3-14-52365/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-52365

Määruse kuupäev

8. oktoober 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Kristi Orr taotlus

varjupaigataotleja XX kinnipidamiseks ja Politsei- ja

Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Istungil osalenud isikud

Lõuna prefektuuri esindaja – Kristi Orr

Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – Xx (sündinud 5. märts

1982,)

Juures olid istungisekretär Vilve Raud ja tõlk Eva Louisa

Radha´a

Resolutsioon

Anda luba XX kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 8. oktoobrist 2014 kuni

VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest

Asjaolud

1. Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnik teatas 7. oktoobri 2014 hommikul

kahest Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 273 km-l Võru maakonnas, Vastseliina vallas, Juraski

bussipeatuse ligiduses suunaga Võru poole viibivast isikust. Tegemist oli Alžeeria Demokraatliku

Rahvavabariigi kodanikega Xx ja Xx , kellel olid Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi passid,

kuid kel puudus viibimisalus. Ametnikel oli alust arvata, et tegemist on ajutist kontrolljoont

ebaseaduslikult ületanud isikutega, mistõttu toimetati isikud asjaolude selgitamiseks Luhamaa

kordoni ametiruumidesse.

Ajutise kontrolljoone ületus kohta ei õnnestunud toimkondadel tuvastada. Kell 16.30 toimkonna

poolt arvatavasti Alžeeria kodanikele kuuluvad kaks kotti riietega (koordinaadid N 57°38`20,0``;

E 027°20`26,7``), Võru maakonnas, Misso vallas, Määsi küla lähedal, (Tallinn- Tartu- Luhamaa

ja Riia- Pihkva mnt) ristist ca 100m Võru suunas teeäärest paremat kätt.

2. Xx tuvastati Alžeeria kodaniku passi nr 142513625 (välja antud 17. veebruaril 2014) alusel.

Sündinud 5. märtsil 1982, vallaline, kodakondsus Alžeeria, põhiharidus, emakeel Alžeeria keel,

kuid suudab suhelda inglise ja prantsuse keeles. Elukoht Alžeeria; Hasy; Mafsoukh Oran; maja

nr10. Töökoht Alžeeria ühes petrooliumi firmas, turvatöötaja ja juhutööd.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis

ajutise viibimise seaduslikud alused.

Xx on välismaalane ja tal puudus seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudub seaduslik

alus Eestis viibimiseks.

Ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületuse pani Xx toime grupis koos Xx ‘ iga (sündinud 12.

oktoober 1988 Alžeeria Vabariik Arzev). Xx sõnade järgi ületas ta 6. oktoobril 2014 kell 18:00

Eesti aja järgi koos Xx ‘ iga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise

ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

Kontrolljoone ületanud isikud panid toime Karistusseadustik § 258 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo (Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine kui see on toime

pandud grupi poolt). Isikute puhul kriminaalmenetlust ei alustatud, kuna isikud olid nõus

menetluskulude ja võimaliku karistusena mõistetava rahalise karistuse asendamise maksega

riigituludesse. Makse summaks määrati mõlemale isikule 500 eurot.

Xx oli alates 7. oktoobrist 2014 kell 08.13 kuni 48-tunniks kinni peetud väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 19 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel.

7. oktooberil 2014 kell 21:44 palus Xx varjupaika, mistõttu vormistati kinnipidamisprotokoll

ümber Välismaalasele Rahvusvahelise Kaitse andmise seaduse (VRKS) §361 lg 2 p 1, 2, 4 alusel.

3. Esmastel ütlustel tunnistab Xx , et ületas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist ajutist

kontrolljoont ebaseaduslikult. Isik lahkus Alžeeriast lennureisiga Alžeeria-Moskva 3. oktoobril

2014 ja jõudis Vene Föderatsiooni 4. oktoobril 2014. Isik ööbis Moskvas kaks ööd hotellis. Edasi

sõitis isik rongiga Moskvast Pihkvasse. Jõudnud sihtkohta võttis Xx takso ja suundus sellega

Petserisse. Isik selgitas, et Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine toimus läbi

metsa jalgsi, mille käigus said märjaks ja määrdusid tema riided. Eestisse jõudes vahetas ta märjad

ja määrdunud riided uute kuivade riiete vastu ja suundus edasi sisemaale. Sisemaal kõndides oli

esimeseks eesmärgiks jõuda söögikohta ja seejärel otsida üles Võru linnas politseijaoskond. Isik

teadis, et ületab tahtlikult Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone koos Xx ‘ iga ebaseaduslikult, aga

väitis, et tal puudus Eesti Vabariigi viisa, mistõttu pidas seda lahenduseks Eestisse jõudmiseks.

Eesti Vabariigi viisat k ei taotlenud, kuna polnud kohta, kus seda teha. Xx l oli passis kehtiv Vene

Föderatsiooni viisa, mille ta vormistas endale läbi turismifirma.

Infot Eesti Vabariigi kohta sai Xx l oma sõbrannalt, kes elab Alžeerias ja tegeleb ostu-müügiga,

mistõttu on Euroopa Liidus väga palju ringi reisinud. Isiku väitel on tal veel üks sõber Euroopa

Liidus, kes elab Prantsusmaal ja on talle Prantsusmaast ka palju rääkinud. Xx hinnangul on Eesti

turvaline ja tore väike riik ning siin on kaitstud inimõigused, samuti on Eestisse jõudmiseks Vene

Föderatsioonist kõige lihtsam teekond. Xx l teab, et Eesti Vabariigi ümber on ka teisi turvalisi

riike, aga tema soovis elada Eesti Vabariigis lihtsalt selle pärast, et siin on turvaline.

Varjupaigataotlemise peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et isiku kodukülas on „salafiidid“ rühmitus,

kes surub peale oma usku ja arvamust. Lisaks sellele ei ole tal Alžeerias tööd ja maja, kus ma oma

perekonnaga (ema, isa, 4õde, 2 venda) elan on elamiseks kitsas.

4. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust

nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab

kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud

asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

PPA peab proportsionaalseks Xx viibimist kinnipidamiskeskuses VRKS § 361 p 3 p 4 p 5 alusel,

ebaseadusliku piiriületuse täpse koha tuvastamiseks, samuti tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks ja põgenemisohu vältimiseks. Peale ebaseaduslikku piiriületust muutis isik

tahtlikult oma välimust, et mitte äratada kahtlust liikudes Eesti Vabariigi territooriumi sisemaal.

Vastavalt VSS § 68 p 8 alusel esineb Välismaalase põgenemise oht (välismaalane on kinni peetud

Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida).

Teiseks võimalikuks asjaoluks põgenemisohu hindamisel võib olla see, et isik püüab Eesti

Vabariigist lahkuda enne varjupaigamenetluse lõpule viimist ja jõuda Prantsusmaale, kus elab

tema tuttav ja on olemas alžeerlaste suur kogukond, samuti valdab isik prantsuse keelt.

Tulenevalt eeltoodust ning asjaolust, et Xx rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise

aeg ületab tõenäoliselt 48 tundi, taotleb PPA vastavalt VSS § 23 lg 1 ning VRKS§ 361 lg 2 alusel

kohtu luba paigutada Xx väljasaatmiskeskusesse, kuni tema Eesti Vabariigist suhtes

rahvusvahelise kaitse saamise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

5. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde.

Kohtu seisukoht

6. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (VRKS) § 362 lg 1 sätestab, et Politsei- ja

Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni

48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui

varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid

arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või

Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada

VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

7. Käesoleval juhul on PPA esitanud 8. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule taotluse Xx

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, viidates kinnipidamise alusena VRKS

§ 361 lg 2 punktidele 3, 4 ja 5 – isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õigusliku alus kontrollimine;

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui

on olemas põgenemise oht; kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas

VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

8. Toimiku materjalidest nähtuvalt saabus Xx 7. oktoobril 2014 hommikusel ajal ebaseaduslikult

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Xx on esitanud PPA-le 7. oktoobril 2014

varjupaigataotluse. Seega tuleb isikut käsitada varjupaigataotlejana VRKS § 3 lg 1 mõttes, mille

kohaselt on varjupaigataotleja välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille osas ei ole

PPA otsust teinud.

8. oktoobril 2014 toimunud kohtuistungil märkis isik, et lahkus Alžeeriast põhjustel, mis on seotud

terrorismiga. Isik selgitas, et Alžeerias on terroristlikud rühmitused, kes üritasid teda enda

ridadesse värvata. Kuna ta ei soovinud liituda ning rühmitused ei jätnud surve avaldamist, otsustas

lahkuda. Ka tema perekonda ähvardab sama oht, kuid suurem oht langeb talle, kuna ta on vallaline.

Xx märgib, et otsustas Eestisse tulla eesmärgiga paluda siin varjupaika. Isik osutab, et Alžeerias

ei ole Eesti saatkonda, et uurida, kuidas varjupaiga taotlust esitada. Valis Eesti Vabariigi, kuna see

on osa Euroopa Liidust ja siin on turvaline elada. Xx kinnitab, et ületas teadlikult ajutist

kontrolljoont ebaseaduslikult. Isik selgitas istungil, et riideid vahetati, kuna neil oli külm ning et

need olid mustad ja märjad. Isik osutab, et pärast riiete vahetamist kõnniti avalikult tee peal ega

varjatud ennast. Kavatsused pärast Eesti Vabariiki jõudmist oli leida koht, kus saab sooja jooki ja

pärast seda oleks suundunud lähimasse politseijaoskonda. Isik kinnitab, et on teadlik, miks ta

kohtus on.

9. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusse VRKS

§ 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, s.t esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, kuid esineb põgenemise oht; on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Kuigi ei ole välistatud, et isiku elu ja tervis võivad tema kodumaal ohus olla, leiab kohus, et kui

isikul esineks reaalne ja tungiv kaitsevajadus, oleks varjupaigataotlus esitatud juba Vene

Föderatsioonis. Kaitse saamiseks ei pea isik ilmtingimata saabuma Euroopa Liidu liikmesriiki.

Isikul on olemas kehtiv reisidokument ning seetõttu ei olnud takistatud ka tema lahkumine Vene

Föderatsioonist ning varjupaiga taotluse esitamine Eesti Vabariigi piiripunktis. Need asjaolud,

ühes isiku selgitusega, et Alžeeriast lahkumise ja Vene Föderatsioonis varjupaiga taotluse

esitamata jätmisel on ka majanduslikud põhjused, s.t isik eelistab elukohana Euroopa Liitu

kuuluvat riiki. Seejuures ei ole Xx suutnud eluliselt usutavalt selgitada oma väidetavalt Alžeerias

kujunenud soovi jõuda Eestisse, välja arvatud väide, et Eesti on Vene Föderatsioonile lähedalasuv

Euroopa riik, kuhu on lihtne siseneda.

10. Kohus nõustub PPA selles, et isiku käitumine ei anna kindlust, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamisel on tagatud varjupaigamenetluse lõpetamiseks vajalike

menetlustoimingute läbiviimine. Olukorras, kus isikule on selgitatud, et varjupaiga vajadus on

seotud eelkõige ohuga isiku elule ja tervisele, mitte võimalusega parandada isiku majanduslikku

olukorda võib isik olla motiveeritud põgenema, et vältida riigist väljasaatmist, mis võiks järgneda

varjupaigataotluse rahuldamata jätmisele. Ebaseaduslik riiki sisenemine viitab sellele, et isik on

valmis õigusrikkumiseks majandusliku olukorra parandamise eesmärgil ning puudub põhjus

arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks. Ka VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht

esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei

ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kohtu hinnangul on toodud põhimõte analoogia korras

kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel varjupaigamenetluses. Käesoleval juhul on Xx

teadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt olukorras, kus Eestis varjupaiga taotlemiseks

oli olemas õiguspärane ja isikule hõlpsalt kasutatav viis. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule teada

selliseid asjaolusid, mis välistaksid põgenemisohu.

11. Eeltoodu alusel nõustub kohus, et esineb alus Xx paigutamiseks kinnipidamisekeskusse ka

varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, et välistada isiku

põgenemise oht. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik

varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2

kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1

ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Ilmselt on tarvilik sooritada ka vajalikke menetlustoiminguid.

12. Kohtu hinnangul ei pruugi olla täidetud VRKS § 361 lg 2 punktis 3 sätestatud alus. Nimelt

lubab see pidada varjupaigataotleja kinni isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste

kontrollimiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et isikul ei olnud õiguslikku alust

Eestisse sisenemiseks ega siin viibimiseks. Tartu Ringkonnakohus on oma jõustunud 29. novembri

2013 määruses haldusasjas nr 3-13-2162 selgitanud, et varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisab

ka ühe VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud aluse esinemine. Seega ei too kohtu seisukoht kaasa taotluse

rahuldamata jätmist.

13. Kohaldatav meede ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Kohus nõustub taotleja

seisukohaga, et kuigi on võimalik isik paigutada majutuskeskusesse ja kohaldada isiku suhtes

VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmeid, ei ole taoline variant tõhus, kuna ei teeniks

efektiivselt PPA poolt taotletavat eesmärki. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud

asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. VRKS § 364 lg 1 järgi

vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest §

361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse

käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse

menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel

koheselt.

14. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VRKS § 362 lg-st 2, HKMS § 264 lg-st 1 ja § 265 lg-st 1

rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa Xx kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse alates 8. oktoobrist 2014 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Saar

kohtunik