3-14-51287/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51287 Haldusasi AV kaebus Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AV Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AV määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-51287 resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AV esitas 16.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk ja Justiitsministeeriumi 30.09.2013 vaideotsuse nr 11-7/13-7768-2 tühistamiseks ning kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-13-2180).

2. Tallinna Halduskohus tagastas 13.06.2014 määrusega haldusasjas nr 3-13-2180 AV kaebuse Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk ja Justiitsministeeriumi 30.09.2013 vaideotsuse nr 11-7/13-7768-2 tühistamise ning taotluse uueks lahendamiseks kohustamise nõuetes läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Sama määrusega tagastas kohus kaebajale läbivaatamatult ka tema esitatud määruskaebuse.

3. AV esitas Tallinna Halduskohtule 25.06.2014 menetlusdokumendi „Puuduste kõrvaldamise avaldus“, milles märkis, et soovib taotleda esialgselt esitatud kaebuse nõuete asemel Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebuse kohaselt vajalik kaebaja õiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK). Lühiajalise väljasõidu luba oli kaebajale vajalik, et võtta dokumendid esitamiseks EIK-le. Kaebaja märkis, et EIK otsustab, mis eelise nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamine kaebajale tulevikus tema õiguste kaitsmisel annab.

3-14-51287 2(3)

4. Tallinna Halduskohus tagastas 11.08.2014 määrusega AV kaebuse Harku ja Murru Vangla 05.08.2013 käskkirja nr 59-kk õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

5. AV esitas määruskaebuse halduskohtu 11.08.2014 määruse tühistamiseks. Koos määruskaebusega esitati menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 04.09.2014 määruse resolutsiooni p-ga 1 menetlusabi taotluse rahuldamata ja AV määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja eelmise nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha põhjendatud kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kuna vanglalt saadud info kohaselt andis AV määruskaebuse koos menetlusabi taotlusega vanglale üle 31.08.2014, tuleb menetlusabi taotluse lahendamise aluseks võtta periood 31.04.2014 – 31.08.2014. Kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on kaebaja sissetulek eelnimetatud perioodil kokku olnud 1711,57 eurot, millest on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud mahaarvamisi 860,24 euro ulatuses. Muude kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Vältimatute püsikulutustena ei tule kohtul arvestada kaebaja poolt vangla kaupluses tehtud kulutusi. Seega on kaebaja nelja kuu vabad vahendid 851,33 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 425,67 eurot (sissetulekud-maksed/määruskaebuse esitamisele eelnenud neli kuudx2). Kaebajal tuleks määruskaebuse eest tasuda riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 571 lg 6). Seega ei ületa nõutav riigilõiv kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Vangla poolt kohtule esitatud kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on 02.09.2014 seisuga AV kontol raha vaba jääk 119,38 eurot. AV ei saa seega pidada maksejõuetuks isikuks määruskaebuselt nõutava 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning menetlusabi taotlus jääb rahuldamata.

7. AV esitas Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 03.10.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. AV palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 määrus tühistada ja uue määrusega riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus rahuldada, kuna kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Kinnipeetavaid ei peeta ülal vaid riigieelarvest, mistõttu on kaebajal vältimatud püsikulutused, mida kohus ei ole kaebaja sissetulekust maha arvanud. Kaebaja on loobunud ametlikult avalduse alusel toidust ning ostab eluks vajalikud toiduained täies ulatuses ise, seega on alus toidule tehtud kulutuste mahaarvamiseks. Samuti ostab kaebaja ise kõik hügieenitarbed, mistõttu on alus ka nende kulutuste mahaarvamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 203 lgle 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3-14-51287 3(3)

10. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema vangla kaupluses tehtud kulutused toidule ja hügieenitarvetele on vältimatud püsikulutused, mis tuleb kaebaja sissetulekust maha arvata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt tuleb menetlusabi taotleja sissetulekust maha arvata maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktika kohaselt on analoogia korras kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadmete kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega mahaarvatavad. Käesoleval juhul puudub alus määruskaebuse esitaja sissetulekust muude kulutuste, peale VangS § 44 lg-s 2 nimetatud summade, mahaarvamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna riigilõiv

15 eurot ei ületa määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (425,67 eurot), millest on tehtud lubatud mahaarvamised, siis pole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg

1 p 1 alusel lubatud. Lisaks sellele, et HKMS § 112 lg 1 p 1 ei võimalda kaebaja kulutusi toidule sissetulekust maha arvata, ei ole need praegusel juhul ka vältimatud kulutused, sest kaebaja on vabatahtlikult loobunud vangla toidust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets