2-14-54842/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2014; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-54842 Menetluse ese H.B. avaldus täiteasjas 192/2006/1659 Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Pooled ja nende esindajad Avaldaja: H.B., ik xxxxxxxxxxx, elukoht x

RESOLUTSIOON

Keelduda H.B.’i avalduse trahvi ajatamise nõudes menetlusse võtmisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1. H.B. esitas Tartu Maakohtule avalduse võlgnevuse kustutamiseks täiteasjas 084/2012/1743. Avaldaja märkis, et tema sissetulek on vähenenud ning tervislik seisund on halb, samuti on neli ülalpeetavat last.

2. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud vormija sisunõuetele.

Avaldus täitemenetluse peatamiseks kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse korras vastavalt TsMS §-dele 475 lg 2 hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus selgitas, et avaldaja tervislik ja majanduslik seisund ei ole aluseks täitemenetluse lõpetamiseks. Sellisel kujul puudub esitatud avaldusel perspektiiv. Avaldajal on võimalik nõuda täitemenetluse peatamist või täitmise ajatamist. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldajal tuleb oma nõuet täpsustada. Eeltoodust tuleneb, et täitemenetluse peatamine puudutab nii võlgniku kui sissenõudja huve. Avaldajal tuleb põhjendada, milles seisneb täitemenetluse jätkumise ebaõiglus avaldaja suhtes.

TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida ka tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 339 lg 2 kohaselt lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad. Kõik kirjalikud dokumendid ja nende lisad tuleb esitada koos teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu dokumentide ärakirjadega, kui dokumente ei esitata elektrooniliselt (TsMS § 340 lg 1). Kuna kohus peab täitemenetluse ajatamise, peatamise ja pikendamise avalduse lahendamisel hindama nii sissenõudja kui ka võlgniku huve, tuleb avaldajal selgelt välja tuua kõik rahalised kohustused, mis avaldajal on. Samuti tuleb avaldajal märkida iga konkreetse kohustuse suurus. Avaldusele tuleb lisada ka tõend iga kohustuse olemasolu kohta. Samuti tuleb avaldusele lisada avaldaja tervislikku seisundit puudutavad tõendid. Avaldajal tuleb avaldusele lisada ka tõend enda perekondliku olukorra ja perekonna majandusliku olukorra kohta (st märkida, kellega avaldaja moodustab ühtse leibkonna ja milline on leibkonna sissetulek ning millised on väljaminekud).

TsMS § 230 lg 1 ja 2 järgi kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ning tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 229 lg 2 sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosaliste vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, mh menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.

TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse avalduses selgelt väljendatud nõue. Avaldajal tuleb avalduses sõnastada oma nõue – millises täiteasjas (täiteasja nr), milliseks perioodiks ja missugusel viisil ta täitemenetluse ajatamist taotleb või milliseks perioodiks soovib ta täitemenetluse peatamist.

TsMS § 339 lg 3 kohaselt kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. Riigilõivu seaduse § 57 lg 4 kohaselt tasutakse hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot.

Kohus selgitas, et avaldajal on võimalik esitada taotlus riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks.

3. Tartu Maakohtu 28. augusti 2014 määrusega jäeti H.B.i avaldus käiguta ja anti tähtaeg nõuetekohase avalduse, asjassepuutuvate tõendite esitamiseks ning riigilõivu summas 50 eurot tasumiseks 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest. Kohus selgitas määruses hagejale, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast (TsMS § 3401 lg 2).

Määrus puuduste kõrvaldamise kohta on kätte toimetatud avaldajale isiklikult 02.09.2014, millisel kuupäeval loeb kohus ka määruse kättetoimetatuks TsMS § 312 lg 1 alusel. Avaldaja ei ole määratud tähtajaks kohtule esitanud nõuetekohast avaldust, tõendeid, samuti ei nähtu kohtule, et avaldaja oleks tasunud riigilõivu.

4. Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Neil asjaoludel leiab kohus, et kuna kohus on andnud hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks arvestades TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatut, kui hageja ei ole määratud tähtajaks kohtu nõudmist täitnud, tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10, § 3401 lg 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marge Tamme Kohtunik