4-14-7502/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-7502

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2014

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-7502

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses

H.V kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse

vanemväärteomenetleja Vxxx Mxxxi 28.08.2014 otsusele nr 2330,14,004694 väärteoasjas

Menetlusalune isik

H.V, isikukood: xxx, xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta ja Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo H.V kaebus Politsei-

Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja

VxxxMxxx rahuldamata ja i 28.08.2014 otsusele väärteoasjas nr 2330,14,004694 nimetatud otsus muutmata.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja haselt le VTMS § 135 lg 5 ko väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

MENETLUSE KÄIK

30.07.2014 koostas Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna koosseisuväline patrullpolitseinik E väärteoprotokolli nr xxx Pxxx AB 1373221 (lk 7 H.V

) suhtes selle fakti kohta, et xxx . Sellega rikkus nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ta LS § . Väärteo kvalifikatsioon LS §

33 lg 3

239 lg 1 p 1.

Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailov tegi 28.08.2014 otsuse väärteoasjas nr äärteo toimepanemine on tõendatud 2330,14,004694, milles leidis, et v

menetlusaluse isiku x ütlustega, tunnistaja M.L xxütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati järgi H.V LS § 239 lg 1 p 1 rahatrahviga 30 t

120 eurot. rahviühikut summas

15.09.2014 saabus Viru Maakohtule H.V kaebus tema suhtes 28.08.2014 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr H.V palus asi läbi vaadata Jõhvi 2330,14,004694. kohtumajas, kuna tema elukohaks on Jõhvi. Kohus rahuldab H.V taotluse ning vaatab kaebuse läbi Jõhvi kohtumajas.

KAEBUS

15.09.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanem xxx xxx

väärteomenetleja V Mi 28.08.2014 otsus väärteoasjas nr 2330,14,004694 T

. ühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada

Väärteoprotokolli koostamise ajal ega muudes menetlustoimingutes tõlki ei kaasatud, kuigi see oli antud asjas kohustuslik, kuna kaebuse esitaja ei valda eesti keelt. Kohtuvälise menetleja ametnik temaga vene keeles ei suhelnud. Ta tutvus küll väärteoprotokolliga, kuid ei saanud sellest aru. Tunnistaja Mxxx Lxxx u asja selgitas talle vene keeles erinevaid tähtaeg läbivaatamise kohta, kuid tunnistaja osalemine tõlgi rollis on välistatud KrMS § 161 lg 2 alusel. Samuti on väärteoprotokollis ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis fikseeritud, et tõlk ei osalenud. Vastavalt KrMS § 161 lg 4 alusel tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tema puudumise tõttu õigustühine. Kui kohtuväline menetleja paneb väärteomenetluses toime olulise menetlusnormide rikkumise, siis see toob kaasa automaatselt väärteootsuse tühistamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Samuti ei vasta tõele väärteootsuses kirjeldatud tegu, kuna ta oli sõidu ajal turvavööga kinnitatud. Sündmuskohal ei saanud ta aru, kas teda süüdistati selles, et tal peale peatumist ei olnud turvavöö kinnitatud või selles eest, et see oli lahti sõidu jal. Kuna tõlki ei kaasatud a

koheselt menetlustoimingutesse, siis piirati oluliselt tema kaitseõigust s.t teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kuna tal oli turvavöö sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud, siis puudub seaduslik alus ka tema karistamiseks väärteo korras. H.V ülekuulamise protokolliga pole tegu kuidagi tõestatud, kuna menetlusalune isik ei tunnista oma süüd ning antud menetlustoiming on õigustühine, kuna ülekuulamisele ei kaasatud tõlki. Kaebuse esitaja sai aru, et teda süüdistatakse selles, et peale seda kui mootorsõiduk oli peatunud, siis oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. nõus Isik oli kirjaliku menetlusega. VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2330,14,004694. Väärteoasja materjalidest järgneb, ei menetlusalune isik on tutvunud väärteoprotokolliga ning oma õigustega ning protokollisisu ja õigused on temale arusaavad, kuna isik realiseeris edaspidi oma õigused ning andis ütlused protokolli sisuliselt. Materjalidest ei ole nähtav, et isik taotles tõlgi esitamisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isiku süü on tõestatud väärteoasja materjalidega ning väärteoasja ei kuulu lõpetamisele.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud § järgi LS 239 lg 1 p 1 .

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõend id nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele e ei kuulu.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olu - lised rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud § järgi selles, et H.V-le

LS

239 lg 1 p 1

tema 30.07.2014 kell 09 4 Ida-Virumaal Narva linnas Tallinna mnt 41 juures juhtis tema :2 mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Tunnistaja Mxx xx mille kohaselt olles 30.07.2014 patrullis Lo ülekuulamise protokoll (tl. 8), xxx Samuti juht kallutas oma keha ettepoole nii, hästi näha, et juht ei kinnitatud turvavööga. et

oli näha turvavöö metallist kinnitust, mis rippus turvavöö küljes. Menetlusaluse isik 9-10 mille kohaselt H.V selgitas, et u ülekuulamise protokoll (tl. ), tal oli turvavöö kinnitanud ning ta ei ole rikkumisega nõus; Karistusregistri väljavõte (tl 12), kohaselt on H.V 1

mille kehtiv väärteokaristus.

Liiklusseaduse § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Liiklusseaduse § 239 lg 2 sätestab vastutust turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest.

Käesolevas väärteoasjas on kaks otsest tõendit: menetlusaluse isiku ja tunnistaja Martin Lohk ütlused. Väärteoasjas ei ole vaidlus selles, et juhtis sõiduautot süüdistuses H.V kirjeldatud ajal ja kohas. Vaidlus on selles, kas H.V juhtis sõiduautot kinnitatud või kinnitamata turvavööga. väidab, et ta sõitis kinnitatud turvavööga H.V ning rikkumisega pole nõus. vastupidi väidab, et sõitis kinnitamata turvavööga Tunnistaja Martin Lohk H.V , mis oli hästi näha, ka oli näha, et turvavöö metallist kinnitus rippus turvavöö küljes.

Kohtu - seega arvates on käesoleval juhul sisuliselt tegemist nn sõna sõna vastu olukorraga, tuleb väärteoasi kohtul lahendada olukorras, kus süüstava tõendina on arvestatav sisuliselt vaid tunnistaja Mxxx Lxxx . ütlused Teatud situatsioonis võib kuriteo tõendamine tõepoolest taanduda vaid n- - ö sõna sõna vastu olukordade hindamisele ja seetõttu ei ole põhimõtteliselt välistatud süüdimõistva otsuse tegemine vaid ühe süüstava tõendi alusel. Süüdimõistva kohtuotsuse rajamist vaid ühele tõendile ei ole välistatud ka senises kohtupraktikas. Sellisel juhul peab kohus igakülgselt ning erapooletult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Seega - kui on tegemist olukorraga nn sõna sõna vastu, peab otsuses kajastuma (ainukese otsese) süüstava tõendi -

usaldusväärsuse lünkadeta analüüs. ule esitatud tõendid on Kohtul tuleb otsustada, kas koht

usaldusväärsed, millise tõendi kohus eelistab teistest tõenditest ning kui kohus eelistab ühe tõendi teisele, siis tule likusega seda põhje b erilise hoo ndada.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja MxxxLxxx Tunnistaja andis ütluste usaldusväärsuses.

ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Kohus on veendunud, et juhul, kui H.V ei oleks pannud toime rikkumist, siis politseil puuduks vajadus autot peatada. Tunnistaja ei ole isiklikult tutvunud menetlusaluse isiku on ga, ta sõltumatu tunnistaja ütlusi selle kohta, mida ise nägi. on politseitöötaja, , kes andis Tunnistaja

kelle igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab tunnistaja peab kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima.

Kohus oletab

, et inimesed võivad eksida, kuid käesolevas väärteoasjas eksimus on välistatud, sest tunnistaja ütluste kohaselt, lmastik oli hea, päike paistis otse sõiduki kabiini nii, et oli i

hästi näha, et juht ei kinnitatud turvavööga, samuti juht kallutas oma keha ettepoole nii, et oli näha turvavöö metallist kinnitust, mis rippus turvavöö küljes. Asjaolu, et tunnistaja nägi riputud turvavöö metallist kinnitust, välistab eksimist tunnistaja poolt ning suurendab tema ütluste usaldusväärsust.

Kohtul on toodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistaja used saavad olla eel ütl

antud juhul küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks ning tunnistaja Mxxx Lxxxk ütlustega on ümber lükatud menetlusaluse isiku ütlused – H.V kaitseversioon. Kohus loeb H.V enda ides ütlusi õigustavateks ning arvab, et ütlused on antud soov vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest.

Seega kohus loeb tuvastatuks, et H.V juhtis xxx kinnitatud turvav ööga.

Kinnitamata turvavööga auto juhtimine on rikkumine LS § 33 lg 3 järgi, siis tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 järgi.

H.V väide selle kohta, et temale polnud väärteoprotokolli sisu aru saadav on paljasõnalne, kuna väärteoprotokollist nähtub, et ta pole rikkumisega nõus, protokolliga on tutvunud ning edasikaebetähtajad on selgitatud. Samuti nähtub H.V ülekuulamise protokollist, H.V ei tunnistanud ennast süüdi ning on andnud ütlusi omakäeliselt vene keeles. Samuti kaebuse kohaselt selgitas Mxxx Lxxx talle vene keeles erinevaid tähtaegu asja läbivaatamise kohta.

Seega jääb kohtule arusaamatuks, millest siis H.V aru ei saanud, kui ta on temale süüks pandava rikkumise kohta andnud ütlused. Tuginedes t H.V pani toime õendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et LS § 239 lg

1 p 1 järgi kvalifitseeritava väär KarS § 16 lg 3 kohaselt

t otsese tahtlusega. eo paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. sõidab H.V oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et kinnitamata turvavööga) ning tahtlikult eiras Liiklusseaduse sätteid.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.V on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest

239 lg 1 p 1 vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtuväline menetlus on teostatud ja karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Kohtuväline menetleja tegi karistati LS § 28.08.2014 otsuse, millega H.V

239 lg 1 p

120 eurot. järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o

Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § sõidukijuhti kinnitamata turvavööta sõitmise

239 lg 1 p 1 alusel karistatakse eest rahatrahviga kuni 50

trahviühikut, s.o kuni eurot (1 trahviühik = 4 eurot).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendad raskendavaid asjaolud ja puuduvad. Isikul on 1

kehtiv väärteokaristus. Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud

30 trahviühikut s.o 120 eurot, mis on veidi suurem sanktsiooni keskmisest määrast.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3 13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui -1-1- -11, p 11 ja 3-1-1-52-

isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada - süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1- -03, p 5).

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. H.V o, on toime pandud otsese tahtlusega. H.V on pani toime ühe väärte mis

varem väärteokorras karistatud, ennast süüdi ei tunnista, puuduvad kergendavad ega kaskendavad asjaolud. Kohus leiab, et H.V keskmisest veidi süü antud väärteos on

suurem

(30 ning talle määratud rahatrahv sanktsiooni keskmise määra lähedal trahviühikut) vastab isiku süü suurusele. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 120 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko