3-14-36/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-36 Haldusasi Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus riigihanke „Rakvere linnast korraldatud jäätmeveo raames kogutud

segaolmejäätmete

töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ (nr 144896) pakkumuse esitamise ettepaneku p-de 26.2 ja 27.2, hankelepingu projekti p 9.1 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.12.2013.

a

otsuse

nr 27213/144896 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.02.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja - MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.02.2014. a määruse p-d 2 ja 3 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus (hankija) avaldas 16.07.2013 riiklikus riigihangete registris võistleva dialoogina läbiviidava riigihanke „Rakvere linnast korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ (nr 144896) hanketeate.

2. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus tegi 02.10.2013. a otsuse taotlejate kvalifitseerimise kohta, kvalifitseerides Eesti Energia AS-i, AS-i Uikala Prügila, RagnSells AS-i ja AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ning ühistaotlejad Eesti Keskkonnateenused AS-i ning ASi Väätsa Prügila.

3. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus tegi 04.10.2013 ühistaotlejatele Eesti Keskkonnateenused AS-ile ja AS-ile Väätsa Prügila ettepaneku alustada dialoogi ning saatis 06.12.2013 pakkumuse esitamise ettepaneku koos hindamise kriteeriumite ja vastavustingimustega.

4. Riigihangete

vaidlustuskomisjonile

(VAKO)

laekus

10.12.2013

Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustus pakkumuse esitamise ettepanekule. Eesti Keskkonnateenused AS taotles, et hankijat kohustataks viima pakkumuse ettepaneku p-d 26.2 ja 27.2 ning pakkumuse esitamise ettepaneku lisaks 2 oleva hankelepingu projekti p 9.1 vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega.

5. VAKO jättis 30.12.2013. a otsusega Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustuse rahuldamata.

6. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 09.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2- 5p) riigihanke „Rakvere linnast korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine“ pakkumuse esitamise ettepaneku p-de 26.2 ja 27.2 ning hankelepingu projekti p 9.1 ja VAKO 30.12.2013. a otsuse tühistamiseks.

7. Kaebaja esitas 28.01.2014 Tartu Halduskohtule avalduse kaebuse muutmiseks (tl 64- 66p) lisades tühistamisnõuetele kohustamisnõude vastustaja kohustamiseks viia riigihanke pakkumuse esitamise ettepaneku p-d 26.2 ja 27.2 ning hankelepingu projekti p 9.1 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega.

8. Tartu Halduskohus 31.01.2014. a määrusega (tl 76-69) rahuldas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (p 1), jättis kaebuse täies ulatuses läbi vaatamata (p 2), tagastas kaebajale 1/3 kaebuse esitamisel makstud riigilõivust ehk 213,04 eurot (p 3) ning jättis ülejäänud menetluskulud kaebaja enda kanda (p 4).

9. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus esitas 03.02.2014 Tartu Halduskohtule taotluse (tl 73), milles ta palus teha täiendav lahend, millega mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 1664,50 eurot. Vastustaja, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 170 lg 1 p-le 3, § 108 lg-le 4 ja § 109 lgle 2, leidis, et vastustaja õigusabikulud tuleb kaebajalt välja mõista. Vastustaja lisas taotlusele AB Magnusson 31.01.2014. a arve nr 20140030 (tl 74-74p) summas 1664,50 eurot ning arve tasumist kinnitava maksekorralduse (tl 75). 10. Kaebaja palus 03.02.2014. a e-kirjas (tl 76) jätta vastustaja taotlus rahuldamata, sest vastustaja on haldusorgan, kelle põhitegevuse raamidest antud vaidlus ei väljunud ning haldusorgan pidanuks suutma end ilma õigusabiteenuse osutajata esindada. Seega ei ole vastustaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud (HKMS §

109 lg 6).

11. Tartu Halduskohus 05.02.2014. a määrusega (tl 93-94) rahuldas HKMS § 170 lg 2 p 1 alusel MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus taotluse täiendava kohtulahendi tegemiseks (p 1), jättis rahuldamata taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 1664,50 eurot (p 2) ning muutis 31.01.2014. a määruse resolutsiooni p-i 4 selliselt, et jättis ülejäänud menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel poolte endi kanda (p 3). Määruse põhjendused: MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus on eraõiguslik juriidiline isik, kes oli halduslepingu alusel volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid.

Seega muutuks MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg-le 1 haldusorganiks. Haldusorganid peavad üldjuhul olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma. Kuigi haldusorganil ei ole keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, peab kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks olema kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (RKHKo nr 33-1-53-11, p 31; nr 3-3-1-14-11, p 21). Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada haldusorgani põhitegevuse raamidest väljuvaks.

Vastustaja osaleb menetluses seoses halduslepingu alusel omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. Kohalik omavalitsusüksus, kelle nimel MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus segaolmejäätmete töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise ainuõiguse andmiseks konkursid korraldas, on andnud halduslepinguga MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus üle õiguse korraldada riigihanget. Seega oli vastustaja põhiülesandeks segaolmejäätmete töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise ainuõiguse andmiseks riigihangete korraldamine ja hankemenetluses tekkinud vaidluste lahendamisel osalemine.

Käesolev kohtuasi ei väljunud vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu ei olnud kohtuvaidluse käigus välise õigusabi kasutamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmine põhjendatud (RKHKo nr 331-99-09, p 23). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 12. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus esitas 17.02.2014 määruskaebuse (tl 98-99), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 05.02.2014. a määruse p-d 2 ja 3 ning teha uus lahend, millega mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja 1664,50 eurot. Määruskaebuse põhjendused: Kohus ei ole arvesse võtnud kõiki kohtuasjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Arvestada tulnuks, et vaidlus on väljunud vastustaja igapäevase tegevuse raamidest, et vastustaja ei ole klassikaline haldusorgan ja et antud kohtuasi on keerukas. Vastustaja viib esmakordselt läbi hanget, mis põhineb jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-s 11 toodud mudelil, mis erineb nö tavapärasest korraldatud jäätmeveo mudelist. Tegemist ei ole tavapärase hankega, mis kuuluks vastustaja igapäevasesse tegevusse. Halduskohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendid põhinevad suuresti arusaamal, et haldusorganil on tavapäraselt olemas õigusosakond ja/või suurem majanduslik võimekus.

Vastustajal seda ei ole ning tema heaks teevad tööd põhiliselt tegevjuht ja raamatupidaja, kellel ei ole õigusalaseid teadmisi, mis võimaldaksid mittetulundusühingut rahuldaval tasemel keerukas õigusvaidluses esindada. Vaidluses osalemine vajas valdkonnaspetsiifilisi teadmisi, mh tuli analüüsida keskkonnaalaseid hindamiskriteeriume ja neil põhinevat hindamispunktide andmist. Nimetatud küsimusi reguleerib suuresti Euroopa Kohtu vastav praktika, mille kohaldamine antud kaasuse asjaoludele vajas eriteadmisi. Seega ei olnud vastustaja võimeline end ise kaitsma ning pidi kasutama välist, s.o advokaadibüroo abi.

Vastavad kulud olid paratamatud ja põhjendatud. Arvestada tuleks ka, et kaebus oli perspektiivitu ja kohus jättis selle läbi vaatamata. Kaebaja on arvukaid kaebusi ja vaidlustusi esitanud hanke venitamise eesmärgil ning sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud vastustaja kanda.

13. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 26.02.2014. a vastuse (tl 106-107p), milles ta palub jätta MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Seisukoht, et hankija on haldusorgan, kes peab ise kaitsma oma huve halduskohtumenetluses, on kooskõlas Riigikohtu 14.04.2010. a otsuse nr 3-3-1-99-

09 p-ga 23 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2012. a määruse nr 3-12-1994 p-ga 11. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kuigi haldusorganil ei ole keelatud halduskohtumenetluses halduse välise õigusabi kasutamine, peab välise õigusabi kulude väljamõistmine seonduma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuva tegevusega (18.11.2009. a otsus nr 3-3-1-44-09, p 30; 14.04.2010. a otsus nr 331-99-09, p 23;19.05.2011. a otsus nr 3-3-1-14-11, p 21; 27.11.2011. a otsus nr 3315311, p 31). Käesolev vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamest.

Asjaolu, et vastustaja valitud hange põhineb JäätS § 66 lg-s 11 toodud mudelil, ei muuda hanget keerulisemaks. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus põhikirja p-st 2.3 nähtub, et viimase ülesandeks on muuhulgas oma liikmete (s.o kohalike omavalitsuste, vt põhikirja p 3.2) teenindamine jäätmekäitlusalastes küsimustes, sealhulgas koolitamine, nõustamine ja esindamine. Seega on vastustajal pädevus oma liikmete esindamiseks jäätmekäitlusalastes küsimustes. JäätS § 66 lg 11 kehtib alates 11.03.2007, mistõttu ei saa väita, et selles sättes toodud mudel on midagi erakordset.

Vastustajal on olnud piisavalt aega, et end vastava mudeliga kurssi viia. Halduskohtu viidatud Riigikohtu lahendid ei eelda haldusorganil õigusosakonna või suurema majandusliku võimekuse olemasolu. Vastustaja viib läbi Rakvere linna korraldatud jäätmeveo hankeid ning Rakvere Linnavalitsuses töötab koosseisuline jurist, kelle ülesandeks on riigihangete läbiviimine. Sellest asjaolust tuleneb, et kuna Rakvere linn ei saa kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotleda, siis ei saa seda taotleda ka vastustaja ning miski ei takistanud vastustajal paluda hanke läbiviimisel või seoses käesoleva vaidlusega abi Rakvere linnalt.

Vastustaja pole näidanud, millised olid konkreetsed valdkonnaspetsiifilised teadmised või Euroopa Kohtu lahendid, millega ta pidi kaebusele vastu vaidlemiseks tutvuma. Seega on paljasõnaline vastustaja väide, et ta ei olnud võimeline end ise kaitsma. Vastustaja ei ole põhjendanud väidet kaebuse perspektiivitusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 05.02.2014. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

15. Halduskohus on määruses viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale seonduvalt haldusorganile väljamõistetavate menetluskuludega. Riigikohus on korduvalt kohtupraktikas (nt lahendid nr 3-3-1-11-01, 3-3-1-48-05, 3-3-1-16-07, 3-3-1-24-07, 3-3-1-52-07,

3-3-1-99-09,

331-910,

3-3-1-53-11)

selgitanud,

et

halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt lahendid nr 3-3-1-24-07, 3-3-1-52-07, 3-3-1-62-08, 3-3-1-9-10, 3-3-1-63-10). Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (Riigikohtu 26.04.2010. a otsus nr 3-3-1-9-10, p-d 15 ja 17, 14.01.2009. a otsus nr 3-3-1-62-08, p 15; 14.05.2007. a otsus nr 3-3-1-16-07, p 13; 15.10.2004. a otsus nr 3-3-1-49-04, p 10).

Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (Riigikohtu 15.11.2007. a otsus nr 3-3-1-58-07, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud lahendites kajastatud põhimõtted rakendatavad ka käesolevas vaidluses.

16. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus taotles halduskohtus kaebajalt 1664,50 euro suuruse esindajatasu (arve ja selle spetsifikatsioon, tl 74-74p) väljamõistmist, millise kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo 31.01.2014. a arve nr 20140030 ja maksekorraldus nr 27752 (tl 75). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et menetluskulud on kantud. Vaidlus on selle üle, kas halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude välja mõistmata jätmine on põhjendatud. Vastustaja väited seonduvalt kaebuse perspektiivitusega ning kaebaja arvukate kaebuste ja hankemenetluse venitamisega ei ole asjakohased, kuivõrd käesolevas asjas ei toimu vaidlust Tartu Halduskohtu 31.01.2014. a määruse üle, millega jäeti Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus läbi vaatamata.

17. Halduskohus on õigesti märkinud, et MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus osaleb menetluses seoses halduslepingu alusel omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus määruskaebuses iseenesest ka ei eita haldusorgani staatust, tuues välja üksnes, et ta ei ole klassikaline haldusorgan. Nähtuvalt Rakvere Linnavalitsuse ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus vahel sõlmitud halduslepingu (tl 9092) objekti kirjeldusest (p 1) reguleeritakse halduslepinguga muuhulgas korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmise korda.

Nimetatud lepingu p 7.2.6 kohaselt on MTÜ-l Lääne-Viru Jäätmekeskus õigus sõlmida oma nimel ja arvel jäätmete taaskasutusse või kõrvaldamisse suunamist võimaldavad lepingud, viies vajadusel läbi vastavad riigihanked MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus nimel ja arvel. Halduslepingu preambulas (lk 1) on märgitud, et Rakvere Linnavolikogu 24.04.2013. a otsusega nr 61 anti MTÜle Lääne-Viru Jäätmekeskus volitus jäätmevedajate üle arvestuse pidamiseks ja nendega arveldamiseks ning korraldatud jäätmeveo riigihanke korraldamiseks. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus on lepingu p-st 2.2 tulenevalt kinnitanud, et tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks.

Sama lepingu p-de 3.2.2 ja 3.2.3 järgi MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus viib muuhulgas läbi hankemenetluse, s.h täidab kohustused ning sooritab toimingud, mis tulenevad riigihangete seadusest ning osaleb hankemenetluses tekkivate vaidluste lahendamisel. Ühtlasi nähtub MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus põhikirja (tl 80-83p) pst 2.3, et ühing korraldab oma liikmete (s.o p 3.2 järgi kohaliku omavalitsuse üksused) teenindamist jäätmekäitlusalastes küsimustes (koolitus, nõustamine, esindamine). Arvestades, et vaidlusküsimuse, s.t riigihanke ettevalmistamise, läbiviimise ja ka vaidluse lahendamise osas on MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus halduslepingus selgelt kinnitanud nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate ning ka muude eelduste ja kogemuste olemasolu, ning kuigi vaidlusküsimusega seondub lisaks asjakohasele Eesti õigusele ka Euroopa Kohtu vastav praktika, ei muuda see vaidlust väljaspool haldusorgani põhitegevust olevaks.

Seega vastustajale pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlust ei ole ringkonnakohtu hinnangul sarnaselt halduskohtu seisukohaga alust pidada tema põhitegevuse raamidest väljuvaks ning eelduslikult on tema töötajad piisavalt kvalifitseeritud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus esindamiseks riigihanke teemalises vaidluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka käesoleva vaidluse asjaolud sedavõrd erilised, et esineks alus haldusorgani kantud haldusväliste menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. Vaidlus puudutab riigihanke regulatsiooni vastavate normide kohaldamist, seega on tegemist tavapärase õigusliku vaidlusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vastustajal põhjendatud ega vajalik kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuna käesolev kohtuasi ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest ning vaidlusalune asi ei olnud ka materiaalega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et vastustaja ei oleks ilmselgelt olnud suuteline vaidlusaluseid asjaolusid ja kaalutlusi põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest kaebaja pahatahtlikkust ega vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras, mis õigustaks taotluse rahuldamist.

18. Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei esine alust kalduda kõrvale kohtupraktikas juurdunud põhimõtetest, puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse mõista vastustaja kasuks välja haldusvälised õigusabikulud ning kohtumenetluse asjaolud ei ole sedavõrd erilised, et lubaksid teha teistsuguse järelduse. Vastustaja menetluskulud halduskohtumenetluses jäävad tema enda kanda ja Tartu Halduskohtu 05.02.2014. a määruse p-d 2 ja 3 muutmata.

19. HKMS § 178 lg 3 kohaselt määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. MKS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus ei rahulda MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus määruskaebust, jäävad menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk