3-13-1405/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1405 Otsuse kuupäev 09.oktoober 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Xxxxxx Xxxxxxa kaebus Maksuja Tolliameti 12.04.2013. a otsuse nr 13-1/1563

tühistamiseks ja maksuvõla kustutamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Xxxxxx Xxxxxx, esindaja advokaat Anne Vissak Vastustaja – Maksuja Tolliamet Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Määrata advokaat Anne Vissakule käesolevas haldusajas Xxxxxx Xxxxxxale riigi õigusabi osutamise eest riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga 1180,80 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 07.november 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Xxxxxx Xxxxxx oli ajavahemikul 10.10.2000-31.12.2009 registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. 15.01.2013 esitas x. Xxxxxx Maksuja Tolliametile (MTA) taotluse tema nimel oleva maksuvõla kustutamiseks selle sissenõudmise lootusetuse tõttu.

2. MTA jättis 12.04.2013 otsusega nr 13-1/1563 x. Xxxxxxa taotluse rahuldamata. MTA leidis, et kuigi taotleja majanduslik seisund ei võimalda maksuvõla 3850,04 euro kohest tasumist, kuulub talle kinnisasi, mille jagamisel oleks võimalik tasuda maksuvõlg vähemalt osaliselt. Lisaks on taotlejal võimalik müüa kinnisasjal kasvava metsa raieõigust ning müügitulu arvelt maksuvõlga tasuda. Ei ole välistatud ka taotleja majandusliku seisundi paranemine, kuna taotleja töötab.

3. 28.06.2013 esitas x.Xxxxxx halduskohtusse kaebuse MTA 12.04.2013 otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohus lõpetas 27.08.2013 määrusega asjas menetluse HKMS §

152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ja kohus tähtaega ei ennistanud. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 04.04.2014 määrusega kaebaja määruskaebuse ning ennistas kaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohus saatis asja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule.

Kaebuse põhjendused

4. x.Xxxxxx palub kaebuse nõuete hilisemas täpsustuses tühistada Maksuja Tolliameti 12.04.2013 otsus nr 13-1/1563, ja kohustada MTA rahuldama tema taotlus maksuvõla kustutamiseks või juhul kui halduskohus ei pea seda võimalikuks, alternatiivselt kohustada vastustajat taotluse uueks läbivaatamiseks.

5. Kaebaja selgitab, et ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuna arvele võtmata ei oleks ta tööd saanud. Alates 2003 aastast tekkisid maksude tasumisel raskused, kuna tööd ei jätkunud. Samuti puudusid teadmised vajadusest FIE nimekirjast kustutamiseks. FIE nimekirjast kustutati ta 31.12.2009.a. Maksuvõla kustutamiseks sõlmis ta OÜ-ga Koivakannu rendilepingu, millega andis põllumaa suurusega 9,03 ha 40 aastaks rendile. Lepinguga nõustus rentnik tasuma rendileandja võlgnevused 40 aasta maarendi ulatuses kohtutäiturile ja Valga Maksuametile summas kokku 9777 eurot. Detsembris 2012 tasus x.Xxxxxx kohtutäiturile 7594,30 eurot ja MTA-le 2192,02 eurot. 08.01.2013 koostatud saldoteatise järgi oli tema intressivõlgnevus 4156,21 eurot ja arvestuslik intress 693,80 eurot.

6. Kaebaja leiab, et vaidlustatud MTA 12.04.2013 otsus nr 13-1/1563, millega jäeti kaebaja taotlus maksuvõla kustutamiseks rahuldamata, on põhjendamatu, kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustus on ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes. Kaebaja igakuine töötasu on netosummas 192-237 eurot. 2013 jaanuarikuu seisuga ei saanud pere ei sotsiaaltoetust ega hooldajatoetust, perioodil jaanuar 2013 kuni 19.06.2013 ei saanud pere ka toimetulekutoetust. Riiklikeks toetusteks on peretoetused summas 115,08 eurot. Kaebaja leiab, et tema pere majanduslik seis on sedavõrd halb, et tal ei ole võimalik intressivõlga tasuda.

Maksuhalduri soovitus kinnistu jagamiseks osadeks ei ole põhjendatud. Enamus kinnistust on antud 40 aastaks rendile. 1-2 hektarilise metsamaa eraldamine ja müük on perspektiivitu. Perele uue eluaseme muretsemine ääremaadel ei ole lihtne, olemasoleva kinnistu müümise korral jäävad eluasemeta kogu pere, kaasaarvatud alaealised lapsed. Pole võimalik müüa ka metsa raieõigust, kuna tegemist on võsaga, mida kasutatakse kütmiseks. Maksuhalduri seisukoht, et x.Xxxxxxa majanduslik olukord võib paraneda, on oletuslik.

7. Kaebaja leiab, et maksuvõla tasumise korral maksuotsuses näidatud toimingute tulemusena jäävad kaebaja, tema kolm alaealist last ja töötu abikaasa elukohata, langeb ära võimalus hankida kütet ja toitu köögiviljamaalt. Sellise olukorra tekitamine ei ole avaliku halduse printsiipidega kooskõlas. Kaebaja on olukorras, mida käsitleb maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3, ehk olukorras, kus kaebaja maksuvõla sissenõudmine on lootusetu.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhalduri 12.04.2013 otsus on õiguspärane, sellele eelnes kõikide asjaolude igakülgne hindamine ja lõppastmes õiguspärase kaalutlusotsuse langetamine, arvestades haldusõiguse üldpõhimõtteid. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid põhjendusi ega tõendeid, millest tulenevalt oleks tekkinud alus ja põhjus õiguspärase haldusakti tühistamiseks.

9. Vaidlusaluses asjas ei ole vastustaja hinnangul maksuhaldur kaebajat kohelnud ebavõrdselt mitte ühegi maksumaksjaga võrreldes. Maksuvõla kustutamine on äärmiselt erandlik meede, sest kergelt võib tekkida vastuolu ühetaolise maksustamise põhimõttega. Samas ei muuda asjaolu, et maksu tasumine on kaebuse esitaja jaoks raske, maksu sissenõudmist lootusetuks.

10. Maksuhaldur hindas otsuse tegemisel kaebaja majanduslikku seisundit kajastavaid andmeid: sissetulekut, tema pikaajalist tegelemist FIE-na, talle kuuluvat registervara kinnistu näol ja sellest tulenevat võimalust nimetatud vara realiseerida. Nende asjaolude hindamisel jõudis maksuhaldur seisukohale, et x. Xxxxxxa maksuvõla sissenõudmist ei saa pidada lootusetuks, samuti ei sea maksuvõla sissenõudmine ohtu tema ega tema ülalpeetavate eksistentsi. Kuivõrd kaebuse esitaja deklareeris FIE-na registreeritud olemise perioodil ettevõtlusest saadavat tulu, pidi ta olema teadlik ka maksuvõla olemasolust. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on esitanud 31.03.2010 tagastustaotluse, mis jäeti vabade vahendite puudumise tõttu rahuldamata. Seega ei saanud vähemalt 22.04.2010 seisuga kaebajale olla teadmata maksuvõla olemasolu. Seda teades oleks maksukohustuslasel olnud võimalik välja selgitada oma kohustuste suurus, võimalused nende täitmiseks ja täiendava intressikohutuste kumuleerimise vältimiseks.

11. Olukord, kus maksukohustuslasel tegelikult on vara, mille arvelt oleks võimalik oma maksukohustused katta, ei saa olla aluseks tema kohutustest vabastamiseks. Vastustaja hinnangul ei saaks erinevalt praegusest olukorrast (taotlus maksuvõla kustutamiseks jäeti rahuldamata) just kirjeldatud juhul (maksuvõlg kustutatakse hoolimata isikul vara olemasolust) rääkida võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisest.

Kohtu põhjendused

12. Vaidluse all on küsimus maksuvõla kustutamises, kaebaja on esitanud maksuhaldurile taotluse maksuvõla kustutamiseks sissenõudmise lootusetuse tõttu, maksuhaldur on jätnud taotluse rahuldamata. Seega on vaidluse all küsimus, kas maksuhaldur teostas kaebajale keelduva otsuse tegemisel talle antud kaalutlusõigust õiguspäraselt, kas arvestas otsustuse tegemisel kõiki olulisi asjaolusid. Vaidluse all ei ole maksuvõla kujunemine ega ka küsimus kaebaja maksuvõlast teadasaamisest.

13. Õiguse maksuhaldurile maksuvõla kustutamiseks sissenõudmise lootusetuse tõttu annab maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3. Selle sätte kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Antud asjas on kaebaja taotluse esitanud maksuvõla sissenõudmise lootusetuse tõttu. Rahandusministri poolt 02.05.2002 vastu võetud määruse nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra“ § 5 lg 2 näeb ette, et maksuvõla kustutamise taotluses tuleb esitada põhjendus, miks isik ei ole suuteline võlga tasuma, kõik andmed taotleja omandis ning vailduses oleva vara, samuti taotleja varaliste kohustuste ja õiguste kohta ning tõendada, et maksuvõla täieliku tasumise korral ei ole isik suuteline ennast ega ülalpeetavaid üleval pidama ning võib sattuda suurtesse majanduslikesse raskustesse.

14. Kaebaja esitas maksuhaldurile maksuvõla kustutamise taotluse 15.01.2013.a põhjendusega, et sissenõudmine on lootusetu. Taotluse põhjenduste kohaselt ei oleks ta maksuvõla täieliku tasumise korral suuteline alaealisi lapsi ja elukaaslast ülal pidama, mistõttu on maksuvõla tasumine lootusetu. Samal seisukohal on kaebaja ka kohtumenetluses. Kaebaja märgib, et maksuotsuses näidatud toimingute tulemusena tekib olukord, kus tema kolm alaealist last ja töötu abikaasa jäävad elukohata ning langeb ära võimalus hankida kütet ja toitu köögiviljamaalt.

15. Kaebaja maksuvõlaks, mille kustutamist kaebaja taotles, oli 04.04.2013 seisuga 4850,04 eurot, millest 13,97 eurot moodustas 2013 maamaksuvõlg ja 4836,07 eurot intressivõlg. Sisuliselt on seega tegemist tasumata intressiga. Kaebuses märkis kaebaja, et ta kaebuse esitamisel täpset võlgnevuse seisu ei tea, kohtuistungil märkis kaebaja, et tema võlg on hetkel 4156 eurot.

16. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et vastustaja keeldumine kaebaja maksuvõla kustutamiseks on õiguspärane, vastustaja on otsustuse tegemisel arvestanud nii kaebaja enda poolt esitatud tõendeid kui kogunud juurde ise tõendeid, milleks annab MKS §

114 lg 3 maksuhaldurile õiguse. Maksuhaldur on kogutud tõendeid põhjalikult hinnanud ja langetanud otsuse igakülgse analüüsi tulemusena, arvestatud on kaebaja ja tema pere sissetulekut, kaebajale kuuluvat vara ja tema eelnevat tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana.

17. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuvõla kustutamine on erandlik meede ja selle kasutamine saab toimuda vaid äärmisel vajadusel. Kergekäeliselt kellegi maksuvõla kustutamine võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhjendatud on ka seisukoht, et ainult maksu tasumisega raskustes olek ei muuda maksu sissenõudmist koheselt lootusetuks.

Maksuvõla sissenõudmise lootusetusele räägib vastu juba asjaolu, et kaebaja on asunud kohtumenetluse ajal võlga tasuma. Nimelt selgus kohtumenetluse käigus, et kaebaja on esitanud Tartu Maakohtule vaidlusaluse võla osas algatatud täitemenetluse peatamiseks 30.01.2014 avalduse (asi nr 2-14-4591) kuni käesolevas haldusasjas lahendi jõustumiseni. 28.05.2014 on aga kohtumenetlus asjas nr 2-14-4591 lõpetatud, kuna kohus kinnitas Xxxxxx Xxxxxxa ja kohtutäitur T. Peedosaare vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi kohaselt R. Xxxxxx loobus täitemenetluse peatamise taotlusest ja oli nõus asendama täitemenetluse peatamise täitemenetluse ajatamisega. x. Xxxxxx oli nõus sissenõutavate summade katteks alates kompromissi allkirjastamist igakuiselt tasuma kokku 20 eurot puudutatud isiku kasuks kuni haldusasjas nr 3-13-1405 lahendi jõustumiseni. Koos täiturile tasutava tasuga võttis kaebaja kohustuse tasuda igakuiselt kohtutäituri arvele 24 eurot.

18. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur leidnud, et kuna taotleja on töövõimeline ning ta on varasemalt tegutsenud ettevõtjana, ei ole välistatud tema majandusliku seisundi paranemine tulevikus. Antud juhul on selline hinnang osutunud ka õigeks. Kaebaja on ise esitanud kohtutäiturile avalduse, milles pidas võimalikuks tasuda igakuiselt 20 eurot võlgade katteks, seega saab järeldada, et kaebaja majanduslik seisund on paranenud või on kaebaja hinnang oma senisele maksevõimelisusele olnud ebaõige. Kuna kaebaja on leidnud rahalisi vahendeid maksuvõla tasumiseks ilma et kaebaja oleks pidanud kinnisvara või mingit muud vara müüma, siis ei anna kohus ka hinnangut kaebaja väidetele, et kinnisvara müügi korral jääks tema pere ilma elukohast ja köögiviljamaast. Taheva Vallavalitsuse 19.06.2013 tõendi kohaselt ei ole x.Xxxxxx vallalt toimetulekutoetust 2013 aastal saanud, millest saab järeldada, et kas pere sissetulek ei võimaldanud toimetulekutoetust taotleda või ei peetud selle taotlemist vajalikuks.

19. Täituriga kompromissi sõlmimine antud juhul tähendab sisuliselt maksuvõla tasumise ajatamist. Samas ei ole kaebaja maksuhaldurile maksuvõla ajatamiseks varasemalt taotlust esitanud, kuigi MKS § 11 annab selleks õiguse ja võimaluse. Kaebaja maksuvõlg on kujunenud pika aja jooksul. Maksuotsuse järgi koosneb maksuvõlg 01.10.2003 kuni 01.04.2013 tasumisele kuulunud maksetelt arvestatud intressidest. Kaebaja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit ega arvestatavat põhjendust, mis näitaks, et kaebaja on püüdnud varasemalt või peale intressivõlast teada saamist otsima vahendeid ja võimalusi selle tasumiseks või vähendamiseks. Kaebaja on põhivõla tasumise eesmärgil sõlminud 15.11.2012 OÜ-ga Koivakannu maarendilepingu, mille järgi rentnik (OÜ Koivakannu) nõustus tasuma 40 aasta maarendi ulatuses rendileandja võlgnevused kohtutäiturile ja maksuametile kokku summas 9777 eurot (tlk.14). Intressivõlga nimetatud kokkulepe ei hõlmanud, kuigi kaebajal pidi ka intressivõlg teada olema.

20. Arvestades eeltoodut jätab kohus x.Xxxxxxa kaebuse MTA 12.04.2013 otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kuna kohus jätab haldusakti tühistamise nõude rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja taotluse vastustaja kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud

21. Tartu Maakohtu 3.juuni 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-22609 anti Xxxxxx Xxxxxxale riigiõigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. x.Xxxxxx taotles riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 kohaselt jätkub isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi andmist. Seega jätkas kaebajale haldusmenetluses määratud riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi andmist kaebajale ka halduskohtumenetluses. x.Xxxxxxa esindab advokaat Anne Vissak.

RÕS § 23 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

22. Advokaat A.Vissak on esitanud taotluse Xxxxxx Xxxxxxale osutatud õigusabi teenuse eest riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Taotluse kohaselt kulus advokaadil kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisele perioodil 16.06.2013 kuni 09.09.2014 (materjalidega tutvumine, päringute koostamine, kaebuse koostamine, määruskaebuse koostamine, tõendite kogumine, kohtuistungiks ettevalmistamine) kokku 16 tundi ning kohtulikus menetluses osalemisele (kohtuistung) 2,5 tundi, kokku 18,5 tundi. Riigi õigusabi tasuks on arvestatud 984,00 eurot, millele lisandub käibemaks 196,80 eurot, kokku seega 1180,80 eurot.

23. Kohus leiab, et advokaat A.Vissaku taotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele, tegemist on mõistliku ajakuluga. OÜ Advokaadibüroo Sirje Must on käibemaksukohustuslane. Advokaat Anne Vissakule tuleb määrata riigi õigusabi tasuks koos käibemaksuga 1180,80 eurot.

RÕS § 30 kohaselt rahastatakse riigi õigusabi osutamist riigieelarvest. RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik