3-14-50649/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50649 Haldusasi XXXX taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXXX määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 13.05.2014. a määrus muutmata ja XXXX määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav XXXX esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt kavatseb taotluse esitaja pöörduda kohtusse kaebusega Tartu Vangla vastu seoses ebainimliku kohtlemisega, isikliku ruumi minimaalse normi tagamata jätmisega elukambris ja etapeerimistingimustega saatemasinas. XXXX hinnangul puuduvad tal kogemused ja teadmised oma õiguste kaitsmiseks, Tartu Vangla esindajaks on aga vastava hariduse ja teadmistega jurist. XXXX väitel on 06.03.2014 algatatud antud asjas kohtueelne menetlus. Taotluse kohaselt puuduvad taotlejal rahalised vahendid.

2. Tartu Halduskohus jättis 13.05.2014. a määrusega rahuldamata XXXX taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et XXXX on võimeline ise esitama halduskohtule kaebuse ning kaitsma enda õigusi. XXXX on esitanud halduskohtule kaebusi ka varem. Viimati esitas taotleja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti vastu seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega arestikambris (haldusasi nr 3-14-50585). Viidatud kohtuasjas esitatud kaebus on põhjendatud ja täiendatud kohtupraktikaga kokku 30-l leheküljel ning lisaks on kaebaja omal algatusel esitanud koos kaebusega asjas tähtsust omavad lisad 30-l leheküljel, sealhulgas kohtueelset menetlust kajastavad dokumendid ning kaebaja väiteid kinnitavad tõendid. Kaebaja senistest kohtule esitatud kaebustest nähtub, et kaebaja suudab end piisavalt hästi väljendada ning esitatud kaebuste sisu on kohtule arusaadav. Riigi õigusabi taotluse

2 kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi seoses vangla väidetava ebainimlikes tingimustes hoidmisega. Haldusasjas nr 3-14-50585 esitas taotleja kaebuse seoses arestimaja kinnipidamistingimustega. Seega on taotleja sarnases vaidluses suutnud esitada halduskohtule väga põhjalikult koostatud ja täiendatud kaebuse. Lisaks on taotleja ka käesoleva vaidluse osas algatanud iseseisvalt kohtueelse menetluse, mis kinnitab, et ta on suuteline oma õiguseid iseseisvalt kaitsma. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. XXXX esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 13.05.2014. a määruse ja rahuldada taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole XXXX ise varasemalt halduskohtule kaebusi koostanud, vaid on kasutanud kaaskinnipeetavate teadmisi ja oskusi. XXXXil puuduvad teadmised seadustest ja ka juriidiline haridus, et oma õigusi kohtus kaitsta. Ka antud määruskaebuse koostamisel kasutas XXXX kõrvaliste isikute abi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.05.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja XXXX määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 ja 203 lg 2 alusel vajalikuks neid korrata. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja on iseseisvalt ilma advokaadi abita võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja on iseseisvalt ilma advokaadi abita esitanud kaebusi halduskohtule, samuti on ta enda sõnul antud asja haldusmenetluses algatanud kohtueelse menetluse. Vastuseks määruskaebuses välja toodud väitele, et kaebaja ei ole ise kaebusi koostanud, vaid on kasutanud kaaskinnipeetavate abi, märgib ringkonnakohus, et asjas tähtsust omavaid asjaolusid on võimeline kõige täpsemalt kohtule selgitama just kaebaja ise, mitte teda abistav õigusteadmistega advokaat või kaaskinnipeetav. Kui XXXX ongi varem kasutanud kaaskinnipeetavate abi kaebuste koostamisel, siis on ta pidanud ka neile kõiki asjaolusid selgitama, mistõttu ei ole alust arvata, et XXXX ei suudaks kohtule asjas tähtsust omavaid asjaolusid selgitada ja täpsustada ning oma taotlusi põhjendada. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, vaid kohtul tuleb vajadusel kaebajat abistades ja suunates välja selgitada, mida kaebaja soovib kaebusega saavutada. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised, kuna kohtul on kohustus ka ise tõendeid koguda. Kui kohtul on vajalikud andmed ja tõendid kaebuse menetlemiseks olemas, kohaldab kohus otsuse langetamisel ise õigust, mistõttu ei ole esmatähtis, et kaebaja oma kaebuses kohtule põhjaliku õigusliku argumentatsiooni esitaks. Pealegi ei puuduta halduskohtule esitatav kaebus väga keerulisi asjaolusid või õigusliku küsimuse vaidlusi, mis eeldaks kaebuse esitajalt juriidilisi teadmisi. Seega puudub alus kaebajale riigi õigusabi andmiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tiina Pappel Agu Timmi

3