4-14-5588/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-5588

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2014 Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus a Väärteoasja number 4-14-5588 Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Väärteoasi

G.P kaebus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 08.07.2014 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2570,14,001577, mille kohaselt karistati G.P

Liiklusseaduse § järgi

227 lg 2 rahatrahviga 100 eurot, s.o 25

trahviühikut Menetlusosalised

Kaebuse esitaja G.P, isikukood xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, e-mail: *,*

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuuri Haapsalu Lääne

politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-mail: haapsalu-pj@politsei.ee RESOLUTSIOON

1.Jätta G.P kaebus rahuldamata ja PPA Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna Lääne 08.07.2014 kiirmenetluse 2570,14,001577 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2.

arvele Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud

/Rahandusministeerium arve EE891010220034796011 SEB, arve EE932200221023778606

Swedbank, arve EE701700017001577198 №rdea Bank, arve EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber - 10220132245752/. Rahatrahv loetakse rahatrahv

nõuetekohaselt täidetuks, kui

on tasutud kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi - koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 3.Edastada kohtuotsus G.P-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest

ning esitades

4-14-5588

kassatsiooni 30 päeva jooksul kättesaamisest kohtuotsuse .

Kohtuotsuse põhiosa Kaevatav otsus

PPA Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 08.07.2014 kiirmenetluse Lääne korrakaitsebüroo

otsusega väärteoasjas nr järgmise – 2570,14,001577 karistati G.P rikkumise eest

08.07.2014.a kell 21.50 maakond Ridala vald Paralepa -Haapsalu- Lääne Ääsmäe Rohuküla mnt

74.km juhtis BMW reg.nr *asulas kiirusega 75+/-3 km/h. , liikus Ääsmäe suunas, mootorsõidukit Lubatud suurim kiirus asulas 50 km/h. Seega kiirust 22 km/h. ületas

R

15 lg 1 p 2 ja pani S 227 lg 2 ikkus sellega LS § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L § järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on karistuseks määratud LS § 22 G.P-le

7 lg 2 alusel rahatrahv 100 eurot s.o

trahviühikut. Kaebus G.P esitas väärteootsusele kohtusse kaebuse 1/. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et juhtis /tl mootorsõidukit mittetuttavas piirkonnas ja ei pannud tähele kurvi taga olnud asula märki, arvas, et viibib ikka veel 70 km/h alas, kuni politseipatrull arvas teisiti. Kiirus 75+/-3 km/h. Ei olnud aastaid liiklusrikkumisi ja ei mäletagi, llal viimati trahvi tehti. Ei pea ennast kurjategijaks ning leiab, et mi patrullpolitseinik oleks võinud piirduda hoiatusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis rikkumine on tõendamist leidnud, isik ei ole ka ise kiiruse /tl 16/, et

ületamist eitanud. Rikkumise koht asub Ridala vallas Paralepa alevikus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt.

Mootorsõidukiga lubatud sõidukiiruse ületamine on üks tõsisemaid põhjusi liiklusõnnetuste toimumiseks ja politsei liiklusjärelvalve teostajana on kohustatud negatiivse statistika parandamiseks võtma kasutusele seadusest tulenevad meetmed.

Isikule karistuse määramisel arvestati eelkõige süüd ja teo toimepanemisega seotud isiku

kergendavaid (süü tunnistamist, ettevaatamatust) ja raskendavaid asjaolusid (puudusid), eesmärgiga teha k vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ning karistati teda indlaks karistuse konkreetne määr rahatrahviga 25 trahviühikut so 100 €. Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kiiruspiirangud asulas on kindla eesmärgiga, tagamaks liikluse sujuvuse, mis omakorda annab võimaluse ka teistele sõidukitele manöövri sooritamiseks, kas siis peateelt maha või kõrvalteelt peateele keeramiseks seejuures kedagi ohtu seadmata.

Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr

2570,14,001577 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust, mis on 100 €.

Leianb et otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust.

G.P ja kohtuväline menetleja on avaldanud, et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses /tl 23, 15/.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus lei , et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. ab

4-14-5588

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja rikkumise kirjeldus sisaldub kiirmenetluse otsuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. G.P on kohapeal selgitanud /VTT tl 4/, et ei näinud asulamärki Haapsalusse sissesõidul.

Vastavalt VTT

2 on 08.07.2014 kell 21.50 kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollile tl

teostatud G.P poolt juhitud mootorsõiduki B liikumiskiiruse mõõtmist Lääne MW reg.nr *

maakonnas Ridala vallas Ääsmäe Rohuküla mnt 74.km, sõidu suund Ääsmäe poole. Kasutatud -

kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS005412, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS- 14/00045. Seade testitud ja töökorras. Kiirusmõõteseade on mõõtmise ajal olnud käes. Nähtavus hea, asulasisene tee, sademeteta, valge aeg, kuiv kattega kahesuunaline tee. Mõõdeti seistes lähenevat autot, liikus üksinda. Seadme lugem 75 km/h, lubatud antud teelõigul 50 km/h. Mõõtmise laiendmääramatus +/ 3 km/h, ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näidati tabloole - fikseeritud lugemit. G.P on protokolli allkirjastanud, märkusi ei ole.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et G.P on toime pannud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo ja rikkus sellega § 2, mis sätestab, et LS

15 lg 1 p suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit. G.P poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo mootorsõiduki poolt lubatud sõidukiiruse ületami - juhi ne 21-40 km/h. väärteokoosseisu eega väärteo objektiivne koosseis on täidetud. . S

Kohus leiab, et väärtegu oli . Karistusseadustiku § G.P poolt toime pandud kaudse tahtlusega

16 lg 4 kaudse tahtlusega, kui ta

järgi paneb isik teo toime peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja . ohas ja ei möönab seda G.P on selgitanud, et sõitis talle võõras k märganud asula märki. Liikluses osaledes tuleb jälgida liiklussituatsiooni ja kui sõidetakse võõras keskkonnas, tuleb olla eriliselt tähelepanelik. Mitte jälgides liiklussituatsiooni, pidas G.P võimalikuks ka seda, et ta ei pane tähele liiklusmärke ja seetõttu möönis mistahes liiklusmärgi nõuete täitmata jätmist. Samas jääb kohtule arusaamatuks G.P väide kaebuses, et ei pannud tähele asulamärki, mis oli kurvi taga. Asulas kehtiv liikluskord hakkab kehtima asulamärgiga. Kuna

G.P ületas kiirust asulas, tähendab see, et G.P oli asulamärgist möödunud ning asulamärk ei saanud kuidagi jääda kurvi taha.

Teo ei esine õ gusvastasust välistavaid asjaolusid i

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.P on talle süüks arvatud LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, on kohus et vää tõenditega on tõendamist leidnud, seisukohal, rteoasjas uuritud

et G.P rikkus LS § 15 lg 1 p väärteo, mis täidab §

2 ja pani sellega toime

LS

227 lg 2

sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja on eelnimetatud väärteo G.P toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

G.P on kaebuses leidnud, et kuna tal ei ole eelnevaid liiklusrikkumisi ja ei pea end kurjategijaks, siis politsei

oleks võinud piirduda hoiatusega.

4-14-5588

VTMS § 53 lg 1 sätestab hoiatamismenetluse kohaldamise alused vähetähtsa väärteo puhul võib -

kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi. Seega hoiatamismenetluse kohaldamise lauseks on asjaolu, et isik on toime pannud vähetähtsa väärteo. Kohus leiab, et hoiatamismenetluse kohaldamine on kohtuvälise menetleja diskretsiooniotsustus ja käesoleval juhul on kohtuväline menetleja leidnud, et isikut on vaja karistada. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt kaebusele esitatud seisukohast tuleb selgelt välja, miks kohtuväline menetleja on leidnud, et tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga. LS

227 lg 2 kuni 100 guse § näeb karistusena ette rahatrahvi trahviühikut või sõiduki juhtimise õi äravõtmise kuni on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud

6 kuuni. G.P väärteo eest LS § trahviühikut s.o

227 lg 2 alusel rahatrahviga 25

100 eurot.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.P puhul on tuvastatud.

G.P ne, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega süü on keskmi , kiiruse ületamine toimus lühiajaliselt.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kiirmenetluse otsuses on kirjas, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolu puuduvad, kuigi seisukohas on kohtuväline menetleja leidnud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistam

ine. Kohus leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. VTT tl 5 on karistusregistri teatis G.P kohta, mille kohaselt G.P on karistamata isik, mis tähendab, et karistuse eripreventiivne eesmärk ei suurenda karistust. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. on toime pannud liiklussüüteo, ületas kiirust, G.P mille puhul on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate t urvalisusele muutub aina tõenäolisemaks. G.P ületas kiirust 22 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud teo alammääras. Samas on tema süü keskmine, karistust kergendava asjaoluks on süü tunnistamine ks . Kohtuväline menetleja leidis seisukohas, et G.P on teo toime pannud ettevaatamatusest, kohus leidis, et tegu on toime andud kaudse tahtlusega.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab ka kohtu poolt tuvastatud karistuse mõistmise alustele, kuigi kohus ja kohtuväline menetleja on jõudnud karistust kergendava asjaolu (süü tunnistamine) ja subjektiivse külje osas (kaudne tahtlus - ettevaatamatus) erinevatele seisukohtadele. Kohus leiab, et kuigi kohus tuvastas subjektiivse külje poolt kaudse tahtluse, leevendab selle

mõju süü tunnistamine.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväli määratud se menetleja poolt G.P-le karistus vastab

karistuse mõistmise alustele. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja G.P PPA

Lääne korrakaitsebüroo Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 08.07.2014 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr eb jätta muutmata. 2570,14,001577 tul

Otsuse tegemisel juhind

120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, ub kohus VTMS §§

199 lg 2, LS §§ 15 lg 1 p , KarS § 56 lg 1. 2, 227 lg 2

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik