3-14-50818/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50818 Otsuse kuupäev 9. oktoober 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Vladimir Beljakovi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Asja läbivaatamine lihtmenetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja – Vladimir Beljakov Vastustaja – Tallinna Vangla 1. Jätta Vladimir Beljakovi kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. november 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Vladimir Beljakov saabus 21. veebruaril 2014 Soome Vabariigist Tallinna Vanglasse. 25. veebruaril 2014 toimus kinnipeetavaga kaasas olnud asjade läbiotsimine, mille käigus võeti V. Beljakovilt ära 54 muna, 2 kg jahu ja 2 pakki riisi. Esemete äravõtmise kohta koostati akt. V. Beljakov esitas 11. märtsil 2014 vaide 25. veebruaril 2014 toimingu peale, taotledes ettekirjutuse tegemist toiduainete tagastamiseks. Tallinna Vangla 16. aprilli 2014 vaideotsusega nr 5-15/14/7295- 2 jäeti V. Beljakovi vaie rahuldamata. 2. Tartu Halduskohtusse saabus 15. mail 2014 Vladimir Beljakovi kaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb V. Beljakov Tallinna Vangla kohustamist tagastada kaebajale temalt ebaseaduslikult ja ülekohtuselt ära võetud 54 kanamuna, 2 kg nisujahu ja kaks pakki riisi või alternatiivina asendama võrdväärsetega. Tartu Halduskohus võttis 2. juuni 2014 määrusega V. Beljakovi kohustamisekaebuse menetlusse ning määras 2. septembri 2014 määrusega asja läbivaatamisele lihtmenetluses. Kaebuse põhjendused 3. Vladimir Beljakov ei nõustu Tallinna Vangla seisukohtadega nagu oleks teadatuntud asjaolu, et teraviljatoodetest saab valmistada alkoholi ning et kanamunade, jahu ja riisi läbiotsimine on liiga ajamahukas. Kaebaja ei mõista, kuidas on võimalik äravõetud toiduainetest võimalik valmistada

alkoholi. Kaebaja on seisukohal, et tegu oli väikeses koguses toiduainetega, mille läbiotsimine ei saanud olla raskendatud. Kinnipeetavate õiguste järgimine ei peagi mugav olema. Samuti ei nõustu kaebaja vangla väitega, et sellised toiduained ei ole lubatud Tartu Vanglas. Kaebaja osutab, et on varasemalt korduvalt Soome Vabariigist saabudes viinud samu toiduaineid Tartu Vanglasse. Ka kaebuse esitamise ajal on tal kambris 1 kilogrammine jahupakk, mida ei ole läbiotsimiste käigus konfiskeeritud. Tartu vanglas on olemas ka kõik toidu valmistamiseks vajalikud vahendid (elektripliit, külmkapp). Asjaolu, et vangla kaupluse vahendusel ei ole võimalik selliseid toiduaineid osta ei muuda neid toiduained keelatud aineteks. Seega on Tallinna Vangla meelevaldselt toiduained konfiskeerinud. Kaebaja hinnangul on Tallinna Vangla tegevus ja otsus ebaloogilised ja vastuolus seadusega. 4. Kohtule 8. septembril 2014 esitatud pöördumises märgib kaebaja, et vangla seisukoht nagu tuleks kaebus tagastada osas, milles taotletakse Tallinna Vangla kohustamist asendada äravõetud toiduained samaväärsete toiduainetega, alusetu. Kaebaja leiab, et asja lihtsustamise ja ressursi kokkuhoiu eesmärgil tuleks kohtul just vanglat kohustada asendada hävitatud toiduained. Kaebaja viitab EIK-i lahendile Tunis vs Eesti, milles kohus on leidnud, et menetluskorra eriti range tõlgendamine kohtute poolt võib võtta kaebajalt õiguse pöörduda kohtusse. Vastustaja vastuväited 5. Tallinna Vangla direktori 31. jaanuari2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ p 7.1.1. kohaselt on keelatud vanglateenistuse vahenduseta soetatud või vanglasse saabumisel mitte kaasas olnud maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilased, tahked jm ained ning sigaretid. Sätte eesmärk on vältida keelatud ainete sattumist vanglasse, mistõttu on lubatavad üksnes need ained, mis ei ole riskiks julgeolekule ja on vangla poolt kontrollitavad. Vastustaja osutab, et kuigi äravõetud toiduained olid kaebajal Tallinna Vanglasse saabudes kaasas, ei olnud nende kätte andmine lubatav. Asjaolu kas minevikus ja olevikus on Tartu Vanglas kuivained lubatud ja toiduainete kuumtöötlemine võimalik, ei oma käesoleval juhul vastustaja hinnangul tähtsust. 6. Tulenevalt Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 punktist 19 on vanglas keelatud toorained, millest on võimalik lõpp-produktina saada alkoholi sisaldavat vedelikku välja arvatud avavanglas või kinnise vangla avavanglaosakonnas. Kuna V. Beljakov paigutati Tallinna Vangla kinnisesse osakonda, siis olid toorained, millest on võimalik alkoholi valmistada, talle keelatud. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et teraviljasaadusi on võimalik kasutada toorainena alkohoolsete jookide valmistamiseks. Vangla hinnangul ei ole vajalik hinnata, kas kaebaja selleks ka teadmisi ja oskusi omab, vaid ainete keelamiseks piisab keelatud ainete valmistamise teoreetilisest võimalusest. 7. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks tegu olnud väikeses koguses toiduainete äravõtmisega. Vastustaja hinnangul on 54 kanamuna ja 4 kg kuivaineid vangla tingimustes suur kogus, mille läbiotsimine on igal juhul problemaatiline. Vanglal puuduvad tehnilised vahendid vedelike ning pulbriliste ainete koostisesse mittekuuluvate ainete määramiseks ning üldteadaolevalt on narkootilised ained pulbriks tehtavad ja vees lahustuvad. Isegi juhul, kui kinnipeetav ise ei ole narkootilise aine tarvitaja ei ole välistatud, et teda võidakse kasutada keelatud ainete vanglasse toimetamisel. Seega ei ole piirangu seadmise mõte vanglaametnike töö kergendamine, vaid takistada julgeoleku tagamise eesmärgil keelatud ainete ja esemete vanglasse sattumist. Vastustaja märgib, et isegi kui vanglal oleks võimalust ja võimekust toiduainete läbiotsimiseks, saaks läbiotsimisest kannatada toiduainete hügieenilisus ja säilivus. Tallinna Vanglas ei ole kinnipeetavatel külmikute kasutamise võimalust. 54 kanamuna äratarvitamine lühikese ajaperioodi jooksul ei ole vangla hinnangul kuigi tõenäoline ja nende säilitamine toatemperatuuril olnuks risk kaebaja tervisele ning soodustanuks kahjulike bakterite ja parasiitide teket.

8. VSkE § 63 lõike 5 kohaselt äravõetud toiduained hävitatakse. Kuna toiduainete äravõtmine kaebajalt toimus veebruaris 2014 ja vanglal oli kohustus äravõetud toiduained hävitada, siis ei ole vanglal võimalik kaebajale kaebuse rahuldamise korral äravõetud toiduaineid tagastada. Vastustaja osutab, et isegi kui toiduaineid ei oleks tänaseks hävitatud, ei oleks nende tagastamine kaebajale mõistlik, sest neid ei oleks säilitatud nõutavates tingimustes ja realiseerimistähtaeg võiks olla möödunud. Alternatiivnõudena taotleb kaebaja toiduainete asendamist samaväärsetega. Vastustaja hinnangul on sisuliselt tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega, mille läbimiseks on VangS § 11 lõike 8 kohaselt ette nähtud kohtueelne menetlus. V. Beljakov on esitanud Tallinna Vanglale vaide toiduainete äravõtmise toimingule ja taotlenud toiduainete tagastamist, kuid ei ole esitanud taotlust varalise kahju hüvitamiseks. Vastustaja leiab, et eeltoodud põhjustel ei ole V. Beljakovil võimalik kaebuses esitatud nõuetega oma eesmärki saavutada, sest kohtul ei ole võimalik teha vanglale ettekirjutust toiduainete tagastamiseks või samaväärsetega asendamiseks. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul saab lubatavaks nõudeks olla üksnes vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Vastasel korral tuleb jätta kohustamisnõue läbi vaatamata. Juhul kui kohus leiab, et kohustamisnõue on siiski lubatav, tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht 9. V. Beljakov on esitanud kohustamisnõude temalt ära võetud toiduainete tagastamiseks või alternatiivselt asendamiseks samaväärsete toiduainetega. Vastustaja hinnangul ei võimalda kohustamisnõue kaebajal taotletavat eesmärki saavutada, kuna toiduained on hävitatud ning toiduainete asendamise nõue ei ole lubatav põhjusel, et kaebaja ei ole selle nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus vastustajaga ei nõustu. Kaebajalt ära võetud munad, jahu ja riis on liigitunnuse alusel määratletavad asjad, s.t asendatavad asjad tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 51 lg 1 mõistes. Seetõttu ei välista kaebajalt ära võetud asjade hävitamine kohustamisnõuet asjade tagastamiseks, sest hävinud asjad saab asendada sama liigitunnuse alusel määratletavate asjadega. Toodud asjaoludel peab kohus V. Beljakovi kohustamisnõuet asjakohaseks ja lubatavaks. 10. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla tegevus V. Beljakovilt toiduainete äravõtmisel ja hävitamisel olnud õiguspärane. Kohus nõustub Tallinna Vangla 16. aprilli 2014 vaideotsuses nr 5-15/14/7295-2 (tl 10) ja 27. juuni 2014 vastuses kaebusele (tl 21-22) esitatud põhjendustega ega pea HKMS § 162 lg 2 alusel vajalikuks neid siinkohal korrata. 11. Kohus märgib täiendavalt, et Tallinna Vangla direktori 31. jaanuari 2013 käskkirjaga kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra seletuskirjas on põhjalikult selgitatud kaalutlusi, miks vanglateenistuse vahenduseta soetatud toiduained on kinnipeetavatele üldjuhul keelatud. Nii on seletuskirjas sedastatud, et seesuguste esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende esemete ja ainete läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Isegi kui toiduaine tundub visuaalsel vaatlusel olema originaalpakendis, siis ei tähenda see, et sinna ei võiks olla peidetud keelatud esemeid või et pakendi sisu ei ole asendatud mõne muu ainega. Vanglal ei ole võimalik saata kõiki aineid ekspertiisi, et kindlaks teha, kas tegemist on pakendi originaalsisuga või keelatud ainega. Lisaks sellele, et toiduainete põhjalikul läbiotsimisel on küsitav hügieeninõuete täitmine. 12. Nendel asjaoludel ei saanud V. Beljakovil tekkida ka õiguspärast ootust, et Soome Vabariigis vanglateenistuse vahendusel soetatud toiduained oleksid Eestis lubatud. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajalt äravõetud toitainete kogust ei saa pidada väikeseks ega isegi tavapäraseks kinnipidamisasutuses. Tavapärasest suurema koguse toiduinete omamine suurendab võimalust, et

nende omamisel võib olla muu eesmärk, kui ära tarvitamine toidu valmistamiseks. Toiduaineid on kinnipeetavatel võimalik osta vanglateenistuse vahendusel kauplusest ning sellisel juhul on tagatud, et kinnipeetavateni ei jõua keelatud aineid. Kinnipeetavaid toitlustatakse kehtivate normide kohaselt kolm korda päevas, mistõttu kinnipeetava isiklikud toiduained on kasutatavad üksnes lisatoidu tähenduses ega ole seetõttu esmaselt vajalikud. Seega saab toiduainete äravõtmist ja hävitamist pidada proportsionaalseks meetmeks vastustajale pandud kohustuse vangla üldise julgeoleku tagamiseks, kui ka kinnipeetavate isikliku julgeoleku tagamiseks, ka juhul, kui puuduvad andmed selle kohta, et toiduained võiks sisaldada keelatud aineid või, et isikul on teadmised ja oskused toiduainete baasil alkoholi sisaldava joogi valmistamiseks. 13. Kaebus jääb rahuldamata. 14. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik