3-14-50944/16 · 3-14-50944/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50944 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 korralduse nr 12.2-3/17176-41 ja 05.05.2014 vaideotsuse nr 6-1/2119-2 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ, lepinguline esindaja Martin Pedosk Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon 1. Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 10. oktoobrist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 10. novembril 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.05.2013 teatega teavitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) XXX OÜ-d, et on alustanud tema suhtes 2013. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonil esitatud andmete õigsuse kontrolli tulenevalt MKS § 59 lg 2 p-st 1. Kontrolli läbiviimiseks palus MTA XXX OÜ-l esitada 2013 aasta veebruarikuu kohta raamatupidamiskoondid käibe- ja sisendkäibemaksu maksuarvestuse (arvete) lõikes.

2. 19.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/17176-1 laiendas MTA kontrolli sama maksuliigi (käibemaksu) osas perioodile 01.02.2013 kuni 30.06.2013. Nimetatud korraldusega kohustati XXX OÜ-d esitama maksuhaldurile raamatupidamise algdokumendid, sh panga- ja kassadokumendid, arved, lepingud, raamatupidamisregistrite väljatrükid, pearaamatu, koondid, käibemaksu igapäevase arvestuse jm, mis on vajalik käibemaksuarvestamise deklareerimise

õigsuse kontrollimiseks perioodil 01.02.2013 kuni 30.06.2013 ning andma teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta.

3. 31.03.2013 korraldusega nr 12.2-3/17176-41 kohustas MTA (tl 8-9) XXX OÜ-d andma kirjalikke seletusi esitatud küsimustele ja esitama korraldusega küsitud originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad. Korralduse täitmise ajaks oli 08.04.2014.

4. XXX OÜ esitas korralduse nr 12.2-3/17176-41 kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 10-11), mis 05.05.2014 vaideotsusega nr 6-1/2119-2 rahuldamata jäeti (tl 13-16).

5. XXX OÜ lepinguline esindaja Martin Pedosk esitas Tartu Halduskohtule 27.05.2014 kaebuse Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 korralduse nr 12.2-3/17176-41 ja 05.05.2014 vaideotsuse nr 6- 1/2119-2 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega (tl 2-6).

6. Tartu Halduskohus võttis 28.05.2014 määrusega XXX OÜ kaebuse menetlusse ning küsis vastustajalt kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukohta.

7. Tartu Halduskohus jättis 02.06.2014 määrusega XXX OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebust ei esitatud.

8. Tartu Halduskohtu 22.08.2014 määrusega otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses ja kohus andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks. 28.08.2014 esitas kaebaja esindaja täiendavad seisukohad (tl 59-65). 11.09.2014 esitas vastustaja kaebaja täiendavatele seisukohtadele oma vastuse (tl 70-73).

KAEBAJA VÄITED

9. Kaebuse kohaselt ei ole MTA 31.03.2014.a korralduse andmine OÜ XXX hinnangul õiguspärane ja otstarbekas, kuna on rikutud proportsionaalsuse ja kiire menetluse põhimõtet, aga ka põhimõtet lihtsus, kiirus ja efektiivsus. Kaebaja väidab, et MTA on rikkunud maksuõiguse üldpõhimõtteid ja on asendanud üksikjuhtumi kontrolli tegelikkuses revisjoniga ning leiab, et on maksuhaldurile esitanud kontrollitava perioodi kohta raamatupidamise dokumente piisavalt, samuti on kaebaja kaks korda andnud suulisi selgitusi. Kaebaja väidab, et kuna MTA ei suutnud oma dokumentide nõudeid piisavalt põhjendada ja ka maksuhalduri põhjendus käibemaksu kontrolliks ei veennud kaebajat, siis keelduski ta MTA-le dokumentide väljastamisest. Kaebaja rõhutab kaebuses, et on täitnud kaasaaitamiskohustust, ja on olnud alati valmis laenulepinguid väljastama, kui maksuhaldur oleks osanud veenvalt põhjendada, miks tal neid lepinguid vaja läheb. Kaebaja on seisukohal, et maksuarvestuse õigsuse kontrollimine on lubatud üksnes põhjendatud kahtluse korral, vastasel korral on MTA sekkumine tarbetu.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

10. Vastustaja peab XXX OÜ kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 31.03.2014 korraldus nr 12.2-3/17176-41 ning 05.05.2014 vaideotsus nr 6-1/2119-2 on õiguspärased ning puudub alus nimetatud haldusaktide tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

11. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS-i ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust, ning MKS § 10 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on maksuhalduri ülesandeks muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, samuti arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma. Oma ülesannete täitmiseks viib maksuhaldur läbi üksikjuhtumite kontrolle (MKS §-d 60-72) ning üldkontrolle ehk revisjone (MKS §-d 73-81), kusjuures kontrolliobjektide valik ning kontrollimise viisi ja sageduse määramine toimub kaalutlusõiguse alusel ning maksuhaldur ei pea maksukohustuslasele tema suhtes kontrolli alustamist eraldi põhjendama või selle ajendit ära tooma.

12. Asja materjalidest nähtuvalt alustas MTA 16.05.2013 teatega XXX OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli 2013. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonil esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks (MKS § 59 lg 2 p 1), paludes esitada 2013. aasta veebruarikuu kohta raamatupidamiskoondid käibe- ja sisendkäibemaksu maksuarvestuse (arvete) lõikes. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas MTA-le 22.05.2013.a e-kirjaga järgmised 3 dokumenti: "XXX Ostu käibemaks 01.02.2013-28.02.2013.pdf 10K"; "XXX Müügi käibemaks 01.02.2013- 28.02.2013.pdf 5K"; "XXX Müükide aruanne 01.02.2013-28.02.2013.pdf 6K" ja 30.05.2013.a 2 dokumenti: "Müük veebruar.pdf 474K" ning "Ostuarved Prental Invest.pdf 160K".

13. 19.08.2013 korraldusega nr 12,2-3/17176-1 laiendas MTA kontrolli sama maksuliigi (käibemaksu) osas perioodile 01.02.2013 kuni 30.06.2013. Vaidlust ei ole selles, et 09.09.2013.a andis kaebaja vastustajale üle dokumendid dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (tl 67). Dokumendid olid kahes kaustas, suletud pappkarbis. Dokumendid olid nimetatud perioodi 01.02.2013.a - 30.06.2013.a. algdokumendid: lepingud, ostu-arved, müügi-arved, veoselehed, aktid, kassa sularaha sissetulekuorderid, kassa sularaha väljamineku orderid, raamatupidamiskoondid, pearaamat, panga kontode väljavõtted, kulu tšekid, deklaratsioonid, raamatupidamise sise-eeskiri jne. Asja materjalidest nähtuvalt andis kaebaja vastustajale 27.08.2013 ja 04.03.2014 ka suulisi selgitusi ning esitas hulgaliselt dokumente kokku ca 500 lk, kuid esitas neid osaliselt, s.t ei esitanud kõiki küsitud raamatupidamise dokumente ja teavet.

14. Kuna kaebaja esitas dokumente valikuliselt, mis ei võimaldanud maksuhalduril saada täielikku ülevaadet kontrollitaval ajavahemikul deklareeritud käibemaksu õiguspärasuse kohta, siis andis MTA kaebajale 31.03.2014 korralduse nr 12.2-3/17176-41 (tl 8-9) täiendavate tõendite esitamiseks. Korraldus kuulus täitmisele tähtajaga 08.04.2014 ning MKS § 56 lg 1 sätestatud kaasaaitamiskohustusest tulenevalt pidi maksukohustuslane maksuhalduri nõude ka täitma. Maksuhaldur on kohustatud koguma piisavalt tõendeid, et tekiks veendumus tehingute toimumise osas, ning kogutud tõendid peaks kinnitama äriühingu raamatupidamises kajastatud dokumentidel kajastatut. Paraku käesolevas asjas maksuhalduri valduses olevate tõendite kogumi hindamisel kaebaja suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses maksuhalduril sellist veendumust ei tekkinud, mis omakorda tingis täiendavate tõendite kogumise vajaduse, et selgitada maksumenetluses välja maksustamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid (nii vähendavaid kui suurendavaid).

15. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on nii nõutud dokumendid kui ka esitatud küsimused asjasse puutuvad ja seotud menetletava asjaga. MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõttest lähtuvalt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii

maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Kohus nõustub vastustajaga, et seega tuleb maksuhalduril koguda tekkinud kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks täiendavaid tõendeid. Käesoleval juhul on vaidlustatud korralduses küsitud teave seotud kahe arvega, mis on kohtu arvates vaieldamatult seotud kontrolli eesmärgiga. Samuti nõudis maksuhaldur tõendeid, mis on menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel olulised. Kuna kaebajale anti korduvalt teavet, et kontrollitakse käibemaksu arvestust (MKS § 59 lg 2 p 1) ajavahemikul 01.02.2013 kuni 30.06.2013, siis on meelevaldne kaebaja osundamine töölepingute (28.08.14 avaldatu p 2.4) nõudele ja revisjoni läbiviimisele (28.08.14 avaldatu p 2.5).

16. Ka on alusetu kaebaja etteheide proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise osas, kuna korralduse andmine kaebajale oli teabe ning tõendite vajalikkuse tõttu kohtu arvates kohane ja mõõdupärane. Vastustaja järgis maksuhalduri kohustust viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi ning järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3).

17. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksukohustuslase maksuarvestuse õigsuse kontrolli saab alustada vaid põhjendatud kahtluse korral. MKS § 82 kohaselt eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Maksuhalduri ülesanneteks (MKS § 10 lg 2) on: kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; nõuda sisse maksuvõlad; kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Kohtu arvates ei eelda MTA-le seadusega antud ülesannete täitmine põhjendatud kahtluse olemasolu. Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Alles siis, kui maksuhalduril tekib kahtlus nende andmete õigsuses, hakkab maksuhaldur koguma täiendavaid tõendeid. Seega on usutav vastustaja väide, et üldjuhul tekib põhjendatud kahtlus maksumenetluse käigus tõendite kogumise etapil, kui menetlusosaline ei esita tõendeid, ei täida nõuetekohaselt maksuhalduri korraldusi, venitab menetlust, väldib seletuste andmist jne.

18. Kohtupraktikast tulenevalt ei saa tõendi kogumata jätmist lugeda õigusvastaseks, kui asjaolu on piisavalt tõendatud muude tõenditega. Asja materjalidest nähtuvalt oli vaidlustatud korralduse eesmärgiks kontrollida käibemaksudeklaratsioonides esitatud andmete aluseks olevate arvete (arved nr 13815 ja nr 13865) vastavust tehingute majanduslikule sisule.

19. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et käesoleval juhul on maksuhaldur rikkunud HMS §-st 54 ja MKS § 10 lõikest 3 tulenevaid põhimõtteid, samuti teostab maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli asemel tegelikkuses revisjoni. Kuigi korralduse andmise õiguslikus aluses on tõepoolest ekslikult märgitud MKS § 61 lg 1 ja lg 3, siis ei anna selline eksimus kohtu arvates alust asuda seisukohale, et korraldus on õigusvastane ja tuleks seetõttu tühistada. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt sai kaebaja selgelt ja üheselt mõistetavalt aru, et korralduse adressaadiks on XXX OÜ maksukohustuslasena ja et maksuhaldur pöördub tema kui menetlusosalise poole.

20. MKS § 59 lg 2 kohaselt jaguneb maksukohustuslase kontroll üksikjuhtumi kontrolliks ning üldkontrolliks ehk revisjoniks. Revisjoni mõiste annab selle eesmärgi kaudu MKS § 73, kuid üksikjuhtumi kontrolli mõistet maksukorralduse seadus ei sisalda. Revisjoni olemus selgub MKS

7. peatükis esitatud revisjoni tunnuste ja selle menetluse läbiviimise nõuete abil, kuid üksikjuhtumi kontrolli olemuse selgitamiseks maksukorralduse seadus otseseid juhiseid ei anna. Väljendi tähendusest ning võrdlusest revisjoni mõiste ja olemusega järeldab kohus siiski, et üksikjuhtumi kontrolli puhul on tegemist kitsama kontrolliobjektiga ja vähemkoormava menetlusega kui seda on revisjon. Revisjoni käigus kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna, revisjon võib olla suunatud ka uute asjaolude tuvastamisele ning selle eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustuslasega seotud asjaolud. Käesoleval juhul on kontrollitavaks maksuliigiks käibemaks ja maksuhaldur küsis 15.05.2013 teatega kaebajalt 2013. aasta käibeandmikke ning 19.08.2013 korraldusega laiendas kontrolli käibemaksu osas perioodile 01.02.2013 kuni 30.06.2013, seega kohtu hinnangul viis maksuhaldur läbi kaebaja üksikjuhtumi kontrolli käibemaksu osas. Kohus ei näe kontrollitava perioodi laiendamises midagi tavapäratut ega seadusevastast. Samas ei tähenda see käesoleval juhtumil ka seda, et maksuhaldur viis läbi revisjoni, sest revisjoni alustamisel oleks õiguslik alus teine ning ka menetlustoimingud oleksid tehtud MKS 7. peatükist lähtuvalt.

21. Kohtu hinnangul vaidlustatud korraldusega küsitud teave ja dokumendid olid vajalikud, et kontrollida raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute majanduslikku sisu, kuna maksuhaldurile eelnevalt esitatud tõendid veendumust tehingute toimumisest ei kinnitanud.

22. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et maksuhaldur tegi vaidlustatud korralduse üksikjuhtumi kontrolli raames konkreetse maksustamisperioodi kohta konkreetse teabe kogumise vajadusel. Kuna vaidlustatud korraldus on õiguspärane, st antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, vastab vorminõuetele, on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning nõuetekohaselt motiveeritud, siis ei anna kaebaja väited alust 31.03.2014 korralduse nr 12.2-3/17176-41 tühistamiseks, järelikult jätab kohus XXX OÜ kaebuse rahuldamata.

23. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik