3-14-52251/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52251 Haldusasi MTÜ Eesti Apteekide Ühendus kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 31. juuli 2014. a protokollilise otsuse nr 15-4 tühistamiseks osas, milles keelduti aukohtu menetluse algatamisest vandeadvokaat Allar Jõksi suhtes, ning Eesti Advokatuuri kohustamiseks lahendada MTÜ Eesti Apteekide Ühendus kaebus suulises menetluses ja sisulise otsusega või alternatiivselt Eesti Advokatuuri kohustamiseks otsustama vandeadvokaat Allar Jõksi suhtes aukohtumenetluse algatamine kahe kuu jooksul käesolevas haldusasjas tehtud otsuse jõustumisest Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – MTÜ Eesti Apteekide Ühendus, seaduslik esindaja Tanel Terase Vastustaja – Eesti Advokatuur Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontrollimine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MTÜ Eesti Apteekide Ühendus esitas 12.06.2014 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse, milles palus algatada aukohtumenetlus vandeadvokaat Allar Jõksi ja Advokatuuribüroo Sorainen AS suhtes. Aukohus otsustas 31.07.2014 protokollilise otsusega nr 15-4 mitte algatada aukohtumenetlust A. Jõksi tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. 2. MTÜ Eesti Apteekide Ühendus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 31.07.2014 protokollilise otsuse nr 15-4 tühistamiseks osas, milles keelduti aukohtu menetluse algatamisest vandeadvokaat A. Jõksi suhtes, ning Eesti Advokatuuri kohustamiseks lahendada MTÜ Eesti Apteekide Ühendus kaebus suulises menetluses ja sisulise otsusega või alternatiivselt Eesti Advokatuuri kohustamiseks otsustama vandeadvokaat A. Jõksi suhtes aukohtumenetluse algatamine kahe kuu jooksul käesolevas haldusasjas tehtud otsuse jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud halduskohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle perspektiivituse tõttu. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega, sest kaebaja nõue on materiaalõiguslikult perspektiivitu, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ja selle küsimuse täiendavat analüüsimist.

4. Tulenevalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Vastavalt AdvS § 18 lg-le 1 võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse (sarnase õiguse annab üldisemalt ka AdvS § 4 lg 5). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-9-02 selgitanud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Eeltoodust lähtuvalt on huvitatud isikul aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus üksnes juhul, kui vaidlustatud aukohtu otsus rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi.

Kaebaja kui AdvS § 16 lg-s 1 nimetatud huvitatud isik on esitanud halduskohtule kaebuse aukohtu otsusele, millega otsustati distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat A. Jõksi suhtes. AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta.

Olukorras, kus aukohus on kaebaja taotluse aukohtumenetluse algatamiseks vastu võtnud ning otsustanud aukohtumenetlust mitte algatada, ei saa viimati nimetatud otsus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebajale ei tulene vaidlustatud otsusest ühtki täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jää sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata või vabadus realiseerimata. Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle.

Advokaadi distsiplinaarsüüteoasja arutamiseks läbiviidavas aukohtumenetluses ei ole huvitatud isiku roll võrdne kaebaja rolliga halduskohtumenetluses või taotluse esitajaga haldusmenetluses. Sellise aukohtumenetluse regulatsioon peab eelkõige kaitsma advokaadi kui karistatava õigusi. Kohus märgib veel, et kui kaebaja soovib vandeadvokaat A. Jõksi suhtes esitada kahju hüvitamise nõude, nagu kaebuses märgitud, tuleb tal maakohtus tõendada oma nõuet ja kahju hüvitamise elementide olemasolu sõltumata aukohtu poolt advokaadi distsiplinaarasjas tehtud otsusest.

5. Kohtupraktikas on tunnustatud HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamist juhul, kui kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel on selge, et kaebuses esitatud väited ei tingi kaebuse rahuldamist, kuigi vaidlustatud haldusakt või toiming riivab kaebaja õigusi ja ka nõue on õigesti valitud, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-29-13; Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määrus asjas nr 3-14-50381). Kohtupraktikas on sarnastes asjades eitatud huvitatud isiku kaebeõiguse olemasolu ja peetud võimalikuks kaebus määrusega tagastada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määrus haldusasjas nr 3-09-1589 ja 08.06.2010 määrus haldusasjas nr 3-10-1037 ning Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2010 määrus haldusasjas nr 3-09- 2550). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastada.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse selle perspektiivituse tõttu, ei kuulu tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele. Kaebaja kannab oma menetluskulud ise (HKMS § 108 lg 1 lause 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit