Legislator Case Law & Legislation
2-13-27426/39 AI generated

2-13-27426/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-27426/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr: 2-13-27426

Legislator headnote

AI generated

2-13-27426/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tsiviilasi nr: 2-13-27426

Keywords

AI generated
untimely notification of defects untimely claim by insured systemic flaws untimely restitution petition dismissal as untimely late notice of dismissal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr: 2-13-27426

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-27426

Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2014, Tallinn

Kohtukoosseis Kaupo Paal, Reet Allikvere, Ülle Jänes Kohtuasi

KÜ Sõle 48 hagi MTÜ Sõle Tugigrupp vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.05.2014.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

22 211,92 eurot Taotluse esitaja ja taotluse liik MTÜ Sõle Tugigrupp apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): KÜ Sõle 48 (registrikood: 80307416; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja v.adv Tiia Nurm

Kostja (apellant): MTÜ Sõle Tugigrupp (registrikood: 80247602; asukoht: Tallinn), seaduslik esindaja Priit Ronk

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: 1. Jätta MTÜ Sõle Tugigrupp apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.05.2014.a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada käesoleva määruse jõustumisel kaebus selle esitajale. 2. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud MTÜ Sõle Tugigrupp kanda. 3. Teatada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. 4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

Tsiviilasi nr: 2-13-27426

2(3) kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. 12.05.2014.a otsusega rahuldas maakohus hageja hagi kostjalt 22 211,92 euro väljamõistmiseks. 13.06.2014.a esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus võttis 21.08.2014.a määrusega menetlusse.

2. 22.09.2014.a esitas hageja kohtule vastuse apellatsioonkaebusele, milles palus jätta kaebuse läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel. Taotluse järgi on kostja esindaja saanud maakohtu 12.05.2014.a otsuse e-toimiku vahendusel kätte 13.05.2014.a, seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 12.06.2014.a. Kaebus esitati aga alles 13.06.2014.a, seega peale apellatsioonitähtaja möödumist.

3. 23.09.2014.a e-kirjaga andis kohus kostjale TsMS § 643 lg 3 kohaselt teada kohtu kavatsusest jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata ning andis kostjale tähtaja nimetatu suhtes oma arvamuse avaldamiseks. 27.09.2014.a esitas kostja oma seisukoha, milles ei nõustu kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kostja märgib, et alates 2013.a algusest (so ajast kui tehti etoimikus muudatusi) on tal esinenud segadusi e-toimiku vahendusel saadetud nii lugemata kui ka loetud kohtudokumentide avamise ja üles leidmisega e-toimikus. Kostja sõnul vahel omateada õigesti tegutsedes sai ta ekraanile teksti, et mõni uus dokument on kätte toimetatud, kuid tegelikkuses tuli veel mitmeid kordi alustada uuesti, enne kui lõpuks õnnestus saadetud dokument avada, vahel alles mitme päeva pärast. Seepärast pöördus kostja 11.05.2014.a maakohtu poole ja palus talle kohtuotsus saata postiga, mida kohus ka tegi. Seega puudus kostjal igasugune vajadus külastada e-toimikut. Seda, et jätkuvalt on segadusi e-toimikuga, näitab see, et kostja poolt 13.06.2014.a ringkonnakohtusse saadetud apellatsioonkaebust 13.06.2014.a kinnitab ka ringkonnakohtu automaatvastaja, aga miskipärast e-toimiku väljavõte näitab, et see dokument on saadetud 16.06.2014.a.

Määruse põhjendused 4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 643 lg 1, § 637 lg 1 p 2 ja § 632 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata.

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus oli esitatud peale seaduses sätestatud tähtaega. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kostja seaduslik esindaja Priit Ronk kaevatava otsuse saanud kätte e-toimiku vahendusel 13.05.2014.a. Seega hakkas eeltoodud sätetest tulenevalt edasikaebetähtaeg kulgema alates 14.05.2014.a. Apellatsioonkaebus tulnuks esitada hiljemalt 12.06.2014.a kell 24.00. Ringkonnakohtule laekus apellandi kaebus 13.06.2014.a. Seega on kaebus esitatud peale TsMS § 632 lg-s 1 nimetatud tähtaega.

6. Vastuseks kostja poolt 27.09.2014.a menetlusdokumendis esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on esitanud kohtule üldsõnalised väited, et kostjal on olnud varasemalt ja ka praegusel ajal e-toimikuga segadusi ja et see töötab halvasti. Esitatud ei ole aga konkreetseid asjaolusid, miks peaks ringkonnakohus lugema maakohtu otsuse kostjale

Tsiviilasi nr: 2-13-27426

3(3) kättetoimetatuks toimikus oleva väljastusteate peal märgitud kuupäeval so 20.05.2014 (t I kd lk 210), selle asemel, et lähtuda Kohtute Infosüsteemist nähtuvast kuupäevast 13.05.2014.a, mil kostjale toimetati otsus kätte e-toimiku vahendusel. Kostja on esile toonud, et kuivõrd ta palus juba enne kaevatava otsuse tegemist kohtult, et kohus saadaks talle otsuse posti teel, mida kohus ka tegi, siis puudus tal igasugune vajadus e-toimikut külastada. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kostja ei ole 13.05.2014.a, millisel kuupäeval e-toimiku järgi talle kohtuotsus kätte toimetati, e-toimikusse sisenenud. Isegi juhul, kui kostjal esinesid 13.05.2014.a e-toimikus probleemid, nagu ta väidab, et ekraanile kuvati tekst, et mingi dokument on kätte toimetatud, aga dokumenti ennast avada ei saanud, siis selliste asjaolude ilmnemisel oleks mõistlik isik võtnud ühendust kohtuga või e-toimiku haldajaga, et vältida hilisemaid arusaamatusi dokumendi kättetoimetatuks lugemisega. Kohtule teadaolevalt on menetlusosalistel seoses etoimikuga esinenud probleeme e-toimiku nö hangumisega, aga kohtul puudub alus uskuda, et e-toimik võiks näidata valesti seda, millal keegi on sinna enda isikutuvastuse teel sisenenud (st et võimalik oleks selline olukord, et e-toimiku järgi on mingil kuupäeval isikule dokument kätte toimetatud, aga tegelikult ei ole see isik sel kuupäeval üldse e-toimikusse sisenenudki). Seega leiab ringkonnakohus, et kostja vastavad väited on eluliselt ebausutavad. Lisaks märgib kohus, et menetlusosalisel ei ole õigust valida talle menetlusdokumendi kättetoimetamise viisi. Kostjal oli õigus kohtult paluda kohtuotsuse saatmist talle postiga, aga sellisel juhul ei hakka uuesti kulgema apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, kui kostjale oli kohtuotsus juba varasemalt kätte toimetatud ka muul viisil (antud juhul e-toimiku vahendusel). Kostja väite, et asjaolu,et etoimikuga on jätkuvalt segadusi, tõendab see, et ta esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 13.06.2014.a, mida kinnitab ka automaatvastaja, aga e-toimikus on märgitud, et kaebus esitati 16.06.2014.a, jätab kohus tähelepanuta kui asjassepuutumatu, sest asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud kostja apellatsioonkaebust üldsegi mitte e-toimiku vahendusel, vaid e-posti teel.

7. TsMS § 643 lg 1 järgi jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus võtnud kostja apellatsioonkaebuse menetlusse ebaõigesti, mistõttu jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

8. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/