1-09-1959/112 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-1959

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 8. septembri 2014

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Jüri Kükkit, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 8. septembri 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur,

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jüri Kükkit kannab Viru Maakohtu 04.06.2009 otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt

ta tunnistati süüdi KarS § 118 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg

1 alusel arvestati J. Kükkiti karistuse aja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.09.2008,

s.o 1 päev ja eelvangistuses viibitud aeg alates 10.10.2008. J. Kükkitil jääb lõplikuks

kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust alates 10.10.2008.

2. Viru Maakohtu 08.09.2014 määrusega jäeti ta karistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata. Kohtumääruse põhimotiivid olid seejuures järgmised.

J. Kükkitit on kriminaalkorras karistatud 8 korral, sh kolm korda vangistusega. Tema

kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesolevat vangistust kannab ta I astme

kuriteo eest, mille eest talle mõisteti karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas

määras. Kuritegu pandi toime alkoholijoobes olles koos teise isikuga. Kohus järeldas, et

eelnevad karistused ei omanud kuritegusid ärahoidvat toimet ja uue raskema kuriteo

toimepanemist.

Alkoholi tarvitamist võib pidada ka uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna J. Kükkitit

on 3 korral karistatud alkoholiseaduse § 70 järgi.

J. Kükkitil on teatud eluasemega seotud risk – nimelt on tema korter võlgade katteks arestitud

ja seda on püütud korduvalt oksjonil realiseerida. Kinnipeetava enda sõnul on tal raha, et

korter välja osta. Samas on tal seisuga 18.07.2014 tasumata nõudeid 7372,38 eurot.

Kinnipeetaval puudub moraalset tuge pakkuv lähisuhtevõrgustik. Toetava suhtlusringkonna

puudumine võib vangla iseloomustuse kohaselt olla riskiks uue kuriteo toimepanemisele.

J. Kükkiti ennetähtaegne vabastamine riivaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunnet,

ega vastaks karistuse mõistmise eesmärkidele.

J. Kükkitit iseloomustavad positiivselt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine,

sotsiaalprogrammi läbimine ja töötamine, ent need asjaolud ei kaalu üle teda negatiivselt

iseloomustavat.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb enda ennetähtaegset

vabastamist. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Arvestatavaks ei saa pidada kohtu argumente lähisuhtevõrgustiku puudumises, kuivõrd

määruskaebuse esitaja lähedased on surnud. Seega on ta pandud ebavõrdsesse olukorda

nendega, kellel on toetav sotsiaalvõrgustik, s.o kelle lähedased on elus.

3.2 Viru Vangla on esitanud hulgaliselt positiivseid asjaolusid, mida maakohus on

ignoreerinud. Kohtu argumendid peaksid aga olema eriliselt veenvad selliste asjaolude

arvestamata jätmisel. J. Kükkit on pikaajalise vangistuse jooksul igati püüdnud tõestada, et on

mõistnud oma tegude tagajärgi ega soovi edaspidi olla ühiskonnale koormaks. Ta on läbi

karistusaja kuulekas olnud, läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid programme ning töötanud.

Alates 18.02.2013 viibib ta avavanglaosakonnas, mis näitab taas karistussüsteemi usaldust

tema vastu. Avavanglasse paigutamine eeldab erinevate julgeolekuriskide (narkootiliste ja

alkohoolsete jookide tarvitamine, põgenemisoht, võimalike väärtegude toimepanemine)

hindamist ning seda oskab kõige paremini vangistuse käitumise ajal kinnipeetava käitumist

hindav vangla juhtkond. Kohus ei tohiks jätta reageerimata positiivsetele muutustele, sest see

näitab, et muutused on mõttetud ning inimesi vabastatakse loterii või kvoodi alusel olenemata

sellest, kuidas nad ka oma käitumise muutmiseks ei pingutaks. Minevikus toimunut ei tohiks

aga üle tähtsustada.

3.3 Aasta ja 1 kuu möödudes vabaneb J. Kükkit karistusaja ärakandmisel ilma

kriminaalhoolduse toetuseta. Resotsialiseerimise seisukohast aga oleks toetus väga tähtis.

Advokaat Sillarit refereerides nendib J. Kükkit, et tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks

pärast karistuse täielikku ärakandmist on tunduvalt suurem tähtaegse vabastamise puhul, kui

kriminaalhooldajapoolse aitamise ja järelevalve all olles.

3.4 Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et vaatamata oma suurtele võlgnevustele on J. Kükkitil

kogunenud raha vabanemisfondi, mis tagab esialgse toimetuleku. Hetkel omab J. Kükkit

kindlat töökohta, mida talle paratamatult igavesti alles ei hoita.

J. Kükkit leiab, et on õppust võtnud oma varasemast ühiskonnas vastuvõetamatust käitumisest

ja hakanud lõpuks mõistma kehtivate normide järgimise kasulikkust ning kuidas tuleb

seaduskuulekalt käituda. Sellele mõistmisele on igati kaasa aidanud erinevate

sotsiaalprogrammide läbimine, pikaajaline viibimine avavanglaosakonnas ilma järelevalveta

tööl käies, suurte kaubanduskeskuste külastamine sisseostude tegemiseks jm soodustused.

Riigikeele omandamisse puutuvalt märgib J. Kükkit, et vabaduses oleks tal palju paremad

võimalused keele omandamiseks, sest seal on see vältimatu. Küll aga peab ta

diskrimineerimiseks olukorda, kus kohus leiab, et teda sel põhjusel vabastada ei saa, et tal on

raske keeli omandada. J. Kükkit märgib, et paremini omandab ta käelisi tegevusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et praegu ei ole

vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik J. Kükkiti vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu

põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides

üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud

kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud

õigustatud järeldusele, et arvestades J. Kükkiti varasemat elukäiku, tema isikut, toimepandud

kuriteo raskust ning tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne

vabastamine, oleks kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja vastuolus

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

5. Kahtlemata iseloomustab J. Kükkitit ka väga palju positiivset – eelkõige tema seisukoht, et

ta on õppust võtnud oma varasemast ühiskonnas vastuvõetamatust käitumisest ja hakanud

lõpuks mõistma kehtivate normide järgimise kasulikkust ning seda, kuidas tuleb

seaduskuulekalt käituda. Küll aga ei saa apellatsioonikohus maakohtule ette heita seda, et

viimane jättis arvestamata isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Ehkki J. Kükkit on

paigutatud avavanglasse, s.o tema käitumist on igati hinnatud usaldusväärseks ka

riskiväljavaadete seisukohast, ei saa siiski mööda vaadata sellest, et kinnipeetava varasem

elukäik on olnud väga kriminaalne ning see asjaolu on saanud ka üheks määravamaks

kaalukeeleks ennetähtaegse vabastamata jätmise vastu. Nimelt on maakohus välja toonud, et

varasemad karistused ei ole avaldanud kinnipeetavale eripreventiivset mõju ega hoidnud ära

uue raske tahtliku kuriteo toimepanemist. Kohtupraktikat arvestades on eeldus uute

kuritegude toimepanemiseks suurem nende kinnipeetavate puhul, keda on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud.

6. J. Kükkit leiab, et resotsialiseerumine kriminaalhooldaja järelevalve all oleks tema puhul

tõhusam kui vabanemine tähtaegselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastades

kinnipeetava, kes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, oleks käesoleval ajal riivatud

nii kannatanu lähedaste kui ka ühiskonna õiglustunne ning täitmata jääks karistuse eesmärgid.

J. Kükkiti individuaalsest täitmiskavast nähtub, et ta töötab väljaspool vanglat, samuti on talle

võimaldatud aktiivse tööotsijana registreerimine Töötukassas ja pangakontorite külastamine

arvelduskonto avamiseks. J. Kükkit on määruskaebuses avaldanud, et viibimine väljaspool

vangistusasutust, suurte kaubanduskeskuste külastamine ja pideva järelevalveta olemine ning

sotsiaalprogrammides osalemine, on aidanud kaasa ühiskonnas kehtivate normide

mõistmisele. Ringkonnakohus märgib, et viibimine avavanglas, osavõtt

sotsiaalprogrammidest ja väljaspool vanglat oma asjaajamise võimaldamine on juba osa J.

Kükkiti resotsialiseerimisprotsessist, mis tõsi küll toimub rangema järelevalve tingimustes

kui seda on kriminaalhooldus väljaspool kinnipidamisasutust. Seetõttu ei jaga

apellatsioonikohus ka J. Kükkiti seisukohta, et kohus pidanuks erilist tähelepanu pöörama

tema muutumisele, sest vastasel juhul on inimese muutumine mõttetu. Vangistuse üks

eesmärk – suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ei ole vaid riigi huvi, vaid toimub

teatavasti ka isiku enda tuleviku parimaid eesmärke silmas pidades.

7. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas