3-14-50280/13 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-14-50280

KOHTUMÄÄRUS kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kohtunik Kohtunik Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja Määruse tegemise aeg ja Määruse tegemise aeg ja Määruse tegemise aeg ja koht koht koht koht 09.10.2014, Pärnu kohtumaja. Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-14-50280 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi Meris OÜ kaebus järgmiste nõuetega:

- tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 03.12.2013 korraldus nr 20 „Kasutusloa väljastamine“;

- tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 04.12.2013 kasutusluba nr 2365.

Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja - Meris OÜ esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar. Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja - Tõstamaa vald Kolmas isik Kolmas isik Kolmas isik Kolmas isik - M. P, esindaja vandeadvokaat Kari- Paavo Koch.

Kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata Meris OÜ kaebus haldusasjas nr 3-14-50280.

Jätta rahuldamata kaebaja taotlus haldusasjaga nr 3-13-1022 liitmiseks.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest.

3-14-50280

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

Tõstamaa Vallavalitsuse 27.04.2007 27.04.2007 27.04.2007 27.04.2007 korralduse nr 268 alusel väljastati ehitusluba Pihlaka-Kuru elamu ehitamiseks. Nimetatud korralduse alusel väljastas Tõstamaa Vallavalitsus 07.05.2007 07.05.2007 07.05.2007 07.05.2007 ehitusloa nr 380 taluhoone püstitamiseks (tl 54-55). 03.12.2013 03.12.2013 03.12.2013 03.12.2013 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 20 väljastati kasutusluba Tõstamaa vallas, Värati külas asuvale Pihlaka-Kuru elamule (tl 10 ). 04.12.2013 04.12.2013 04.12.2013 04.12.2013 Tõstamaa Vallavalitsus andis välja kasutusloa nr 2365 taluhoone püstitamisel (tl 11). 07.03.2014 07.03.2014 07.03.2014 07.03.2014 saabus Tallinna Halduskohtusse OÜ Meris kaebus nõuetega: tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 03.12.2013 korraldus nr 20 „Kasutusloa väljastamine“; tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse poolt 04.12.2013 väljastatud kasutusluba nr 2365 (tl 5-9). 31.03 31.03 31.03 31.03.201 .201 .201 .2014 kaebaja täiendas esitatud kaebust.

Kaebaja selgituste kohaselt soovib M. P pääseda oma kinnistule ja sellel asuva ehitise juurde üle kaebaja kinnistu. Juurdepääsu tagamine kitsendab kaebaja õigusi enda omandi üle võimu teostamisel. Juhul, kui tuvastada elamu ehitus-ja kasutusloa õigusvastasus, langeb ära kolmanda isiku argument tsiviilkohtumenetluses. Kasutusluba anti välja olukorras, kus on olemas kaks juurdepääsu M. P kinnistule. M. P keeldub kasutamast kaebajat vähem koormavat uut juurdepääsu enda kinnistule, mis on rajatud mööda kinnistu välist piiri ja aitab pääseda kinnistule, mitte otse elamu juurde.

Kasutusloa ja ehitusloa kooskõlastused oleks andnud võimaluse fikseerida juurdepääsutee asukoht, mis sobib kõigile. M. P taotletava tee asukohaga ei saa kaebaja oma elamut arendada. M. Pile väljastati ehitus-ja kasutusluba kooskõlastusteta ning ebaseaduslikult maatulundusmaale. Kaebajale kuuluva Kuru-Uuetoa kinnistule asuva elamu katuse remonditööde kooskõlastamiseks tehakse Tõstamaa valla poolt takistusi (tl 20-21). 30.04 30.04 30.04 30.04.201 .201 .201 .2014 esitas vastustaja seisukohad kaebusele. Esitatud vastuväidetes taotles vastustaja kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei saavuta kaebaja soovitud eesmärki.

Kolmanda isiku kinnistule tuleb tagada juurdepääs vastavalt asjaõigusseaduse § -le156 ka juhul, kui elamut ei oleks kinnistul. Juhul, kui kaebus rahuldatakse kohtu poolt, ei ole rajatud ehituse lammutamine mõeldav, kuna ehitis asub kaitsealal (tl 28-30). 02.05.2014 02.05.2014 02.05.2014 02.05.2014 esitas kolmas isik seisukohad kaebusele. Kolmas isik taotles menetluse lõpetamist menetlustähtaja ületamise tõttu, alternatiivselt kaebuse läbi vaatamata jätmist, alternatiivselt rahuldamata jätmist. Kaebaja ei ole kasutusloa andmise menetluse osaline, mistõttu ei toimetanud Tõstamaa Vallavalitsus talle haldusakti kätte.

Info vaidlusaluse kasutusloa ja selle andmise aluseks oleva korralduse kohta avalik ning kaebajale kättesaadav ehitisregistris alates 4. detsembrist 2013. a ning Tõstamaa Vallavalitsuse koduleheküljel alates 6. detsembrist 2013. a. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki

3-14-50280

asjaolu, kuidas kolmanda isiku poolt elamu kasutamise võimaldamine vaidlustatud haldusaktidega kaebaja õigusi rikub. Kolmandal isikul puudub juurdepääs oma kinnisasjale. Kolmas isik taotleb juurdepääsu kaebaja kinnistut läbivalt ajalooliselt kasutusel olnud teelt, mis on ainukese juurdepääsuteena kasutusel ka teiste ümberkaudsete kinnistute, st Kallaste ja Abaja kinnistule pääsemiseks (tl 70-74).

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks tühistamiskaebuse esitamisel välistada tsiviilkohtumenetluses võimaliku juurdepääsu määramine Kadaka- Kuru kinnistule üle kaebaja kinnistu kolmandale isikule kuuluva ehitise (elamu) juurde. Nimetatud elamu on kaebaja hinnangul püstitatud õigusvastase ehitusning kasutusloa alusel (tl 7-7 pöördel, 20 pöördel).

Kaebaja taotleb Kadaka-Kuru kinnistule püstitatud elamu kasutusloa tühistamist. Kaebaja selgituste kohaselt langeks ehitusloa ja kasutusloa õigusvastasuse tuvastamisel tsiviilmenetluses ära kolmanda isiku argument seoses elamu olemasoluga. Haldusasjas nr 3-13-1022 Tõstamaa Vallavalitsuse 27.04.2007 korralduse nr 268 ja 07.05.2007 ehitusloa nr 379 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks jäeti kaebus läbi vaatamata. Halduskohtu 06.03.2014 määrus on jõustunud. Oluline on märkida, et ka kasutusloa tühistamisel ei lakka elamu olemast. Kolmandale isikule väljastatud kasutusloa tühistamise korral kohaldub ehitusseaduse § 40, mille kohaselt tuleb elamu vastavalt, kas lammutada või viia vastavusse kehtivate nõuetega. Vastustaja kinnitusel ei ole vaidlusaluse rajatud ehitise lammutamine võimalik (tl 29). Vastustaja on oma seisukohas tuginenud Keskkonnaameti 07.02.2011 kooskõlastusele nr PV 6-6/11/526-2, mille kohaselt Pihlaka-Kuru maaüksusel asuvad inverteeritud rannaniidud. Lisaks kuulub maaüksus Natura 2000 võrgustiku Tõstamaa loodusala ja Pärnu lahe linnuala koosseisu. Keskkonnaameti hinnangul vaidlusaluse hoone lammutamine põhjustaks täiendavat koosluse rikkumist ja elustiku häirimist (tl 58). Ehitusseaduse § 23 lg 4 alusel toimuvad lammutustööd ehitusloa alusel. Lähtuvalt asjaolust, et lammutustöid hakataks tegema maastikukaitsealal, on lammutamiseks ehitusloa väljastamiseks vajalik Keskkonnaameti luba. Arvestades seda, et Keskkonnaamet on võtnud seisukoha, mille kohaselt on vaidlusalusel alal ehitustööde võimalikkus välistatud, ei ole kolmandale isikule kuluva elamu lammutamine tõenäoline. Ka kohtupraktikas on leitud, et ehitise lammutamine on äärmuslik abinõu. Riigikohus on leidnud, et ehitise lammutamist saab kohaldada üksnes juhul, kui ehitatud on ehitusloata või ehitusluba on selle kehtivusajal tühistatud (Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 21). Käesoleval juhul nimetatud olukorraga tegemist ei ole.

3-14-50280

Lisaks kohaldub antud olukorras asjaõiguseseaduse § 156 lg 1, mille alusel peab isikul olema juurdepääsu võimalus avalikult teelt oma kinnistule. Seega ka juhul, kui tühistada vaidlustatud kasutusluba ning elamu lammutada (mis on kaebuse esitamise eesmärgiks) peab kolmandale isikule olema tagatud juurdepääs talle kuuluvale kinnistule. Ehitise puudumine ei too kaebaja suhtes kaasa automaatset järelmit, et kolmanda isiku kinnistule tagatakse juurdepääs kaebajale sobivast asukohast. Eeltoodut aluseks võttes, ei vabane kaebaja vaidlusaluste haldusaktide tühistamisel võimalikust juurdepääsu määramisest üle tema kinnistu Kuru-Vanatoa kinnistule.

Nagu kaebaja kaebuses ka ise välja toob, määratakse kinnistule juurdepääs maakohtus tsiviilvaidluse käigus. Tsiviilasjas nr 2-11-26919 menetletakse M. P avaldust juurdepääsu õiguse seadmiseks Kuru-Uuetoa kinnistule. Seega saab kaebaja oma õigusi juurdepääsu tee ja selle asukoha määramise osas efektiivselt kaitsta tsiviilkohtumenetluse käigus.

Kooskõlas HKMS § 121 lg 2 p 2 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud.

Arvestades kaebuses kirjeldatud asjaolusid tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

Kaebaja taotleb kaebuse liitmist haldusasjaga 3-13-1022. Nimetatud haldusasjas on menetlus lõppenud, mistõttu haldusasjade liitmine ei ole võimalik ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik

Kohtunik