3-14-51545/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51545 Haldusasi OÜ Tulisilm kaebus Maksuja Tolliameti 28. mai 2014. a korralduse nr 12.2-3/16749-27 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Tulisilm, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, st hiljemalt 06. novembril 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu-ja Tolliamet (MTA) alustas 26.07.2013 korraldusega nr 12-2.3/16749 OÜ Tulisilm suhtes maksumenetlust, et kontrollida töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensionija töötuskindlustusmakse arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.06.2013-30.06.2013. MTA alustas 29.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/16749-7 eelnimetatud perioodi osas maksumenetlust ka käibemaksu arvestuse ja tasumise õigsuse kontrollimiseks. 2. MTA laiendas 23.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/16749-26 (edaspidi ka 23.04.2014 korraldus) OÜ Tulisilm üksikjuhtumi kontrolli perioodile 01.03.2013-31.05.2013 ja 01.07.2013-31.08.2013. Korralduse põhjenduste kohaselt on vajalik täiendavalt kontrollida, kas OÜ Tulisilm juhatuse liige Kalev Tammemägi saab äriühingult selliseid väljamakseid, mida ei ole seaduse kohaselt deklareeritud, ning kas selliseid väljamakseid on tehtud regulaarselt. Maksuhaldur kohustas kaebajat esitama teavet ja dokumente K. Tammemägile tehtud väljamaksete kohta (kuluja muud dokumendid, raamatupidamiskontod, arvelduskontode väljavõtted), määrates kohustuse täitmise tähtajaks 07.05.2014. Maksuhaldur hoiatas, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise eest rakendab maksuhaldur sunniraha. 3. OÜ Tulisilm taotles 13.05.2014 maksuhaldurile esitatud vaides MTA 23.04.2014 korralduse täitmise peatamist ja selle korralduse kehtetuks tunnistamist. MTA jättis 16.05.2014 otsusega nr 6-1/2179-2 (edaspidi ka 16.05.2014 otsus) rahuldamata OÜ Tulisilm taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks. OÜ Tulisilm sai 16.05.2014 otsuse elektrooniliselt kätte samal päeval ning posti teel 19.05.2014. MTA jättis 28.05.2014 vaideotsusega nr 6-

1/2179-3 rahuldamata ka OÜ Tulisilm vaide ja kaebaja sai nimetatud vaideotsuse kätte selle tegemise päeval.

4. MTA kohustas 28.05.2014 korraldusega nr 12.2-3/16749-27 (edaspidi ka sunniraha korraldus või vaidlustatud korraldus) OÜ-d Tulisilm tasuma 500 euro suurust sunniraha MTA 23.04.2014 korralduse tähtaegselt täitmata jätmise eest ning määras nimetatud korralduse täitmiseks uue tähtaja 11.06.2014.

5. OÜ Tulisilm esitas 10.06.2014 vaide sunniraha korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide põhjenduste kohaselt eeldas äriühing, et maksuhaldur rahuldab tema taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks. Keelduvast otsusest 16.05.2014 teada saades eeldas vaide esitaja, et talle võimaldatakse 23.04.2014 korralduse täitmiseks mõistlik tähtaeg (14 päeva), sest maksuhaldur on sellist tähtaega reeglina ka ise kasutanud. Kaebaja oli 23.04.2014 korralduse vaidlustanud ja dokumentide ettevalmistamiseks oli vaja täiendavat aega. Sunniraha määramine oli seetõttu ennatlik ja põhjendamatu.

6. MTA jättis 04.07.2014 vaideotsusega nr 6-1/2229-2 (edaspidi ka 04.07.2014 vaideotsus) äriühingu 10.06.2014 vaide rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et sunniraha määramise formaalsed alused on täidetud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 141 lg-st 1 tulenevalt ei peatanud 23.04.2014 korralduse peale esitatud vaie korralduse täitmist, sest nimetatud korraldus tehti kaebajale kui maksukohustuslasele, mitte kolmandale isikule, ning 23.04.2014 korralduse täitmise peatamise taotluse jättis maksuhaldur rahuldamata. Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et kehtivat korraldust ei pea enam täitma või selle täitmise kohustus lükkub määramatusse tulevikku.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 19.02.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-1289, et maksuhaldur ei pea määrama nõutava teabe esitamiseks üha uusi tähtaegu. Kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuse lõppemist. Seega oleks pidanud OÜ Tulisilm dokumendid esitama viivitamata pärast maksuhalduri 16.05.2014 otsuse kättesaamist. Seda tegemata jättes võttis kaebaja endale negatiivsete järelmite, sh sunniraha määramise riski.

MTA 16.05.2014 otsuse kättesaamise ja sunniraha määramise vahele jäi 12 päeva, mis on piisav ja mõistlik. OÜ Tulisilm ei ole maksuhaldurile mingil viisil märku andnud (nt tähtaja pikendamise taotlust esitades), et tal ei ole võimalik korraldust viivitamatult täita. MTA 23.04.2014 korralduses nõutud teave ja dokumendid ei eelda kuigi pikka vastamise tähtaega. Maksuhaldur on oma praktikas andnud nii kahenädalasi kui ka sellest hoopis lühemaid tähtaegu. Vaide esitaja väide, et ta oli valmis dokumendid esitama 14 päeva pärast MTA 16.05.2014 otsuse saamist, on paljasõnaline.

Pigem on tõenäoline, et äriühingut motiveeris dokumente esitama just sunniraha määramine ja hoiatus võimaliku uue sunniraha määramise kohta.

7. OÜ Tulisilm esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.05.2014 korralduse nr 12.2-3/16749-27 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 8. OÜ Tulisilm leiab, et sunniraha korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja taotles maksuhaldurilt 13.05.2014 vaides MTA 23.04.2014 korralduse täitmise peatamist ning eeldas heauskselt, et maksuhaldur rahuldab taotluse. Kaebaja sai alles 16.05.2014 teada maksuhalduri keeldumisest ning ka siis ei selgunud maksuhalduri otsusest, et 23.04.2014 korraldusega nõutud dokumendid tuleb esitada viivitamata pärast keelduva sisuga otsuse kättesaamist. Kaebaja eeldas, et tal on teabe ja dokumentide esitamiseks mõistlik aeg (14 päeva) arvates otsuse kättesaamisest, st kuni 29.05.2014.

MTA rakendas aga juba 28.05.2014 kaebaja suhtes sunniraha. Varasemates haldusaktides rakendas maksuhaldur kaebaja suhtes 14-päevast tähtaega. Maksuhalduri poolne sunniraha määramine enne 14- päevase tähtaja möödumist ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Kaebajale jääb arusaamatuks vaideotsuse seisukoht, et 12 päeva oli teabe ja dokumentide esitamiseks piisav ja mõistlik aeg, kuid 14 päeva seda polnud. Kaebaja oleks teabe ja dokumendid esitanud 13. päeval MTA 16.05.2014 otsusest teadasaamisest arvates, st 29.05.2014. Kaebaja jättis dokumendid nimetatud ajal esitamata, sest maksuhaldur määras kaebajale 28.05.2014 sunniraha ja ühes sellega uue tähtaja 11.06.2014.

Dokumendid olid sunniraha määramise ajaks juba komplekteeritud ja valmis esitamiseks, puudus vaid juhatuse liikme digitaalne allkiri. Kuna sunniraha määrati enne mõistliku tähtaja möödumist ja maksuhaldur ei märkinud 16.05.2014 otsuses dokumentide esitamise uut tähtaega, ei ole sunniraha määramine õiguspärane.

9. MTA vaidleb kaebusele vastu. Maksuhaldur jääb 04.07.2014 vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. Asjaolust, et maksuhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks tuleneb loogiliselt, et dokumendid tuli esitada viivitamata. Kaebajal pidid andmed olemas olema juba maksuhalduri poolt esialgselt määratud tähtajaks, so 07.05.2014, sest maksukohustuslane peab pidevalt raamatupidamisarvestust pidama. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et maksuhaldur peatab 23.04.2014 korralduse täitmise, seda eriti olukorras, kus kaebaja taotlus oli sisuliselt põhjendamata. Kaebajat esindas juba vaidemenetluses professionaalne esindaja. MTA 23.04.2014 korraldus, millega kaebajale määrati esialgne tähtaeg dokumentide esitamiseks, on jätkuvalt kehtiv haldusakt ja seetõttu täitmiseks kohustuslik. Kõik sunniraha kohaldamise eeldused on täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED 10. Asjas vaieldakse selle üle, kas kaebajale sunniraha määramine MTA 23.04.2014 korraldusega nõutud teabe ja dokumentide tähtaegse esitamise jätmise eest oli õiguspärane. Täpsemalt on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur pidanuks sunniraha määramisega ootama vähemalt 14 päeva arvates MTA 16.05.2014 otsuse kaebajale kätte toimetamisest või alternatiivselt määrama kaebajale 16.05.2014 otsuses uue teabe ja dokumentide esitamise tähtaja. Nimetatud 16.05.2014 otsusega jättis maksuhaldur rahuldamata kaebaja taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks.

11. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja vastuväited sunniraha määramisele kattuvad suuresti vaidemenetluses maksuhaldurile juba esitatud seisukohtadega. Kohus nõustub MTA 04.07.2014 vaideotsuse põhjendustega, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva otsuse punktis 6, ega korda neid täies mahus. Kohus tugineb HKMS § 165 lg-le 2, mis sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

12. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-st 7 ning MKS §-st 136 tuleneb, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse kirjalikult, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Kooskõlas MKS § 135 lõikega 1 ning ATSS § 2 lõikega 1 ning § 8 lõikega 1 on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi hakkab haldusakt kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates.

Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 2 kohaselt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et need sunnivahendi rakendamise formaalsed eeldused on käesolevas asjas täidetud. MTA kohustas 23.04.2014 korraldusega kaebajat teabe ja dokumentide esitamiseks hiljemalt 07.05.2014 ning hoiatas, et korralduse tähtaegse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha. Vaidlust ei ole selle üle, et sunniraha määramise ajal (28.05.2014) oli 23.04.2014 korraldus kaebajale teatavaks tehtud, kuid kaebaja ei olnud korraldusega pandud kohustust tähtaegselt täitnud.

MTA 23.04.2014 korralduses märgitud tähtaja möödumine kaebajale pandud teabe ja dokumentide esitamise kohustust ei lõpetanud. MTA 23.04.2014 korraldust ei olnud kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. MTA 23.04.2014 korralduse täitmine ei olnud sunniraha määramise ajal ka MKS § 146 kohaselt peatunud ega peatatud. MTA 23.04.2014 korralduse adressaadiks oli kaebaja kui maksukohustuslane, mitte kui kolmas isik. Maksuhaldur märgib 04.07.2014 vaideotsuses õigesti, et 23.04.2014 korralduse täitmist ei peatanud ka nimetatud korralduse peale esitatud vaie ega selle täitmise peatamise taotlus.

Kaebaja taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks oli maksuhaldur jätnud 16.05.2014 otsusega rahuldamata. MTA 23.04.2014 korralduses määratud teabe ja dokumentide esitamise tähtaja pikendamist kaebaja maksuhaldurilt enne sunniraha määramist ei taotlenud.

13. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki objektiivset takistust 23.04.2014 korralduse täitmiseks ega ühtki erandlikku asjaolu, mille arvestamata jätmise tõttu saaks sunniraha määramist pidada õigusvastaseks. Kaebajal tekkis teabe ja dokumentide esitamise kohustus 23.04.2014 korralduses märgitud tähtajal (07.05.2014) ja see kohustus ei olnud sunniraha määramise ajal (28.05.2014) lõppenud. Maksuhaldur on sunniraha määramisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja oli maksuhaldurilt taotlenud 23.04.2014 korralduse täitmise peatamist. Kaebajale määrati sunniraha 12 päeva pärast seda, kui ta oli teada saanud MTA 16.05.2014 otsusest, millega maksuhaldur jättis rahuldamata kaebaja taotluse 23.04.2014 korralduse täitmise peatamiseks.

Kohtu arvates ei olnud kaebajal mingit alust eeldada, et tal on 23.04.2014 korralduse täitmiseks aega 14 päeva pärast 16.05.2014 otsuse kättesaamist. Seadus kaebajale sellist õigust ei anna. Kaebaja ei saanud endale sellist õigust tuletada ka asjaolust, et samas maksumenetluses oli maksuhaldur esialgu andnud kaebajale teabe ja dokumentide esitamiseks just sellise tähtaja. Kaebajal võinuks hüpoteetiliselt tekkida ootus 14-päevase tähtaja rakendamise suhtes, kui see oleks olnud üldiselt teadaolev, järjekindel ja pikaajaline maksuhalduri praktika.

Maksuhalduri kinnitusel on aga sarnastes menetlustes sageli antud ka hoopis lühemaid tähtaegasid. Kohtul ei ole alust maksuhalduri selles väites kahelda. Kaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et MTA 16.05.2014 otsuse kättesaamise ja sunniraha määramise vahele jäänud ajavahemik (12 päeva) oli ebamõistlikult lühike. MTA 23.04.2014 korraldusega küsiti kaebajalt teavet ja dokumente äriühingu juhatuse liikmele K. Tammemägile viie kuu jooksul tehtud väljamaksete kohta. MKS §-dega 57 ja 58 maksukohustuslasele kehtestatud raamatupidamisarvestuse ja dokumentide säilitamise kohustust silmas pidades on mõistlik eeldada, et kaebajal olid 23.04.2014 korraldusega nõutud teave ja dokumendid olemas.

Seega ei saanud nende süstematiseerimine maksuhaldurile esitamiseks olla märkimisväärselt tööja ajamahukas. Et kaebajale kohustuse täitmiseks jäänud aeg ei olnud ilmselgelt ebamõistlik, kinnitab sisuliselt ka kaebuses esitatud väide, et sunniraha määramise ajaks olid kaebajal dokumendid juba komplekteeritud ja maksuhaldurile esitamiseks valmis, puudus vaid juhatuse liikme digitaalne allkiri.

14. Sunniraha määramist ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et maksuhaldur ei määranud 16.05.2014 otsuses kaebajale uut teabe ja dokumentide esitamise tähtaega. Kohtupraktika kohaselt ei pea maksuhaldur määrama nõutava teabe esitamiseks ühe uusi tähtaegu ning kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuse lõppemist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1289).

15. OÜ Tulisilm kaebus on põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.

Monika Laatsit /allkirjastatud digitaalselt/