3-14-52366/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnik teatas 7. oktoobri 2014 hommikul bussipeatuse ligiduses suunaga Võru poole viibivast isikust. Tegemist oli Alžeeria Demokraatliku
Legislator headnote
AI generated3-14-52366/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: oktoobri 2014 hommikul bussipeatuse ligiduses suunaga Võru poole viibivast isikust. Tegemist oli Alžeeria Demokraatliku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-52366
Määruse kuupäev
8. oktoober 2014
Kohtunik
Tanel Saar
Kohtuasi
Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Kristi Orr taotlus
varjupaigataotleja XXkinnipidamiseks ja Politsei- ja
Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Lõuna prefektuuri esindaja – Kristi Orr
Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – Xx (sündinud 12.
oktoober 1988,)
Juures olid istungisekretär Vilve Raud ja tõlk Eva Louisa
Radha´a
Resolutsioon
Anda luba XXkinnipidamiseks ja paigutamiseks
kinnipidamiskeskusesse alates 8. oktoobrist 2014 kuni
VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste
äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu
Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva
jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest
Asjaolud
1. Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnik teatas 7. oktoobri 2014 hommikul
kahest Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 273 km-l Võru maakonnas, Vastseliina vallas, Juraski
bussipeatuse ligiduses suunaga Võru poole viibivast isikust. Tegemist oli Alžeeria Demokraatliku
Rahvavabariigi kodanikega Xxja Xx , kellel olid Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi passid,
kuid kel puudus viibimisalus. Ametnikel oli alust arvata, et tegemist on ajutist kontrolljoont
ebaseaduslikult ületanud isikutega, mistõttu toimetati isikud asjaolude selgitamiseks Luhamaa
kordoni ametiruumidesse.
Ajutise kontrolljoone ületus kohta ei õnnestunud toimkondadel tuvastada. Kell 16.30 toimkonna
poolt arvatavasti Alžeeria kodanikele kuuluvad kaks kotti riietega (koordinaadid N 57°38`20,0``;
E 027°20`26,7``), Võru maakonnas, Misso vallas, Määsi küla lähedal, (Tallinn- Tartu- Luhamaa
ja Riia- Pihkva mnt) ristist ca 100m Võru suunas teeäärest paremat kätt.
2. Isikute kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi
kodanikuks Xxsündinud 12. oktoobril 1988 Alžeerias, Alžeeria kodanik, keskharidus, elukoht
Alžeerias Tiziwazov Hai Badre 03 Alžeeria, emakeel on alžeeria keel.
Xxsündinud omab Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi passi nr 132940228, mis on välja antud
26. november 2013 ning kehtiv kuni 25. november2014. Passis on Venemaa Föderatsiooni
viisakleebis nr 225138276 (välja antud 24. september 2014). Tegemist on ühekordse turismi
eesmärgil antud viisaga, viibimisaeg 30 päeva kehtiv alates 26. september 2014 kuni 25. oktoober
2014.
Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis
viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis
ajutise viibimise seaduslikud alused. Xxnäol on tegemist välismaalasega ja tal puudus seaduslik
alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks.
Xxoli grupis koos teise Alžeeria kodanikust isikuga, kes oma sõnade kohaselt ületasid
ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont selleks
mitteettenähtud kohas suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.
Kontrolljoone ületanud isikud panid toime Karistusseadustik § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava
kuriteo (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime
pandud grupi poolt). Isikute puhul kriminaalmenetlust ei alustatud, kuna isikud olid nõus
menetluskulude ja võimaliku karistusena mõistetava rahalise karistuse asendamise maksega
riigituludesse. Makse summaks määrati mõlemale isikule 500 eurot.
Isik oli alates 7. oktoobrist 2014 kell 08.13 kuni 48-tunniks kinni peetud väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse VSS) § 19 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel.
7. oktoobril kell 21.12 avaldas isik Politsei- ja Piirivalveametile soovi varjupaiga saamiseks.
Vastavalt sellele vormistati Xxkinnipidamine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse (VRKS) 15 lg 1 p 2 ja 3 ning § 15 lg 6 alusel. Esitatud varjupaiga- ja elamisloa taotlus nr
7001410135 võeti vastu ja registreeriti, kuid selle suhtes ei ole PPA otsust teinud.
3. Tõlgi vahendusel selgitas Xx , et saabus Alžeeria Demokraatlikust Rahvavabariigist 3. oktoobril
2014 otselennukiga Venemaa Föderatsiooni. Isiku passis on näha Vene Föderatsiooni kehtivat
viisat 225138276 kehtivusega. Venemaale sisenemise templist nähtub, et isik on riiki saabunud
Šeremeetjevo lennujaama kaudu 4. oktoobril 2014. Moskvas viibis isik enda sõnade kohaselt kaks
päeva kusagil hotellis. Venemaale tulekuks tegi isik viisa agentuuri kaudu, milleks oli vaja
vaucherit ja hotelli broneeringut. Tuli Venemaale sooviga Eestisse tulla. Soovib siin taotleda
varjupaika või jääda siia elama.
Xxsõnade kohaselt võeti Venemaal takso ja paluti sellega sõita Petserisse. Kui hakati jõudma
Petseri linna lähedale, siis paluti taksojuhil sõita edasi teisele poole, kuna seal on piir. Pärast kohale
jõudmist maksti raha ja siis liiguti piiri poole. Isiku sõnul väljusid nad taksost umbes 10 km enne
piiri. Xxselgitas, et ei teadnud, millisel hetkel jõuti Eesti Vabariiki. Sõber näitas, et mobiiltelefonis
oli näha, et telefoni operaator oli muutunud. Siis teati kindlalt, et on jõutud Euroopa Liitu, Eestisse.
Isik oli teadlik, et saabus Eestisse ebaseaduslikult.
Xxsõnade kohaselt tuli Eestisse, kuna siin on inimõigused, väike riik ja tööd. Ta ei saa Alžeerias
elada. Facebook’i sõber, kes elab Eestis, oli soovitas Eestisse tulla. Sõber oli öelnud, et siin on ilus
ja siia on kõige lihtsam tulla. Facebook’is on Xx ´ol sõpru mitmetest Euroopa riikidest:
Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa. Perekond on kolinud probleemide tõttu Tuneesiasse. Nende
pere oli olnud Alžeerias heal järjel, kuid siis võeti raha ära, misjärel enam ei olnud heal järjel. Xx
‘ i sõnade kohaselt perekonnal Tuneesias elule ohtu ei ole. Ta ei tahtnud Tuneesiasse minna vaid
soovis Euroopasse. Isik rääkis, et seal külas kus ta elab, elavad sellised nö terroristid. Xxsoovib
tulevikus ka perele varjupaika taotleda Eestis.
4. Kuulanud ära Xxselgitused on PPA jõudnud arusaamisele, et isik ei püüdnudki Eesti Vabariiki
siseneda seaduslikke teid pidi (Isik ületas sihilikult Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise
kontrolljoone ebaseaduslikult, pannes sellega toime kuriteo. Isik püüdis jõuda Eesti Vabariiki ja
paluda siin varjupaika vaid seepärast, et Eesti Vabariik on Euroopa Liidu riik, kuhu on Vene
Föderatsiooni kaudu kõige lihtsam jõuda. Xxei ole suutnud selgitada teisi adekvaatseid aspekte
Eesti Vabariigi kohta, miks ta just siin varjupaika taotleb.
Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt
menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist
eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude
esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.
Lähtudes Xx ‘ i antud seletustest ja vähesest ajalisest faktorist vajab veel täpsustamist asjaolud
riiki saabumise kontrollimiseks ja tuvastamiseks. Lisaks viitavad isiku saabumise asjaolud ning
eelnev käitumine sellel, et isik võib menetlustest kõrvale hoiduda.
Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist. Sellise järelduse
tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda varasem käitumine ja ütlused. Isik on andnud
vastuolulisi ja ebamääraseid selgitusi enda riiki saabumise ja eesmärgi kohta. Sellest tulenevalt on
PPA-l põhjendatud alus kahelda isiku selgituste usaldusväärsuses. Lisaks viitasid isiku saabumise
ja käitumise asjaolud võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele. Järelikult ei ole vähem
koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul võimalik. PPA leiab, et isiku
edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik menetluses tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks.
Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes
VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline variant ei teeniks niivõrd
efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib takistada isiku korrektset
tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA hinnangul on käesolevas asjas
tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse
juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud
kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga
seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava
otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.
Seega taotleb PPA halduskohtult VRKS § 362 lg 2 alusel luba varjupaigataotleja Xx ‘ i
kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaiga taotlusega seotud
asjaolude väljaselgitamiseks, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
5. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.
Kohtu seisukoht
6. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja
Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud
alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni
48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui
varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid
arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või
Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks
kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud
järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada
VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud
olulisi asjaolusid.
7. Käesoleval juhul on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri volitatud esindaja Kristi Orr
esitanud 8. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule taotluse Xx ‘ i kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, viidates kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2
punktidele 3, 4 ja 5 – isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õigusliku alus kontrollimine;
varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui
on olemas põgenemise oht; kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse
lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas
VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse
paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
8. Toimiku materjalidest nähtuvalt saabus Xx7. oktoobril 2014 hommikusel ajal ebaseaduslikult
Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Xxon esitanud PPA-le 7. oktoobril 2014 varjupaiga- ja
elamisloa taotluse. Seega tuleb isikut käsitada varjupaigataotlejana VRKS § 3 lg 1 mõttes, mille
kohaselt on varjupaigataotleja välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille osas ei ole
PPA otsust teinud.
8. oktoobril 2014 toimunud kohtuistungil selgitas Xx , et tema perekond lahkus Tuneesiasse kaks
nädalat enne tema lahkumist Alžeeriast. Olid perekonnaga heal järjel Alžeerias, aga tekkisid
probleemid terroristlike rühmitustega, kes pressisid välja raha. Ühel hommikul viis politsei tema
perekonna jaoskonda, et küsitleda, et kas nad abistavad terroristlike rühmitusi. Peale jaoskonnas
käiku tulid terroristid uuesti ja nõudsid raha, kariloomi ning teavet, mida jaoskonnas politseile
räägiti. Viimane kord kui terroristlik rühmitus käis, tapeti tema onupojad. Peale seda intsidenti
otsustati lahkuda Alžeeriast, perekond läks Tuneesiasse (kellelegi külla) ning Xxotsustas tulla
Eestisse varjupaika paluma.
Isik selgitas, et otsustas tulla Eestisse varjupaika paluma seetõttu, et Tuneesias ei saa varjupaika
küsida ja et Tuneesia ei ole turvaline riik, seal on rahutused. Isik kinnitab, et ei põgenenud
majanduslikel põhjustel, vaid terroristlike rühmituste tõttu, esinesid probleemid nii terroristidega
kui politseiga. Xxosutas, et ei taotlenud varjupaika Venemaal põhjusel, et Venemaa ei ole selline
riik nagu Eesti, seal ei järgita niivõrd seadusandlust, Venemaal on head suhted Alžeeriaga. Isiku
hinnangul oleks võinud Venemaal sattuda suurematesse raskustesse, kui oleks väitnud, et tal on
probleemid Alžeeria politseiga.
Xxmärkis, et ei olnud teadlik, et ka piiripunktis saab varjupaika taotleda, kui oleks teadnud, ei
oleks oma elu ohtu seadnud ebaseaduslikul viisil piiri ületamisega. Isik märkis, et kui saaks vabalt
valida, millises riigis varjupaika taotleda, siis ta valiks kas Eesti või Kanda.
9. 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse VRKS
§ 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, s.t esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate
asjaolude väljaselgitamiseks, kuid esineb põgenemise oht; on põhjendatud alus arvata, et isik on
esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
Kuigi ei ole välistatud, et isiku elu ja tervis võivad tema kodumaal ohus olla, leiab kohus, et kui
isikul esineks reaalne ja tungiv kaitsevajadus, oleks varjupaigataotlus esitatud juba Vene
Föderatsioonis. Kaitse saamiseks ei pea isik ilmtingimata saabuma Euroopa Liidu liikmesriiki.
Isikul on olemas kehtiv reisidokument ning seetõttu ei olnud takistatud ka tema lahkumine Vene
Föderatsioonist ning varjupaiga taotluse esitamine Eesti Vabariigi piiripunktis. Need asjaolud,
ühes isiku selgitusega, et Alžeeriast lahkumise ja Vene Föderatsioonis varjupaiga taotluse
esitamata jätmisel on ka majanduslikud põhjused, s.t isik eelistab elukohana Euroopa Liitu
kuuluvat riiki. Seejuures ei ole Xxsuutnud eluliselt usutavalt selgitada oma väidetavalt Alžeerias
kujunenud soovi jõuda Eestisse, välja arvatud väide, et Eesti on Vene Föderatsioonile lähedalasuv
Euroopa riik, kuhu on lihtne siseneda.
10. Kohus nõustub PPA selles, et isiku käitumine ei anna kindlust, et leebemate
järelevalvemeetmete kohaldamisel on tagatud varjupaigamenetluse lõpetamiseks vajalike
menetlustoimingute läbiviimine. Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on
seotud eelkõige ohuga isiku elule ja tervisele, mitte võimalusega parandada isiku majanduslikku
olukorda võib isik olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda
varjupaigataotluse rahuldamata jätmisele. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on
valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus
arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. Ka VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht
esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei
ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtu hinnangul on toodud põhimõte analoogia korras
kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel varjupaigamenetluses. Käesoleval juhul on
Xxteadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt olukorras, kus Eestis varjupaiga taotlemiseks
oli olemas õiguspärane ja isikule hõlpsalt kasutatav viis. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule teada
selliseid asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu.
11. Eeltoodu alusel nõustub kohus, et esineb alus Xxpaigutamiseks kinnipidamisekeskusse ka
varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, et välistada isiku
põgenemise oht. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik
varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2
kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1
ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada ka vajalikke menetlustoiminguid.
12. Kohtu hinnangul ei pruugi olla täidetud VRKS § 361 lg 2 punktis 3 sätestatud alus. Nimelt
lubab see pidada varjupaigataotleja kinni isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste
kontrollimiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et isikul ei olnud õiguslikku alust
Eestisse sisenemiseks ega siin viibimiseks. Tartu Ringkonnakohus on oma jõustunud 29. novembri
2013 määruses haldusasjas nr 3-13-2162 selgitanud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab
ka ühe VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud aluse esinemine. Seega ei too kohtu seisukoht kaasa taotluse
rahuldamata jätmist.
13. Kohaldatav meede ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Kohus nõustub taotleja
seisukohaga, et kuigi on võimalik isik paigutada majutuskeskusesse ja kohaldada isiku suhtes
VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, ei ole taoline variant tõhus, kuna ei teeniks
efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud
asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse
paigutamist. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. VRKS § 364 lg 1 järgi
vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest §
361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse
käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse
menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel
koheselt.
14. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1
rahuldab
kohus
PPA
taotluse
ja
annab
loa
Xxkinnipidamiseks
ja
paigutamiseks
kinnipidamiskeskusesse alates 8. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud
kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Saar
kohtunik