3-14-51491/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51491 Haldusasi

Menetlustoiming L.J. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 17.06.2014 vaideotsusele nr 2.1-3/14/839.

Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1.Tagastada L.J. kaebus läbivaatamatult. 2.Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

02.05.2014 esitas L.J. Politseija Piirivalveametile (PPA) teabenõude, milles soovis teenistuja A.K.i teenistuslehe väljavõtet. 05.05.2014 keeldus Politseija Piirivalveamet teavet väljastamast põhjusel, et teave on juurdepääsupiiranguga. 08.05.2014 esitas L.J. uue samasisulise teabenõude, millele järgnevalt 08.05.2014 väljastas PPA A.K.i teenistuslehest osa, mis on teabevaldaja hinnangul avalik teave. 09.05.2014 esitas L.J. vaide Andmekaitse Inspektsioonile. 16.06.2014 edastas PPA L.J.le A.K.i teenistuslehe. 17.06.2014 vaideotsusega jättis Andmekaitse Inspektsioon L.J. vaide rahuldamata põhjusel, et vaide menetlemise ajal on teabenõudjale teave väljastatud. 15.07.2014 esitas L.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni 17.06.2014 vaideotsusele nr 2.1-3/14/839. Kaebaja leiab, et tema teabenõude esitamise eesmärgiks oli saada informatsiooni korrakaitsepolitseiniku A.K.i distsiplinaarsüütegude kohta. Kaebaja soovib teabenõude täitmist täies mahus lisaks seni avaldatule ka A.K.i teenistuslehe punkti 11 osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

HKMS § 44 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Kohus on korduvalt (kaebuse käiguta jätmise määrus 02.09.2014, kohtunõuded 22.09.2014 ja 02.10.2014) palunud kaebajal põhjendada kaebeõiguse olemasolu ning selgitada, kuidas rikub vaidlustatav Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja vastuste kohaselt rikub teenistuslehel sisalduvale distsiplinaarsüütegude teabele juurdepääsupiirangute määramine kaebaja õigust teostada kodanikuna seaduses ette nähtud korras järelevalvet avaliku teenistuja üle. Samuti rikub see kaebaja teabele juurdepääsu õigust ning põhiseaduslikku õigust olla kaitstud riigivõimu omavoli eest.

Kohtule 03.10.2014 esitatud kaebuse täienduses märgitakse, et L.J. soovib A.K.i teenistuslehe punkti

11 sisu teada saada selleks, et L.J.l oleks võimalik A.K.i kaasuse lahendamisel oma seisukohti argumenteerida. Kohus on seisukohal, et halduskohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla teise vaidluse jaoks tõendi kogumine või seisukoha loomine, vaid isiku õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus käesoleva kaebuse esitamiseks. Kaebaja on pöördunud teabenõudega Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) poole. PPA, juhindudes Avaliku teabe seaduse (AvTS) sätetest, on kaebajale vastanud ja teabe tähtaegselt väljastanud. Andmekaitse Inspektsioon on jätnud kaebaja vaide rahuldamata põhjusel, et teabenõudjale on menetluse ajal teave väljastatud.

AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt võib keelduda taotletavast teabenõude täitmisest, kui selleks kehtivad juurdepääsupiirangud. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabeavaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. PPA väljastas L.J.le A.K.i teenistuslehe ulatuses, mis ei ole juurdepääsupiiranguga teave. Ülejäänud teabe, mida A.K.i teenistusleht sisaldab, on PPA tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks, kuna tegemist on informatsiooniga, mis võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet ei avalikustata ning teabenõudjal ei ole juurdepääsuõigust asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele.

Kaebusest ei nähtu, et Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus rikuks kaebaja õigusi. Kohus märgib, et kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Käesolevas asjas leiab kohus, et kaebuse esitaja õigust avalikule teabele ei ole rikutud, kuna tema poolt esitatud teabenõue on täidetud, samas kaebajal ei ole juurdepääsuõigust asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele. AvTS § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras. AvTS § 34 lg 1 kohaselt on piiratud juurdepääsuga teave teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Seadusega on juurdepääs piiratud teabele, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel on PPA tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks A.K.i teenistuslehe andmed osas, mida L.J.le ei esitatud. Kohus kordab, et kaebajal puudub juurdepääsuõigus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele. AvTS § 9 lg 2 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus. Kohus leiab, et teabenõudjal ei ole juurdepääsuõigust asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele ning seega ei ole PPA teabeavaldajana kohustatud seda teavet kaebajale avaldama. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-51-

11 punktis 11 asunud seisukohale, et teabevaldajal on muuhulgas kohustus tagada juurdepääs nendele dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus. Seetõttu ei ole teabeavaldajal kohustus tagada juurdepääsu teabele, millele teabenõudjal juurdepääsuõigus puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole PPA kohustatud avaldama juurdepääsupiiranguga teavet kaebuse esitajale, samas teave, mis ei ole juurdepääsupiiranguga, on kaebajale juba avaldatud. Seega ei ole kaebajal riivena väljenduvat puutumust vaidlustatud Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsusega. Kaebaja teabele juurdepääsuõigust ei ole rikutud, kuna kaebuse esitajale on teabenõudes nõutud teave, millele tal on juurdepääsuõigus, tähtaegselt väljastatud.

Kaebuse täiendusest nähtuvalt on L.J. lõppeesmärgiks saada teada A.K.i teenistuslehe punkti 11 sisu, milleks on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teave A.K.i võimalike distsiplinaarkaristuste kohta. Kuna tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, siis ei ole L.J.l sellele teabele juurdepääsuõigust ning seda teavet temale ei avalikustata. Kaebaja AKI vaideotsuse avaliku teabe asjas nr 2.1-3/14/839 vaidlustamisega oma kaebuse eesmärki ei saavutata.

Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik