2-13-6235/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoober 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-6235

Tsiviilasi

AS SEB Liising hagi Margus Lind vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6 108,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 04. oktoobri 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Linnu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Margus Lind (isikukood: XXX

elukoht: XXX Tartu 51005), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Vastustaja (hageja): AS SEB Liising (registrikood:

10281767, asukoht: Tornimäe 2, Tallinn 15010), esindaja

Elen Jalak

RESOLUTSIOON

Jätta Margus Linnu apellatsioonkaebus rahuldamata

ja Tartu Maakohtu 04. oktoobri 2013. a otsus

muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Margus Linnu kanda

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS SEB Liising esitas 7. veebruaril 2013 Tartu Maakohtule hagi Margus Linnu vastu,

paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 6 982,98 eurot ning jätta kohtukulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 11. veebruaril 2008 hageja kui liisinguandja ja Eravili OÜ vahel

liisinguleping nr L08101410, eesmärgiga anda Eravili OÜ kasutusse Audi A6 Avant Quattro.

Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 10. veebruar 2013, mille jooksul kohustus Eravili OÜ tasuma

hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 11. veebruaril 2008 andis kostja

hagejale käenduse, tagamaks liisingulepingust tulenevate Eravili OÜ kohustuste täitmise

solidaarselt Eravili OÜ-ga. 11. veebruaril 2008 sai kostja Eravili OÜ liisingueseme enda

valdusesse. Eravili OÜ ei tasunud esitatud arveid nõuetekohaselt. 11. veebruaril 2010 saatis

hageja Eravili OÜ-le ja kostjale teatise, et hageja loeb liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks,

kui Eravili OÜ ei tasu liisinglepingust tulenevat võlgnevust hiljemalt 22. veebruariks 2010.

Kuna Eravili OÜ ega kostja tähtajaks võlgnevust ei tasunud, lõpetas hageja liisinglepingu

ennetähtaegselt. Hageja esitas arve lepingu ennetähtaegse lõpetamise leppetrahvi 319,56 euro

tasumiseks, millise arve jättis Eravili OÜ tasumata.

4. märtsil 2010 sai hageja esindaja Winterland Grupp OÜ liisingueseme valduse. Kuna hageja

ei tegele sõidukite müügiga, sõlmis ta müügilepingu sõidukite müügiga tegeleva Autolink OÜ-

ga, kes müüs sõiduki kohe edasi uuele ostjale. 1. aprillil 2010 võttis hageja esindaja Autolink

OÜ liisingueseme oma platsile müüki, tegi autole keemilise pesu ning poleerimise, mille eest

hageja tasus 168,99 eurot.

25. mail 2010 saatis hageja kostjale ja Eravili OÜ-le teatise liisingueseme müüki suunamise

hinna ja müügikoha kohta. Sõiduki algne müügihind oli 245 000 krooni. Hageja palus kostjat

ühendust võtta, kui kostjal on ostja vähemalt nimetatud hinnaga või sellest kõrgema hinnaga.

28. juulil 2010 võttis hageja autole pakkumise kere- ja värvitööde tegemiseks ning tasus hiljem

maalritööde eest kokku 159,78 eurot.

3. augustil 2010 saatis hageja kostjale ja Eravili OÜ-le teatise liisingueseme müüki suunamise

hinna ja uue müügikoha kohta, sõiduki alandatud müügihind oli 235 000 krooni. Hageja palus

kostjat ühendust võtta, kui kostjal on ostja vähemalt eelpool nimetatud hinnaga või sellest

kõrgema hinnaga.

5. augustil 2010 tasus hageja rehvide ja rehvide vahetuse eest Autolink OÜ-le kokku 210,91

eurot.

2. septembril 2010 müüs hageja liisingueseme 245 000 krooni eest (sh käibemaks), mis hageja

hinnangul oligi sõiduki tegelik väärtus sõiduki tagastamise hetkel. Pärast müüki jäi tasumata

auto väärtusest 3 039,15 eurot, mille ulatuses hageja kandis kahju. 2. septembril 2010 tasus

hageja Autolink OÜ-le sõidukile soetatud uue aku eest 81,81 eurot. 16. septembril 2010 tasus

hageja liisingueseme müügiteenuse eest 626,33 eurot Autolink OÜ-le.

7. aprillil 2010 kuulutas Tartu Maakohus välja Eravili OÜ pankroti. Eravili OÜ juhatuse liige

pankrotimenetluses oli kostja. Hageja esitas pankrotimenetluses oma nõuded tähtaegselt ning

kokku tunnustati hageja nõudeid 24. jaanuaril 2011 II järgu nõudena summas 6 982,98 eurot.

Eravili OÜ lõpparuandest nähtuvalt laekub hagejale nõude rahuldamiseks 12,10 eurot, mis

hagiavalduse esitamise hetkeks hagejale laekunud ei olnud. Kostja vastutab hageja ees

solidaarselt liisinguvõtja Eravili OÜ-ga. Kostja võlgnevus hageja ees on 6 982,98 eurot, millest

tasumata liisingmaksed 1 409,33 eurot, liisingueseme eest hüvitamata osa 3 039,15 eurot,

lisakulud 1 669,63 eurot (sh puhastus 168,99 eurot, remondikulu 452,50 eurot, müügiteenus

626,33 eurot, tasu liisingueseme tagastusteenuse eest 191,73 eurot ning puksiirteenuse eest

230,08 eurot), kindlustus 297,17 eurot, leppetrahv 319,56 eurot, lepingu lõpetamise teatise tasu

7,67 eurot ja viivis seisuga 7. veebruar 2013 on 240,47 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on võõrandanud sõiduki tuntavalt alla sõiduki

turuväärtuse (kõikumine on üle 10%) ja sõiduki müük on toimunud kostja huve

mittearvestavalt. Kui sõiduk oleks müüdud turuväärtusega või mõistliku hinnakõikumisega (ca

10 %), oleksid müügist saadud tulu katnud nõuded liisinguvõtja või käendaja vastu.

Sõiduki realiseerimise vahendustasu ei ole põhjendatud olukorras, kus Autolink OÜ on sõiduki

ise ära ostnud, seega on vahendanud sõiduki müüki iseendale.

Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud sõiduki tagastamisaegset väärtust. Auto24.ee väljavõte

on tehtud 3. juunil 2010 ja see sisaldab ka juba kostja kasutuses olnud sõidukit ega arvesta

sõiduki parameetreid. Kostja esitatud OÜ Aivor hinnangu kohaselt oli liisingueseme väärtus

2010 märtsis 300 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja esitas hageja 5. aprilli 2010

liisingupakkumise OÜ-le Marklend selle sama sõiduki Audi A6 liisingusse võtmiseks, milles

hageja on kinnitanud sõiduki hinnaks koos käibemaksuga 356 548,80 krooni. Seega oli sõiduki

tagastamisaegne väärtus ca 300 000 krooni (ilma käibemaksuta) ja kuivõrd hageja on müünud

sõiduki 204 166, 67 krooniga (ilma käibemaksuta), on tegemist õigustamatu müügikahjuga ca

100 000 krooni ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohtu 04. oktoobri 2013 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti M. Linnult

välja AS SEB Liising kasuks 6 108,67 eurot. M. Linnult jäeti välja mõistmata 874,31 eurot.

19. augusti 2013 kohtuistungiga seotud kulud jäeti hageja kanda ning muudest

menetluskuludest 12,5 % hageja kanda ja 87,5 % kostja kanda.

Maakohus leidis, et kostja väited sõiduki madala müügihinna kohta ei ole põhjendatud.

Liisingueseme müümisel kokkulepitud ostuhinda saab käesoleval juhul lugeda liisingueseme

väärtuseks tagastamise ajal VÕS § 367 lg 3 järgi (selle lubatavuse kohta ka RKTKo

3-2-1-124-08 p 16). Maakohus leidis, et hageja ei ole lepingueset müünud kostja huve

kahjustades ning kostjal oli võimalus ise müügiprotsessis osaleda. Hageja on kostjat korduvalt

teavitanud liisingueseme võõrandamisest, esialgsest müügihinnast ja uuest müügihinnast

(RKTKo 3-2-1-77-08 p 16). Kostja oleks saanud osaleda sõiduki hinna kujunemisel.

Liisinguandja ei ole auto vastuvõtmise järel koostanud liisingueseme hindamise akti, kuid

hageja 25. mail 2010 Eravili OÜ-le ja kostjale saadetud kirjas oli selgitatud, kuidas määrati

auto hind müüki suunamisel, nii Eravili OÜ kui ka kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Seega

võib lugeda sõiduki väärtuseks selle tagastamise ajal 245 000 krooni.

Maakohus nõustus hagejaga selles, et hageja esitatud auto24.ee müügiportaali väljavõtte

sarnaste sõidukite müügi pakkumishindades 3. juuni 2010 seisuga on ka läbirääkimis- ja

hinnaalandamise ruumi, ning leidis, et kostja vastuväide nimetatud müügipakkumise

sobimatuse kohta tõendina ei ole põhjendatud. Asjaolu, et auto24.ee väljavõtted on tehtud juba

pärast seda, kui liisingulepingu ese on müüki pandud, ei muuda müügipakkumise väljavõtte

sisu ebausutavaks. Kui hageja esitatud müügipakkumises on 23 sõidukit, siis ei mõjuta

liisingulepingu ese selle keskmist väärtust oluliselt.

Maakohus leidis, et kostja esitatud tõend (OÜ Aivor hinnang) auto hinnangulise väärtuse kohta

ei ole piisav, et määrata auto väärtus üksnes selle järgi. Iseenesest on küll võimalik anda auto

väärtusele hinnang ka tagantjärele, kuid kohus nõustus hagejaga, et esitatud arvamuses ei ole

toodud

ühtegi

alust

või

võrdlusmaterjali.

Ekspertiisi

taotlust

sõiduki

väärtuse

kindlakstegemiseks selle tagastamise ajal kostja ei esitanud. Kuna kostjal oli võimalus osaleda

sõiduki müügis, ei ole põhjendatud kostja väide, et müük toimus kostja huve kahjustades või

kiirustades.

Maakohus

leidis,

et

enne

liisingulepingu

ülesütlemist

sissenõutavaks

muutunud

liisingumaksete võlgnevuse nõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja nõue

liisingueseme eest hüvitamata osas 3 039,15 eurot. Kostja ei ole nimetatud nõude kujunemisele

vastu vaielnud. Põhjendatud on ka auto keemilise pesu ning poleerimise kulu 168,99 eurot, mis

on lisakulu VÕS § 367 lg 4 ja lepingu p 11. 5 mõttes. Arvestades liisingulepingus kokkulepitut,

on põhjendatud ka tasumata kindlustusmaksete nõue. Lisaks eeltoodule ei ole kostja vaielnud

vastu leppetrahvi, lepingu lõpetamise teatise tasu ja viivise nõudele. Leppetrahvi nõue 319,56

eurot, lepingu lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot ja viivise nõue 240,47 eurot on põhjendatud.

Maakohus pidas põhjendatuks ka tasu liisingueseme müügiteenuse eest 626,33 eurot, kuna

igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4

mõttes (RKTKo 3-2-1-56-08 p 16). Kuna kostja ei ole vaielnud vastu nõude suurusele, vaid

sellele, et hageja kasutas vahendusteenust, tuleb hageja nõue lugeda põhjendatuks VÕS § 367

lg 4 ja liisingulepingu p 11.5 järgi. Kostja huve ei ole kahjustanud see, et hageja võõrandas

sõiduki müügiteenuse osutajale (tl 38), kes kohe võõrandas sama müügihinna eest edasi.

Hageja ei pea ise osutama eseme müügiteenust. Kostja ei ole ka näidanud, et müügikulud

oleksid teistsugused, kui müügiteenust oleks osutanud muu isik. See, kes uues müügilepingus

Autolink OÜ ja ostja vahel oli liisinguandjaks, ei saa mõjutada kostja huve.

Põhjendamatu on tasu liisingueseme tagastusteenuse eest 191,73 eurot ning puksiirteenuse eest

230,08 eurot, kuna kostjaga võeti täiendavalt ülesütlemisteatele ühendust, et sõlmida uus

kokkulepe auto üleandmise suhtes, ning kostjal puudus selgus, kellega ta kokkulepet sõlmib

ning millised võivad olla tema lisakulutused. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja

remondikulude nõuded (s.o sõiduki kere- ja värvitööde eest 159,78 eurot, rehvide ja rehvide

vahetuse eest 210,91 eurot, uue aku eest 81,81 eurot). Remondikulud ei ole VÕS § 367 lg 4

mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks (RKTKo 3-2-1-52-11 p 17). Tegemist ei ole ka

liisingulepingu p 11.5 järgsete lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulutustega. Kuivõrd

liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja

nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Seega ei ole põhjendatud pidada

remondikulu hüvitatavaks ka VÕS § 367 lg 4 alusel, kuna sellisel juhul arvestataks auto

remondivajadust liisinguandja nõude suuruse arvutamisel topelt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Lind esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus rahuldatud osas

ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS-i SEB Panga hagi täielikult rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on liisinguandja võõrandanud liisinguobjekti tuntavalt alla oma turuväärtuse ja müük on

toimunud apellandi huve mittearvestavalt. Hageja peaks vastavalt VÕS § 367 lg-le 3 tõendama,

milline oli sõiduki väärtus tagastamise hetkel ja seda, et ta müüs sõiduki selle tagastamisaegse

turuhinnaga. Maakohus on otsuse p-s 10 tuvastanud, et liisinguandja ei ole auto vastuvõtmise

järel koostanud liisingueseme hindamise akti. Samas on kohus järeldanud, et liisinguandja

25. mail 2010 apellandile saadetud kirjas oli selgitatud, kuidas määrati auto hind müüki

suunamisel ja kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Seega võib lugeda sõiduki väärtuseks selle

tagastamise ajal 245 000 krooni;

2) on maakohus lugenud sõiduki tagastamisaegse väärtuse tõendatuks kergekäeliselt.

Liisinguandja 25. mai 2010 teatises ei ole teavet, mille alusel on liisinguandja määranud

sõiduki müügihinnaks 245 000 krooni. Liisinguandja viitab teatises „sõidukite müügiga

tegeleva ettevõtte hinnangule“, kuid käesoleva asja materjalide juurde sellist hinnangut esitatud

ei ole;

3) ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, et liisinguandja esitatud auto24.ee väljavõttest

seisuga 03. juuni 2010 tulenevalt oli portaalis müügil 23 samaväärset sõidukit keskmise

pakkumise hinnaga 265 026 krooni. Apellant leiab, et hageja viidatud auto24.ee väljavõttes ei

olnud kindlasti tegemist samaväärsete sõidukitega. Kohus ei ole arvestanud, et sõiduki

hindamisel tuleb läheneda hindamisobjektile individuaalselt, st võtta aluseks konkreetse

sõiduki parameetrid ja mitte võtta keskmise arvutamise aluseks kõik Auto24.ee leiduvad Audi

A6 kuulutused, nagu hageja on teinud. Liisingus olnud Audi A6 Quattro 3 TDI 165 kw oli

hulgaliste lisadega, mis on nimetatud üles OÜ Aivor antud hinnangus (nt stabiilsuskontroll,

veojõukontroll, turvavööde eelpingutid, kompuuter jne). Need lisad ei ole auto tavavarustuses

ja teevad sõiduki oluliselt kallimaks. Juba seetõttu ei ole auto24.ee kuulutused ja keskmise

arvutamine õige turuväärtuse andmise alus. Hageja viidatud auto24.ee kuulutusest saab

mõnevõrra sarnased sõidukid tuua välja hinnaga 310 000 krooni ja 315 000 krooni. Hinnata

tuleb Audi Avant Quattrot, mitte muid Audi autotüüpe. Maakohus ei ole selle kostja

vastuväitega üldse arvestanud. Samuti ei väljenda auto24.ee väljavõte sõiduki tagastamisaegset

väärtust, sest liisinguese anti hagejale tagasi 04. märtsil 2010, kuid auto24.ee väljavõte on

tehtud 03. juunil 2010. Hageja oleks pidanud tõendama sõiduki väärtust hindamisaktiga või

võrreldavate sõidukite müügipakkumiste kaudu tagastamise ajaperioodil.

4) ei arvestanud maakohus apellandi esitatud tõendiga (OÜ Aivor arvamus), mille kohaselt on

arvestatud konkreetse sõiduki lisavarustust, läbisõitu jm parameetreid ja antud sõiduki

turuväärtuseks 2010. a märtsi seisuga 360 000 krooni (sh käibemaks). Apellant on seisukohal,

et eriteadmistega isik on spetsialist, kes annab sõiduki turuväärtuse hinnangu konkreetse auto

andmete järgi, võttes aluseks oma teadmised, andmebaasi ja kogemused sõidukimüügiturul.

Puudub standard või norm, mille kohaselt peaks eriteadmistega isiku arvamus tuginema

mingile võrdlusmaterjalile, pealegi on Anne Autoaed pikaaegne ja tunnustatud turuosaline.

Maakohus ei juhtinud kordagi apellandi tähelepanu sellele, et eriteadmistega isiku arvamus

oleks olnud mittearvestatav või puudustega, sellisel juhul oleks apellant saanud kaaluda

taotleda spetsialisti ülekuulamist tunnistajana vms. Sellega on maakohus eiranud oma

selgituskohustust. Kostja ei pidanud ka taotlema kohtulikku ekspertiisi, sest tema oli juba oma

tõendid asja juurde esitanud. Sõiduki tagastamisaegset turuväärtust pidi tõendama hageja;

5) on maakohus jätnud hindamata hageja 05. aprilli 2010 liisingupakkumise OÜ-le Marklend

sama liisingueseme liisingusse andmiseks. Eelnimetatud pakkumises on hageja kinnitanud

sõiduki maksumuseks 356 548,80 krooni (sh käibemaks), kuid müünud sama sõiduki kaks

kuud hiljem üle 100 000 krooni võrra odavamalt. Apellant on mitmete tõenditega tõendanud,

et sõiduki tagastamisaegne väärtus oli koos käibemaksuga ca 350 000 krooni ja kuivõrd hageja

on müünud sõiduki 245 000 krooniga, on tegemist õigustamatu müügikahjuga üle 100 000

krooni ulatuses. See ongi ligikaudu summa, mille maakohus on apellandilt välja nõudnud.

5. AS SEB Pank vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja otsus muutmata. Samuti palub vastustaja jätta menetluskulud täies ulatuses

apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) oli liisingueseme müügihind 02. septembril 2010 eseme tegelik väärtus auto tagastamise

hetkel. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, mis on selle kohalik

keskmine müügihind. Seega juhul, kui eseme müük toimub vabaturu tingimustes ja

läbipaistavalt, selgub konkreetse eseme turuhind ehk väärtus eseme müümisel. Kuigi VÕS

§ 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on

kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes)

lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme

turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada

ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus

(RKTKo 3-2-1-33-08). Apellant oli müügiprotsessi kaasatud ja tal oli võimalus müügihinna

kujundamisele kaasa rääkida;

2) mahtus reaalne müügihind lubatud hinnakõikumise piiridesse. Vastustaja esitatud auto24.ee

väljavõtte kohaselt oli müügis oli 23 samaväärset sõidukit hinnavahemikus 199 999-340 000

Eesti kroonini keskmise pakkumise hinnaga 265 026 krooni. Tuleb arvestada sellega, et

tegemist on pakkumis-, mitte müügihindadega. Keskmine pakkumishind oli 265 026 krooni ja

kuna hinna kõikumine kuni 10 % (s.o kuni hinnani 238 523,40 krooni) on lubatav, siis

liisingueseme müügihind 245 000 krooni mahtus lubatud kõikumise piiridesse;

3) kuuluvad apellandi nimetatud lisad (nt stabiilsuskontroll, veojõukontroll, turvavööde

eelpingutid, kompuuter jne) pigem enamuse Audi A6 2005.a sõidukite standardvarustusse. Kui

kokku on auto24.ee-s müügil 12. juuni 2014 seisuga 51 Audi A6, siis koos stabiilsuskontrolli

ja veojõukontrolliga autosid on 41. Seega on väär apellandi väide, et nimetatud lisad muudavad

liisingueseme 100 000 krooni võrra kallimaks kui turu keskmine sõiduk. Vastustaja saatis

infopäringu Audi Eesti esindusele, et teada saada, mis aastast alates on Audi A6 mudelitel

veojõukontroll ja stabiilsuskontroll standardvarustuses, kuid apellatsioonkaebusele vastuse

esitamise hetkel ei saanud vastustaja veel vastust oma infopäringule;

4) on apellant jätnud välja toomata, et liisingueseme läbisõit liisingueseme tagastamise ajal

(u 187 000 km) oli suurem kui enamuses nimekirjas toodud sõidukitel, mis kindlasti vähendab

käesoleva liisingueseme väärtust võrdluses teiste sõidukitega. Samuti on apellant jätnud

arvestamata, et liisinguesemel esines kahjustusi, mis alandavad liisingueseme väärtust.

Vastustaja taotles hagiavalduses ka keretööde hüvitamist, mille maakohus jättis rahuldamata,

kuid mida tuleb arvesse võtta liisingueseme väärtuse määramisel;

5) nõustus vastustaja maakohtu seisukohtadega apellandi poolt esitatud hindamisakti osas.

Tegemist on kolm aastat hiljem tehtud hindamisega, mille puhul ei ole arvesse võetud

konkreetset sõidukit ja isegi kui nõustuda põhimõttelise lähenemisega, et tagantjärele on

võimalik hindamisakti sõidukile teha, siis jäävad ikkagi kehtima põhjendused, et 1) hinna

määramise juures pole toodud ühtegi põhjendust, selgitust ega võrdlustehingut, mille alusel

hind on kujundatud, 2) hind on oluliselt kallim, kui kõige kallim sõiduk, mis antud perioodil

müügis oli ning pea 100 000 krooni kallim kui sarnaste sõidukite keskmised pakkumise

hinnad, 3) hinnangu koostanud isik, ei ole isikute nimekirjas, kes on volitatud kohtutele

ekspertarvamusi koostama. On vale koostada ilma ühegi põhjenduse ega võrdluseta hinnangut

sõidukile, mis on 1/3 kallim kui keskmine sarnaste sõidukite pakkumishind ning oluliselt

kallim kui kõige kallim pakkumises olnud sõiduk. Selline hinnang ei vasta tegelikkusele.

Autole ei saa anda hinnangut, mis ei ole mõjutatud ülejäänud turul pakkumises olevatest

sõidukitest. Turuhind on harilik turult saadav väärtus, kui sõidukit on müüdud turul mõistlikul

viisil. Käesoleval juhul on seda tehtud ning selle kohta ka tõendid esitatud ning apellant ei ole

maakohtu menetluses vaielnud vastu, et müügiprotsess oleks olnud ebamõistlikult pikk/lühike;

6) ei ole asjakohane apellandi väide, et sõiduki turuväärtust näitab vastustaja poolt tehtud

liisingupakkumus OÜ-le Marklend. Tegemist ei ole turuväärtust näitava dokumendiga, vaid

katsega lahendada võlgnevuses liisingulepingu küsimust. Liisingpakkumine ei ole dokument,

mis määraks või annaks liisinguesemele väärtust. Liisingpakkumine oli esitatud sama

liisingueseme liisingulepingu ülevõtmiseks liisingu jääkväärtusega, mis ei ole kuidagi seotud

turuhinnaga ega kujunda turuhinda. Liisinglepingu saabki üle võtta vaid ülevõtmise hetkel

liisingu jääkväärtusega;

7) on ka Riigikohus leidnud, et juhul kui liisinglepingu lõppemisel ei ole hindamisakti

koostatud, on auto24.ee portaali väljavõte sarnaste sõidukite pakkumishindade kohta sobivaks

tõendiks (RKTKo 3-2-1-184-12). Vastustaja on näidanud, miks ei ole tõesed apellandi väited

selle kohta, et käesoleva vaidluse liisinguese oli 1/3 võrra kallim kui keskmine turuhind.

Vastustaja kaasas apellanti müügiprotsessi ja müügihinna kujundamisse, kuid apellant jättis

müügiprotsessist osa võtmata. Seega ei ole liisinguese müüdud liiga odavalt. Liisingueseme

väärtus vastas turuhinnale.

6. Vastustaja esitas ringkonnakohtule kirjalikus menetluses täiendava seisukoha. Kuna Audi

A6 on suhteliselt levinud sõiduk ja samaväärseid sõidukeid oli auto24.ee väljavõtte kohaselt

müügis 23, kajastab sõidukite müügihindade keskmine väärtus hästi antud liisingueseme

turuväärtust.

Vastustaja

arvates

ei

ole

apellant

tõendanud,

kuidas

lisavarustus

(stabiilsuskontroll, veojõukontroll, kompuuter, mis tegelikult on standardvarustuses)

suurendab liisingueseme väärtust 100 000 krooni võrra, mis on u 40 % suurem kui sõidukite

keskmine müügihind. Vastustaja seisukohale on lisatud AS Aasta Auto teenindusnõustaja

seisukoht, mille järgi oli ESP (elektrooniline stabiilsuskontoll) Audi A6 mudelitel

standardvarustuses alates 1998. aasta lõpust, 1999. aasta algusest. Lisaks sellele oli

liisinguesemeks olnud sõidukil võrreldes müügis olnud sõidukitega suurem läbisõit, samuti

pidi vastustaja tegema sõidukile keretöid, et suurendada liisingueseme väärtust. Neid eeltoodud

asjaolusid, mis mõjutasid liisingueseme hinda negatiivselt, ei ole apellant arvesse võtnud.

Vastustaja jäi oma senisele seisukohale, et apellandi esitatud hinnangut sõiduki väärtusest ei

saa arvesse võtta sõiduki turuväärtuse määramisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et M. Linnu apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2013

otsusele tuleb jätta rahuldamata. Tartu Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja nõue 6 982,98 eurot koosnes järgmistest osadest: tasumata liisingmaksed 1 409,33

eurot, liisingueseme eest hüvitamata osa 3 039,15 eurot, lisakulud 1 669,63 eurot (sh puhastus

168,99 eurot, remondikulu 452,50 eurot, müügiteenus 626,33 eurot, tasu liisingueseme

tagastusteenuse eest 191,73 eurot ning puksiirteenuse eest 230,08 eurot), kindlustus 297,17

eurot, leppetrahv 319,56 eurot, lepingu lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot ja viivis seisuga

7. veebruar 2013 on 240,47 eurot. Kuna maakohtu otsust on vaidlustatud üksnes hagi

rahuldamise osas, ei hinda ringkonnakohus nende nõuete põhjendatust, mis on maakohtu

otsusega jäetud rahuldamata (s.o remondikulu nõue 452,50 eurot, tasu liisingueseme

tagastusteenuse eest 191,73 eurot ning puksiirteenuse nõue 230,08 eurot).

8. Apellandi arvates on temalt maakohtu otsusega SEB Pank AS-i kasuks välja mõistetud nõue

ligikaudne sõiduki müügikahjuga, mida oleks saanud vältida, kui liisinguobjekti ei oleks

võõrandatud alla selle väidetava turuväärtuse. Apellant viitas mh sõiduki lisavarustusele, mis

tõstab selle väärtust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellandi vastuväited alust asuda

maakohtu seisukohast erinevale seisukohale.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et liisinguvõtja ja käendajate kohustuste

suuruse hindamisel tuleb lähtuda liisinguesemete turuväärtusest tagastamise hetkel, mitte aga

sõidukite müügihinnast (nt 3-2-1-49-13 p 13, 3-2-1-77-08 p 13). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et liisingueseme müügihinda saab käesoleval juhul lugeda

liisingueseme väärtuseks sõiduki tagastamise ajal. Hageja on piisavalt tõendanud sõiduki

väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ja põhjendamatu on apellandi etteheide, et

maakohus on lugenud sõiduki tagastamisaegse väärtuse tõendatuks kergekäeliselt.

8.1. Hageja esitatud Auto24.ee müügiportaali väljavõte liisinguesemega sarnaste sõidukite

müügi pakkumishindade kohta (tl 72-74) on ringkonnakohtu hinnangul piisav, et tõendada

sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel liisinguandjale. Liisinguesemeks oleva sõiduki

väärtuse hindamisel selle tagastamise hetkel liisinguandjale on kohtupraktikas olnud

tavapärane lähtuda mh sarnaste autode müügipakkumistest. Riigikohus on selgitanud, et

sellised tõendid (st müügiportaali müügipakkumised sarnaste sõidukite kohta) on lubatavad

tõendid, kuid seejuures tuleb arvestada ja hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust

vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendavaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-118-08 p 20).

Lisaks eeltoodule tuleb arvestada sellega, et müügiportaalis avaldatud hind on pakkumishind,

mitte lõplik müügihind.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et sõiduki hindamisel tuleb läheneda hindamisobjektile

individuaalselt, st võtta aluseks konkreetse sõiduki parameetrid ja mitte võtta keskmise

arvutamise aluseks kõik Auto24.ee leiduvad Audi A6 kuulutused. Samas annab hageja esitatud

väljavõte adekvaatse ülevaate müügis olnud Audi A6 pakkumishindade kohta ning arvestades

parameetreid, mis võivad liisingulepingu objektiks olnud sõiduki väärtust mõjutada (sh nt

läbisõit), on nõude aluseks võetud sõiduki müügihind samane sõiduki tagastamisaegse

turuväärtusega. Seejuures ei mõjuta ringkonnakohtu arvates sõiduki ligikaudse väärtuse

hinnangut asjaolu, et väljavõte on tehtud 03. juunil 2010, s.o ca 3 kuud pärast sõiduki

tagastamist liisinguandjale (04. märtsil 2010). Tegemist ei ole eelduslikult perioodiga, mille

jooksul võiks sõiduki hind või seisund oluliselt muutuda.

8.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et liisinguandja 25. mai 2010 teatises

(t lk 32) on selgitatud sõiduki müügihinna määramise protsessi. Liisinguandja lähtus

liisingueseme müüki suunamisel sõidukite müügiga tegeleva ettevõtte hinnangust, milles on

võetud arvesse sõiduki seisukorda. Arvestades liisinguandja põhitegevusala krediidiasutusena,

ei saa ringkonnakohtu hinnangul liisinguandjalt eeldada, et iga tagastatava liisingueseme puhul

tuleks sõiduki väärtus kindlaks määrata ekspertiisi läbiviimise kaudu. Seetõttu on

ringkonnakohtu arvates piisav 25. mai 2010 teatise aluseks olev sõidukite müügiga tegeleva

ettevõtte hinnang. Juhul, kui M. Lind liisinguandja määratud soovitusliku müügihinnaga ei

nõustunud, oli tal võimalus esitada sellele müügiprotsessi käigus vastuväiteid.

Arvestades, et kostjat teavitati nii liisingueseme võõrandamisest kui ka algsest ja vähendatud

müügihinnast ning tal oli võimalus ise müügiprotsessis osaleda, ei ole põhjendatud apellandi

seisukoht, et sõiduki võõrandamisel ei arvestatud tema huvidega. Kostja ei ole ka esitanud

vastuväiteid sellele, et ta oli sõiduki võõrandamisest ja hinna kujunemisest teadlik. Puuduvad

viited sellele, et kostja osalemine sõiduki müügiprotsessis oli mingil viisil takistatud või et

kostja oleks esitanud sõiduki müügiprotsessis mingisuguseid vastuväiteid, millega hageja oleks

jätnud arvestamata.

8.3. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellant ei ole käesoleva asja menetluses tõendanud

oma vastuväidet, et sõiduki turuväärtus oli kõrgem kui sõiduki tegelik müügihind. Maakohus

on õigesti leidnud, et kostja esitatud tõend (s.o OÜ Aivor hinnang, tl 99) auto hinnangulise

väärtuse kohta ei ole piisav lähtumaks ainuüksi sellest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Iseenesest oli sõiduki tagastamisaegse turuväärtuse hindamisel võimalik arvestada OÜ Aivor

kui eriteadmistega isiku arvamust. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et OÜ Aivor arvamusega

arvestamiseks oleks OÜ Aivor pidanud olema kantud isikute nimekirja, kes on volitatud

koostama kohtule ekspertarvamusi. TsMS § 293 lg 2 teise lause kohaselt kui menetlusosaline

on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana,

hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Ringkonnakohus märgib, et ka hageja ise on

25. mai 2010 teatise kohaselt lähtunud sõiduki müüki suunamise hinna määramisel

eriteadmisega isiku (s.o sõiduki müügiga tegeleva ettevõtte) arvamusest, millega kohus on

arvestanud. Nii 25. mai 2010 teatist kui ka OÜ Aivor arvamust on võimalik vastavalt TsMS

§ 293 lg 2 teisele lausele võtta arvesse dokumentaalse tõendina.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja põhjendustega selles, et maakohus on õigesti jätnud

OÜ Aivor arvamusega arvestamata. Võttes arvesse muuhulgas asjaolu, et hinnang on koostatud

ligi kolm aastat pärast sõiduki tagastamist liisinguandjale, on väheusutav, et selline hinnang on

adekvaatne ja arvestab sõiduki seisukorda selle tagastamise ajal liisinguandjale. Maakohus ei

ole ka jätnud täitmata selgituskohustust. Apellant on õigesti viidanud sellele, et sõiduki

tagastamisaegse turuväärtuse tõendamiskoormis oli hagejal, mis aga ei välistanud kostja

võimalust taotleda ekspertiisi tegemist, et toetada oma vastuväiteid liisinguandja poolt

määratud sõiduki väärtusele. Apellant ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel taotlenud

eriteadmisega isiku ärakuulamist tunnistajana.

8.4. Lisaks eeltoodule ei ole kostja tõendanud sõidukil lisavarustuse olemasolu, mis oleks

sõiduki väärtust mõjutanud. Kuna lisavarustuse olemasolu on apellant tõstatanud alles

apellatsioonimenetluses, võtab ringkonnakohus arvesse vastustaja 25. septembri 2014

seisukohale lisatud AS Aasta Auto teenindusnõustaja Erkki Raudsepa arvamust, et

elektrooniline stabiilsuskontroll (ESP) oli Audi A6 standardvarustuses juba alates

1999. aastast.

8.5. Ringkonnakohus leiab, et sõiduki tagastamisaegset väärtust ei anna alust hinnata

kõrgemalt asjaolu, et liisingupakkumuses OÜ-le Marklend on hageja nimetanud kõrgema

hinna. Arvestada tuleb nii asjaoluga, et tegemist on pakkumishinnaga (s.o eelduslikult suurema

hinnaga), kui ka liisinguandja huviga sõlmida liisinguleping võimalikult kõrge hinna eest.

Hagejale ei saa ette heita seda, kui pakkumishinnaga ei õnnestu sõlmida liisingulepingut uue

liisinguvõtjaga.

9. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks lähtumist hageja Auto24.ee

müügiportaali väljavõttest liisinguesemega sarnaste sõidukite müügi pakkumishindade kohta.

Liisingueseme müügihind 245 000 krooni mahtus lubatud kõikumise piiridesse ning kostja ei

ole tõendanud oma vastuväidet, et sõiduki tegelik väärtus oli ca 100 000 krooni kõrgem.

10. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis tuleb muutmata jätta ka

maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Apellatsiooniastme menetluses kantud

menetluskulud tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1

alusel M. Linnu kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/