3-13-1426/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1426 Haldusasi Helmond OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 26.03.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4435-11 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – Helmond OÜ, volitatud esindaja Monika Meerents Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Helmond OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Helmond OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-1426 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.11.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

3-13-1426 2(7) leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) 26.03.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/4435-11 vähendati Helmond OÜ 2011 augusti sisendkäibemaksu 852 eurot ja 2011 septembri sisendkäibemaksu 760 eurot, määrati 2011 augustikuu eest tasumisele käibemaksu 211 eurot ning nõuti tagasi 2011 augustija septembrikuu käibemaksudeklaratsioonis (KMD) alusetult deklareeritud ja äriühingule tagastatud maksusumma 1388,52 eurot. Kontrollitaval perioodil, august-september 2011, deklareeris Helmond OÜ (alates 05.09.2011 juhatuse liige AP) sisendkäibemaksu kokku summas 4479,87 eurot, mis sisaldas Rema 1000 Viljandi OÜ (15.06.-21.09.2011 juhatuse liige AP) 31.08.2011 ja 20.09.2011 arvete alusel deklareeritud sisendkäibemaksu kokku summas 1612 eurot (36% kogu kontrollitava perioodi sisendkäibemaksust). Maksuhaldur on kontrolli tulemusena asunud seisukohale, et Helmond OÜ-l puudub õigus deklareerida sisendkäibemaksu Rema 1000 Viljandi OÜ arvete alusel, kuna arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud (käibemaksuseaduse (KMS) §

29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 31 lg 1). Maksuhaldur asus seisukohale, et Rema 1000 Viljandi OÜ 31.08.2011 arvel nr 310811 ja 20.09.2011 arvel nr 200913 kajastatud ehitustöid teostas Helmond OÜ-le kuulunud saunamajas AP kui Helmond OÜ esindaja, mitte kui Rema 1000 Viljandi OÜ esindaja. 15.06.2011 oli Rema 1000 Viljandi OÜ maksuvõlg summas 52 345,21 €. Seisuga 28.02.2013 on Rema 1000 Viljandi OÜ maksuvõlg kokku 106 384,53 €. Perioodil juuni 2011 kuni september 2011 ei teostatud Rema 1000 Viljandi OÜ-st töötasu väljamakseid ega makstud juhatuse liikme tasu.

Rema 1000 Viljandi OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank on viimane kanne teostatud 13.06.2013. Rema 1000 Viljandi OÜ juhatuse liige on alates 21.09.2011 Läti Vabariigi kodanik RP. 15.10.2011 kustutati Rema 1000 Viljandi OÜ käibemaksukohustuslaste registrist, kuivõrd ei tegelenud Eestis ettevõtlusega. Perioodil, mil Rema 1000 Viljandi OÜ juhatuse liikmeks oli AP, ei toimunud tasumisele kuuluva käibemaksu tasumist riigieelarvesse. AP ei pöördunud Rema 1000 Viljandi OÜ-s juhatuse liikmeks oleku ajal MTA poole maksuvõla ajatamise taotlusega.

Seega ei nähtu, et AP oleks soovinud tegelikult äriühingus hakata tegelema reaalse ettevõtlusega. Arveid vormistati ja arvetel näidatud käibemaks deklareeriti käibedeklaratsioonides, et anda ostjatele võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, samal ajal jättes ise ettekavatsetult deklaratsioonide alusel tasumisele kuuluva käibemaksu riigieelarvesse tasumata. Rema 1000 Viljandi OÜ andis Helmond OÜ-le 20.09.2011 aktiga üle saunamaja duširuumide seinte plaatimise ja lava ehituse koos leiliruumi seinte soojustamisega ja laudise paigaldusega perioodil 01.-20.09.2011.

AP seletuste kohaselt oli Rema 1000 Viljandi OÜ ja AP isa vahel kokkulepe, et Rema 1000 Viljandi OÜ ehitab välja saunamaja alumise korruse. Seega pidanuks alumine korrus, kus asuvad leiliruum ja duširuum, olema valmis ehitatud 20.09.2009, mil anti väidetavalt üle ka viimased tööd. Helmond OÜ raamatupidamises on arved ja kulut- šekid, mis on väljastatud peale nimetatud kuupäeva ning millel märgitud kaupa on kasutatud sauna ehituseks. Asjaolu, et Helmond OÜ on soetanud materjali tööde jaoks, mis pidanuks dokumentide kohaselt olema Rema 1000 Viljandi OÜ poolt juba valmis ehitatud ja üle antud, kinnitab, et Rema 1000 Viljandi OÜ poolt tegelikkuses mingeid töid saunamaja ehitusel ei teostatud ning arvetel ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel märgitud tööd on teostanud Helmond OÜ ise.

3-13-1426 3(7)

2. Helmond OÜ esitas 29.04.2013 vaide MTA 26.03.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4435-11 peale. 30.05.2013 vaideotsusega nr 6-1/1458 jäeti vaie rahuldamata.

3. 01.07.2013 esitas Helmond OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.03.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/4435-11 tühistamiseks. MTA on eelkõige seadnud kahtluse alla osaliselt 20.09.2011 akti ja arve alusel teostatud tööde, täpsemalt lava ehituse, kuivõrd mõlemas otsuses on MTA viidanud lava ehitamiseks kasutatava materjali soetamisele pärast 20.09.2011. Maksumenetluses ei ole MTA küsinud Helmond OÜ-lt täiendavat teavet maksuotsuses viidatud materjali kasutamise osas. Vaatamata maksumenetluse ebamõistlikult pikale kestvusele (pea poolteist aastat), ei ole MTA järginud maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-s 1 sätestatut ega selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. 31.08.2011 arve nr 310811 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise ebaõigeks lugemise osas on maksuotsus põhjendamata. Maksumenetluse käigus ei ole MTA küsinud Helmond OÜ-lt kordagi täiendavat teavet seoses 31.08.2011 arve nr 310811 tasumisega. MTA ei ole maksuotsuses ega vaideotsuses esile toonud ühtegi sisulist asjaolu, mis seaks kahtluse alla 31.08.2011 akti ja arve alusel tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt. Nimetatud akti ja arve alusel teostatud tööd ei hõlma ega sisalda mingilgi moel materjale, mille hilisemale soetamisele tuginedes on MTA peaasjalikult tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt kahtluse alla seadnud. Maksuotsuse koostamisel on MTA jätnud arvestamata ning tähelepanuta Rema 1000 Viljandi OÜ nimel reaalselt töid teostanud juhatuse liikme AP seletuse seoses tööde teostamisega. Ainuüksi töid teostanud juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu või töötasu mittemaksmine ei muuda olematuks tööde reaalset teostamist, kusjuures MTA on vaatluse käigus veendunud, et kõik tööd on reaalselt teostatud.

4. 29.11.2013 kaebuse täienduses selgitatakse, et Helmond OÜ saunamaja renoveerimistöid alustati 2011 septembris ning tööd kestsid kuni jaanuarini 2012, mille järgselt väljastati hoonele ka kasutusluba. Rema 1000 Viljandi OÜ lõpetas kokkuleppelises mahus tööd 2011 septembrikuu lõpus. Pärast augustis 2011 sõlmitud kokkuleppe täitmist ja tööde lõpetamist Rema 1000 Viljandi OÜ poolt jätkas saunamaja ehitustöödega kolmas isik. Kuivõrd tööd jätkusid ka peale Rema 1000 Viljandi OÜ poolt tööde lõpetamist, ei ole asjakohased maksuotsuses esitatud järeldused, mille kohaselt on maksuhaldur seadnud tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt kahtluse alla muu hulgas põhjusel, et ehitusmaterjale on soetatud ka pärast 20.09.2011.

5. MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Helmond OÜ raamatupidamises oli kontrollitaval perioodil kaks Rema 1000 Viljandi OÜ arvet: 31.08.2011 arve nr 310811 ja 20.09.2011 arve nr 200913. Kontrollimise käigus on tõendatud, et Helmond OÜ ei soetanud kontrollitaval perioodil sauna ehitusteenust Rema 1000 Viljandi OÜ-lt, vaid Rema 1000 Viljandi OÜ 31.08.2011 ja 20.09.2011 arvetel kajastatud tööd teostas Helmond OÜ ise. Seega puudus Helmond OÜ-l kontrollitaval perioodil KMS §

31 lg 1 alusel Rema 1000 Viljandi OÜ rekvisiitidega vormistatud arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu summana arvestamiseks õigus. AP on Helmond OÜ juhatuse liikmena andnud maksuhaldurile seletuse 18.11.2011 ja Rema 1000 Viljandi OÜ endise juhatuse liikmena 04.01.2012. AP (Helmond OÜ juhatuse liikmena) kinnitas, et üks arve tasuti sularahas ja teine ülekandega. Pangakonto väljavõtted ei kinnita pangaülekandega tasumist. AP (Rema 1000 Viljandi OÜ endise juhatuse liikmena) selgitas, et Rema 1000 Viljandi OÜ arveldas üksnes sularahas ja üks arve on tasumata. On kummastav, et AP, olles kontrollitaval perioodil mõlema tehingupoole esindaja, mäletab tasumist erinevalt.

3-13-1426 4(7) AP selgitustest saab järeldada, justkui isik tegi Rema 1000 Viljandi OÜ juhatuse liikmena tööd pea 24 tundi päevas ja seda kõike tasuta, sest palka ei makstud. Maksuhaldur on kaebajalt küsinud konkreetselt sauna ehituse kohta, millal sauna ehitust teostati – algus ja lõpp. Kaebaja sellele küsimusele konkreetselt ei vastanud, vaid räägib saunamaja ehituse kohta üldiselt, kuid samas kinnitab, et on juba varasemalt maksumenetluses sellele vastanud. Asjaolu, et kaebaja on soetanud materjale tööde jaoks, mis pidanuks dokumentide kohaselt juba valmis olema, kinnitab, et töid ei teostanud Rema 1000 Viljandi OÜ. Maksuhaldur on järginud MKS §-s 11 sätestatud uurimisprintsiipi. Maksuotsuse koostamisel lähtuti KMS-s sätestatud nõuetest, Helmond OÜ raamatupidamises kajastatud dokumentidest, tehingute tegelikust sisust ning hinnati järelduste tegemisel kontrolli käigus kogutud materjale kogumis. MTA 26.03.2013 maksuotsus nr 12.2-3/4435-11 on seaduslik.

6. MTA 27.12.2013 vastuses kaebuse täiendusele märgitakse, et kui töödega alustati alles septembris 2011, siis ei saanud 31.08.2011 vastu võtta saunamaja põrandate valu plaatimise, seinte lihvimise ja lakkimise ning lae ehituse töid perioodil 01.-31.08.2011. Eeltoodu näitab, et kaebaja ise ka ei tea, millal saunamajas ehitustöid täpselt teostati, mis kinnitab veelgi maksuhalduri seisukohta, et kaebaja on Rema 1000 Viljandi OÜ arvetel kajastatud tööd ise teinud.

7. Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja etteheited maksuhalduri poolt uurimispõhimõtte ja ärakuulamise põhimõtte rikkumise osas ei ole põhjendatud. Kaebajal oli maksumenetluses piisavalt täpselt teada, mille kohta tuleb tal võimalik arvamus või vastuväited esitada ning tal oli olemas võimalus esitada maksumenetluses asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid tõendeid ja andmeid. Kaebaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses nimetanud, millised tõendid ja/või millise asjaolu kohta on maksuhaldur jätnud kogumata.

Samuti ei ole kaebaja lisanud kaebusele tõendeid, mis kinnitaksid uurimispõhimõtte rikkumist. AP andis maksumenetluses 18.11.2011 ja 04.01.2012 vastuolulisi selgitusi Rema 1000 Viljandi OÜ poolt arvlemise toimumise kohta: kui äriühing arvles üksnes sularahaarvetega ning äriühingu pangakontosid ei kasutatud (kusjuures juhatuse liige väidetavalt ei teadnudki, kas ja kus pangas äriühingu kontod olid), jääb arusaamatuks äriühingu poolt arve esitamine pangaülekandega tasumiseks. Kui äriühing on väidetavalt tööd teostanud ning need üle andnud, jääb arusaamatuks, millistel põhjustel ei ole Rema 1000 Viljandi OÜ nõudnud tasumata arve maksmist.

Taoline käitumine ei ole iseloomulik tavapäraselt toimiva äriühingu majandustegevuses. Tavapäraseks ei saa lugeda ka olukorda, kus isik teeb kaks kuud tööd tasuta. Toodud vastuolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et AP poolt antud seletused ei kajasta tehingu tegelikke asjaolusid. Maksuhalduri hinnang AP seletustele ei ole hinnanguline ega üldistav, vaid tugineb maksumenetluses tuvastatud faktilistele asjaoludele. Asjas ei ole vaidluse all AP poolt vaidlusaluste tööde tegemine, vaid AP poolt tööde teostamine Rema 1000 Viljandi OÜ esindajana.

Maksuhaldur on jõudnud maksumenetluses seisukohale, et AP teostas tööd kaebaja esindajana. Täiendavaid tõendeid kaebaja oma väidete kinnitamiseks maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ei ole. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Rema 1000 Viljandi OÜ ei saanud vaidlusaluseid töid teostada ning seetõttu on maksuotsuses käsitletud arvete näol tegemist fiktiivsete arvetega, mille alusel ei ole õigust käibemaksu maha arvata. Kuigi kaebaja on maksumenetluses ja kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et vaidlusalused ehitustööd teostati augustis ja septembris 2011, on kaebaja 29.11.2013 kaebuse täpsustuses selgitanud, et kaebajale kuuluvas saunamajas alustati renoveerimistöödega 2011. aasta septembris ning need ehitustööd kestsid kuni 2012. aasta jaanuarini.

Hinnates eeltoodut tekib põhjendatud kahtlus, et vaidlusalused arved ei

3-13-1426 5(7) kajasta tegelikke tehinguid. Täiendavaid tõendeid tehingute toimumise kohta kaebaja esitanud ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Helmond OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus. Halduskohus on ebaõigesti nõustunud MTA-ga ning asunud seisukohale, et maksuotsuses kirjeldatud vaidlusaluseid töid ei teostanud AP mitte Rema 1000 Viljandi OÜ, vaid kaebaja esindajana. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ja arvestamata kaebaja 29.11.2013 seisukohas ülekorratu, mille kohaselt andis maksumenetluse käigus AP Rema 1000 Viljandi OÜ endise juhatuse liikmena selgitusi selle kohta, et kokkulepe ehitustööde osaliseks teostamiseks Rema 1000 Viljandi OÜ poolt sõlmiti 2011 augustis AP ja Helmond OÜ tollase juhatuse liikme AP vahel. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kokkuleppeliste tööde teostamisega alustas Rema 1000 Viljandi OÜ augustis 2011 (29.11.2013 seisukohas on ekslikult märgitud tööde alustamise ajaks september 2011). Ainuüksi asjaolu, et 2011 septembris sai AP ka kaebaja juhatuse liikmeks, ei välista, et ta Rema 1000 Viljandi OÜ esindajana jätkas varasemate kokkulepete täitmist ning teostas Rema 1000 Viljandi OÜ esindajana lõpuni kokkulepitud mahus saunamaja ehitustööd. Samuti ei lükka tööde teostamist Rema 1000 Viljandi OÜ poolt ümber asjaolud, et Rema 1000 Viljandi OÜ-l töötajaid ei olnud, st tööd teostas juhataja ning äriühing pangakontosid ei kasutanud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et pärast augustis 2011 sõlmitud kokkuleppe täitmist ja tööde lõpetamist septembris 2011 Rema 1000 Viljandi OÜ poolt, jätkas saunamaja ehitustöödega kolmas isik. Seetõttu ei ole asjakohased maksuotsuses esitatud järeldused, et Rema 1000 Viljandi OÜ töid ei teostanud, sest ehitusmaterjale on soetatud ka pärast 20.09.2011. Maksuega vaideotsuses ei ole maksuhaldur esile toonud ühtegi sisulist asjaolu, mis seaks kahtluse alla 31.08.2011 akti ja arve alusel tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt.

9. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 otsus muutmata. MTA jääb kõigi halduskohtule 19.08.2013 ja 27.12.2013 vastustes toodud seisukohtade juurde. Halduskohus ei pidanud eraldi lahkama Helmond OÜ kaebuse täienduses toodud seisukohti, sest Helmond OÜ on apellatsioonkaebuses märkinud, et 29.11.2013 seisukohtades kordas üle juba varasemalt kaebuses toodud seisukohad. Samas on halduskohus Helmond OÜ 29.11.2013 kaebuse täienduses toodud seisukohti kohtuotsuses puudutanud (kohtuotsuse lk 6). Maksuotsuse p-s 2 on maksuhaldur toonud välja põhjendused, miks ta jõudis järeldusele, et Helmond OÜ ei soetanud sauna ehitusteenust Rema 1000 Viljandi OÜ-lt. Halduskohus on Helmond OÜ seisukohta hinnanud kohtuotsuse lk-del 5 ja 6 ning jõudnud järeldusele, et vaidlustatud arved ei kajasta tegelikke tehinguid. Maksuhaldur on Helmond OÜ-lt maksumenetluses küsinud konkreetselt sauna ehituse kohta, millal sauna ehitust teostati. AP on 18.11.2011 antud seletuses loetlenud tööd, mida tehti augustis, ja tööd, mida tehti septembris. Helmond OÜ on maksuhaldurile kinnitanud, et materjali sauna ehituseks muretses Helmond OÜ ise. Kuna nn tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid olid sõlmitud 31.08.2011 ja 20.09.2011, siis pidid aktides loetletud tööd selleks ajaks valmis olema. Helmond OÜ raamatupidamises on arveid ja kulutšekke, mis on väljastatud peale eeltoodud kuupäevi ja ostetud tooted on otseselt seotud sauna ehitusega. MTA leiab, et nimetatud asjaolu, et Helmond OÜ soetas materjale tööde jaoks, mis pidanuks dokumentide kohaselt valmis olema, kinnitab, et töid ei teostanud Rema 1000 Viljandi OÜ, vaid Helmond OÜ ise ning seetõttu ei ole maksuhalduri sellekohased järeldused asjakohatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-1426 6(7)

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

11. Halduskohus on põhjendatult nõustunud maksuhalduriga, et vaidlusaluseid töid ei teostanud AP Rema 1000 Viljandi OÜ juhatuse liikmena, vaid Helmond OÜ esindajana. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et Helmond OÜ-le kuuluva saunamaja I korruse ehitustööd pidid 31.08.2011 ja 20.09.2011 vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt olema valmis vastavalt 31.08.2011 ja 20.09.2011. Samas esineb maksumenetluses tõendeid, mis seavad kahtluse alla 31.08.2011 ja 20.09.2011 üleandmise-vastuvõtmise aktides loetletud tööde teostamise nimetatud kuupäevadeks. Nimelt on Helmond OÜ raamatupidamises kajastatud arveid ja kuludokumente seonduvalt ehitusmaterjali soetamisega, mis viitavad sauna ehitusele ka peale 20.09.2011. Nii on Pritetson OÜ väljastanud Helmond OÜ-le 21.09.2011 arvemüügitšeki nr 213 summas 266,56 eurot, arvel on kaubaks märgitud lepp B koguses 313,6 (tl 71); 28.09.2011 arve-müügitšeki nr 214 summas 175,80 eurot, arvel on kaubaks märgitud puitmaterjal, 6 met. lavakandurit, 4 lavakaitset, nagi (tl 71). Vaidlustatud maksuotsuses on ka viidatud Rautakesko AS poolt Helmond OÜ-le 26.09.2011 väljastatud arvele (tšekile) summas 17,64 eurot, millel kaubaks saunalakk 2,7 l ja pintsel (tl 9 pöördel). MTA on viimatinimetatud arve (tšeki) esitanud ka kohtule, kuid selle arve kuupäeva ei ole koopialt selgelt näha (tl 72). Arvestades, et menetlusosaliste vahel ei ole selles osas vaidlust, nimetatud arve koopial on AP allkiri, arvelt on nähtav kauba nimetus ja summa, mis langevad kokku maksuotsuses viidatuga, loeb kohus tõendatuks, et Rautakesko AS poolt on Helmond OÜ-le 26.09.2011 väljastatud arve (tšekk) summas 17,64 eurot, millel kaubaks saunalakk 2,7 l ja pintsel. Kuigi kaebaja on märkinud, et saunamaja ehitustööd jätkusid ka peale 20.09.2011, oli tegemist saunamaja II korruse ehitusega (28.12.2011 koostatud vaatluse protokoll, tl 73), kus ei asu sauna ning puudus vajadus kasutada sauna ehitusega seotud ehitusmaterjale (nt lavakandurid, lepp, lavakaitsed, saunalakk). Seetõttu on asjakohased maksuhalduri järeldused seonduvalt saunaehitusega seostatava ehitusmaterjali soetamisega peale 20.09.2011.

12. MTA on vaideotsuses õigesti märkinud, et tehingu reaalsena esitlemiseks on Helmond OÜ esitanud maksuhaldurile versioone tehingu toimumise asjaolude kohta, andnud suulist ja kirjalikku teavet, mis aga vastuolude tõttu muude kogutud tõenditega ei ole usaldusväärsed ega kinnita tehingute toimumist (p 10). Ringkonnakohtu hinnangul seab teenuse osutamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt perioodil 01.08-20.09.2011 kahtluse alla ka asjaolu, et Helmond OÜ kassa väljamineku orderi nr v-19 kohaselt anti 20.09.2011 AP-ile 4650 € Rema 1000 Viljandi OÜ arve nr 200913 alusel (tl 61), kuid Rema 1000 Viljandi OÜ poolt Helmond OÜ-le 20.09.2011 väljastatud arve nr 200913 kohaselt tuli tasuda sauna maja duši ja lava ehituse eest koos seinte soojustamisega 4560 € (tl 56). Järelikult ei lange Helmond OÜ 20.09.2011 kassa väljamineku orderi nr v-19 summa kokku sellel viidatud arvel nr 200913 märgitud summaga.

13. Eeldades kaebaja väite õigsust, et arveldati sularahas, siis nii suure summaga sularahas arveldamisel on väheusutav, et selline eksimus on pelgalt vormiviga. Järelikult ei ole tõendatud, et arve nr 200913 eest on tasutud sularahas. Helmond OÜ ei ole tõendeid esitanud ka selle kohta, et arve oleks tasutud ülekandega. Helmond OÜ väite usaldusväärsuse arve nr 200913 tasumisest seab kahtluse alla veel asjaolu, et maksumenetluses on AP andnud arvete tasumise osas vastuolulisi seletusi. 18.11.2011 seletuste protokollis märkis AP, et „oli 2 arvet, üks on sularaha arve, teine ülekande“ (tl 38), kuid 04.01.2012 suuliste seletuste protokollis on AP andnud vastuseks küsimusele, kas osutatud tööde eest on tasutud, „jah, on tasutud Helmond OÜ-le üks arve, teine on minu teada tasumata“ (tl 53). Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril põhjendatult tekkinud kahtlus, et tegelikkuses Rema 1000 Viljandi OÜ poolt töid saunamaja ehitusel ei teostatud ning arvetel ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel märgitud tööd on

3-13-1426 7(7) teostanud Helmond OÜ ise. Kuigi AP oli Helmond OÜ juhatuse liige alates 05.09.2011, siis ka juhul, kui ta teostas ehitustöid augustis 2011, on MTA õigesti märkinud, et AP teostas töid Helmond OÜ esindajana. Nimelt on 31.08.2011, mil AP ei olnud veel Helmond OÜ juhatuse liige, üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud Helmond OÜ esindajana AP (tl 55).

14. Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta Helmond OÜ väidet, et ehitustööde osaliseks teostamiseks Rema 1000 Viljandi OÜ poolt sõlmiti 2011 augustis suuline kokkulepe AP ja Helmond OÜ tollase juhatuse liikme AP vahel. Halduskohus on käsitlenud kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kuivõrd vaidlusaluseks küsimuseks ei ole AP poolt tööde teostamine, vaid tööde teostamine Rema 1000 Viljandi OÜ esindajana, siis puudus halduskohtul vajadus täpsemalt asuda käsitlema väidetava suulise kokkuleppe olemasolu. Samuti on halduskohus piisavalt analüüsinud väidetavate ehitustööde teostamist perioodil 01.08.-20.09.2011 ega ole oma otsust rajanud üksnes väitele, et tööde teostamise AP poolt Rema 1000 Viljandi OÜ esindajana välistaks ainuüksi asjaolu, et AP oli tööde teostamise ajal ka Helmond OÜ juhatuse liige. Tegemist on ühe asjaoluga, mis vähendab Helmond OÜ väidete ja esitatud tõendite usaldusväärsust. Selline kokkulangevus seab kahtluse alla tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ esindajana.

15. Helmond OÜ on seisukohal, et tööde teostamist Rema 1000 Viljandi OÜ poolt ei lükka ümber asjaolud, et Rema 1000 Viljandi OÜ-l töötajaid ei olnud, st tööd teostas juhataja ning äriühing pangakontosid ei kasutanud. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur märkinud, et on üsna tavatu, et üks äriühing arveldaks sellistes suurtes summades (4 kuu käive on kokku

429 664,09 eurot) ainult sularahaga ning see viitab reaalsele majandustegevuse puudumisele. Lisaks on maksuhaldur leidnud, et AP juhatuse liikmeks oleku ajal ei teostatud Rema 1000 Viljandi OÜ-st kellelegi töötasu väljamakseid (tl 10). Nimetatud asjaolud annavad aluse kahelda, kas Rema 1000 Viljandi OÜ-l reaalne majandustegevus tegelikkuses eksisteeris, mistõttu on põhjendatud ka kahelda tööde osutamises teisele äriühingule. Helmond OÜ ei ole esitanud piisavaid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid Rema 1000 Viljandi OÜ poolt talle teenuse osutamisest perioodil 01.08.-20.09.2011, mistõttu on maksuotsusega õiguspäraselt vähendatud augusti ja septembri 2011 sisendkäibemaksu.

16. Ekslik on Helmond OÜ väide, et maksuega vaideotsuses ei ole maksuhaldur esile toonud ühtegi sisulist asjaolu, mis seaks kahtluse alla 31.08.2011 akti ja arve alusel tööde teostamise Rema 1000 Viljandi OÜ poolt. Vastavad põhjendused on esitatud maksuotsuse p-s 2 ning vaideotsuse punktides 12-17.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning HKMS § 108 lg 1 alusel Helmond OÜ menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets