2-14-55862/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-55862

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2014.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-55862 Tsiviilasi XXX hagi XXXvastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja advokaat Karola Sisask (e-post menetlus@reinmaa.ee); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX); Kostja esindaja advokaat Helen Hääl (e-post menetlus@concordia.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada XXXja kostja XXXvahel 04.10.2014.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Korteriomand asukohaga Tallinna linn, XXX, mis on kantud Harju Maakohtu, Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriosa nr XXX koos koduse sisustusega jääb XXX lahusvaraks.

1.2 XXX annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 8 tähenduses) XXX omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse XXX, Tallinn korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX, ik XXX.

1.3 Pooled kinnitavad, et kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX vald, XXX küla, XXX, Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnisturegistri registriosa nr XXX, koos oluliste osade ja päraldistega on XXX lahusvara, kuivõrd on omandatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel. XXX ei nõua hüvitist kinnistule abielu jooksul ehitatud hoonete ja rajatiste eest.

1.4 XXX ainuomandisse jäävad järgmised sõidukid ning põllutöömasinad: sõiduauto Skoda Octavia, registreerimismärk XXX, VIN-kood XXX; ratastraktor T-25A3, riiklik registreerimismärk XXX, väljalaske aasta 1987, ratastraktor MTZ-82, riiklik registreerimismärk XXX, valmistamisaasta

2-14-55862

1992, roomiktraktor DT-75 MP, riiklik registreerimismärk XXX, valmistamisaasta 1988, traktorihaagis 2PTS-4M/785A, numbrimärk XXX, väljalaskeaasta 1990, traktorihaagis OZTP-9526, riiklik registreerimismärk XXX, väljalaske aasta 1993.

1.5 Kummagi poole ainuomandisse jäävad tema nimel olevad arveldusarved pankades, säästud, hoiused, väärtpaberid, elukindlustused, sh vabatahtlikud pensionikindlustused ning pooled ei nõua vastastikku nende eest hüvitist.

1.6 Pooltel puuduvad vastastikku täiendavad varalised nõuded teineteise vastu seoses ühisvara jagamisega.

2. Rahuldada XXX taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt.

3. Tagastada XXX’ile riigilõiv 50 eurot arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-55862 menetlus seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSE

1. XXXesitas 30.07.2014.a Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kohus eraldas 12.08.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55152 esitatud hagiavaldusest iseseisvasse menetlusse XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamise nõudes ning andis tsiviilasjale uue numbri - 2-14-55862.

2. Harju Maakohtu 17.09.2014.a määrusega on menetlusse võetud XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamiseks.

3. Pooled on asjas 04.10.2014.a sõlminud ning 06.10.2014.a kohtule esitanud kompromissi, mille paluvad kinnitada. Kohtule on esitatud kompromissi tingimused. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning lõpetada menetlus XXX hagis XXX vastu ühisvara jagamise nõudes. Lisaks palutakse tagastada XXX`ile pool tema poolt ühisvara jagamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

2-14-55862

6. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §

432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et pooltel on menetluskuludega seonduvalt kokkulepe, millest tulenevalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu leiab kohus, et XXX ja XXX menetluskulud jäävad nende endi kanda.

8. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et XXX taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

10. Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 11 ja lg 4 p-st 5 on ühisvara jagamise nõude puhul tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. RLS § 57 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasjas, mille hind on kuni 3 500 eurot, tasuda riigilõivu 300 eurot. Kohtu andmetel on hageja riigilõivu tasunud kogusummas 300 eurot. Seoses nõuete eraldamisega on 100 eurot tasutud riigilõivust arvestatud abielu lahutuse nõude tarbeks ja sellest tulenevalt ülejäänud 200 eurot ühisvara jagamise nõude tarbeks. Olukorras, kus ühisvara jagamise hagilt tulnuks riigilõivu tasuda 300 eurot, kuid hageja on tasunud 200 eurot, arvestab kohus siiski riigituludesse pool seaduses sätestatud tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.t 150 eurot ning tagastamisele kuulub seega 50 eurot (tasutud lõiv 200 eurot – riigituludesse kuuluv lõiv 150 eurot).

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 50 eurot tuleb tagastada ja kanda see XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik