Legislator Case Law & Legislation
3-14-52366/2 AI generated

3-14-52366/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-52366/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnik teatas 7. oktoobri 2014 hommikul bussipeatuse ligiduses suunaga Võru poole viibivast isikust. Tegemist oli Alžeeria Demokraatliku

Legislator headnote

AI generated

3-14-52366/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: oktoobri 2014 hommikul bussipeatuse ligiduses suunaga Võru poole viibivast isikust. Tegemist oli Alžeeria Demokraatliku

Keywords

AI generated
outpatient treatment health insurance exemption suspension of benefit entitlement entitlement condition for benefits investigative measure in social insurance visa
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52366

Määruse kuupäev

8. oktoober 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Kristi Orr taotlus

varjupaigataotleja XXkinnipidamiseks ja Politsei- ja

Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Istungil osalenud isikud

Lõuna prefektuuri esindaja – Kristi Orr

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – Xx (sündinud 12.

oktoober 1988,)

Juures olid istungisekretär Vilve Raud ja tõlk Eva Louisa

Radha´a

Resolutsioon

Anda luba XXkinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 8. oktoobrist 2014 kuni

VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest

Asjaolud

1. Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnik teatas 7. oktoobri 2014 hommikul

kahest Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 273 km-l Võru maakonnas, Vastseliina vallas, Juraski

bussipeatuse ligiduses suunaga Võru poole viibivast isikust. Tegemist oli Alžeeria Demokraatliku

Rahvavabariigi kodanikega Xxja Xx , kellel olid Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi passid,

kuid kel puudus viibimisalus. Ametnikel oli alust arvata, et tegemist on ajutist kontrolljoont

ebaseaduslikult ületanud isikutega, mistõttu toimetati isikud asjaolude selgitamiseks Luhamaa

kordoni ametiruumidesse.

Ajutise kontrolljoone ületus kohta ei õnnestunud toimkondadel tuvastada. Kell 16.30 toimkonna

poolt arvatavasti Alžeeria kodanikele kuuluvad kaks kotti riietega (koordinaadid N 57°38`20,0``;

E 027°20`26,7``), Võru maakonnas, Misso vallas, Määsi küla lähedal, (Tallinn- Tartu- Luhamaa

ja Riia- Pihkva mnt) ristist ca 100m Võru suunas teeäärest paremat kätt.

2. Isikute kontrollimise käigus nimetas üks isik ennast Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi

kodanikuks Xxsündinud 12. oktoobril 1988 Alžeerias, Alžeeria kodanik, keskharidus, elukoht

Alžeerias Tiziwazov Hai Badre 03 Alžeeria, emakeel on alžeeria keel.

Xxsündinud omab Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi passi nr 132940228, mis on välja antud

26. november 2013 ning kehtiv kuni 25. november2014. Passis on Venemaa Föderatsiooni

viisakleebis nr 225138276 (välja antud 24. september 2014). Tegemist on ühekordse turismi

eesmärgil antud viisaga, viibimisaeg 30 päeva kehtiv alates 26. september 2014 kuni 25. oktoober

2014.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

ajutise viibimise seaduslikud alused. Xxnäol on tegemist välismaalasega ja tal puudus seaduslik

alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Xxoli grupis koos teise Alžeeria kodanikust isikuga, kes oma sõnade kohaselt ületasid

ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont selleks

mitteettenähtud kohas suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

Kontrolljoone ületanud isikud panid toime Karistusseadustik § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime

pandud grupi poolt). Isikute puhul kriminaalmenetlust ei alustatud, kuna isikud olid nõus

menetluskulude ja võimaliku karistusena mõistetava rahalise karistuse asendamise maksega

riigituludesse. Makse summaks määrati mõlemale isikule 500 eurot.

Isik oli alates 7. oktoobrist 2014 kell 08.13 kuni 48-tunniks kinni peetud väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse VSS) § 19 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel.

7. oktoobril kell 21.12 avaldas isik Politsei- ja Piirivalveametile soovi varjupaiga saamiseks.

Vastavalt sellele vormistati Xxkinnipidamine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) 15 lg 1 p 2 ja 3 ning § 15 lg 6 alusel. Esitatud varjupaiga- ja elamisloa taotlus nr

7001410135 võeti vastu ja registreeriti, kuid selle suhtes ei ole PPA otsust teinud.

3. Tõlgi vahendusel selgitas Xx , et saabus Alžeeria Demokraatlikust Rahvavabariigist 3. oktoobril

2014 otselennukiga Venemaa Föderatsiooni. Isiku passis on näha Vene Föderatsiooni kehtivat

viisat 225138276 kehtivusega. Venemaale sisenemise templist nähtub, et isik on riiki saabunud

Šeremeetjevo lennujaama kaudu 4. oktoobril 2014. Moskvas viibis isik enda sõnade kohaselt kaks

päeva kusagil hotellis. Venemaale tulekuks tegi isik viisa agentuuri kaudu, milleks oli vaja

vaucherit ja hotelli broneeringut. Tuli Venemaale sooviga Eestisse tulla. Soovib siin taotleda

varjupaika või jääda siia elama.

Xxsõnade kohaselt võeti Venemaal takso ja paluti sellega sõita Petserisse. Kui hakati jõudma

Petseri linna lähedale, siis paluti taksojuhil sõita edasi teisele poole, kuna seal on piir. Pärast kohale

jõudmist maksti raha ja siis liiguti piiri poole. Isiku sõnul väljusid nad taksost umbes 10 km enne

piiri. Xxselgitas, et ei teadnud, millisel hetkel jõuti Eesti Vabariiki. Sõber näitas, et mobiiltelefonis

oli näha, et telefoni operaator oli muutunud. Siis teati kindlalt, et on jõutud Euroopa Liitu, Eestisse.

Isik oli teadlik, et saabus Eestisse ebaseaduslikult.

Xxsõnade kohaselt tuli Eestisse, kuna siin on inimõigused, väike riik ja tööd. Ta ei saa Alžeerias

elada. Facebook’i sõber, kes elab Eestis, oli soovitas Eestisse tulla. Sõber oli öelnud, et siin on ilus

ja siia on kõige lihtsam tulla. Facebook’is on Xx ´ol sõpru mitmetest Euroopa riikidest:

Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa. Perekond on kolinud probleemide tõttu Tuneesiasse. Nende

pere oli olnud Alžeerias heal järjel, kuid siis võeti raha ära, misjärel enam ei olnud heal järjel. Xx

‘ i sõnade kohaselt perekonnal Tuneesias elule ohtu ei ole. Ta ei tahtnud Tuneesiasse minna vaid

soovis Euroopasse. Isik rääkis, et seal külas kus ta elab, elavad sellised nö terroristid. Xxsoovib

tulevikus ka perele varjupaika taotleda Eestis.

4. Kuulanud ära Xxselgitused on PPA jõudnud arusaamisele, et isik ei püüdnudki Eesti Vabariiki

siseneda seaduslikke teid pidi (Isik ületas sihilikult Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise

kontrolljoone ebaseaduslikult, pannes sellega toime kuriteo. Isik püüdis jõuda Eesti Vabariiki ja

paluda siin varjupaika vaid seepärast, et Eesti Vabariik on Euroopa Liidu riik, kuhu on Vene

Föderatsiooni kaudu kõige lihtsam jõuda. Xxei ole suutnud selgitada teisi adekvaatseid aspekte

Eesti Vabariigi kohta, miks ta just siin varjupaika taotleb.

Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt

menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist

eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude

esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

Lähtudes Xx ‘ i antud seletustest ja vähesest ajalisest faktorist vajab veel täpsustamist asjaolud

riiki saabumise kontrollimiseks ja tuvastamiseks. Lisaks viitavad isiku saabumise asjaolud ning

eelnev käitumine sellel, et isik võib menetlustest kõrvale hoiduda.

Isiku vabaduses viibides ei ole välistatud, et isik põgeneb Eesti Vabariigist. Sellise järelduse

tegemiseks annavad alust eelkõige kaebaja enda varasem käitumine ja ütlused. Isik on andnud

vastuolulisi ja ebamääraseid selgitusi enda riiki saabumise ja eesmärgi kohta. Sellest tulenevalt on

PPA-l põhjendatud alus kahelda isiku selgituste usaldusväärsuses. Lisaks viitasid isiku saabumise

ja käitumise asjaolud võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele. Järelikult ei ole vähem

koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul võimalik. PPA leiab, et isiku

edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

Võimalik oleks isik paigutada majutuskeskusesse (VRKS § 34 lg 1) ja kohaldada isiku suhtes

VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, kuid taoline variant ei teeniks niivõrd

efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib takistada isiku korrektset

tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. PPA hinnangul on käesolevas asjas

tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse

juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga

seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava

otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt.

Seega taotleb PPA halduskohtult VRKS § 362 lg 2 alusel luba varjupaigataotleja Xx ‘ i

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni varjupaiga taotlusega seotud

asjaolude väljaselgitamiseks, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

5. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

Kohtu seisukoht

6. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni

48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui

varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid

arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või

Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada

VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

7. Käesoleval juhul on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri volitatud esindaja Kristi Orr

esitanud 8. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule taotluse Xx ‘ i kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, viidates kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2

punktidele 3, 4 ja 5 – isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õigusliku alus kontrollimine;

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui

on olemas põgenemise oht; kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas

VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

8. Toimiku materjalidest nähtuvalt saabus Xx7. oktoobril 2014 hommikusel ajal ebaseaduslikult

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Xxon esitanud PPA-le 7. oktoobril 2014 varjupaiga- ja

elamisloa taotluse. Seega tuleb isikut käsitada varjupaigataotlejana VRKS § 3 lg 1 mõttes, mille

kohaselt on varjupaigataotleja välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille osas ei ole

PPA otsust teinud.

8. oktoobril 2014 toimunud kohtuistungil selgitas Xx , et tema perekond lahkus Tuneesiasse kaks

nädalat enne tema lahkumist Alžeeriast. Olid perekonnaga heal järjel Alžeerias, aga tekkisid

probleemid terroristlike rühmitustega, kes pressisid välja raha. Ühel hommikul viis politsei tema

perekonna jaoskonda, et küsitleda, et kas nad abistavad terroristlike rühmitusi. Peale jaoskonnas

käiku tulid terroristid uuesti ja nõudsid raha, kariloomi ning teavet, mida jaoskonnas politseile

räägiti. Viimane kord kui terroristlik rühmitus käis, tapeti tema onupojad. Peale seda intsidenti

otsustati lahkuda Alžeeriast, perekond läks Tuneesiasse (kellelegi külla) ning Xxotsustas tulla

Eestisse varjupaika paluma.

Isik selgitas, et otsustas tulla Eestisse varjupaika paluma seetõttu, et Tuneesias ei saa varjupaika

küsida ja et Tuneesia ei ole turvaline riik, seal on rahutused. Isik kinnitab, et ei põgenenud

majanduslikel põhjustel, vaid terroristlike rühmituste tõttu, esinesid probleemid nii terroristidega

kui politseiga. Xxosutas, et ei taotlenud varjupaika Venemaal põhjusel, et Venemaa ei ole selline

riik nagu Eesti, seal ei järgita niivõrd seadusandlust, Venemaal on head suhted Alžeeriaga. Isiku

hinnangul oleks võinud Venemaal sattuda suurematesse raskustesse, kui oleks väitnud, et tal on

probleemid Alžeeria politseiga.

Xxmärkis, et ei olnud teadlik, et ka piiripunktis saab varjupaika taotleda, kui oleks teadnud, ei

oleks oma elu ohtu seadnud ebaseaduslikul viisil piiri ületamisega. Isik märkis, et kui saaks vabalt

valida, millises riigis varjupaika taotleda, siis ta valiks kas Eesti või Kanda.

9. 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse VRKS

§ 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, s.t esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, kuid esineb põgenemise oht; on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Kuigi ei ole välistatud, et isiku elu ja tervis võivad tema kodumaal ohus olla, leiab kohus, et kui

isikul esineks reaalne ja tungiv kaitsevajadus, oleks varjupaigataotlus esitatud juba Vene

Föderatsioonis. Kaitse saamiseks ei pea isik ilmtingimata saabuma Euroopa Liidu liikmesriiki.

Isikul on olemas kehtiv reisidokument ning seetõttu ei olnud takistatud ka tema lahkumine Vene

Föderatsioonist ning varjupaiga taotluse esitamine Eesti Vabariigi piiripunktis. Need asjaolud,

ühes isiku selgitusega, et Alžeeriast lahkumise ja Vene Föderatsioonis varjupaiga taotluse

esitamata jätmisel on ka majanduslikud põhjused, s.t isik eelistab elukohana Euroopa Liitu

kuuluvat riiki. Seejuures ei ole Xxsuutnud eluliselt usutavalt selgitada oma väidetavalt Alžeerias

kujunenud soovi jõuda Eestisse, välja arvatud väide, et Eesti on Vene Föderatsioonile lähedalasuv

Euroopa riik, kuhu on lihtne siseneda.

10. Kohus nõustub PPA selles, et isiku käitumine ei anna kindlust, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamisel on tagatud varjupaigamenetluse lõpetamiseks vajalike

menetlustoimingute läbiviimine. Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on

seotud eelkõige ohuga isiku elule ja tervisele, mitte võimalusega parandada isiku majanduslikku

olukorda võib isik olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda

varjupaigataotluse rahuldamata jätmisele. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on

valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus

arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. Ka VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht

esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei

ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtu hinnangul on toodud põhimõte analoogia korras

kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel varjupaigamenetluses. Käesoleval juhul on

Xxteadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt olukorras, kus Eestis varjupaiga taotlemiseks

oli olemas õiguspärane ja isikule hõlpsalt kasutatav viis. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule teada

selliseid asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu.

11. Eeltoodu alusel nõustub kohus, et esineb alus Xxpaigutamiseks kinnipidamisekeskusse ka

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, et välistada isiku

põgenemise oht. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik

varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2

kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1

ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada ka vajalikke menetlustoiminguid.

12. Kohtu hinnangul ei pruugi olla täidetud VRKS § 361 lg 2 punktis 3 sätestatud alus. Nimelt

lubab see pidada varjupaigataotleja kinni isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste

kontrollimiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et isikul ei olnud õiguslikku alust

Eestisse sisenemiseks ega siin viibimiseks. Tartu Ringkonnakohus on oma jõustunud 29. novembri

2013 määruses haldusasjas nr 3-13-2162 selgitanud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab

ka ühe VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud aluse esinemine. Seega ei too kohtu seisukoht kaasa taotluse

rahuldamata jätmist.

13. Kohaldatav meede ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Kohus nõustub taotleja

seisukohaga, et kuigi on võimalik isik paigutada majutuskeskusesse ja kohaldada isiku suhtes

VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, ei ole taoline variant tõhus, kuna ei teeniks

efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud

asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. VRKS § 364 lg 1 järgi

vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest §

361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse

käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse

menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel

koheselt.

14. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1

rahuldab

kohus

PPA

taotluse

ja

annab

loa

Xxkinnipidamiseks

ja

paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 8. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Saar

kohtunik