õiguslik alus, siis on 23.05.2012. a eetikakomisjoni istungil arutatu ja Tartu Vangla direktori poolt väljatoodud arutelud kaebaja suhtes toimunud kriminaalasja osas asjakohatud põhjusel, et eetikakomisjonis käsitletud sündmused toimusid enne kaebaja Tartu Vanglasse ametisse nimetamist ning tema väidetava usaldusväärsuse puudumise osas ei ole varasemalt küsimust tekitatud. Samuti on väärteoasja nr 3-1-1-57-08 ning kriminaalasja nr 1-06-5457 näol tegemist kohtuasjadega, mille käigus on leidnud tuvastamist, et kaebajale ei ole midagi ette heita, mistõttu ei saa nende kohtuasjade pinnalt teha järeldust kaebaja ametisse nimetamise sobimatuse osas.

- Halduskohus on lähtunud vastustaja tegevusele hinnangu andmisel üksnes vastustaja poolt esitatud tõenditest seonduvalt kaebaja tegevusega tema teenistusaja jooksul, jättes täielikult tähelepanuta kaebaja poolt 19.11.2012 esitatud ning Tartu Halduskohtu 23.11.2012. a määrusega asja juurde võetud tõendid. Kaebaja on Tartu Vanglas töötanud aastast 2009, seega ligi kolm aastat, tema usaldusväärsust ja sobivust antud ametikohale on varasemalt juba hinnatud ning teenistusaja jooksul ei ole tema suhtes algatatud ühtegi distsiplinaarmenetlust. Vastustaja esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajal esinenud mõningaid tähtaegadest mittekinnipidamisi, kuid arvestades seda, et kaebaja teenistusajaks Tartu Vanglas oli ligi kolm aastat ning nimetatud minetused olid üksikud, siis on ilmselgelt asjakohatu anda üksnes nende materjalide põhjal hinnang isiku sobimatuse kohta nimetatud ametikohale.

- Vastustaja väide vaba ametikoha puudumise osas 15.03.2012. a seisuga ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. On väheusutav, et saatmisosakonna juhataja ja Tartu Vangla direktor, kelle pädevuses on vanglateenistujate ametisse nimetamine, on andnud kooskõlastuse ja korralduse olukorras, kus tegelikkuses on ametikoht juba täidetud. Samuti näitab ametikoha mittetäitmist sel ajahetkel R.K. a poolt 29.03.2012 kaebajale saadetud e-kiri.

- Arvestades asjaolusid, et kaebaja on aastaid töötanud Tartu Vanglas, tema isik ja varasem teenistuskäik oli vastustajale teada ning kaebaja sobivus antud ametikohale oli eelnevalt nii Tartu Vangla kui ka Viru Vangla poolt välja selgitatud, on kaebaja avaldusele vastamine ligi kolm kuud hiljem ilmselgelt ebamõistlik ning tema õigusi on rikutud.

- Halduskohus on jätnud hindamata selle, et kaebaja on Viru Vangla direktori 01.03.2012. a käskkirjaga nr 3-1/149 nimetatud ametisse I klassi vanglainspektori ametiastmele vastavale üldosakonna kehalise ettevalmistuse peaspetsialisti ametikohale töötasuga 1120 eurot kuus. Tegemist on kõrgema ametikohaga, kui kaebajal oli sellele eelnevalt Tartu Vanglas töötades. Eelnevast tulenevalt hinnati kaebaja ametialaseid oskusi ning isikuomadusi selliselt, et teda oli põhjust nimetada kõrgemale ametikohale.

- Halduskohus on võtnud kaebajalt võimaluse tõendada oma väiteid tollase Tartu Vangla direktori K.I. tunnistajana ülekuulamise läbi.

13. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 125−127) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu 19.12.2012. a otsus muutmata.

- Vangla direktori käskkirjad ja muud kirjalikud ja suulised korraldused on küll vangla teenistujatele kohustuslikud, kuid direktori korraldus ei saa olla kohustuslik ka järgmisele direktorile. Tolleaegse direktori K.I. e antud korraldus ei toonud kaebaja suhtes kaasa õiguslikke tagajärgi, sest tegemist ei olnud ametisse nimetamisega. Avaldusele lisatud märge „vormistada“ ei tähenda direktori lõplikku otsust või teenistuja ametisse nimetamist. Tegemist on asutusesisese korraldusega vormistada haldusakt ning ei ole välistatud, et enne seda tehakse ka muid seotud toiminguid. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja ametisse nimetamist õigusvastaselt vormistamata, kuna teda ei nimetatud veel ametisse.

- Asjakohatud on kaebaja viited sellele, et R.K. a poolt eetikakoodeksi poole pöördumine oli tühine, kuna kaebaja ei olnud sel ajal vanglateenistuja. Pöördudes eetikakomisjoni poole, soovis R.K. hinnangut enda, st vanglateenistuja, kavatsetava käitumise kohta.

- Halduskohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme. Kohus kontrollis vastustaja poolt kandideerimisavaldusele antud vastuses esitatud väiteid ning poolte vahel puudub nende asjaolude esinemise osas vaidlus.

- Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ei ole vastustaja seisukoht vaba ametikoha osas kooskõlas esitatud tõenditega. Vastustaja on kohtule esitanud Tartu Vangla direktori 28.02.2012. a käskkirja nr 3-2/114, millest nähtub, et alates 01.03.2012 viidi vabale saatmisosakonna inspektori ametikohale üle endine järelevalveosakonna spetsialist H.L. .

- Paljasõnaline on kaebaja väide tema avalduse kolmekuulise menetlemise tähtaja ebamõistlikkuse kohta. Ametisse määramise otsustamise protsessi pikkus ei ole ajaliselt määratletud.

- Vastustaja ei ole kaebaja ametisse nimetamata jätmisel tuginenud asjakohatutele ja sobimatutele kaalutlustele, kuna kõik asjaolud, millele otsuse tegemisel tugineti, on otseselt seotud otsuse tegemisega, st kaebaja ametisse nimetamise või nimetamata jätmisega. Pelgalt asjaolu, et isik on minevikus tööga hakkama saanud, ei tähenda seda, et ta ka uuesti kandideerides tuleb kindlasti ametisse nimetada. Kaebaja poolt teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmine, mille eest kaebajale on antud lisapuhkust, ei tähenda automaatselt, et ta oleks väga hea suhtleja või et tal ei oleks esinenud konflikte kolleegidega.

- Vastustaja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et teine vangla on nimetanud kaebaja ametisse kõrgemale ametiastmele ning see ei tähenda, et Tartu Vangla direktor ei tohiks tema ametisse nimetamisest keelduda. Vastustaja hinnangul puudus halduskohtul ka vajadus seda asjaolu hinnata.

14. 12.03.2014 esitas kaebaja ringkonnakohtule taotluse (tl 140−140p), milles palub võtta seisukoht tunnistaja K.I. e ülekuulamise võimalikkuse osas ringkonnakohtu istungil. Samuti palus ta võtta toimiku materjalide juurde M.T. iga 08.03.2012 peetud meilivahetuse.

15. Tartu Ringkonnakohtus 10.09.2014 toimunud kohtuistungil rahuldas ringkonnakohus kaebaja taotluse uute tõendite esitamiseks ja võttis toimiku materjalide juurde M.T. iga 08.03.2012 peetud meilivahetuse. Samuti kuulas ringkonnakohus üle tunnistaja K.I. e. Kaebaja selgitas, et ta ei oleks esitanud avaldust Viru Vanglast lahkumiseks juhul, kui ei oleks olnud Tartu Vangla pädevate isikute kinnitust selle kohta, et ta saab asuda Tartu Vangla saatmisosakonna inspektori ametikohale. Vastustaja avaldas, et 28.03.2012 taotles M.T. , et vabanevale ametikohale tuleks J.P. . Ringkonnakohus määras jätkata menetlust kirjalikus menetluses.

16. 26.09.2014 saabusid kohtusse kaebaja kirjalikud seisukohad. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglasse ametisse nimetamiseks ei olnud vajalik taustakontrolli läbiviimine, kuna ta oli vahetult eelnevalt teenistuses ja tema suhtes oli taustakontroll juba teenistusse võtmisel läbi viidud. Taustakontrolli teostamine oli ette nähtud vanglasse tööle asuda soovijatele. Samuti leidis kaebaja, et 2012. a märtsikuu sündmusi võib käsitleda ka üleviimisena.

17. 26.09.2014 esitas Tartu Vangla kohtule lõplikud seisukohad. Tartu Vangla väidab, et 15.03.2012 ei oleks saanud kaebajat alates 02.04.2012 tööle vormistada, kuna ei olnud teada, mis ajast saatmisosakonna inspektori ametikoht vabaneb. Tartu Vangla on seisukohal, et taustakontrolli läbiviimine enne tööle vormistamist oli õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus käsitleb esmalt küsimust, kuidas hinnata 08.03.2012 alguse saanud ja Tartu Vangla 11.06.2012. a kirjaga nr 3-1/9071 lõppenud menetlust (I), seejärel käsitleb ringkonnakohus Tartu Vangla vastuväiteid (II) ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest nõutava tasu väljamõistmist (III), lahendab peale seda apellatsioonkaebuse (IV) ning lõpuks menetlusosaliste menetluskulude taotlused (V).

I

19. Ebaselge on, kuidas tuleb kvalifitseerida sündmuste jada, mis sai alguse kaebaja 08.03.2012 Viru Vanglale esitatud lahkumisavaldusega ja päädis Tartu Vangla 11.06.2012. a kirjaga nr 3-1/9071, milles Tartu Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes R.J. teatas kaebajale, et jätab kaebaja Tartu Vangla saatmisosakonna inspektori ametikohale nimetamata. Formaalselt võttes on Viru Vanglas tegemist teenistusest vabastamisega ametniku algatusel ja Tartu Vanglas ametisse nimetamise avalduse rahuldamata jätmisega. Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et sündmuste jadale hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta ka tunnistaja K.I. e ütlusi, 08.03.2012 kaebaja ja Tartu Vangla saatmisosakonna ülema M.T. i vahel peetud meilivahetust ning teisi asjas kogutud tõendeid.

Tartu Vangla tolleaegne direktor K.I. kinnitas ringkonnakohtu istungil tunnistajana antud ütlustes, et Viru Vanglasse tööle siirdunud kaebaja helistas talle ja küsis, kas tal oleks võimalik naasta tööle Tartu Vanglasse. K.I. konsulteeris saatmisosakonna juhi M.T. iga ja andis oma nõusoleku. M.T. selgitas 08.03.2012 kaebajale, kuidas ta peaks kõige eesmärgipärasemalt toimima: „Kokkuvõtvalt on lugu lihtne. Viru Vanglasse lahkumisavaldus. Tartu Vanglale töölesooviavaldus. Sobib digiallkirjaga, siis liiguvad asjad kiiremini, oluline on saada Kalevi resolutsioon sinu avaldusele ja tema allkiri käskkirjale.

SaO inspektori koht peaks vabanema 02. aprillist, seega alates sellest kuupäevast. Sõltub ka kuidas Viru reageerib ja kaua kinni otsustab hoida. Üleviimise protsessi käivitamine oleks keerulisem ja veniks rohkem.“ See nähtub ringkonnakohtule esitatud meilivahetusest. Lähtuvalt eelnevast esitas kaebaja 08.03.2012 Viru Vanglale lahkumisavalduse alates 01.04.2012 ning 09.03.2012 Tartu Vangla direktorile avalduse tema teenistusse võtmiseks Tartu Vangla saatmisosakonna inspektori ametikohale alates 02.04.2012. 10.03.2012 on kaebaja avaldusele Tartu Vangla saatmisosakonna juhataja M.T. teinud järgmise allkirjastatud märkuse:

„Kooskõlastan. Palun vormistada teenistusse endistel tingimustel“. 15.03.2012 on avaldusele lisanud allkirjastatud märke „Vormistada“ ka Tartu Vangla direktor K.I. . Ringkonnakohus leiab, et neid asjaolusid koosmõjus tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ja Tartu Vangla vahel oli olemas kokkulepe. Lisaks kinnitas kaebaja ringkonnakohtu istungil, et ta ei oleks esitanud Viru Vanglale lahkumisavaldust, kui ta oleks teadnud, et ta Tartu Vanglasse tööle ei saa. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui on olemas kokkulepe tulevases teenistuskohas ametisse nimetamise õigust omava isikuga, mida kinnitavad käesoleval juhul nii K.I. e ütlused kui ka M.T. i 08.03.2012. a meil, siis peab olema ametnikul võimalik usaldada seda kokkulepet ja see usaldus peab olema õiguslikult kaitstud.

Ringkonnakohus leiab, et teisiti ei ole see õigusriikliku avaliku teenistuse puhul mõeldav, sest avalik teenistus kujutab endast piirangute tõttu ametniku jaoks tema ainsat või vähemalt peamist elatusallikat. Kuigi vormiliselt valis kaebaja Tartu Vangla soovitusel ametniku algatusel teenistusest vabastamise ja ametisse nimetamise avalduse esitamise tee, tuleb seda menetlust ringkonnakohtu hinnangul kogumis sisuliselt käsitada ametniku üleviimisena Viru Vangla üldosakonna kehalise ettevalmistuse peaspetsialisti ametikohalt Tartu Vangla saatmisosakonna inspektori ametikohale.

Kaebaja 08.03.2012 Viru Vanglale esitatud lahkumisavaldust tuleb seega sisuliselt tõlgendada teisele ametikohale üleviimise avaldusena.

20. VangS § 128 lg 1 p 1 sätestab, et vanglaametniku võib ühelt ametikohalt teisele üle viia vanglaametniku ettepanekul. Avaliku teenistuse seadus 01.01.–07.07.2012 kehtinud redaktsioonis (ATS v.r) § 127 lg 1 sätestas, et ametist vabastatakse ametnik, kes nimetati või valiti riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimisvõi järelevalveorgani liikmeks. ATS v.r § 127 lg 3 sätestas, et kui ATS v.r § 127 lg 1 alusel vabastatud riigiametnik asub ametikohale, millele ta nimetati või valiti, siis teenistussuhe riigiga ei lõpe. Ringkonnakohus rakendab neid norme käesolevale juhule ja märgib, et kaebaja teenistussuhe riigiga ei ole eelnevast tulenevalt ATS v.r § 127 lg 3 alusel lõppenud. Kaebaja ei ole küll Tartu Vanglas soovitud ametikohale asunud, kuid seda temast mittesõltuvatel asjaoludel. Kuigi kaebaja on formaalselt võttes Viru Vanglast tema enda initsiatiivil teenistusest vabastatud, jäi üleviimine Tartu Vanglasse lõpule viimata vastustaja toimingute tulemusena. Et asjaolud tuleb kogumis hinnata üleviimiseks, on kaebaja Tartu Vanglas ametisse nimetamata jätmine alates 02.04.2012 ebaseaduslik. Kaebaja ametisse nimetamata jätmine kujutab endast seega ebaseaduslikult teenistusest vabastamist.

21. Nõudeõigust ebaseaduslikult teenistusest vabastamisel reguleeris kuni 31.03.2013 ATS v.r § 135. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et ATS v.r § 135 kohaldub ka käesoleval juhul. ATS v.r § 135 lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnik õigustatud nõudma vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja ebaseaduslikult teenistusest vabastatud haldusaktiga, saab ta nõuda enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

II

22. Vastuseks Tartu Vangla väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

23. Vastustaja väidab, et direktori korraldus ei saa olla kohustuslik ka järgmisele direktorile. Vastustaja arvates ei tähenda avaldusele lisatud märge „vormistada“ direktori lõplikku otsust või teenistuja ametisse nimetamist. Tegemist on asutusesisese korraldusega vormistada haldusakt ning ei ole välistatud, et enne seda tehakse ka muid seotud toiminguid. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolusid kogumis hinnates oli tegemist direktori korraldusega, mis oli täitmiseks kohustuslik. Tartu Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 kohaselt vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. VangS § 106 kohaselt vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles osas, et vangladirektor võib vangladirektori otsuse ümber vaadata ja uue otsuse teha, kuid kuna käesoleval juhul oli kaebaja ja direktor K.I. e vahel kokkulepe kaebaja ametisse nimetamiseks Tartu Vangla saatmisosakonna inspektorina, siis olid direktor K.I. e korraldusega seotud ka järgneval perioodil vangladirektori ülesandeid täitnud R.K. ja R.J. . Kaebaja oli kokkulepet usaldades palunud ennast vabastada oma seniselt ametikohalt, millest sõltus tema igakuine sissetulek.

24. Vastustaja on väitnud, et Tartu Vanglas ei olnud vaba ametikohta, kuhu oleks saanud kaebaja alates 02.04.2012 nimetada. Samas avaldas vastustaja ringkonnakohtu istungil, et 28.03.2012 taotles M.T. vabanevale ametikohale J.P. a nimetamist. Järelikult oli üks ametikoht siiski vabanemas. Lisaks on alates 02.04.2012 vabanevale ametikohale viidanud M.T. oma 08.03.2012 kaebajale edastatud meilis. Ka K.I. kinnitas ringkonnakohtu istungil, et oli teada, et saatmisosakonnas üks ametikoht vabaneb. Ringkonnakohus leiab neile asjaoludele tuginevalt, et vastustaja väide, et vaba ametikohta ei olnud, ei ole usutav.

25. Vastustaja väitis ringkonnakohtu istungil, et teisele ametikohale üleviimine ei ole keerulisem, seades sellega kahtluse alla M.T. i poolt antud soovituse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tehniliselt eeldab üleviimine kahe haldusorgani omavahelist kooskõlastatud tegutsemist, mis on keerulisem kui eraldiseisvalt vabastamisja nimetamiskäskkirja ettevalmistamine.

26. Vastustaja väitel oli taustakontrolli läbiviimine kohustuslik, mistõttu ei saanudki kaebajat aprilli algusest ametisse nimetada. Samuti kinnitas vastustaja, et taustakontroll viiakse läbi ka siis, kui ametnik viiakse üle ühest vanglast teise. Ringkonnakohus ei kahtle, et tänane praktika vastab vastustaja väitele, kuid ei nõustu sellega osas, mis puudutab 2012. aastat. VangS 1141 lg 1 sätestas 01.01.–31.07.2012 kehtinud redaktsioonis, et vanglasse tööle või vanglaametniku erialale õppima (edaspidi vanglasse tööle) asuda sooviv isik esitab Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale või vanglale isikuandmete ankeedi. Sama paragrahvi lg 4 sätestas, et vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on VangS § 1141 lg 3 alusel määratud ametnikel õigus: 1) pöörduda riigija kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega vanglateenistusse asuda sooviva isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Ametis oleva ametniku suhtes taustakontrolli läbiviimiseks vangistusseaduse 01.01.–31.07.2012 kehtinud redaktsioonis alust ette ei näinud. Vastav alus lisati vangistusseadusesse 01.01.2013 jõustunud muudatusega. Nimelt täiendati VangS § 1141 lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Vanglateenistuses oleva isiku suhtes teostatakse taustakontrolli, et tuvastada: 1) vanglateenistusse võtmise ajal kehtinud nõuete järgimine isiku vanglateenistusse võtmisel või 2) vangla julgeolekut või korda ohustada võivad asjaolud.

(9) Taustakontrolli käigus tuvastatud vanglateenistusse võtmise nõuete rikkumine saab olla isiku vabastamise aluseks ainult siis, kui tema vanglateenistusse võtmisel on rikutud vanglateenistusse võtmise ajal kehtinud vanglateenistusse võtmise tingimusi ja vanglateenistusse võtmist takistav asjaolu ei ole ära langenud.“ Ka K.I. kinnitas ringkonnakohtu istungil antud ütlustes, et 2012. aastal ei viidud läbi taustakontrolli, kui isik oli juba tööl olnud. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et alust vanglaametniku suhtes taustakontrolli läbiviimiseks, kui ta liikus ühest vanglast teise, 2012. aastal ei olnud.

27. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele kirjutanud: „Vastustaja hinnangul ei tähenda pelgalt asjaolu, et isik minevikus tööga hakkama on saanud, seda, et ta ka uuesti kandideerides kindlasti ametisse tuleb nimetada. Halduskohtule edastatud vastuses on vastustaja juba selgitanud, et teenistuslähetuses viibimine on tööülesanne, ametnike koolitamine toimub vajaduspõhiselt ning koolitus võib olla töötajale nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmine, mille eest apellandile lisapuhkust anti, ei tähenda automaatselt, et ta väga hea suhtleja oleks või et tal ei oleks esinenud konflikte kolleegidega.“ Ringkonnakohus leiab, et endise ametniku kohta kahtluste külvamine ei ole haldusorganile kohane. Kaebajat ei ole Tartu Vanglas ega Viru Vanglas töötamise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Talle on Tartu Vangla teenistuse vältel kahel korral 25.11.2010. a käskkirjaga nr 3-1/1009-8 ja 27.04.2011. a käskkirjaga nr 3-1/317-P võimaldatud täiendavat tasulist lisapuhkust teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest. Samuti osales kaebaja Tartu Vanglas arvukatel koolitustel ning Tartu Vangla direktor lähetas ta 14.11.2011. a käskkirjaga nr 3-1-2/107 Norra Kuningriiki konvoeerima kinnipeetavat Norra Kuningriigist Eesti Vabariiki. Teiselt poolt on kaebaja kirjutanud 07.12.2009, 03.03.2010, 12.01.2011 ja 01.02.2011 seletuskirja seoses tähtaegadest mitte kinnipidamisega. Tema kohta on koostatud kaks ettekannet ja üks õiend. Kokkuvõttes ei saa olemasolevate tõendite pinnal pidada kaebajat ei läbinisti eeskujulikuks ametnikuks ega ka selliseks, kes oma tööga hakkama ei oleks saanud. Ringkonnakohtule ei ole siiski esitatud ühtegi dokumenti, mis viitaks konfliktidele kolleegidega, mida vastustaja on väitnud.

28. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta eetikakomisjoni seisukoha osas. Ringkonnakohus märgib üksnes seda, et kuna eetikakomisjoni seisukoht rajanes läbiviidud taustakontrollil, milleks alus puudus, siis ei saa kohus sellele tugineda. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse seda, et kaebaja oli olnud vanglateenistuses 2009–2012, s.t üle kahe aasta, ilma et temaga oleks seondunud ühtegi sarnast intsidenti, mida talle eetikakomisjoni poolt ette heideti, kuid mis oli juhtunud enne tema vanglaametnikuks nimetamist.

29. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-tele 1, 2 ja 4. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. HMS § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 sätestab, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Käesoleval juhul sõltus vastustaja ametisse nimetamise otsusest kaebaja elatusallikas, kuid vastustaja viivitas taotlusele vastamisega rohkem kui kaks kuud.

III

30. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on ATS v.r § 135 lg 1 alusel kohustatud maksma kaebajale välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. HKMS § 167 lg 1 sätestab, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse. Kohus võib vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused.

31. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on otstarbekas panna rahasumma kindlaksmääramise kohustus vastustajale, kuna selle kindlaksmääramine eeldab tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja võib-olla ka kogumispensioni arvestamise kohustuse tõttu ebaproportsionaalselt suurt ressursikulu. Samuti ei ole otsuse tegemise aja seisuga üheselt selge, millal otsus jõustub ning millal kaebaja ametisse nimetatakse.

32. Selgituseks vastustajale peab ringkonnakohus vajalikuks osutada Riigikohtu uusimale praktikale ATS v.r § 135 kohaldamisel. Riigikohtu halduskolleegium muutis oma 08.03.2012. a otsuses nr 3-3-1-85-11 oma senist praktikat ja asus seisukohale, et on lubatav teenistusest sunnitult puudutud aja eest väljamõistetavast tasust maha arvata samal ajavahemikul mujal töötamise eest saadav tasu. ATS v.r § 135 lg 1 alusel tasu väljamõistmine ei või tuua kaasa isiku põhjendamatut rikastumist. ATS v.r § 135 lg 1 reguleerib kahju hüvitamise erijuhtumit, kuid erisused ei ole piisavad selleks, et õigustada kõrvalekallet kahju hüvitamise üldpõhimõtetest.

Lähtuda tuleb kahju hüvitamise reeglistikust, võttes arvesse eelkõige põhjuslikku seost õigusvastase teenistusest vabastamise ja saamata jäänud töötasus väljenduva kahju vahel. Õigusvastase teenistusest vabastamise tõttu saamata jäänud tasu väljamõistmisel on oluline, kui suures ulatuses tuleb arvesse võtta teise tööandja poolt makstud töötasu või isiku tööjõu teistsuguse kasutamise eest saadud muud tulu. Tasu väljamõistmisel tuleb arvestada ka mitmeid asjaolusid, näiteks ajavahemikke, mil vabastatud ametnik oli ilma tuluta oma tööjõu kasutamisest, ametniku töötamist juba teenistussuhte ajal teise tööandja juures, kulutusi teise tööandja juures töötamisega seoses.

Tähelepanu tuleb pöörata ka HKMS § 61 lg-s 5 sätestatule, mille kohaselt, kui varalise või mittevaralise nõude, sealhulgas kahjunõude suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on oluliselt raskendatud või ebamõistlikult kulukas, otsustab kohus nõude suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kolleegium lisas, et teenistussuhte lõppemise hetkeks välja teenitud palk ja hüvitis kasutamata puhkuse eest ei ole seotud ATS v.r § 135 lg-s 1 sätestatud tasuga. Seetõttu ei saa neid selle sätte alusel välja mõistetavast tasust maha arvata.

Samu seisukohti kordas Riigikohtu halduskolleegium 22.03.2012. a otsuses nr 3-3-1-83-11. 10.04.2013. a otsuses nr 3-3-1-14-13 leidis Riigikohtu halduskolleegium, et võimalik on arvata ATS v.r § 135 lg 1 alusel makstavast hüvitisest maha tasu, mille isik on teenistusest sunnitult puudutud ajal omandanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega. Selle sätte alusel tasu väljamõistmine on eesmärgipärane ulatuses, mis ei too kaasa isiku põhjendamatut rikastumist. HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt on võimalik rahasumma kindlaksmääramise kohustuse panemine ka haldusorganile.

IV

33. Eelnevale tuginevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Tartu Vanglat tuleb kohustada nimetama kaebaja ametisse Tartu Vangla saatmisosakonna inspektorina ja mõista Tartu Vanglalt välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest alates 02.04.2012 kuni tema ametisse nimetamiseni. Olgugi, et kaebaja teenistussuhe riigiga ei ole ATS v.r § 127 lg 3 alusel lõppenud, tuleb ta siiski uuesti formaalselt ametisse nimetada. Tartu Vanglat tuleb HKMS § 167 lg 1 ls-le 2 tuginevalt kohustada kaebaja teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu väljaarvutamiseks ja selle kaebajale maksmiseks. Ringkonnakohus leiab, et mõistlik aeg vastustajale pandud kohustuste täitmiseks on üks kuu arvates käesoleva otsuse jõustumisest.

V

34. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta võtta. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

35. Kaebaja on esimeses astmes tasunud riigilõivu kahes osas 15,00 ja 171,12 eurot (tl 14, 32, 76). Lisaks on kaebaja tasunud advokaadibüroole esitatud arve alusel 120,00 eurot (tl 80, 81). Apellatsiooniastmes on kaebaja tasunud riigilõivu osamaksetena kokku 256,69 eurot (tl 113, 119, 130, 132, 134, 137, 138). Samuti on kaebaja tasunud esindajatasu 440,00 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuludega ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kokku 1 002,81 eurot.

Tiina Pappel Aarne Sarjas Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/