1-13-11400/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-11400

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23.

septembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise valve kohaldamisega

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Maksim Fjodorovi (Fjodorov)

kaitsja Rainer Objartel, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Maksim

Fjodorovi kaitsja määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo

Objartel ja Partnerid kasuks 108 eurot (sh käibemaks 18 eurot) vandeadvokaat Rainer Objarteli

poolt süüdimõistetu Maksim Fjodorovi määruskaebemenetluses määratud korras kaitse

teostamise eest.

3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja Maksim Fjodorovilt.

Maksim Fjodorovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a

EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700018156 ja selgitus „Maksim Fjodorov 1-13-

11400 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 15.01.2014 otsusega mõisteti Maksim Fjodorov süüdi KarS § 184

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS §

64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks

1 aastat 7 kuud 21 päeva vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise 1 päev, seega jäi lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud

20 päeva vangistust.

Karistusaja algus 14.10.2013 ja lõpp 03.06.2015.

2. Tartu Maakohtu 23.09.2014 määrusega jäeti M. Fjodorov vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus leidis, et M. Fjodorovi puhul ei ole maandatud tema kriminaalset

käitumist põhjustavad riskid. Maakohus märkis, et kinnipeetaval on veel läbimata

individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning senine rehabilitatsioon on

olnud vähene, et olla veendunud, et M. Fjodorov saab vabaduses narkootikumideta

toime tulla. Samuti tõi maakohus välja, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu

näitab, et ka range režiimiga olukorras ei suuda kinnipeetav seaduskuulekalt käituda

ning distsiplinaarrikkumistest hoiduda. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et

muutused, millest M. Fjodorov räägib on paljasõnalised.

3. Tartu Maakohtu 23.09.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu

M. Fjodorovi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 23.09.2014 määruse ja

vabastada M. Fjodorov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus ei ole arvestanud M. Fjodorovi

positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, mistõttu ei ole maakohtu määrus piisavalt

motiveeritud.

3.2. Kaitsja märgib, et kinnipeetavat ei ole varem vangistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega vabastatud, mistõttu palub ta võimaluse andmist, et tõestada ennast

õiguskuuleka ühiskonnaliikmena. M. Fjodorovil ei ole vangistusest vabanemisel

garanteeritud töökohta, kuid kinnipeetav on kinnitanud, et võtab ennast Eesti

Töötukassas töötuna arvele ning loodab leida tööd. Samuti oleks kinnipeetaval

võimalus töötada madrusena, kuna tal on olemas kehtiv meremehe teenistusraamat.

Kuni töö leidmiseni on M. Fjodorovil võimalus saada materiaalset abi oma emalt, kes

on valmis teda toetama. M. Fjodorovi hõivatus tööga või Töötukassa poolt pakutavad

tööturuteenused maandaksid kaitsja hinnangul oluliselt ka uue kuriteo

toimepanemise riski.

3.3. M. Fjodorov on kinnitanud, et ta tarvitas vangistuse eelselt narkootikume, kuid ta

soovib selle elu seljataha jätta ning elada edaspidi uimastite vaba elu. Asjaolu, et M.

Fjodorov on vanglas majandusabitöödel tööl olnud näitab, et isik ei istu vanglas

tegevusetult.

3.4. Kaitsja märgib, kuigi isikut on vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras

ühel korral (karistus määrati tingimisi), ei peegelda üksnes antud asjaolu isiku

käitumist karistuse kandmise ajal. Kaitsja leiab, et kuna karistus on määratud

10.12.2013, on karistuse määramisest möödunud tänaseks pikk aeg. Samuti viitab

kaitsja Tartu Vangla iseloomustusele, millest nähtuvalt on M. Fjodorovi käitumine

olnud karistuse kandmise ajal pigem positiivne, mis kaalub kaitsja arvates üles

negatiivsed momendid.

3.5. M. Fjodorovi selgituse kohaselt on tema elukäiku paljuski negatiivselt mõjutanud

vanad tuttavad ning enda sõnul on ta suhted nendega katkestanud. Vabanemisel on

tal olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kuhu kuulub ema ning tuttavad, kes pole

narkootiliste ainete käitlemisega seotud.

3.6. M. Fjodorov kinnitas valmisolekut alluda lisaks üldistele kontrollnõuetele ja

kohustustele täiendavalt elektroonilisele valvele. Kaitsja leiab, et elektroonilise valve

puhul oleks tegemist täiendava abinõuga isiku distsiplineerimisel ning isik oleks

allutatud intensiivsele kontrollile ja jälgimisele. Vabastades M. Fjodorovi tingimisi

enne tähtaega vangistuse kandmiselt, on tema üle võimalik teostada kontrolli pikema

aja vältel, kui seda on järelejäänud karistusaeg.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

M. Fjodorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, sh ka elektroonilise

valve alla, ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks

määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu M. Fjodorovi kaitsja

määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja

M. Fjodorovi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise

järelevalve alla. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta M. Fjodorov enne

tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo

raskusele, selle iseloomule, mõistetud karistusele, varasemale elukäigule ja

käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt ei ole

maakohus arvestanud kõiki vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

positiivseid asjaolusid, mistõttu on maakohtu määrus põhjendamata.

Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et M. Fjodorov on osalenud

majandustöödel ning õpib riigikeelt A2 tasemel, tal on vabanedes olemas elukoht

ning toetavad lähikondsed.

Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe

kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid tundub esmapilgul olevat küllaldaselt, ei

ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega

vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest

positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb M.

Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige isiku varasemat

elukäiku ning käitumist vanglas. Ringkonnakohus leiab, et isik, keda on varasemalt

kriminaalkorras seitse korda karistatud ning kes kannab neljandat vanglakaristust, ei

saa hinnata tema varasemalt elukäiku arvestamata. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu

hinnangul arvesse võtta ka M. Fjodorovi poolt toime pandud kuritegu – narkootilise

aine suures koguses käitlemine ning selle ja varasemalt toimepandud kuriteo eest

mõistetud liitkaristust – 1 aasta 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Ringkonnakohus

leiab, et isikul, kes kannab neljandat reaalset vanglakaristust tuleb, arvestades

toimepandud kuriteo raskust, kanda mõistetud karistus lõpuni.

Käesoleval juhul on oluliseks ka asjaolu, et kinnipeetaval on üks kehtiv

distsiplinaarrikkumine. Määruskaebuses märkis kaitsja, et distsiplinaarrikkumise

toimepanemisest on möödas ca 10 kuud ning karistust ei pööratud tingimisi

täitmisele, mistõttu on tegemist kergendava asjaoluga. Ringkonnakohus leiab, et

kinnipeetav on peale distsiplinaarrikkumise toimepanemist käitunud küll

kinnipidamisasutuses kehtivaid reegleid järgides, kuid see ei muuda toime pandud

distsiplinaarrikkumist olematuks ning seda tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamisel, sh ka elektroonilise valve alla andmisel, arvestada.

8. Ringkonnakohus märgib, et isik, pannes toime kuriteo, peab eelkõige arvestama

asjaoluga, et tal tuleb kanda talle mõistetud karistus tervikuna. Süüdimõistetutele ei

ole tagatud absoluutset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid

see otsus põhineb kohtu kaalutlusõigusel, mis tehakse tuginedes KarS § 76 lg 3

sätestatule.

9. Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1. M. Fjodorovi kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt M. Fjodorovile

riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, mõistlik ja põhjendatud.

9.2. KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese

astme kohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud

selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab M. Fjodorov

hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjatasu 108 eurot (sh käibemaks 18

eurot).

Eeltoodust tulenevalt jäävad M. Fjodorovil tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.

10. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu M. Fjodorovi kaitsja

määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Maarika Kuusk

Mati Kartau