3-14-51509/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51509

Haldusasi

V.V.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 28. aprilli 2014. a

korralduse nr 12.2-3/22987-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.V.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10. novembril 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 17.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22987-1 Mere

Tööjõud Tallinn OÜ 2013. a märtsi kuni 2014. a veebruari tulu- ja sotsiaalmaksu ning

töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, kinnipidamise ja

tasumise õigsuse kontrollimenetlust. Sama korraldusega kohustas maksuhaldur Mere Tööjõud

Tallinn OÜ-d esitama kontrolliperioodi kohta hiljemalt 28.04.2014 kell 10.00 kõik töötajatele

tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kohustusliku

kogumispensioni maksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks

vajalikud dokumendid ning andma eelnimetatud asjaolude kohta teavet.

2. MTA kohustas 28.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22987-2 (edaspidi ka 28.04.2014

korraldus või vaidlustatud korraldus) maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 61 lg 1 ja lg 3

ning § 62 lg 1 ja lg 3 alusel V.V.it ilmuma 29.05.2014 kell 15.00 maksuhalduri

ametiruumidesse dokumentide esitamiseks ja suuliste seletuste andmiseks seoses Mere

Tööjõud Tallinn OÜ suhtes algatatud kontrollimenetlusega. Maksuhaldur selgitas, et

kontrollib Mere Tööjõud Tallinn OÜ töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt

arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete

arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust 2013. a märtsist 2014. a veebruarini.

Äriühingu esitatud deklaratsioonidest nähtus, et V.V. on saanud kontrollitaval perioodil Mere

Tööjõud Tallinn OÜ-st töötasu väljamakseid. Maksuhaldurile laekunud info kohaselt ei ole

äriühing deklareerinud töötajaid korrektselt, mistõttu on vajalik saada teavet V.V.ilt kui

kolmandalt isikult. V.V.it kohustati kaasa võtma dokumendid kontrolliperioodi kohta (Mere

2(6)

Tööjõud Tallinn OÜ-ga sõlmitud tööleping, töötasu saamist tõendavad dokumendid, sh

isikliku pangakonto väljavõte, palgalehed ja muud töötasu saamist tõendavad dokumendid).

3. V.V. esitas 29.05.2014 MTA-le vaide, mille maksuhaldur jättis 18.06.2014

vaideotsusega nr 6-1/2213-2 (edaspidi ka 18.06.2014 vaideotsus) rahuldamata. Maksuhalduri

põhjenduste kohaselt on 28.04.2014 korralduses selgitatud, et maksuhaldur kontrollib Mere

Tööjõud Tallinn OÜ poolt töötasu väljamaksetelt maksude tasumise õigsust ning V.V. on

kontrollitaval perioodil saanud äriühingust töötasu. Vaide esitajalt kui kolmandalt isikult

teabe küsimine on otseselt seotud maksumenetluse eesmärgiga ning maksuhaldur ei nõua

vaide esitajalt teavet, mille kasutamiseks tal vajadus puudub. MKS § 61 lg 1 annab

maksuhaldurile õiguse nõuda kolmandalt isikult maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks teavet ning V.V. ei ole vaides välja toonud, et esineksid MKS §-s 64

sätestatud asjaolud teabe esitamisest keeldumiseks. Maksuhaldur ei ole seotud isikute väidete

ja taotlustega ning otsustab iseseisvalt maksumenetluses asjaolude tuvastamise üle.

Maksuhaldur on lähtunud MKS §-s 61 sätestatud menetluskorrast ning on muu hulgas

viidanud kolmanda isiku poole pöördumise põhjusele (V.V. on kontrollperioodil saanud

kontrollitavast äriühingust töötasu). Maksuhaldur on täitnud haldusakti põhjendamise

üldnõuded, korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele ning piisavalt on selgitatud

korralduse andmise faktilist alust. Seega on korraldus piisavalt motiveeritud.

4. V.V. esitas 17.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada MTA

28.04.2014 korraldus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. V.V. peab MTA 28.04.2014 korraldust õigusvastaseks järgmistel põhjustel:

1)

Maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses selgitanud, kas ta on enne kolmandalt

isikult teabe nõudmist pöördunud esmalt maksukohustuslase poole. MTA-l on võimalus saada

sama teavet ka Mere Tööjõud Tallinn OÜ käest;

2)

Korraldus ei ole proportsionaalne, sest kaebaja peab minema maksuhalduri

ametiruumidesse suuliseid ütlusi andma. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ei saanud

kasutada mõnda vähem koormavamat meedet, nt posti teel dokumentide saatmist või telefoni

teel seletuse võtmist.

6. MTA vaidleb kaebusele vastu, jäädes 18.06.2014 vaideotsuse seisukohtade juurde ja

märkides täiendavalt järgmist:

1)

Vaidlustatud korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud

haldusakti õiguspärasuse tingimustele, see on vajalikul määral motiveeritud, selles on

märgitud korralduse õiguslik ja faktiline alus ning korraldus on selge ja üheselt mõistetav.

Kaebajalt küsitud teabe maht ei välju korralduse eesmärkidest ega kontrolli piiridest;

2)

Vaidlustatud korralduse andmisel ei ole rikutud MKS § 62 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

kohustust pöörduda enne kolmandalt isikult teabe nõudmist maksukohustuslase poole.

Vastustaja on teinud Mere Tööjõud Tallinn OÜ-le 17.04.2014 korralduse nr 12.2-3/22987-1,

kuid äriühing jättis selle korralduse täitmata. MKS § 61 lg 2 sätestab kohustuse pöörduda

esmalt maksukohustuslase poole eelkõige selleks, et maksuhaldur ei asuks kontrollitava isiku

maksukohustuse suurust kindlaks määrama ilma maksukohustuslast ennast ära kuulamata ega

koormaks liigselt kolmandat isikut, pannes talle põhjendamatu tõendite esitamise kohustuse.

Kolmandalt isikult ei ole tõendite nõudmine põhjendatud juhul, kui maksukohustuslase poole

esmalt ei pöördutagi või juhul, kui kontrollitav isik valdab küsitavaid tõendeid ja puudub

vajadus nende üle kontrollimiseks. Kui revidendil on tekkinud põhjendatud kahtlus

3(6)

maksukohustuslase esitatud dokumendi, antud ütluse või muu tõendi suhtes, kogub revident

tõendusmaterjale, et mainitud kahtlust kõrvaldada. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses

selgitanud, et tal on andmeid selle kohta, et Mere Tööjõud Tallinn OÜ ei ole tööjõumakseid

korrektselt deklareerinud, mistõttu peab vajalikuks koguda tõendeid kolmandatelt isikutelt, s.t

Mere Tööjõud Tallinn OÜ-lt töötasu väljamakseid saanud isikutelt. Sellega on maksuhaldur

kaebajale selgitanud tema poole pöördumise põhjust ja motiveerinud, milline asjaolu on

tinginud kolmandate isikute koormamise dokumentide ja teabe andmise kohustusega.

Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega haldusasjas nr 3-3-1-98-10 on vaidlustatud korralduses

selgelt ära toodud nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos ning kaebajalt

nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse

eesmärgiga;

3)

Vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud. Korraldusest nähtub, miks

maksuhalduril on konkreetset teavet vaja ning mida soovitakse kindlaks teha, korraldus selge,

üheselt mõistetav ning otseses seoses Mere Tööjõud Tallinn OÜ suhtes läbiviidava

maksumenetlusega;

4)

Maksuhaldur ei pea eraldi põhjendama, miks nõutakse teavet suuliselt. MKS § 61 lg 1

kolmandast lausest ei järeldu, et üldjuhul peab maksuhaldur talle vajalikku teavet küsima

kirjalikult. Selle kohaselt võib maksuhaldur vajaduse korral kohustada kolmandat isikut teabe

andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

Viidatud sättega on maksuhaldurile antud pädevus otsustada lähtuvalt konkreetsetest

asjaoludest ja vajadusest, millisel viisil maksuhaldur teavet kolmandalt isikult küsib. Kirjaliku

teabe andmise kohustuse täitmine on aeganõudvam ning suulisel küsitlemisel on võimalik

säästa mõlema poole aega ja viia maksumenetlus seejuures läbi kiirelt ja efektiivselt.

Uurimistegevuses on uuritavalt isikult tõese info saamiseks sageli vältimatult vajalik, et

uuritaval ei oleks võimalik küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja

kooskõlastada nendega antavaid vastuseid. Teatud uurimissituatsioonides on ainult nii

võimalik välja tuua vastuolud asjast huvitatud isikute ütlustes ja välja selgitada objektiivne

tõde. MKS §-dest 11 ja 59-72 tuleneb, et maksumenetlust läbiviiv revident hindab kogutud

tõendeid iseseisvalt ning otsustab ise, millises järjekorras ta toiminguid läbi viib ja milliseid

kontrollimise käigus selgunud asjaolusid on vaja täpsustada või üle kontrollida selleks, et

oleks arvestatud kõik asjas tähendust omavad asjaolud. MKS §-s 12 fikseeritud

kaalutlusõigusest tulenevalt otsustab maksumenetlust läbiviiv revident, kuidas on antud

maksumenetluse asjaoludest tulenevalt kõige otstarbekam toiminguid läbi viia, et lõplikult

tuvastada kontrollitava perioodi maksukohustus.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajalt MTA 28.04.2014 korraldusega teabe ja

dokumentide nõudmine oli õiguspärane.

8. Kaebaja arvates on maksuhaldur vaidlustatud korralduse andmisel eksinud MKS § 61

lg-s 2 sätestatud tingimuse vastu pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide

nõudmist teabe saamiseks maksukohustuslase poole. Kaebaja väidab, et maksuhaldur oleks

saanud sama teabe ka Mere Tööjõud Tallinn OÜ käest.

MKS § 61 lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks

pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed

maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile

teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6 sätestatud juhul.

4(6)

Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur selgitanud, et kontrollib 17.04.2014 korralduse nr

12.2-3/22987-1 alusel Mere Tööjõud Tallinn OÜ töötajatele 2013. a märtsist 2014. a

veebruarini tehtud töötasult või muudelt väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning

töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise, kinnipidamise ja

tasumise õigsust. Toimiku materjalidest nähtub, et Mere Tööjõud Tallinn OÜ pidi 17.04.2014

korralduse nr 12.2-3/22987-1 (tl 32) täitmiseks esitama maksuhaldurile kontrolliperioodi

kohta dokumendid töötajatele tehtud töötasult või muudelt väljamaksetelt maksude ja maksete

arvestamise, kinnipidamise ja tasumise kohta ning andma seletusi; korraldus tuli täita

28.04.2014 kell 10.00. Maksuhalduri kinnitusel jättis Mere Tööjõud Tallinn OÜ 17.04.2014

korralduse nr 12.2-3/22987-1 tähtaegselt täitmata. See tuleneb ka äriühingule sunniraha

määramise korralduse nr 12.2-3/22987-4 asjaoludest (tl 34). Seega on maksuhaldur

pöördunud enne kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmist esmalt maksukohustuslase poole.

Kolmandalt isikult nõutav teave peab käima samade tehingute kohta, kuid seda ei tule mõista

konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil; üks ja sama teave võib üheaegselt puudutada

ka mitut tehingut, kusjuures nende tehingute pooled võivad olla erinevad (Riigikohtu otsused

nr 3-3-1-98-10, p 19 ja nr 3-3-1-24-11, p 14). Seega ei pidanud maksuhaldur küsima

maksukohustuslaselt eelnevalt täpselt samu andmeid, mida vaidlustatud korraldusega

kaebajalt nõuti. Tõenäoliselt ei ole kõiki kaebajalt nõutud dokumente Mere Tööjõud Tallinn

OÜ-l ka olemas (nt kaebaja pangakonto väljavõtteid). Maksuhaldur saab aga kolmandalt

isikult nõuda ka sellist teavet ja dokumente, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei saagi

olla (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11). Tartu Ringkonnakohus leidis 08.06.2012

otsuses haldusasjas nr 3-11-1341, et MKS § 61 lg 2 piirangut tuleb mõista nii, et kolmas isik

ei saa olla primaarne tõendi allikas, kuid olukorras, kus varasemalt maksukohustuslaselt

kogutud

informatsioonist

selgub,

et

maksustamise

seisukohalt

vajalike

asjaolude

kindlakstegemiseks valdab dokumente ainult kolmas isik, on kolmanda isiku poole

pöördumine õigustatud.

Maksuhaldur kohustas 17.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22987-1 Mere Tööjõud Tallinn

OÜ-d esitama kontrolliperioodi kohta kõik töötajatele tehtud väljamaksetelt maksude ja

maksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks vajalikud

dokumendid ning andma eelnimetatud asjaolude kohta teavet. Käesolevas asjas vaidlustatud

korralduses

selgitas

maksuhaldur

kaebajale,

et

Mere

Tööjõud

Tallinn

OÜ

maksudeklaratsioonide kohaselt sai kaebaja nimetatud äriühingust kontrollitaval perioodil

väljamakseid. Kaebaja pidi esitama kontrolliperioodi kohta Mere Tööjõud Tallinn OÜ-ga

sõlmitud töölepingu, töötasu saamist tõendavad dokumendid, sh isikliku pangakonto

väljavõtte, palgalehed ja muud töötasu saamist tõendavad dokumendid. Seega on

maksuhaldur kaebajalt nõudnud sisuliselt sama teavet kui varem maksukohustuslaselt.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuhaldur ei ole rikkunud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud

nõuet, sest on pöördunud enne kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmist esmalt Mere Tööjõud

Tallinn OÜ poole ning maksukohustuslaselt ja kaebajalt on nõutud teavet samade tehingute

kohta. Vaidlustatud korralduses ei ole küll selgesõnaliselt märgitud, et enne kaebaja poole

pöördumist nõuti teavet maksukohustuslaselt ning maksukohustuslane jättis teabe ja

dokumendid esitamata, kuid see menetlus- ja vormiviga ei ole eraldi võetuna korralduse

tühistamise aluseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).

9. Kohus leiab, et kaebajalt nõutud teave oli kooskõlas ka MKS § 61 lg-s 1 sätestatud

eesmärgiga teha kindlaks Mere Tööjõud Tallinn OÜ maksumenetluses tähtsust omavad

asjaolud.

MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas

krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

5(6)

Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse

alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur

kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal

maksuhalduri ametiruumidesse. Riigikohtu praktika kohaselt võib maksuhaldur MKS § 61 lg

1 alusel nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase

suhtes läbiviidavas maksumenetluses; teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv

kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks (Riigikohtu otsus nr 3-3-

1-24-11, p 13). Maksuhaldur ei pea korralduse adressaati teavitama sellest, milliseid

konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning maksuhaldur ega kohtud ei pea

põhjendama, kuidas on kolmandalt isikult nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud

maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Seega on

maksuhalduril kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmisel ulatuslik kaalutlusruum

ning maksuhaldur ei pea kolmandale isikule tehtud korralduses põhjalikult selgitama

maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid

asjaolusid täpselt nõutud teabe ja dokumentidega tõendatakse. Kolmandale isikule tehtud

korraldus esitada teavet ja dokumente on kooskõlas MKS § 61 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga,

kui korraldusest selgub seos nõutava teabe ja maksukohustuslase suhtes läbiviidava

maksumenetlusega.

Vaidlustatud korralduses selgitas maksuhaldur, et on tekkinud kahtlus, kas Mere Tööjõud

Tallinn OÜ on deklareerinud korrektselt oma töötajatele tehtud väljamakseid ja tasunud kõik

ettenähtud maksud. Maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonide kohaselt sai kaebaja

nimetatud äriühingust kontrollitaval perioodil väljamakseid ning kaebaja pidi esitama

maksuhaldurile Mere Tööjõud Tallinn OÜ-st töötasu saamist tõendavad dokumendid. Kohtu

arvates on ilmselge, et kaebajalt nõutud teabe ja dokumentide võrdlemine maksukohustuslase

esitatud maksudeklaratsioonidega võib aidata maksuhalduril kindlaks teha, kas Mere Tööjõud

Tallinn OÜ on töötajatele tehtud väljamaksetega seotud maksukohustusi korrektselt täitnud.

Seega on kaebajalt küsitud teave ja dokumendid otseselt seotud Mere Tööjõud Tallinn OÜ

maksumenetlusega.

10. Teiseks leiab kaebaja, et maksuhaldur on jätnud vaidlustatud korralduses

põhjendamata, miks teabe ja dokumentide esitamiseks ei ole võimalik kasutada vähem

koormavaid meetmeid kui ilmumine maksuhalduri ametiruumidesse.

MKS § 61 lg 1 ja 2 ei sätesta kolmandalt isikult teabe ja dokumentide küsimise konkreetset

vormi, kuid annab maksuhaldurile õiguse kohustada vajaduse korral kolmandat isikut teabe

andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

Maksuhaldur otsustab oma pädevuse piires ja kaalutlusõiguse alusel (MKS § 12), millisel

viisil ta kolmandalt isikult teavet ja dokumente nõuab. Muu hulgas peab maksuhaldur

arvestama MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttega, mille järgi on maksuhaldur kohustatud

maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas

tähendust

omavaid

asjaolusid;

maksuhaldur

otsustab

maksude

tasumise

õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse.

Maksuhaldur peab silmas pidama ka MKS § 10 lg-t 3, mis sätestab, et maksuhaldur viib

menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebamugavusi,

järgides

seejuures

haldusmenetluse

üldisi

põhimõtteid

ja

tagades

menetlusosaliste õiguste kaitse.

Käesolevas asjas on maksuhaldur kohustanud kaebajat ilmuma seletuse andmiseks

maksuhalduri ametiruumidesse koos vaidlustatud korralduses nõutud dokumentidega. Kohus

jagab maksuhalduri vastuses väljendatud seisukohta, et uuritavalt isikult tõese teabe

saamiseks võib olla vajalik tagada, et maksumenetluse seletusi andev isik ei saa küsimustele

vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastuseid. Teatud

6(6)

uurimissituatsioonides on ainult nii võimalik välja tuua vastuolud asjast huvitatud isikute

ütlustes ja välja selgitada objektiivne tõde. Lisaks saab maksuhaldur suulise selgituse andmise

korral esitada kohe täpsustavaid küsimusi, seostada ülekuulatavale esitatavaid küsimusi samal

ajal ettenäidatavate dokumentidega jms. Paljudel juhtudel võib suulisel seletusel tema

vahetust olemusest tulenevalt olla ka suurem usaldusväärsus kui kirjalikul vastusel, mida ei

anta spontaanselt ja mille andmisel puudub menetlejal võimalus tajuda tõendiallika käitumist

või emotsioone. Kaebaja soovitud võimalus anda ütlusi telefoni teel võib samuti osutuda

problemaatiliseks, sest maksuhaldur ei saa kindel olla seletuse andja isikusamasuses ega

selles, et isikut vastuste andmise ajal ei mõjutata. See võib vähendada telefoni teel

ülekuulatud isiku seletuste usaldusväärsust. Kohus märgib veel, et maksuhaldur andis

vaidlustatud korralduses kaebajale alternatiivse võimaluse esitada nõutavad dokumendid

maksuhaldurile e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna, kui see on kaebajale sobivam. Kaebaja

pakutud võimalust ei kasutanud, kuid ei ole väitnud ka seda, et tal puudus arvuti kasutamise ja

digitaalse allkirja andmise võimalus.

Kohus leiab, et maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud korralduses selgitama kaebajale oma

menetluslikku taktikat Mere Tööjõud Tallinn OÜ maksumenetluse läbiviimiseks ega

põhjendama, miks kaebajat kohustati teabe ja tõendite esitamiseks ilmuma maksuhalduri

ametiruumidesse. Riigikohus on sarnases haldusasjas nr 3-3-1-90-13 (p 11) leidnud, et

kolmanda isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on õiguspärane

MKS § 61 lg 1 alusel; selle sätte kohaldamine eeldab küll kaalumist, kuid kolmandale isikule

tehtud korraldust ei saa tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käik ei nähtu korraldusest.

Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse täitmine võimalik, saanuks ta vajaduse korral

sellest maksuhaldurit teavitada ja taotleda korralduse muutmist.

11. Kõike eespool öeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud korralduse

tühistamiseks kaebuses märgitud põhjustel ei ole alust. Kaebus jääb seega rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit