1-12-3560/59 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-3560

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-3560 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Liane Peets Kriminaalasi

Süüdimõistetu suhtes karistusjärgse

.R

U käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu U.R

isikukood: elukoht (vabanemisel): ; XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 02.10.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

1. Kohaldada U.R (isikukood

XXX) suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli.

2. KarS § 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

3. KarS § 871

U.R lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada järgima karistusjärgse

käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1)

- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata U.R ajaks karistusjärgse käitumiskontrolli lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

5. Määrus U.R Tallinna suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Pärnu

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu geva kohtumaja kaudu Jõ kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 13. 2012. a otsusega tunnistati U.R süüdi KarS § 13 lg 1 04.

- § 117 lg 1 järgi

ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust; § 13 lg 1 § 119 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 KarS -

aasta vangistust; KarS - § 13 lg 1 § 205 ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes KarS § liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mille hulka arvati

68 lg 1 alusel eelvangistus. Kohtuotsus jõustus 09.05.2012.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2011. a . ja lõppeb 10.11.2014. a

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid .R U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll

.R palus kohtu U kohaldamata. Prokurör leiab, et vangla taotlus U.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on põhjendatud. U.R esineb käitumisprobleeme ka kinnipidamisasutuses ning võib arvata, et ilma järelevalveta vabaduses võivad tal ka probleemid tekkida. Prokurör viitab, et U.R on vabanemise korral olemas ema poolt kindlustatud elukoht, seega on kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Prokurör leiab, et kuna U.R on tunnistatud 70% töövõimetuks, tuleks talle määrata kohustus võtta ennast tööturuametis arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist.

Veel peab prokurör vajalikuks määrata U.R ile kohustus mitte suhelda kriminaalkorras - karistatud isikutega, kuna U.R on väga mõjutatav. Samuti leiab prokurör, et U.R tuleks keelata viibimine alkoholi müüvates asutustes, restoranides ja baarides ei tohiks ta viibida, välja arvatud siis, kui tal on tarvis toiduaineid poest osta. Nendest kohustustest kinnipidamist võiks prokuröri hinnangul kontrollida kriminaalhooldaja 2 aasta jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning .R , ga U kuulanud ära ja prokuröri

leiab, et .R suhtes on

U karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused .R U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning - teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega. KarS § 871

lg 2 sätestab, et ui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos k või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Pärnu Maakohtu 13. 2012. a otsusega tunnistati U.R süüdi KarS § 13 lg 1 § 117 lg 1, § 04. -

13 lg 1 - - § 119 lg 1, § 13 lg 1 § 205 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Seega kannab U.R käesoleval ajal rohkem kui 2 aasta pikkust vangistust ja teda on karistatud muuhulgas tahtlike kuritegude toimepanemise eest, mis on kirjeldatud KarS 9. peatüki 1. ja 2. jaos. Lisaks on U.R varasemalt, s.o Pärnu Maakohtu 10.12.2009. a otsusega karistatud tahtlike kuritegude eest rohkem kui 1-aastase vangistusega.

Sellest tulenevalt on .R suhtes U täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

3.1 .R on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud. U U.R ile on mõistetud -

karistuseks eriliigilisi karistusi, sh ka reaalset vangistust. .R on varasemalt karistatud U

grupiviisiliste varguste, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja relva kasutades, omavolilise sissetungi ning

kehalise väärkohtlemise eest.

Käesolevalt kannab ettevaatamatusest surma põhjustamise, raske U.R karistust

tervisekahjustuse tekitamise, omavolilise sissetungi ning asja rikkumise ja hävitamise eest. U U .R poolt toimepandavad kuriteod on muutunud raskemaks. Kui .R on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid, aga ka isikuvastaseid kuritegusid, siis lisaks ebaseaduslikule sissetungimisele on .R toime pannud juba raskemaid isikuvastase id U

kuritegu d. Lisaks kriminaalkaristustele on .R korduvalt karistatud ka v si U äärteokorras. U.R on toime pannud eriliigilisi väärtegusid – KarS §-s 262 ja §-s 218 sätestatud süütegusid, liiklusseaduses s ja alkoholiseaduse . , ühistranspordiseaduse s sätestatud süütegusid Väärtegude

toimepanemine .R poolt on olnud pidev .R toime U U järje ja neid süütegusid on pannud n

ii kriminaalhooldusperioodil kui ka vangistuste järgselt.

U.R talle

- rahatrahve, karistusandmetest nähtub, et on mõistetud eriliigilisi karistusi

korduvalt erineva pikkusega areste, vangistus asendatud üldkasuliku töö (Pärnu Maakohtu ga

27.08.2008.a otsus kriminaalasjas nr 1-08-11062), tingimisi vangistust aakohtu (Pärnu M

06.11.2008. otsus kriminaalasjas nr 1-08-14705) ja korduvalt reaalset vangistust. a Ükski

varasemalt e kuritegude toimepanemisest. mõistetud karistustest ei ole hoidnud U.R uut U.R ile on antud võimalust kanda talle mõistetud - karistust vabaduses, kuid .R ei ole U

seda võimalust kasutanud ning talle mõistetud täitmisele pööra (Pärnu Maakohtu karistus on tud

21.10.2009. Viimati vabanes .R vangistusest 15.07.2011. karistuse U a määrus). a pärast liit

ärakandmist (Pärnu Maakohtu 10.12.2009. a otsus kriminaalasjas 1-09-17959), kuid pani uued kuriteod ajal karistust kannab, toime juba 08.10.2011. a-15.10.2011. a. , mille eest käesoleval

Oluline on seegi, et viimase kuriteo tagajärjel kaotas elu üks U.R tuttav ja id teine sai raske

tervisekahjustusi. Kuritegu seisnes .R tegevusetuses olles tunginud ebaseaduslikult U – võõrasse hoonesse, põhjustas U.R suitsetamise tagajärjel tulekahju, mida tal kustutada ei õnnestunud. U.R hoonest, jättes sõbrad teisele korrus lahkus ele magama ei teavitanud ja tulekahjust politseid, päästeametit ega muid isikuid.

Käesolev, 3 aastane vangistus on pikim, mis U.R ile on mõistetud, varasemad (2006.a ja - -

2009.a mõistetud vangistused) on olnud lühemaajalised. Ise näeb U.R kuritegude toimepanemises süüd alkoholil ja selgitab, et kui alkohol ei oleks tema ellu tulnud, ei oleks ta

„kinni kukkunud“. U.R iseloomustusest nähtub, et eelnevad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes või sellest ajendatult. U.R mõistab probleemi ja soovib vabanemise korral minna ravile. Kui kohus esitas täpsemaid küsimusi alkoholi tarvitamise harjumuste kohta, ärritus U.R ning ei soovinud sel teemal rääkida.

Kohus, hinnates

U.R varasemat elukäiku ja kuritegude asjaolusid, leiab, et U.R tuleb pidada ohtlikuks korduvkurjategijaks. U.R ohustab teiste isikute varalisi õigushüvesid, aga ka teiste isikute elusid ja tervist. Kohus leiab, et U.R on kergesti ärrituv ja ettearvamatu käitumisega. Seda kinnitab ka U.R käitumine asja arutamiseks määratud kohtuistungil, kus

U.R oli järjepidevalt ärritunud, väljendas oma rahulolematust ja ähvardas korduvalt lahkumisega. .R ei suutnud ennast valitseda

U ja adekvaatselt küsimustele vastata või vastamisest keelduda. htu hinnangul ohustab aga .R Ko U ettearvamatu, aga järjepidev kuritegelik käitumine mitmeid erinevaid õigushüvesid, mistõttu on temast lähtuv oht ühiskonnale suur. Seda ohtu suurendab kindlasti fakt, et .R on sagedane alkoholi tarvitaja ja alkohol U mõjutab otseselt tema kuritegelikku käitumist. Kuigi U.R selgitas, et ravi võimalusi on väga palju (avaldamata, milliseid tema isiklikult on kaalunud), ei ole kohus veendunud .R U

soovis ja tahtes oma alkoholitarvitamise harjumusi tegelikult muuta. .R on U välja

kujunenud teatav käitumismuster toime panna samaliigilisi kuritegusid – varavastaseid ja

isikuvastaseid kuritegusid. Samas oluline on rõhutada, et kuritegude tagajärjed on läinud järjest raskemaks. Kohtu hinnangul on ohustatud isikute ring küllaltki lai. Kohtu hinnangul on U.R puhul uute kuritegude toimepanemise risk kõrge.

3.2 Lisaks kuritegelikule käitumisele vabaduses on U.R käitumine kinnipidamisasutuses olnud samuti korda eirav. Vangla iseloomustuse kohaselt omab .R 21 kehtivat U

distsiplinaarkaristust. Peamiselt on distsipliinirikkumised seotud tubakatoodetega, aga ka vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele allumatuse eest, ebatsensuursete väljendite kasutamise eest vanglaametnike ja sotsiaaltööta kaaskinnipeetavate füüsilise ja suhtes ning ründamise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on U.R kergesti ärrituv ja kaotab kergelt enesevalitsuse, igapäevaselt on ebastabiilse käitumisega. Fakti, et U.R on kergesti ärrituv ja agressiivne olukordades, mis talle ei ole meelepärased, oli tajuda ka asja arutamiseks määratud kohtuistungil, kus .R nud. U esitas korduvalt tingimusi ja oli äärmiselt ärritu Alates detsembrist 2012.a osaleb .R U vangla tööhõives majandusabitöödel. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. U.R ütluste kohaselt ei olnud tal esimene kord seda programmi läbida. Kuigi U.R ise programmi ei rääkinud, oli ta vangla tulemuslikkusest

iseloomustuse kohaselt motiveeritud maandama kuriteopõhiseid, alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske. .R U kindel seisukoht on „ei alkoholile“ ning sellel teemal ta rääkida ei soovi. Programmi Õige Hetk läbimiselt U.R kõrvaldati ebasobiva käitumise tõttu, pui

dupingiõpet samuti ei läbinud.

3.3 - Vabanemise korral kavatseb U.R asuda lühiajaliselt elama oma emale kuuluvasse 1 toalisesse korterisse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esialgu on ema nõus poega majanduslikult toetama. Edaspidi plaanib .R U minna tööle ehitusele Soomes. Väidetavalt on ta sinna saanud tuttava kaudu töökoha, kuid ettevõtte nime ei oska öelda ja tuttava nime ei soovi avaldada. Materjalidest valt on .R 70% ulatuses dis U nähtu töövõimetu. U.R ise lei , et tema tervislik -4 tundi. seisund võimaldab kergemat tööd teha, raskemat tööd 3

Kohtul puudus võimalus kontrollida U.R vabanemisjärgseid elutingimusi puutuvalt võimaliku elu ja töökohaga - Soomes, kuna .R ei soovinud avaldada andmeid, mis U kontrollimist võimaldaksid. Kohus ei ole veendunud, et .R on ise teadlik sellest, kas ja U kuhu on tal võimalik Soome elama ja tööle minna. Ehitustööde tegemine Soomes (või üleüldse töö tegemine) . Samal ajal on .R U on kohtu arvates kaheldav ka U.R tervisliku seisundi tõttu puhul endale tegevuse leidmine oluline, kuna see võib võimaldada alkoholi tarvitamist vähendada ja lisaks pingeid, aga ka kuriteoriske maandada. Tähtis on ka fakt, et

.R on U

suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Kuna varasemad kuriteod on suures osas olnud varavastased, on .R majanduslik kindlustatus U või olemasoleva sissetuleku piires hakkamasaamine oluline uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Vabaduses on .R plaanis uus pere luua. Kuigi .R ema kinnitas vestluses U U

kriminaalhooldajaga, et Marko teel ei ole lapsi, on vangla iseloomustuse kohaselt tal 3 last ja

U.R sõnade kohaselt on lapsed 4 5 aastased. Päritoluperekonda kuuluvad veel lisaks emale -

2 täiskasvanud õde. Oma isa U.R ei tea, ega ole temaga kunagi suhelnud.

4. Kohus, arvestades .R U varasemat elukäiku ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, aga ka .R isikut U vabanemisjärgseid elutingimusi ja , on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole .R U käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on U.R võimeline oma senist eluviisi muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Kuna U.R ist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge, on - vajalik tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eesmärgiks on maksimaalselt maandada U.R-ist lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet (tagamaks ühiskonnas turvalisust) ja aidata kaasa tema paremale resotsialiseerumisele.

5. Kohus peab põhjendatuks kohaldada U.R suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli KarS §

871 lg 3 alusel tähtajaga 1 aasta. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul esialgu piisav selleks, et toetada

U.R reso

tsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.

6. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb täita KarS § 75 lg s 1 sätestatud U.R -

kontrollnõudeid. Lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele, peab kohus põhjendatuks -

määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus U.R-ile mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume. Kuna alkoholi tarvitamine on viinud .R kuritegude toimepanemiseni, on U

lisakohustuse eesmärgiks kuriteoriske maandada, aga ka toetada .R soovi alkoholi U tarvitamisest loobuda.

Muid lisakohustusi ei pea kohus käesoleval ajal põhjendatuks U.R ile määrata. Siinjuures -

võtab kohus arvesse eelkõige U.R tervislikku seisundit. Liialt piiravaks peab kohus prokuröri ettepanekut määrata U.R ile lisakohustus mitte viibida alkoholi müüvates asutustes, - restoranides ja baarides.

7. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s

2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Raina Pärn Kohtunik