3-13-952/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-952 Haldusasi MV kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 225 eurot Menetlusosalised Kaebaja – MV Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.02.2014 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla ja MV apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tallinna Vangla ja MV apellatsioonkaebused rahuldamata. 2. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-952 2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Halduskohtu 16.11.2012 otsusega nr 3-12-1327 rahuldati MV kaebus ning tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla 26.01.2012 ja 01.03.2012 toimingud, mis seisnesid selles, et MV saadeti kambri läbiotsimise ajaks välitingimustele kohase riietuseta jalutusboksi. Nimetatud kohtuotsus jõustus 18.12.2012. MV esitas 23.11.2012 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr 5-18/49403, milles taotles Tallinna Halduskohtu 16.11.2012 otsusele tuginedes mittevaralise kahju hüvitamiseks igal poepäeval talle 5 kg puuja köögiviljade eraldamist. Tallinna Vangla otsustas 08.04.2013 vastuses kahju hüvitamise taotlusele nr 5-18/49403-4 sõlmida MV-iga Tallinna Halduskohtu 16.11.2012 otsusega nr 3-12-1327 tuvastatud õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kompromissi järgnevatel tingimustel: 1) MV-ile võimaldatakse alates 05.04.2013 iganädalaselt lisapesemine; 2) MV-ile võimaldatakse alates 04.04.2013 iganädalaselt lisahelistamine, kusjuures helistamisaja pikkus on mõlemal helistamise päeval kuni 15 minutit; 3) Kompromiss kehtib kuni MV suhtes justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ §-s 5 sätestatud otsuse tegemiseni. 17.04.2013 paigutati MV karistuse kandmiseks ümber Tartu Vanglasse. 2. MV esitas 01.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt haldusasjas nr 3-12-1327 tuvastatud vangla õigusvastaste toimingutega kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks viisil, et vangla eraldaks kaebajale igal poepäeval 5 kg puuja köögivilju. Vastuses Tallinna Halduskohtu 01.07.2013 käiguta jätmise määrusele MV parandas oma kaebuse nõuet ning taotles Tallinna Vanglalt 225 euro suurust rahalist hüvitist. Kaebaja nõustus vangla kompromissiga, eeldades, et ta jääb karistust kandma Tallinna Vanglasse. Kaebajale ootamatult lisati kompromissi punkt 3, s.o viide justiitsministri 25.03.2008 määrusele nr 9 „Täitmisplaan“, mille sisu ei olnud kaebajale teada. MV esitas kohtule menetluskulude väljamõistmise taotluse, mille kohaselt oli kaebaja haldusasja raames konsulteerinud telefoni teel oma lepingulise kaitsja A. Simsoniga kahe tunni ulatuses kogusummas 200 eurot (ilma kmta). Kaebaja palus kuludele lisada 20 eurot seoses telefoniarvetega. Täpsema arve esitamise vajadusest palus kaebaja teavitada advokaati. 3. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Halduskohus on 16.11.2012 kohtuotsuses nr 3-12-1327 märkinud, et kaebajal on õigus esitada nõue kahju rahaliseks hüvitamiseks nii inimväärikust alandava kohtlemise kui võimaliku tervisekahju tekitamise eest. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule esitatud kahju hüvitamise nõudes maininud, et vangla õigusvastase tegevusega oleks tema inimväärikust riivatud. Vanglale esitatud pöördumisest nähtuvalt leiab kaebaja, et temale tekitatud kahjuks on väidetav tervisekahju. Kaebuses kohtule ei maini kaebaja endale tekkinud kahju üldse. Ainuke kaebaja tervisekaardile tervishoiutöötaja poolt tehtud sissekanne, mis võiks seostuda kohtu poolt 16.11.2012 otsusega õigusvastaseks tunnistatud läbiotsimisega, on 02.02.2012 kanne. Selle kohaselt esines kaebajal nädala jooksul nohu, nina ja hingamine olid vabad, kurk puhas. Vangla möönab, et 02.02.2012 MV-il diagnoositud nohu võis olla tekkinud õues külmetamisest.

3-13-952 3(7) Kaebajal nohu tekkimine ei anna õigust kahjuhüvitisele. Mitte iga üleelamine ei tekita mittevaralist kahju ning ka mittevaralise kahju tekkimine ei anna iga kord alust hüvitise väljamõistmiseks. Tekkinud kahju, mille hüvitamist taotletakse, peab olema tõsine. Võimaliku nohu tekkimist ei saa seostada piinamise, tervise kahjustamise, alandamise või au ja väärikuse riivamisega. Vangla sõlmis õigusvastase tegevuse heastamiseks kaebajaga kompromissi. Kuigi kaebaja sai kompromissist tulenevaid soodustusi (lisapesemine ja lisahelistamine) kasutada 12 päeva, ei tähenda see, et selline hüvitis oleks talle Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega väidetavalt tekitatud mittevaralist kahju arvestades ebapiisav. Kaebajale ei ole tekkinud sellist mittevaralist kahju, mida tuleks rahas kompenseerida ning sõlmitud kompromissiga on kaebajale tekitatud ebamugavused hüvitatud. Kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni. 4. Tallinna Halduskohtu 10.02.2014 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti Tallinna Vanglalt MV-i kasuks välja 50 eurot. Kohus mõistis Tallinna Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 3,33 eurot. Kaebaja kahjunõuet tuleb käsitleda laiemalt. Kohtuasjas nr 3-12-1327 (millele kaebaja mittevaralise kahju eest hüvitise taotlemisel tugineb) viitas kaebaja lisaks külmetusnähtude tekkimisele ka ebainimlikule kohtlemisele (ja piinamisele), mistõttu tuleb kaebaja kahjunõuet tõlgendada selliselt, et kaebaja taotleb temale tervise kahjustamise ja inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajale on tervisekahju tekkimine tõendatud tulenevalt tema paigutamisest ja hoidmisest jalutusboksis 26.01.2012. Ka Tallinna Vangla möönab, et 02.02.2012 MV-il diagnoositud nohu võis olla tekkinud õues külmetamisest. Nohu kestis ca üks nädal, mistõttu ei olnud tekitatud tervisekahju püsiv, mis mõjutab väljamõistetava kahju suurust, kuid ei anna alust järelduseks, et mittevaralist kahju ei tekkinud. Kaebaja paigutamisega jalutusboksi 01.03.2012 kambri läbiotsimise ajaks ei ole kaebajale tervisekahju tekkimine tõendatud. Jõustunud kohtuotsusega õigusvastaseks tunnistatud toiminguid on kohus pidanud inimväärikust alandavaks. Kohtu hinnangul on usutav, et vangla toimingud tekitasid kaebajale nii füüsilisi (külma talumine piisavalt pika aja jooksul) kui ka emotsionaalseid (närveerimine ja hirm teadmatuse ees, alandatus) kannatusi. Põhjuslik seos vastustaja õigusvastaste toimingute ja kaebajal tekkinud mittevaralise kahju vahel on olemas. Vangla õiguspärase käitumise korral – st juhul, kui vangla oleks läbiotsimise ajal õues viibimiseks kaebajale väljastanud jope või leidnud kaebaja paigutamiseks koha siseruumides – ei oleks kaebajal 26.01.2012 toimingu järgselt väga tõenäoliselt külmetushaigust tekkinud ning kaebaja ei oleks pidanud taluma füüsilisi ja emotsionaalseid kannatusi. Üldtuntud asjaolude puhul tuleb põhjuslikku seost eeldada ja põhjusliku seose puudumise tõendamise koormis panna vastustajale (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-06). Kohtu hinnangul saab eeldada, et kaebaja külmetushaigusesse haigestumine oli tingitud talvisel ajal ja ilmastikule vastava riietuseta õues viibimisest ning vastustaja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti saab pidada üldtuntuks, et ilmastikule ebakohase riietusega isiku jätmine jalutusboksi (korduvalt) ja teadmatusse, kaua ta peab seal viibima, tema koputustele ja hüüetele reageerimata jätmine ja huvi mittetundmine tema olukorra suhtes, tekitab inimeses emotsionaalseid kannatusi (alandus, närveerimine, hirm). Vastustaja ei ole ka selles osas vastupidist tõendanud. Vangla süü esines vähemalt hooletuse vormis. Antud juhul ei esine kahju hüvitamist välistavate asjaoludena kahju tekkimise ettenägematust ning kannatanu kaassüüd. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajale ei ole tekkinud sellist mittevaralist kahju, mida tuleks rahas kompenseerida ning sõlmitud kompromissiga on kaebajale tekitatud ebamugavused hüvitatud. Antud juhul ei saa pidada kaebaja paigutamist ca 45 minutiks jalutus-

3-13-952 4(7) boksi ilma aastaajale vastava riietuseta nii 26.01.2012 kui ka 01.03.2012 vähese intensiivsusega rikkumiseks ning samuti ei saa pidada kaebaja tervist ja inimväärikust väheolulisteks õigushüvedeks, mis kogumis õigustaks kaebajale mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmata jätmist. Kaebajale kompromissist tulenevate soodustuste võimaldamist võtab kohus hüvitise suuruse määramisel arvesse, samuti seda, et tervisekahju oli mittepüsiv. Siiski ei saa 12 päeva jooksul lisapesemise ja –helistamise võimaluse tagamist lugeda kaebajale tekitatud kahju eest piisavaks hüvitiseks. Põhjendamatud on vangla väited seoses alusetu rikastumisega. Põhjendatud kahju hüvitise suuruseks on 50 eurot, mis tuleb vanglalt kaebaja kasuks välja mõista. Toimiku materjalidest ei nähtu, et MV oleks osalenud kohtumenetluses esindaja kaudu. Väidetav esindaja ei ole teinud kohtumenetluses ainsatki toimingut. Kaebaja esitas 03.02.2014 kohtule menetlusdokumendi „menetluskulude nimistu haldusasjas nr 3-13-952“ ega lisanud avaldusele ühtegi dokumenti, mis viitaks kaebaja poolt haldusasjas esindaja kasutamisele või tõendaks väidetud menetluskulude tekkimist ja kandmist. Seega ei esitanud kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks tõendeid menetluskulude kohta ja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 109 lg 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.02.2014 otsus osas, millega kohus rahuldas MV-i kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 50 eurot ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata. Halduskohus on põhjendamatult laiendanud kaebuse piire ja asunud kaebust MV-i kasuks tõlgendama. MV on pidanud endale Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaraliseks kahjuks tema tervise kahjustamist külmetumise tagajärjel, mitte inimväärikuse alandamist. MV-ile tekkinud mittevaraline kahju on vangla poolt juba kompromissiga hüvitatud. MV-ile selgitati kompromissläbirääkimistel, et kompromissi saab sõlmida perioodiks, mil ta on paigutatud Tallinna Vanglasse. Vangla selgitas, et üldistel alustel paigutatakse kaebaja tõenäoliselt Tartu Vanglasse, sest tema registreeritud elukoht oli Tartus. Kompromissi sõlmimise eelduseks oligi, et MV-i Tallinna Vanglas viibimise aeg oli piiritletud, sest ümberpaigutamine võib võtta kuni 3 kuud. Samas selgitati MV-ile, et ümberpaigutamine võib ka varem toimuda. Kuigi MV sai kompromissist tulenevaid soodustusi kasutada 12 päeva, ei tähenda see, et selline hüvitis oleks talle vangla õigusvastase tegevusega väidetavalt tekitatud mittevaralist kahju arvestades ebapiisav. Vangla hinnangul kaasneks kohtu poolt pakutavas summas kompromissi sõlmimisega kaebaja alusetu rikastumine, samuti ei seaks see kaebajat olukorda, kus ta oleks olnud enne Tallinna Vangla õigusvastast tegevust, sest kaebajale on 12 päeva jooksul võimaldatud lisapesemisi ja –helistamisi. Vangla ei nõustu kohtu seisukohaga, et nohu saab pidada vanglapoolse tegevuse tulemusel tekkinud mittepüsivaks tervisekahjuks. Nohu on viiruslik nakkushaigus, millesse vangla kaebajat otseselt nakatada ei saanud. 6. MV palub jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole väljunud kaebuse piiridest. Kompromissi sõlmis kaebaja eeldusel, et Tallinna Vangla direktor rahuldab tema taotluse jääda karistust kandma Tallinna Vanglasse. Kompromissi trükiversioonis oli üllatuslikult lisatud punkt 3, milles viidatud justiitsministri määrusest ei olnud kaebaja kompromissi sõlmimisel teadlik ega saanud seetõttu sellist kompromissi sõlmida. Kokkulepe oli tühine trükitud teksti esitamise hetkest, kuivõrd sisu muudeti peale selle sõlmimist.

3-13-952 5(7) Eksitav on vangla väide, et MV võttis kompromissi vastu teades, et ta paigutatakse eelduslikult ümber Tartu Vanglasse. Kohus on hüvitise määramisel arvestanud kompromissist tulenevate soodustuste võimaldamist 12 päeva jooksul. 7. MV palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.02.2014 otsus osas, milles halduskohus jättis kaebajale tema menetluskulud välja mõistmata ja palub teha selles osas uus otsus. MV palub vanglalt välja mõista tema apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 60 eurot, mis on advokaat A. Simsoni poolt 04.04.2014 kaebajale osutatud nõustamise kulud. Isiklik osavõtt ei võta menetlusosaliselt õigust omada esindajat või nõustajat (HKMS § 31 lg 1). MV-il on advokaadiga kehtiv õigusabileping. Kaebaja kasutas advokaat Andres Simsonit nõustajana kulude kokkuhoiu mõttes. Kohus on eksitavalt viidanud HKMS § 103 lg-le 1, justkui loetaks menetluskuludeks ainult esindaja kulusid. Tegelikkuses sätestab HKMS § 103 lg 1 ka nõustajate kulud. 8. Tallinna Vangla palub jätta MV-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud tema enda kanda. Kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel tema õiguste ja huvide kaitseks. MV ei ole menetluse käigus esitanud kohtule volikirja, millest nähtuks, et teda esindab haldusasjas esindaja. Ka ei kinnita ükski kohtule esitatud dokumentidest, et A. Simson tegutsenuks kohtumenetluses kaebaja esindajana. Toimiku materjalidest nähtub, et kõik menetlusdokumendid on allkirjastanud ja halduskohtule esitanud kaebaja isiklikult. Kohtuga on suhelnud vaid MV, samuti on kohus suhelnud vaid MV-iga. Haldusasjas saab isiku esindajaks pidada isikut, kelle osavõtt reaalselt asjast ka nähtub. Kohtupraktika kohaselt on nõustaja menetluskulusid võimalik välja mõista üksnes juhul, kui kohtuasi vaadatakse läbi kohtuistungil ja nõustaja osales istungil koos menetlusosalisega (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-93-08). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. 10. Halduskohus ei ole väljunud kaebuse piiridest. Kohus on lahendanud kaebuses sisalduva mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Samasisulise taotluse on MV esitanud ka kohtueelses menetluses vanglale. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, milles mittevaraline kahju seisneb, on kaebuses siiski selgelt taotletud Tallinna Vangla kohustamist hüvitada MV-ile haldusasjas nr 3-12-1327 käsitletud Tallinna Vangla õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaraline kahju. Lisaks nähtub kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamisest, et kaebaja viitab valu ja kannatuste tekkimisele seoses külmetamisega (tl 17). Ühtlasi on ka Tallinna Vangla oma 08.04.2013 vastuses nr 5-18/49403-4 märkinud, et kohus leidis haldusasjas nr 3- 12-1327, et MV-i paigutamine jalutusboksi 26.01.2012 ja 01.03.2012 toimunud läbiotsimiste ajaks ilmale kohase riietuseta oli inimväärikust alandav kohtlemine (tl 19 pöördel). Seega on nii kohtueelses menetluses esitatud materjalidest, haldusasjas nr 3-12-1327 tehtud kohtuotsusest kui ka kaebusest võimalik aru saada, millise mittevaralise kahju hüvitamiseks on halduskohtule kaebus esitatud. 11. Halduskohtumenetlusele on omane uurimispõhimõtete, mistõttu tuli halduskohtul tõlgendada kaebust lähtuvalt kaebaja eesmärgist. Seetõttu on halduskohus korrektselt juhindunud haldusasjas nr 3-12-1327 tehtud otsusest ning selles toodud asjaoludest ja kohtu põhjendustest ega ole väljunud kaebuse piiridest. 12. Tallinna Vangla on seisukohal, et MV-ile tekkinud mittevaraline kahju on vangla poolt juba kompromissiga hüvitatud. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserik-

3-13-952 6(7) kumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 2). Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel on tegemist kohtu diskretsiooniga, mistõttu saab kõrgema astme kohus sekkuda alama astme kohtu poolt määratud hüvitise ulatusse, kui alama astme kohus on teinud kaalumisel vea (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-10- 14, p 12.1). 13. Kohus peab usutavaks, et kompromissläbirääkimistel selgitati MV-ile, et kompromiss sõlmitakse konkreetseks perioodiks, s.o ajaks, mil MV viibib Tallinna Vanglas. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus Tallinna Vanglaga, et kompromissist tulenevate soodustuste kasutamise võimalus 12 päeva on piisav, et lugeda tekitatud mittevaraline kahju heastatuks. Riigikohus on selgitanud, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-10-14, p 12.2). Halduskohus on, viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-93-09 õigesti märkinud, et antud juhul ei saa pidada vangla õigusvastaseid toiminguid vähese intensiivsusega rikkumisteks ning kaebaja tervist ja inimväärikust väheolulisteks õigushüvedeks, mis kogumis õigustaks kaebajale mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise välja mõistmata jätmist. Sellest tulenevalt ei ole halduskohus teinud hüvitise suuruse määramisel kaalumisvigu, mistõttu peab ringkonnakohus 50 euro suurust hüvitist proportsionaalseks, võrreldes vangla rikkumiste raskusega. Ka ei saa selline hüvitise suurus viia kaebaja alusetu rikastumiseni. 14. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt ei ole valu ja kannatusi võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada, mistõttu ei saa mittevaralise kahju suurust ka tõendada; üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise, mida kohus hindab diskretsiooni alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid nr 3-3- 1-78-11, p 15; 3-3-1-10-14, p 12.2). Tallinna Vangla leiab, et ei saanud kaebajale otseselt oma tegevusega nohu tekitada, kuivõrd tegemist on viirusliku nakkushaigusega. Ringkonnakohus loeb usutavaks, et kui isik viibib talvisel ajal ilma ilmastikule vastava riietuseta õues, siis on tõenäoline, et selle tagajärjel tekib isikul nn külmetushaigus, milleks tavapäraselt peetakse ka nohu. Kuigi nohu võib olla viiruslik nakkus, siis sellesse nakatumise tõenäosus on kõrgem, kui isiku immuunsüsteem on nõrk. Käesoleval juhul on ka vangla möönnud, et külmetumise tagajärjel võis MV-i organism olla vastuvõtlikum erinevatele viirustele. Sellega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et esines põhjuslik seos vangla õigusvastaste toimingute ja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju (tervise kahjustamine (nohu)) vahel. Halduskohus on kohaselt viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-56-06 põhjusliku seose eeldamise küsimuses. 15. MV-i hinnangul on tegemist tühise kompromissiga, kuivõrd selle sisu muudeti väidetavalt peale kokkuleppe sõlmimist (lisati p 3). Puudub vaidlus, et kaebaja sai kompromissist tulenevaid hüvesid kasutada, mistõttu ka juhul, kui punkt 3 oleks tühine, ei muudaks see kogu kompromissi tühiseks. Seejuures ka juhul, kui eeldada MV-i väite õigsust, et kohtumisel ei arutatud kompromissi punkti 3, siis tuleb seda arvesse võtta õigusvastaselt tekitatud kahju heastamise ulatuse hindamisel. See tähendab, et oluline on, kui pika aja jooksul oli MV-il võimalik kompromissis märgitud lisahüvesid kasutada ning kas see oli piisav varasemate vangla õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju heastamiseks või millises ulatuses heastamiseks. Seda on halduskohus teinud, leides, et põhjendatud kahju hüvitise suuruseks on käesoleval juhul 50 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukohaga ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata. 16. MV leiab, et halduskohus on eksitavalt viidanud HKMS § 103 lg-le 1, jättes mulje, et menetluskuludeks loetakse ainult menetlusosalise esindaja kulud. Kaebaja menetluskulude taotluse lahendamisel ei oma eeltoodu tähtsust, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud kaebaja kohtule ühtegi dokumenti, mis viitaks kaebaja poolt haldusasjas esindaja kasutamisele või tõendaks väidetud menetluskulude tekkimist ja kandmist. Seega on halduskohus

3-13-952 7(7) õigesti jätnud kaebaja menetluskulude taotluse rahuldamata HKMS § 109 lg 1 alusel. Täiendavalt märgib kohus, et halduskohus on juhindunud MV-i kaebuses taotletust, milles viimane soovis vastustajalt välja mõista esindaja, mitte nõustaja menetluskulud. Seetõttu puudus vajadus HKMS § 103 lg-le 1 viidates märkida ka nõustaja kulusid. Aga ka juhul, kui kaebaja sooviks oli nõustaja kulude hüvitamine, siis ei ole kaebuses nimetatud A. Simson osalenud menetluses kaebaja nõustajana. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud 22.10.2012 otsuses nr 3-3-1-46-12, et HKMS ei näe kirjalikus menetluses nõustaja osalemist ette ja sellega seotud kulusid välja mõista ei võimalda (p 33). Käesoleval juhul lahendati haldusasi kirjalikus menetluses (tl 56). 17. Eeltoodust tulenevalt jäävad Tallinna Vangla ja MV-i apellatsioonkaebused rahuldamata. MV on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 75 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd MV-i apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, siis jäävad kaebaja väidetavad menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Vangla menetluskulude taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets