4-14-4404/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-4404

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. septembril 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-4404 (930014000650) Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

P.K, elukoht xxx, (registris xxx), isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodakondsus, töökoht: xxx Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse tollikorralduse osakonna piirikontrolltalitus, asukoht Vestervalli 7, 20307 Narva Väärteoasi

P.K

kaebus Maksuja Tolliameti

tollikorralduse osakonna peainspektori Tarvo Nurgamaa

21.05.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930014000650.

RESOLUTSIOON

juhindudes V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 135 lg 2 ja § 155-

Jätta P.K kaebus rahuldamata ja muutmata Maksuja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektori Tarvo Nurgamaa 21.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000650.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 №rdea Pank pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank pangas viitenumber . 000338619859

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE351010052031000004

SEB Pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 №rdea Pank pangas või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank pangas viitenumber . 000338619859

4-14-4404

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis viieteistkümne päeva möödudes kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Maksu-ja Tolliameti 21.05.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014000650 karistati P.K tolliseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 (kakssada) eurot. Menetluskulud summas 25 eurot jäeti menetlusaluse isiku P.K kanda. Sama otsusega konfiskeeriti KarS § 83 lg 2 ja TS § 94 lg 3 alusel kolm ilvese nahka ning TS § 98 lg 2 ja TS § 97 lg-te

1 ja 2 alusel määrati anda need üle keskkonnaministri määratud asutusele.

Antud väärteoasjas on Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti juhtivinspektor

Xxx koostanud 21.04.2014 väärteoprotokolli P.K suhtes. Väärteoprotokolli alusel saabus 27.02.2014 kell 21.30 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba reisija P.K, millega isik andis mõista, et tal on kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Tegelikult oli isikul kaasas kilekotis kolm ilvese nahka, mis 01.04.2014 teostatud ekspertiisi kohaselt kuuluvad euroopa ilvesele. Nimetatud isendid kuuluvad EL Nõukogu määruse nr 338/97 looduslike looma-ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisasse A.

Vastavalt EN Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 p-le 1 tuleb lisas A loetletud liikidest isendite ühendusse sissetoomisel läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba. Nimetatud luba Maksu-ja Tolliametile ei esitatud. Kuna reisijaga kaasas olev kaup kuulus eriloa või keelu alla, puudus isikul õigus kaup deklareerida rohelise koridori valimisega. Oma tegudega pani P.K toime deklareeritava kauba toimetamise üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba deklareerimata jättes, so TS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning kohustusliku dokumendita kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise, so TS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

P.K esitas eelnimetatud otsuse peale 27.05.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja 21.05.2014 otsus väärteoasjas nr 930014000650 ning tagastada konfiskeeritud kaup kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale karistuseks määratud rahatrahv tuleb tühistada või vähendada, kuivõrd KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatsena karistatav üksnes tahtlik tegu, ettevaatamatusdelikti katse karistatav ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokolli lisamata kaebaja teadmatuse ja uurimisele kaasaaitamise, mis oluliselt muudaks väärteoasja otsust ja määratud karistust. Kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks varjata kaasolevat kaupa, kuivõrd ei teadnud, et selle sisseviimiseks on vajalikud eraldi load ja kooskõlastused.

Kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokolli lisamata kaebaja õiguspärase käitumise ja õigusrikkumise lõpetamisega seotud tegevuse ning ei arvestanud väärteoprotokolli tehes, kaebaja poolt vabatahtlikult osutatud abile, teadmatusele, et kaebuse esitaja on toimepannud väärtegu, samuti puhtsüdamlikule ülestunnistamisele ning oleks pidanud arvestama KarS § 57 lg 1 p 3. Kaebuse esitaja rõhutas, et tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmisel, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis raskendab nende vaatlemist.

Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – hoidmist sellises kohas, kus selle avastamine

4-14-4404

tolliläbivaatuse abil on raske. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et ta pani toime teo kavatsetult. Väärteomenetluses pole tuvastatud, et P.K teo eesmärk oli maksude mittelaekumine eelarvesse. P.K ei teadnud, et tema teoga maksud jäävad eelarvesse laekumata ning oleks hoidunud sellest teost, kui ta oleks sellest teadlik. Kaebuse esitaja leiab, et kui ta ei pannud väärtegu toime tahtlikult, seega ei saa käsitleda konfiskeeritud loomanahku tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks oleva esemena ning on alust nende tagastamiseks kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Ta ei soovi kaitsja osavõttu menetlusest.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja nõustus V™S § 120 lg 1 alusel väärteoasja lahendamisega kohtus kirjalikus menetluses ning palus V™S § 132 p 1 kohaselt jätta kohtuvälise menetleja 21.05.2014 otsus nr 930014000650/6 muutmata ning P.K kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on veendunud, et kohtuvälise menetleja 21.05.2014 otsus nr 930014000650/6 P.K suhtes on seaduspärane ja õige.

Tõendamist on leidnud asjaolu, et P.K on pannud toime otsuses toodud väärteod.

Puhtsüdamlikku kahetsust P.K ütlustes ei ole fikseeritud. P.K pani väärteo toime isikute grupis, kuna lisaks P.K-le peeti 27.02.2014 Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminalis kinni veel Xxx, xx, xx ja xx, kellel olid samuti kaasas ilvese nahad. P.K tunnistab oma ütlustes, et piiri ületati viiekesi koos sõprade ja tuttavatega nimetades just eeltoodud isikute eesnimesid. Kõigi nimetatud viie isiku suhtes alustati väärteomenetlus samadel asjaoludel ning määrati karistuseks rahaline trahv ja konfiskeeriti ilvesenahad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikud tegutsesid grupis eelnevalt kokkulepitult. KarS § 58 p 10 kohaselt on süüteo toimepanemine grupi poolt karistust raskendavaks asjaoluks. P.K tegutses kavatsetult ning tema teos puuduvad kergendavad asjaolud. P.K oli rohelise koridori valimise näol eelnevalt oma käitumisega deklareeritava kauba puudumisest tollile selgelt märku andnud. Ilma tolli täiendava sekkumiseta ei oleks P.K ilvese nahku tollile deklareerinud.

P.K toimetas kõne all olevad nahad üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, see on lootes, et toll teda täiendavalt ei kontrolli. Kuna P.K valis ELi tolliterritooriumi piiri ületamiseks rohelise koridori, siis deklareeris ta oma käitumisega, et tal ei ole tollitavat kaupa. Seega oli P.K poolt tegu lõpule viidud s.o isik toimetas loomanahad üle EL territooriumi piiri ja deklareeris tollile, et tal ei ole deklareeritavat kaupa. Samuti on väärteomenetluses tõendamist leidnud, et P.K, kellele kuulusid 27.02.2014 tolliametnike poolt kinnipeetud kolm loomanahka, ei esitanud EL Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 p 1 kohaselt vajalikku impordiluba. P.K poolt toime pandud tegu vastab TS § 74 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele. EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 75 punkti a kohuselt võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerimine ja müük, kaupade suhtes, mida ei saa vabastada, sellepärast, et kauba suhtes kehtivad keelud ja piirangud. KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Väärteomenetluses on leidnud tuvastamist P.K kavatsetud tegutsemine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades ülaltoodus asjaolusid on konfiskeeritud loomanahkade tagastamine P.K-le välistatud.

Kohtuotsuse põhjendused

Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes V™S § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud P.K kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga leiab, et juhindudes V™S § 132 p 1 tuleb P.K kaebus jätta rahuldamata ja Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 21.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000650 muutmata.

4-14-4404

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette tolliseaduse § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist.

Tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 kohaselt on rahatrahviga (kuni 300 trahviühikut) või arestiga karistatav deklareeritava kauba või sularaha toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides.

TS § 74 lg 1 kohaselt on rahatrahviga (kuni 300 trahviühikut) või arestiga karistatav kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimine.

P.K-le heidetakse vaidlustatud otsuses ette 27.02.2014 deklareeritava kauba (ilvese nahkade) toimetamist üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri kauba deklareerimata jättes ning kohustusliku dokumendita (impordiloata) kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamist. Väärteoprotokollis on talle tehtud etteheide ka selles, et ta toimetas kauba üle EL tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kuid väärteootsusest võib järeldada, et kohtuväline menetleja on selles osas süüdistusest loobunud, mistõttu ei kontrolli kohus kaebaja käitumises vastava süüteo tunnuse esinemist ega käsitle ka kaebaja vastavasisulisi vastuväiteid vaidlustatud otsusele.

TS § 47 lg 6 sätestab, et reisija, kelle pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki siirdumisel ei sisaldu deklareerimisele kuuluvat kaupa, deklareerib sellise kauba puudumist tollile tollieeskirjade kohaselt suuliselt või muu toimingu abil.

EMÜ 2454/93 määruse § 233 lg 1 p a kohaselt loetakse tollipunktis rohelise koridori läbimine deklaratsiooni esitamiseks. Punane koridor tuleb valida juhul, kui on kaasas kaupa, mis kuulub deklareerimisele või ületab lubatud piirnorme või kuulub eriloa või keelu alla. EMÜ määruse nr 2454/93 art 234 lg-st 2 tulenevalt loetakse taolise kauba sisse toomine rohelisse koridori kaudu ebaseaduslikuks impordiks.

Antud asjas on kauba läbivaatuse aktiga nr 14-12.1-5/00/1521 ning menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud, et 27.02.2014 kella 21.30 paiku tuli P.K Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki ning piiripunktis valis ta läbimiseks rohelise koridori deklareerides seega, et tal ei ole kaasas kaupa, mida tuleks deklareerida või kaupa, mis ületab lubatud piirnorme või kuulub eriloa või keelu alla.

Samadest tõenditest ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli kaebajal tollipunkti läbides kaasas kolm loomanahka. Ekspertiisiaktis nr 3/01/04/2014 kajastuva eksperdi arvamusega loeb kohus tõendatuks, et tegemist oli euroopa ilvese nahkadega. Felis lynx

Nimetatud loomaliik on toodud EL Nõukogu määruse (looduslike loomaja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) nr 338/97 lisas A kajastuvas isendite loetelus. Sama määruse art 2 p-st t tulenevalt loetakse isendiks muu hulgas ka lisa A loetelus nimetatud looma nahk. Seega on P.K kaasas olnud ilvese nahkade näol tegemist isendiga määruse 338/97 art 2 p t tähenduses.

Sama määruse art 4 p 1 kohaselt tuleb määruse lisas A loetletud liikidest isendite ühendusse sissetoomisel läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba. Nimetatust järeldub, et kaebajal kaasas olnud kauba ühendusse sissetoomiseks on vajalik eriluba.

Menetlusaluse isiku ütlustest ja ka kauba läbivaatuse aktist nr 14-12.1-5/00/1521 nähtuvalt kaebaja taolist eriluba tolliasutusele ei esitanud ning ta pole seda luba ka taotlenud. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kaebaja puhul esinenuks mõni määruse nr 338/97 art 7 p-st 3 ja määruse nr 865/2006 art-

4-14-4404

st 57 tulenev erand, mis võimaldanuks P.K tuua kõnealuseid nahku EL territooriumile ilma eelnimetatud eriloata.

Seega tollipunkti läbides pidanuks kaebaja valima punase koridori, kuivõrd tal oli kaasas eriluba nõudev ja deklareerimisele kuuluv kaup ning esitama kauba importimist võimaldava loa. Valides aga tollipunkti läbimiseks rohelise koridori, jättis P.K deklareeritava kauba deklareerimata ning samuti toimetas ta kaasas olevad ilvese nahkad üle riigi piiri omamata selleks vajalikku eriluba.

Taolises tegevuses esinevad tolliseaduse § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 objektiivsed tunnused so deklareeritava kauba toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri kauba deklareerimata jättes (TS § 73 lg 1)

ja kohustusliku dokumendita kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine (TS § 74 lg 1).

P.K ise põhjendas kõnealuste rikkumiste toimepanekut sellega, et ta ei olnud teadlik ilvese nahkade liiduvälisest riigist Eestisse toomisel kehtivast eriloa nõudest ja deklareerimise kohustusest. Samas oli ta aga väga hästi teadlik asjaolust, et piiri ületades olid tal kaasas ilvese nahad ning tema sõidu eesmärk oligi Vene Föderatsioonist ilvese nahkade Eestisse toomine. Samuti puudus P.K igasugune kavatsus neid nahku deklareerida ning taotleda vastavat impordiluba. Seega ilvese nahkade toimetamine liiduvälisest riigist Eestisse ilma eriloata ja deklareerimata oli teadlik, tahtlik ja planeeritud käitumine st pandud toime kavatsetult. Kuid väidetavalt ei olnud kaebaja teadlik oma teo keelatusest. Kohtul puuduvad alused kahelda kaebaja ütluste tõepärasuses ning samuti puuduvad tõendid, mis tema väited kummutaks. Samas jäävad aga kohtule arusaamatuks kaebuses sisalduvad vastuväited, mis tuginevad KarS § 17 lg-s

1 kajastuva koosseisueksimuse ja KarS § 31 lg-s 1 kajastuva õigusvastasust välistavas asjaolus eksimise sätetele. Kaebaja antud ütlustest ei nähtu, et ta poleks olnud teadlik mõnest TS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 koosseisulisele tunnusele vastavast faktilisest asjaolust – nt et ta ületas EL tolliterritooriumi piiri või kaasas olnud nahad olid ilvese nahad vms. Samuti ei nähtu tema ütlustest, et ta oleks endale ekslikult kujutanud ette mõnd asjaolu, mis välistaks tema teo õigusvastasuse – nt et tegemist oli hädakaitsega, hädaseisundiga või kohustuste kollisiooniga.

Neil põhjustel ei saa kohtu hinnangul antud juhul rääkida tahtlust või õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest. Küll aga tuleb kontrollida KarS § 39 lg-s 1 sätestatud süüd välistava asjaolu esinemist.

Kohtu hinnangul ei saa üheselt välistada, et kaebaja tõepoolest ei olnud teadlik ilvese nahkade importimisel kehtivatest nõuetest. Seega ei saa ka välistada, et tegemist ei olnud eksimusega teo keelatuses. Samas tuleb aga tõdeda, et taoline eksimus ei olnud kaebaja jaoks kindlasti vältimatu.

Igale keskmisele tavalise elukogemusega inimesele on teada, et ilvese näol on tegemist suhteliselt haruldase ja kaitsealuse loomaliigi esindajaga, mistõttu peaks ka igaühe jaoks olema ilmne, et selle looma nahkadega toimingute teostamisele kehtivad piirangud. Samuti on igale keskmisele tavalise elukogemusega inimesele teada, et paljude kaupade toimetamisel üle riigi või tolliterritooriumi piiri kehtivad erinevad piirangud. Arvestades kaubaks olnud isendi haruldust, pidi kaebajal tekkima vähemalt kahtlus, et tegemist võib olla kaubaga, mille üle piiri toimetamisele kehtivad erinõuded.

Ilvese nahkade soetamine ja üle piiri toimetamine ei olnud kaebaja jaoks spontaanne tehing. Tema enda ütlustest nähtub, et ta läks teise riiki üksnes eesmärgiga tuua sealt ilvese nahku. Sellest järeldub omakorda, et tegemist oli planeeritud ja läbimõeldud kaubatehinguga ning tal olid kõik võimalused enne Eestist lahkumist selgitada välja, kas kõnealuse kauba Eestisse toomise suhtes kehtib mingeid piiranguid või mitte. Seda saanuks teha näiteks Eestist lahkumisel tollipunktis või tolliasutusele elektroonselt või telefoni teel vastavasisulise päringu esitamisega.

Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kuigi antud juhul võib rääkida sellest, et kaebaja ei olnud teadlik oma teo keelatusest, oli siiski tegemist olukorraga, kus eksimus oli kaebaja jaoks kergesti välditav.

4-14-4404

Siinkohal ei nõustu kohus ka kaebaja seisukohaga, et antud juhul oli tegemist vabatahtliku süüteokatsest loobumisega. Kohtu hinnangul vastab kaebaja käitumine lõpuleviidud süüteo tunnustele nii TS § 73 lg 1 kui ka TS § 74 lg 1 tähenduses. Esimesel juhul oli süütegu lõpule viidud tollipunktis rohelisse koridori sisenemisega st sellega kaebaja deklareeris, et tal ei ole kaasas deklareerimisele kuuluvat kaupa. TS § 74 lg-s 1 sätestatud väärtegu oli aga lõpule viidud juba riigi piiri ületamisega.

Seega nimetatud teo toimepanemisest saanuks loobuda üksnes enne faktilist piiri ületust ehk Vene

Föderatsiooni territooriumil või piiril. Kuivõrd aga deklareerimisele kuuluv eriluba nõudev kaup avastati alles tolli kontrollipunktis, mis asub juba Eesti territooriumil, siis ei saa rääkida teo jäämisest katsestaadiumisse.

Ülaltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul P.K tegevuses tuvastatud TS § 73 lg-s 1 ja § 74 lg-s

1 sätestatud väärtegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg-le 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd.

Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Kehtiv kohtupraktika rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille menetlusalune isik toime pani, selle tehisolusid ja raskust ning alles seejärel tuleb lähtuda menetlusalust isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohtuväline menetleja karistas P.K TS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so 200 eurot. Siinjuures nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus isik on ühe teoga täitnud kahe erineva süüteokoosseisu tunnused ning seetõttu kuulub kohaldamisele KarS § 63 lg 1, mille kohaselt tuleb mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Nii TS § 73 lg 1 kui ka § 74 lg 1 näevad karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd P.K poolt mõlema nimetatud süütekoosseisule vastava teo toimepanemine oli tingitud eelkõige TS § 74 lg 1 tähenduses kohustusliku impordiloa puudumisest, siis on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et karistus tuleks määrata just TS § 74 lg 1 järgi.

Vaidlustatud otsuses on kohtuväline menetleja määranud karistuse oluliselt alla keskmise määra – 50 trahviühikut. Arvestades siinkohal, et tegemist oli kavatsetult toimepandud teoga ja toimiku materjalidest ega ka esitatud kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks väljendanud siirast kahetsust ning ebaseaduslikult üle piiri toimetatud kauba näol on tegemist kaitsealuse loomaliigi isenditega ning taolise kauba salakaubavedu ohustab otseselt vastava loomaliigi püsimajäämist, siis ei saa öelda, et tegemist oleks minimaalset karistust vääriva teoga. Lähtudes P.K poolt toimepandud teo raskusest kõnealuse süüteokoosseisu kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem lähedane keskmisele. Sealjuures ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et P.K on ka varem tolliseaduse rikkumise eest karistatud. Neil põhjustel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust võib pidada äärmiselt (või isegi liialt) leebeks karistuseks ning selle vähendamiseks puudub igasugune alus. Ainus, mis antud juhul võimaldab keskmisest oluliselt väiksema karistuse määramist, on KarS § 39 lg-s 2 sätestatu. Võttes aga arvesse, kui kergesti oli kaebaja jaoks eksimus välditav, ei õigusta ka see minimaalse karistuse määramist.

Juhindudes TS § 94 lg-st 3 konfiskeeriti vaidlustatud otsusega eelkirjeldatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud kolm ilvese nahka ning määrati anda need üle keskkonnaministri määratud asutusele.

4-14-4404

Kaebaja vaidlustab konfiskeerimise põhjendusel, et KarS § 83 lg 2 kohaselt saab konfiskeerida üksnes tahtlikult toimepandud süüteo vahetuks objektiks olnud esemeid. Kaebaja arvates ei olnud aga antud juhul tegemist tahtliku süüteoga, mistõttu puuduvad ka konfiskeerimise alused.

Kohus on juba ülal asunud seisukohale, et käesolevas menetluses on tuvastatud väärteo toimepanek kavatsetult, mistõttu ei saa nõustuda ka kaebaja poolt konfiskeerimisele esitatud vastuväitega.

Kuivõrd kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuses seaduslikult ja põhjendatult kohaldatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimist ning kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja vastava argumentatsiooniga, siis ei pea kohus siinkohal vajalikuks seda üle korrata ning märgib täiendavalt üksnes seda, et tulenevalt KarS § 83 lg-st 4 on konfiskeerimise kohaldamine kohustuslik, kui isikul puudub konfiskeeritava eseme omamiseks vajalik luba. Kuivõrd kaebajal puudus luba tuua kõnealuseid ilvese nahku Eesti territooriumile, siis on konfiskeerimise kohaldamine obligatoorne. Üldise karistuspoliitika kohaselt ei tohi isikud süütegude toimepanemise tulemusel saada kasu või muid eeliseid. Antud juhul kaasneks teo vahetuks objektiks olnud kauba tagastamisega olukord, kus sisuliselt võimaldataks isikul tuua Eestisse kaupa, mille importimiseks tal luba puudub. Kuivõrd tegemist on ebaseaduslikult riiki toimetatud kaubaga ning kaebajal ei ole ka tänasel päeval esitada vastavat impordiluba, siis on välistatud salakaubana sissetoodud esemete kaebajale tagastamine.

Vaidlustatud otsuse kohaselt jäeti menetluskulud summas 25 eurot menetlusaluse isiku P.K kanda.

Tulenevalt V™S § 38 lg-st 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

Käesolevas väärteomenetluses on seoses loomanahkade ekspertiisiga tekkinud menetluskulu summas

25 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kuna kohus jätab muutmata vaidlustatud otsuse, millega on kaebajale TS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest määratud rahatrahv, siis tuleb ka menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Kõike eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jätab kohus P.K kaebuse rahuldamata ja Maksu-ja Tolliameti 21.05.2014 üldmenetluse otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik