3-14-50819/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50819

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

7.oktoober 2014. a Tallinn

Haldusasja number

3-14-50819

Haldusasi

J.V.i kaebus Eesti Töötukassa 16.01.2014 otsuse nr TA14- 0007760, 26.03.2014 vaideotsuse nr 45, 22.04.2014 otsuse nr 114013881 ja 30.04.2014 tagasinõude nr 6-7.2/14/0521 tühistamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: J.V. Vastustaja: Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täielikult rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 06.11.2014.a. (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses(HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.J.V. võeti Eesti Töötukassas 30.01.2013 töötuna arvele (tl 65) ning samal päeval esitas ta avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.Eesti Töötukassa 01.02.2013 otsusega nr 113004647 (tl 60-60 pöördel) määrati J.V.ile töötuskindlustushüvitis 360 kalendripäevaks (perioodiks 6.02.2013-31.01.2014).

2.Eesti Töötukassa 16.01.2014 otsusega nr TA14-0007760 lõpetati J.V.i töötuna arvelolek tagasiulatuvalt alates 22.09.2013 seoses tema tööle asumisega 23.09.2013 ( tl 54-54 pöördel).

3.J.V.i vaide Eesti Töötukassa 16.01.2014 otsusele nr TA14-0007760, milles taotleti otsuse kehtetuks tunnistamist ( tl 56), jättis Eesti Töötukassa 26.03.2014 vaideotsusega nr 45 rahuldamata ( tl 26-27).

4.Eesti Töötukassa 22.04.2014 otsusega nr 114013881 (tl 23-23 pöördel) lõpetati J.V.ile töötuskindlustushüvitise maksmine isiku töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast (alates 23.09.2013).

5. Eesti Töötukassa 30.04.2014 tagasinõude nr 6-7.2/14/0521 ( tl 24) kohaselt on J.V. saanud perioodi 23.09.2013-30.11.2013 eest kokku hüvitist 790, 36 eurot, milleks tal alus puudus. J.V. osales tööturu koolitusel 25.03.2013-23.12.2013.Koolitusel osalemise eest on kaebajale arvestatud ja makstud stipendiumi 149,76 eurot ja sõidutoetust 23,40 eurot. Töötuna arvelolek lõpetati Eesti Töötukassa otsusega tagasiulatuvalt 22.09.2013. Eesti Töötukassa leidis, et koolitus oli J.V.il õigus lõpuni käia, kuid tagasinõue tekib stipendiumi ja sõidutoetuse osas ajavahemiku 23.09.2013-23.12.2013 eest. Tagasinõude kohaselt sai J.V. aluseta tööturuteenuseid ja toetusi kokku summas 173, 16 euro eest, milleks tal õigus puudus.

6.15.05.2014 esitas J.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 22.04.2014 otsuse nr 114013881 ja 30.04.2014 tagastusnõude nr 6-7.2/14/0521 tühistamiseks. Halduskohus osundas 20.05.2014 määruses kaebuse puudustele ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ( tl 10- 12).Kohtu määratud tähtajal esitas J.V. kaebuse täienduse.

7.05.06.2014 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse Eesti Töötukassa 16.01.2014 otsuse nr TA14-0007760, 26.03.2014 vaideotsuse nr 45, 22.04.2014 otsuse nr 114013881 ja 30.04.2014 tagasinõude nr 6-7.2/14/0521 tühistamiseks menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa ja ja nõudis kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist ( tl 36-38). Vastustaja esitas tähtaegselt seletuse kaebuse kohta ( tl 44-46).

8. 30.06.2014 määrusega määras Tallinna Halduskohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ( tl 66-67) , 12.08.2014 määrusega muutis kohus 30.06.2014 määrusega määratud tähtaegu ( tl 74-75).

II KAEBUSE MOTIIVID

9.Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud otsused on õigusvastased järgmistel põhjendustel.

10.Kaebaja ajavahemikul 23.09.2013-23.01.2014 ei töötanud. Kaebaja märgib, et tema ühe kuu sissetulek ajavehemikul 23.09.2013-23.01.2014 oli väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast ( 112.22 eurot). Kaebaja selgitab, et ta osales tasustamata praktikal ettevõttes Esimene Partner OÜ ajavahemikul 23.09.2013-23.01.2014. Praktika eesmärk oli täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning saada rohkem infot kinnisvara valdkonnas.Praktika käigus oli ette nähtud tasustamata praktika koostöö ettevõttes 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ.

11.Vastuseks vaideotsuse seisukohale, mille järgi on nonsenss, et isik on samal ajal praktikant OÜ-s Esimene Partner ja samas OÜ-s praktika juhendaja, selgitab kaebaja, et praktikal oli ta ettevõttes OÜ Esimene Partner.Praktika juhendajaks oli ettevõte 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ.

12.Vastuväitena vaideotsuses märgitule, mille kohaselt koostöölepingu puhul oli tegemist tüüplepinguga, kus oli määratud:Lisaks maksab OÜ Esimene Partner kuni 22.01.2014 eriteenustasu enne lepingu sõlmimist kaasatoodud ja teostatud objektide vahendusja konsultatsiooniteenuse eest.Kaasatoodud objektide nimekiri oli vormistatud lepingu lisana“ väidab kaebaja, et ta ei ole allkirjastanud lepingu lisa ja ei ole näinud objektide nimekirja.

13.Seoses töötukassa seisukohaga:“Esitatud koostööleping on võlaõiguslik leping, mille täitmise eest sai OÜ-s Esimene Partner tasu ning tasuta praktika kokkulepet lepingus ei mainita. Lepingust tuleneb selgelt, et täitja esindaja töötab 1 Partner kontoris, mitte ei ole seal tasustamata praktikal“ selgitab kaebaja, et tasuta praktika kokkulepet lepingus 1Partneriga ei mainita, kuid vastav kokkulepe oli Esimene Partner OÜ-ga. Kaebaja selgitab, miks ta ei sõlminud praktikalepingut 1 Partner Kinnisvara Tallinn OÜ-ga: Kuni 23.12.2014 osales ta massööri eriala koolitusel M.I.massaažikoolis, mis oli organiseeritud Eesti Töötukassa poolt. Kaebaja kinnitusel osales ta sellel koolitusel iga tööpäev, mis on kinitatud kaebaja allkirjadega ja sellekohased dokumendid peaksid olema töötukassas. Kuna praktika 1 Partner Kinnisvara Tallinn eeldab tööd kontoris ja sekretäri asendamist, siis seetõttu allkirjastas kaebaja 1 Partneriga võlaõigusliku lepingu Esimene Partner OÜ juhatuse liikmena ja aegajalt käis vabal ajal kontoris, et vaadata, kuidas nendel on töö organiseeritud. Selle eest kaebaja väitel ta tasu Esimene Partner OÜ poolt ei saanud.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

14.Eesti Töötukassa peab kaebust alusetuks, vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

15.Vastuväidete ja põhjenduste esitamisel palub vastustaja lugeda vastustaja seisukohtadeks ka vaidlustatud otsustes toodud põhjendusi, mille ülekordamist vastustaja menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks ei pea.

16.Vaidlustatud otsuste andmise tingis asjaolu, et kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel vahendab kaebaja maaklerina OÜ I Partner Kinnisvara kinnisvarapakkumisi ettevõtte Esimene Partner OÜ ( registrikood 12540948) vahendusel, mille juhatuse liige on ühtlasi ka kaebaja ise. Vastustaja hinnangul on tegemist maakleriteenuse osutamisega, mistõttu kaebajal ei ole õigust töötuna arvel olla.Vastavalt Äriseadustiku (ÄS) §-le 180 on juhatuse ülesanneteks osaühingu juhtimine ja esindamine, raamatupidamise korraldamine, vastavate asjaolude ilmnemisel pankrotiavalduse esitamine, osanikele majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ülevaate esitamine jm. Klientide kinnisvara reklaamimine ja vahendamine on äriühingu majandustegevus, mitte selle juhtimine. Kui juhatuse liige töötab äriühingus töövõtu-, käsundus-, maaklerivõi muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu ( maaklerilepingu) alusel, siis pole see tema kui juhatuse liikme ülesannete täitmine, vaid teenuse osutamine enda äriühingule. Sõltumata sellest, kas teenust osutatakse suulise või kirjaliku lepingu alusel ning kas või millal selle eest tasu makstakse, on tegemist teenuse osutamisega enda äriühingule, mistõttu kaebajal ei ole õigust olla arvel töötuna. OÜ 1 Partner Kinnisvara ja Esimene Partner OÜ vahel 23.09.2013 sõlmitud koostöölepingust nähtub, et OÜ-s Esimene Partner osutab vahendusja konsultatsiooniteenust I Partner klientidele vastavalt antud juhistele 1 Partner kaubamärgi alt ning I Partner tasub OÜ-le Esimene partner teenustasu. Koostöölepingu kohaselt oli küll Esimene Partner OÜ lepingu täitja, mitte kaebaja eraisikuna, kuid Esimene Partner OÜ saab lepingut täita üksnes konkreetse töötaja kaudu, kes on Esimene Partner OÜ-ga töövõi võlaõiguslikus suhtes. Antud juhul oli selliseks töötajaks kaebaja ise, kes osutas maakleriteenust ja seega ei täitnud üksnes juhatuse liikme ülesandeid.

17.Kaebaja selgitus, et ajavahemikul 23.09.2013-23.01.2014 ta ei töötanud, vaid osales tasustamata praktikal ettevõttes Esimene Partner OÜ, et täiendada tööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning saada rohkem infot kinnisvara valdkonnas, ei ole eluliselt usutav.Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja on samaaegselt praktikant OÜ-s Esimene Partner ja samas OÜ-s praktika juhendaja. Samuti ei täidaks praktika oma eesmärki( täiendada tööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning saada rohkem infot kinnisvara valdkonnas), kuna kaebaja oleks enda praktika juhendaja, omades juba varasemalt maaklerina tegutsemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Juhul kui väidetava praktika juhendajaks oli 1 Partner, ei muuda see asjaolu, et kaebaja osutas alates 23.09.2013 teenust enda äriühingule.

18.Kaebaja väide, et praktika käigus oli ette nähtud tasustamata praktika/koostöö ettevõttes I Partner Kinnisvara Tallinn OÜ on vastuolus kaebaja eelnevate väidetega. Kaebaja on sisuliselt maaklerina tegutsemist ja tasu saamist kinnitanud enda 8.01.2014 kirjas „ koostöö ettevõttega 1Partner Kinnisvara OÜ on antud momendil minu jaoks pigem praktika antud valdkonnas ja minu kulud selles tegevuses ületavad tulusid“. Samuti, 23.09.2013 sõlmitud koostöölepingu p.3 nähtub, et lepingu täitmise eest sai OÜ-s Esimene Partner tasu ning praktika kokkulepet lepingus ei mainita. Lepingust tuleneb selgelt, et kaebaja töötab 1 Partner kontoris, mitte ei ole seal tasustamata praktikal.

19.Asjaolu, et kaebaja ei ole allkirjastanud koostöölepingu lisa kaasatoodud objektide kohta ning ei ole täitnud objektide nimekirja ja tegemist on tüüplepinguga, ei muuda siiski asjaolu, et kaebaja osutab alates 23.09.2013 maakleriteenust ning tal puudub seetõttu õigus olla töötuna arvel. Ka väide, et kuna praktika 1Partner Kinnisvara OÜ-s eeldab tööd kontoris ja sekretäri asendamist, siis seetõttu allkirjastas kaebaja 1Partneriga võlaõigusliku lepingu Esimene Partner OÜ juhatuse liikmena ja aeg-ajalt vabal ajal käis kontoris, et vaadata, kuidas nendel on töö organiseeritud, ei muuda samuti asjalu, et kaebaja osutas alates 23.09.2013 maakelriteenust Esimene Partner OÜ vahendusel.

20.Eeltoodust tulenevalt lõpetati kaebaja töötuna arvelolek ja töötuskindlustushüvitise maksmine õiguspäraselt. Kuna kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 16.01.2014 tagasiulatuvalt alates 22.09.2013 ning sellest tulenevalt ka hüvitise maksmine alates 22.09.2013, sai kaebaja alusetult hüvitist perioodi 23.09.2013-30.11.2013 eest summas 790, 36 eurot ning nimetatud summa tuleb kaebajalt tagasi nõuda. Kuna kaebaja osales ajavahemikul 25.03.2013-23.12.2013 ka koolitusel ning sai sõidutoetust ja stipendiumi, summas 173, 16 eurot perioodi 23.09.2013-23.12.2013 eest alusetult, tuleb ka see tagasi nõuda. Tööturuteenustele ja-toetustele on õigus üksnes isikul, kes on töötuna arvel.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

22.Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas Eesti Töötukassa (Töötukassa) on õiguspäraselt lõpetanud J.V.i töötuna arveloleku 22.09.2013 seoses tööle asumisega, s.o. kas töötukassa on tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite pinnalt teinud õige järelduse J.V.i töötuna arveloleku lõpetamiseks Tööturuteenusteja toetuste seaduse (TTTS )§ 7 lg 1 p 3 loetletud alustest TTTS §

6 lg 5 p 3 esinemise kohta. Kohus märgib siinkohal, et nii Töötukassa 22.04.2014 otsusega nr 114013881 J.V.ile töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamine isiku töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast (alates 23.09.2013) kui ka Töötukassa poolt J.V.ile 30.04.2014 tagasinõude nr 6-7.2/14/0521 esitamine perioodi 23.09.2013-30.11.2013 eest töötuskindlustushüvitise summas 790, 36 eurot ja temale ajavahemiku 23.09.2013-23.12.2013 eest tööturuteenuste ja toetuste kokku summas 173, 16 eurot (stipendium ja sõidutoetus) tagasinõudmiseks on tingitud kaebuse esitaja töötuna arveloleku (tagasiulatuvast) lõpetamisest. Ka kaebuses esitatud põhjendused otsuste õigusvastasuse kohta puudutavad töötuna arveloleku lõpetamise otsust ja sellele otsusele esitatud vaide kohta tehtud vaideotsust, lisaks töötuna arveloleku lõpetamise vaidlustamiseks esitatud põhjendustele kaebaja töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise või tagasinõude vaidlustamiseks täiendavaid argumente esitanud ei ole .

23. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Seega tulenevalt viidatud sättest võib kohus jätta otsusest välja põhjendused, mis kattuvad vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses esitatud põhjendustega. Käesoleval juhul leiab kohus, et Eesti Töötukassa 26.03.2014 vaideotsusega nr 45 J.V.i vaide Eesti Töötukassa 16.01.2014 otsuse nr TA14- 000776030 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata jätmine on õiguspärane ning nõustudes nii kaebuse esitaja suhtes tema töötuna arveloleku tagasiulatuvalt lõpetamise otsuses kui ka vaideotsuses toodud põhjendustega kohus neid siinkohal kordama ei hakka. Lisaks märgib kohus järgmist.

24. TTTS § 7 lg 1 p 3 kohaselt teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta TTTS § 6 lõike 5 punktides 2-11 loetletud juhtudel. TTTS § 6 lg 5 p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundusvõi muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Töötukassa on asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud faktilisi asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud õigesti järeldusele, et kaebaja osutas 23.09.2013 1Partner Kinnisvara OÜ ja Esimene Partner OÜ vahel sõlmitud lepingu järgi alates 23.09.2013 maakleriteenust enda äriühingule.

Kaebuse väidet, mille kohaselt osales kaebaja tasustamata praktikal Esimene Partner OÜ-s, mille käigus oli ette nähtud tasustamata koostöö/praktika ettevõttes 1 Partner Kinnisvara OÜ, ei kinnita esmalt eespoolviidatud koostöölepingu sätted, mille punktist 3 tuleneb sõnaselgelt tasu maksmine lepingu täitmise eest ning leping, sh p.6.2 ei võimalda teha järeldust tasustamata praktikal viibimisest, kohus nõustub vastustajaga selles, et lepingust tuleneb üheselt mõistetavalt 1 Partner kontoris töötamine ( viimatinimetatut möönab ka kaebaja ise), aga samuti kaebaja enese selgitus 08.01.2014 kirjas( tl 49-49 pöördel) töötukassa konsultandile .Kaebuses väidetu, mille kohaselt oli J.V.i ühe kuu sissetulek ajavahemikul 23.09.2013-23.01.2014 väiksem töötutoetuse 31- kordsest päevamäärast, ei ole antud juhul määrava tähendusega, sest vaidluse all ei ole töötutoetuse saamise õigus ; teisalt kinnitab see kaebuse väide 08.01.2014 e-kirjas märgitud tasu saamist. Mis puutub kaebaja väitesse tasuta praktika kokkuleppest Esimene Partner OÜ-ga ja selle kohta Esimene Partner OÜ juhatuse liikme J.V.i poolt töötukassale esitamiseks 05.02.2014 allkirjastatud tõendisse , kinnitamaks J.V.i eraisikuna osalemist tasustamata praktikal Esimene Partner OÜ-s, eesmärgiga täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi ning saada rohkem infot kinnisvara valdkonnas ( tl 5), siis leiab kohus, et vastustaja on nimetatud tõendi usaldusväärsuse põhjendatult kahtluse alla seadnud , sealjuures on töötukassa ka hinnanud tõendis sisalduva informatsiooni elulist usutavust ja kaebaja ei ole vastustaja järelduste õigsust kummutanud. Lisaks märgib kohus, et ka kaebaja poolt esiletoodu, nimelt et ta ei ole allkirjastanud koostöölepingu lisa kaasatoodud objektide kohta ja ei ole näinud objektide nimekirja ning tegemist on tüüplepinguga, samuti selgitus, et kuivõrd praktika 1 Partner Kinnisvara Tallinn eeldab tööd kontoris ja sekretäri asendamist, mistõttu allkirjastas kaebaja 1 Partneriga võlaõigusliku lepingu Esimene Partner OÜ juhatuse liikmena ja aegajalt käis vabal ajal kontoris, et vaadata, kuidas nendel on töö organiseeritud , ei muuda töötukassa poolt tuvastatud asjaolu, et kaebuse esitaja osutas alates 23.09.2013 maakleriteenust enda äriühingu vahendusel.

Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et töötukassa on kaebuse esitaja suhtes õigesti tuvastanud, et tal puudub õigus töötuna arvel olla, sest J.V. osutab alates 23.09.2014 Esimene Partner OÜ-s maakleriteenust.Kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuvalt alates 22.09.2013, sest kaebaja oli olnud eeltoodud asjaoludel õigusliku aluseta töötuna arvel alates 23.09.2013.a.

25. Kohus on eespool märkinud, et lisaks töötuna arveloleku lõpetamise vaidlustamiseks esitatud põhjendustele kaebaja töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise või tagasinõude vaidlustamiseks täiendavaid argumente esitanud ei ole . Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 46 lg -te 1 ja 5 ning TTTS § 41 lg 1 tulenevalt nõuab Eesti Töötukassa õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitised ning tööturuteenusteks ja - toetusteks kulunud summad tagasi. TKindlS § 13 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse TTTS § 7 lg 1 p 1,3,4 ja 7-9 alusel. Hüvitise maksmine lõpetatakse isiku töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates. Et kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamine TTTS § 7 lg 1 p 3 ( koosmõjus § 6 lg 5 p 3) alusel on toimunud õiguspäraselt, on õiguspärane ka Töötukassa 22.04.2014 otsus nr 114013881 töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise kohta alates 23.09.2013. Kuivõrd ka Töötukassa tagasinõue on vaidlustatud põhjendusel, et kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamine on olnud õigusvastane , siis ei kuulu rahuldamisele ka kaebuse nõue Töötukassa 30.04.2014 tagasinõude nr 6-7.2/14/0521tühistamiseks.

26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/ allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik