3-14-50916/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50916 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt kriminaalasja nr 11250100641 kohtueelses menetluses lähedastega suhtlemise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju summas 1500 euro hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Politseija Piirivalveamet Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 10. oktoobrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 10. novembril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX vahistati kahtlustatavana Pärnu Maakohtu poolt 20.05.2011 kriminaalasjas nr 11250100641 ja ta viibis kinnipidamisasutuses kuni 06.01.2012. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 25.05.2011 määrusega piirati kahtlustatava XXX kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust ning lühiajalise kokkusaamise õigust kuni vahistuses viibimise aja lõpuni (tl 4).

2. 04.10.2011 esitas XXX prokuratuurile taotluse, milles soovis nimetatud piirangu tühistamist, kuna isik soovis suhelda oma naisega. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 05.10.2011 määrusega jäeti XXX taotlus rahuldamata (tl 5).

3. Kinnipeetav XXX esitas 25.05.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 1-3), milles palub Politseija Piirivalveametilt tema kasuks välja mõista mittevaraline kahju summas 1500 eurot selle eest, et kriminaalasja nr 11250100641 kohtueelne menetleja ei võimaldanud talle vahistuses viibimise ajal suhtlemist perekonnaga. Kaebuses oli esitatud ka menetlusabi taotlus.

4. Tartu Halduskohus 28.05.2014 määrusega jättis rahuldamata XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kaebajal tuli kaebuse menetlusse võtmiseks tasuda riigilõivu summas 45 eurot. Riigilõiv käesolevalt kaebuselt summas 45 eurot tasuti 30.05.2014.

5. Tartu Halduskohus võttis 03.06.2014 määrusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

6. Tartu Halduskohus määras 26.08.2014 määrusega asi lahendada kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente. 02.09.2014 saabusid kohtule XXX täiendavad seisukohad. 23.09.2014 saabus kohtule vastustaja täiendav seisukoht antud haldusasjas.

KAEBAJA VÄITED

7. Kaebaja peab oma kaebuses vastustaja töötajate – kriminaalasja nr 11250100641 menetlejate – tegevust seoses lähedastega suhtlemise mittelubamisega oma inimõiguste rikkumiseks, diskrimineerimiseks, ütluste väljapressimiseks, ebainimlikuks ja alandavaks kohtlemiseks ning leiab, et temale on sellega põhjustatud mittevaraline kahju. Kaebaja nõuab riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg 1 alusel temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tekitas (prokuratuuri seaduslikku ja põhjendatud määrust täites) temale tahtlikult välditavaid kannatusi – stressi, närveerimist, kaotusvalu, igatsust. Samuti olevat igatsus perekonna järele peamiseks vanglastressi allikaks ja stress olevat ilmselgelt tervist kahjustav seisund ning seega olevat lähedastega vanglavälise suhtlemise puudumisel ilmselge mõju kaebaja tervisele.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, leides, et PPA menetleja tegevus XXX kohtueelse menetluse ajal lähedastega suhtlemise mittevõimaldamisel oli õiguspärane ja seaduslik, kaebajale hüvitamist vajavat mittevaralist kahju õigusvastase tegevusega ei põhjustatud ning seega on kaebus alusetu. Vastustaja vastuväidete kohaselt on nad antud juhul tegutsenud kooskõlas KrMS-iga, soovitades kaebajal Lääne Ringkonnaprokuratuuri 25.05.2011 määrusega tema suhtes kohaldatud piirangute tühistamiseks pöörduda taotlusega kohaldaja poole. Lääne Ringkonnaprokuratuur jättis kaebaja 04.10.2011 taotluse piirangute tühistamiseks 05.10.2011 määrusega rahuldamata, sest prokuröri hinnangul püsis oht, et XXX suhtlus väljaspool kinnipidamisasutust võis kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Prokuröril oli muuhulgas alust arvata, et XXX võis hakata mõjutama tunnistajaid ja teisi kahtlustatavaid. Seega oli prokuratuuri poolt kaebajale antud piisav põhjendus piirangute rakendamise kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 13 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust; objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskust; eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Käesolevas asjas nõustub kohus vastustaja selles, et igatsus perekonna järele võib stressi tekitada ja stress võib äärmuslikel juhtudel ka tervist kahjustada. Samas ei saa kohus nõustuda sellega, et kaebajale tekitas välditavaid kannatusi vastustaja ja tegi seda tahtlikult. Prokuratuuri määrus kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õiguse ning lühiajalise kokkusaamise õiguse piiramise kohta XXX kui kahtlustatava suhtes oli eelkõige põhjustatud kaebaja poolt toimepandud kuriteo raskusest ja võimalusest, et kahtlustatava suhtlemine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, mitte aga vastustaja suvast ja tahtest. Pealegi pole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et väidetav stress tema tervist meditsiinilist sekkumist vajavalt ning rahalist hüvitust vajaval määral kahjustanud oleks.

10. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja kui kahtlustatav viibis vahistatuna eelvangistuses ajavahemikul 20.05.2011 kuni 06.01.2012.

11. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 25.05.2011 kirjavahetuse, kokkusaamiste, telefonikõnede ja muude sidevahendite piiramise määrusega (tl 4) piirati kahtlustatava XXX kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust ning lühiajalise kokkusaamise õigust kuni vahistuses viibimise aja lõpuni kriminaalasjas nr 11250100641. XXX nimetatud määruse peale kaebust Riigiprokuratuurile ei esitanud, kuigi määruses oli toodud selge ja üheselt mõistetav vaidlustusviide võimaluse kohta esitada prokuratuuri määruse peale kaebus Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188, vaid esitas 04.10.2011 prokuratuurile taotluse nende piirangute tühistamiseks.

12. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 05.10.2011 määrusega jäeti XXX taotlus rahuldamata (tl 5), kuna prokuröri hinnangul püsis oht, et XXX suhtlus väljaspool kinnipidamisasutust võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Muuhulgas oli alust arvata, et XXX võib hakata mõjutama tunnistajaid ja teisi kahtlustatavaid. Samas määruses prokurör selgitas, et tegemist ei ole suhtlemise keeluga, vaid piiranguga, mistõttu on XXX õigus suhelda oma lähedastega menetleja nõusolekul määratud viisil ja ulatuses. Seega andis prokuratuur kui kohtueelse menetluse juht otsustuspädevuse kaebaja lähedastega suhtlemise küsimuses menetlejale ning menetleja otsus kokkusaamist mitte lubada tulenes konkreetse kriminaalmenetluse eripärast ja menetluse vajadustest. Pärnu Maakohtu 27.10.2011 kohtumäärusega anti XXX kokkuleppemenetluses kohtu alla, kusjuures tõkendi – vahistamine - jättis kohus muutmata (kriminaalasi nr 1-11-11540). Pärnu Maakohtu 30. 11.2011 kohtuotsuse resolutsiooni p 5 kohaselt kohus otsustas kõik antud kriminaalasjas kohaldatud kirjavahetuse, telefoni ja kokkusaamiste keelud KrMS § 1431 järgi tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist nimetatud kohtuotsus jõustus 26.12.2011.

Seega toimus vanglavälise suhtluse piirangute kohaldamine kaebaja suhtes õiguslikul alusel kuni 26.12.2011, st. päevani, mil kohtuotsus kriminaalasjas nr 11250100641 jõustus.

13. Alates 27.12.2011 kuni 06.01.2012 oleks piirangute kohaldamine kaebaja suhtes toimunud ilma õigusliku aluseta, seega õigusvastaselt juhul, kui kaebaja oleks ajavahemikul 27.12.2011 – 06.01.2012 soovinud suhelda oma lähedastega ja vastustaja ei oleks seda võimaldanud. Kohtul puuduvad sellised tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja soovis ajavahemikul 26.12.2011 – 06.01.2012 lähedastega kokku saada, mistõttu ei ole tõesed ja kohtule usutavad kaebaja väited, et lähedastega kokkusaamise mittelubamine oli tema jaoks alandust, hingelist valu, masendust, nördimust, muret, stressi ja närveerimist tekitav ning diskrimineeriv ja perekonnaelu puutumatust kahjustav. Kohus märgib, et isegi juhul, kui nimetatud ajavahemikul oleks toimunud ja tõendamist leidnud kaebaja eraja perekonnaelu puutumatuse riive, ei oleks kohtu arvates, arvestades riive lühiajalisust (11 päeva), tegemist olnud intensiivse riivega, mis oleks kaebajale põhjustatud sellisel määral mittevaralist kahju, mis peaks kaasa tooma rahalise hüvituse RVastS alusel. Usutav on, et igatsus perekonna järele võib tekitada stressi ja ka tervist kahjustada, kuid asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja suhtes rakendatud suhtlemise piirangutel olemas nii õiguslik alus (KrMS § 1431 lg 1) kui ka legitiimne kriminaalmenetluse seadustikust tulenev eesmärk – takistada vahistuses viibival kahtlustataval kasutada vangistusseadusest tulenevaid suhtlemisvõimalusi tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse kahjustamiseks. Kohus on veendunud, et pigem võis lähedastega suhtlemise piirangute seadmine riivata kaebaja perekonnaliikmete, kui kaebaja õigust perekonnaja eraelu puutumatusele.

14. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb muu hulgas nõue tuvastada põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 11, ja 9. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-94-09, p 9). Kahju hüvitamise nõude võib esitada, kui õigusvastase tegevusega on rikutud isiku õigusi. Kohtu hinnangul on käesoleva kahjunõude puhul ilmselge, et vastustaja tegevus ei toonud kaasa õigusvastast riivet kaebaja eraja perekonnaelule ning selle tulemusel ei ole kaebajal kahju tekkinud.

15. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja viited nii Tallinna Halduskohtu (3-12-1458) kui Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditele asjakohased, kuna põhinevad kontekstist väljarebitud lausetel ja puudutavad vanglavälist suhtlemist karistuse kandmise ajal. Eelnimetatud Tallinna Halduskohtu lahendis oli tegemist aga olukorraga, kus kaebaja suhtes kohaldati vanglaametnike hooletusest tingitud õigusliku aluseta vanglavälise suhtluse piiranguid 189 päeva jooksul.

16. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 15.detsember 2015.a otsusega.

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a otsus muutmata, täiendades Tartu Halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. XXX apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Tartu Ringkonnakohtu 15. detsember 2015.a otsuse põhjendusi on täiendatud Riigikohtu

07. detsember 2016.a otsusega.

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14- 50916, täiendades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kautsjon arvata riigituludesse.