3-14-51248/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-51248 Haldusasi

S. S kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata S. S taotlus kaebetähtaja ennistamiseks

2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-14-51248

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KOHTU SEISUKOHT

1. 26.06.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S. S 19.06.2014 kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise summas 2500 euro nõudes seoses ebainimlikes ja alandavates tingimustes viibimise eest Tallinna Vanglas ajavahemikul 2007-2008 5 kuu jooksul.

2. Tartu Halduskohtu 08.08.2014 määrusega kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis haldusasja menetlusse ning määras vastustajaks Tallinna Vangla. Vastustaja kohustus esitama kohtule vastuse kaebusele hiljemalt 12.09.2014. 08.09.2014 esitas Tallinna Vangla kohtule vastuse, milles ta on seisukohal: kaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna see on tervikuna esitatud mittetähtaegselt ja tuleb tagastada kaebetähtaja möödumise tõttu; kaebuse esitajal ilmselgelt puudusid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud tähtaja ennistamine, märkides, et seadusandja on ette näinud kahju hüvitamise nõude esitamiseks tähtaja, mis on RVastS § 17 lg 3 kohaselt kolm aastat kahjust või selle põhjustanud isikust teada saamisest või ajast, mil isik pidi teada saama ning seetõttu palub vastustaja kohtul lõpetada menetlus kaebetähtaja möödumise tõttu ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Tartu Halduskohtu 17.09.2014 määrusega kohus kohustas kaebajat esitama kohtule põhjendatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kätte toimetamisest. 23.09.2014 saabus kohtule kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt arvas kaebaja, et Tallinna Vangla ebainimlikud ja alandavad kinnipidamise tingimused olid kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega ja Euroopa seadustega, mistõttu kaebaja kannatas neid alandavaid ja ebainimlikke tingimusi. Kaebaja sai teada alles 2013. aastal EIÕK lahendiga Tunis vs Eesti 19.12.2013, et need kannatused, mida kaebaja pidi Tallinna Vanglas üle elama ajavahemikul 2007-2008 so kokku viie kuu jooksul, on ebaseaduslikud. Kaebaja on seisukohal, et tal olid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks, mistõttu on põhjendatud kaebetähtaja ennistamine. Kaebaja palub kohtul ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.

4. 23.09.2014 küsis kohus Tallinna Vangla seisukohta kaebaja taotluse lahendamiseks.

5. Tallinna Vangla on 06.10.2014 vastuses kohtunõudele seisukohal, et kaebus on tervikuna esitatud mittetähtaegselt ja tuleb tagastada kaebetähtaja möödumise tõttu, kuna tähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Tallinna Vangla jääb oma 08.09.2014 kirjalikus vastuses nr 1-11/14/18151-4 (tl 24-25) esitatud seisukoha juurde. Kaebaja pidi juba Tallinna Vanglas ebainimväärsetes tingimustes viibimise ajal, kuid hiljemalt 30.04.2008, mil ta Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ümber paigutati, saama teada talle Tallinna Vangla poolt tekitatud kahjust. Seega hakkas kaebaja kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg kulgema RVastS § 17 lg 3 alusel hiljemalt 30.04.2008 ja lõppes seega 30.04.2011. Kahjunõude on kaebaja aga Tallinna Vanglale esitanud 09.04.2014, so peaaegu 3 aastat pärast esialgse menetlustoimingu sooritamiseks ettenähtud tähtpäeva lõppu. Seega ei olnud menetlustähtaja ennistamine tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 Tallinna Vanglal ka võimalik. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda, millal kaebuse esitaja sai teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebuse esitajal õigeaegselt vangla poole pöörduda. Kaebuse esitaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Siinkohal ei ole oluline ka kaebaja väide, millal ta sai teada EIK seisukohtadest, kuna see puudutab üksnes võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte aga väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist. Riigikohus on oma 01.10.2002 määruse haldusasjas punktis 3-3-1-57-02 märkinud, et isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

6. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot seoses ebainimlikes ja alandavates tingimustes viibimisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 2007-2008, so 5 kuu jooksul. Kohtule esitatud tõendist,kaebus kahju hüvitamise nõudes 09.04.2014 nr 5-18/14/10689-1 (tl 15-15p) nähtub, et kaebaja on 09.04.2014 esitanud Tallinna Vanglale kahjunõude seoses ebapiisava kambripinna tagamisega. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on õigesti leidnud, et tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 ei olnud menetlustähtaja ennistamine Tallinna Vanglal võimalik. Nimelt sätestab HMS § 34 lg 3, et menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlusest nähtub, et kaebaja arvas, et Tallinna Vangla ebainimlikud ja alandavad kinnipidamise tingimused olid kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega ja Euroopa seadustega, mistõttu kaebaja kannatas neid alandavaid ja ebainimlikke tingimusi. Kaebaja sai teada alles 2013. aastal EIÕK lahendiga Tunis vs Eesti 19.12.2013, et need kannatused, mida kaebaja pidi Tallinna Vanglas üle elama ajavahemikul 2007-2008 kokku viie kuu jooksul, on ebaseaduslikud. Kaebaja on seisukohal, et tal olid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks, mistõttu on põhjendatud kaebetähtaja ennistamine. Vastustaja seevastu märgib, et kaebaja pidi juba Tallinna Vanglas ebainimväärsetes tingimustes viibimise ajal, kuid hiljemalt 30.04.2008, mil ta Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ümber paigutati, saama teada talle Tallinna Vangla poolt tekitatud kahjust.

7. Seega hakkas kaebaja kahjunõude esitamise 3-aastane tähtaeg kulgema RVastS § 17 lg

3 alusel hiljemalt 30.04.2008 ja lõppes seega 30.04.2011. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 lahendi nr 3-3-1-75-08 p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust. Seal on leitud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohus on ka oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Käesolevas asjast ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist.

8. Kohus on seisukohal, et kaebaja põhjendus, et kaebaja sai teada alles 2013. aastal EIÕK lahendiga Tunis vs Eesti 19.12.2013, et need kannatused, mida kaebaja pidi Tallinna Vanglas üle elama ajavahemikul 2007-2008, kokku viie kuu jooksul, on ebaseaduslikud, ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-93-13 p-s 14 asunud seisukohale, et jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Kaebuse esitamise tähtaeg võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. RVastS § 17 lg 3 kohaselt taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

9. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebaja pidi juba Tallinna Vanglas ebainimväärsetes tingimustes viibimise ajal, kuid hiljemalt 30.04.2008, mil ta Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ümber paigutati, saama teada talle Tallinna Vangla poolt tekitatud kahjust. Seega hakkas RVastS § 17 lg 3 alusel kaebaja kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema hiljemalt 30.04.2008 ja lõppes 30.04.2011.

10. Halduskohus leiab, et antud juhul ei saa tähtaja ennistamise aluseks olla ka kaebaja õiguslik kogenematus ja seega tuleb kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Kirjeldatu alusel ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg

2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele.

11. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik