3-13-1579/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1579 Haldusasi M.S. kaebus Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirja nr 6- 3/2079-D alusel kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.S. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 06.11.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirjaga nr 6-3/2079-D (tl 29-30) karistati M.S. distsiplinaarkorras 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati tema suhtes täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 22, 30-31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt VangS § 48 kohaldamist. Käskkirja põhjenduste kohaselt ei allunud M.S. 20.10.2011 kella 13.14 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E7 osakonnas koristajana.

2. Tartu Halduskohus 28.02.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2692 (tl 25-28p) rahuldas osaliselt M.S. i kaebuse ja muuhulgas tunnistas Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D õigusvastaseks, millises osas ei ole Viru Vangla kohtuotsust vaidlustanud. Seoses sellega, et Viru Vangla võttis omaks, et 16.11.2011. a käskkiri on õigusvastane, piirdus kohus viitega asjaolule, et Tartu Halduskohtu 28.09.2012. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1012

(jõustunud 29.10.2012) on tuvastatud, et kaebaja oli perioodil 12.10.2011-12.01.2012 töövõimetu ja seega on tuvastatud, et ka 20.10.2011 oli M.S. töövõimetu, mistõttu tunnistati 16.11.2011. a käskkiri õigusvastaseks.

3. Viru Vangla 02.07.2013. a otsusega nr 6-16/163-2 (tl 14-15) jättis rahuldamata M.S. i poolt 26.06.2013 esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tl 13) summas 800 eurot.

4. 23.07.2013 saabus Tartu Halduskohtusse M.S. i kaebus (tl 1-4), milles ta palus mõista Viru Vanglalt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest välja 500 euro suurune hüvitis. Kaebaja väitis, et tal on Põhiseaduse § 25 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju rahalist hüvitamist, sest õigusvastase Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D alusel kartseris hoidmisega piirati tema vabadusõigust, tekitati kannatusi ja alandati inimväärikust ning seejuures ei oma tähtsust, et kartserisse paigutamine toimus kehtiva käskkirja alusel.

5. Viru Vangla esitas 30.09.2013 vastuse (tl 22-22p), milles ta palus jätta M.S. i kaebus rahuldamata. Vastustaja märkis, et jääb kahju hüvitamata jätmise otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palus kohtul nendega arvestada. Vastustaja leidis, et kuna M.S. paigutati kartserisse kehtiva haldusakti alusel, ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vastustaja märkis, et Riigikohus on oma praktikas pidanud alusetu kartserikaristuse puhul kohaseks hüvitise määraks 6,39 eurot, millisest määrast palus kaebuse põhjendatuks lugemise korral lähtuda. Viru Vangla 01.11.2013 täiendavas vastuses (tl 38-39) märkis, et eristada tuleb haldusakti õiguspärasust ja kehtivust ning leidis, et vanglateenistus ei saanud jätta täitmisele pööramata kehtivat haldusakti. Veel leidis vastustaja, et kaebuse rahuldamine tooks kaasa õigusselgusetuse, sest ühelt poolt on olemas täitmisele kuuluv kehtiv haldusakt ja teiselt poolt selle täitmisega seonduv kahju hüvitamise kohustus. Vastustaja hinnangul on kaebaja oma eesmärgi (saada kahjuhüvitist) seisukohalt valinud ebaõige õiguste kaitsmise vahendi, kuivõrd ainuüksi tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saa kaasa tuua kahju hüvitamise kaebuse rahuldamist.

6. Tartu Halduskohus 28.11.2013. a otsusega (tl 42-43) rahuldas kaebuse osaliselt, mõistis Viru Vanglalt M.S. ile õigusvastase kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju eest välja 159,75 euro suuruse hüvitise, mõistis Viru Vanglalt välja riigilõivu tasumisega kantud 15 euro suuruse menetluskulu ning kohustas kandma selle summa riigilõivu kaebaja eest tasunud A.E. arveldusarvele.

Kohus märkis, et käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas kinnipeetav on õigustatud saama rahalist hüvitist õigusvastase kartseris viibimisega seotud mittevaralise kahju eest ka siis, kui ta on jätnud tühistamisnõude vastava distsiplinaarmenetluse käskkirja suhtes õigeaegselt esitamata ja piirdus üksnes hilisema tuvastamisnõudega. Kohus viitas, et avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad RVastS § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud RVastS § 9 lg-s 1.

Asjaolu, et M.S. ei ole 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D kehtetuks tunnistamiseks esitanud vaiet või pöördunud tühistamisnõudega halduskohtusse, ei saa kohtu hinnangul määravat tähendust omada, sest olemas on haldusasjas nr 3-12-2692 Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a otsus, millega 16.11.2011. a käskkiri nr 6-3/2079-D õigusvastaseks tunnistati. Kohus märkis, et viidatud otsuses lähtuti kaebaja põhjendatud huvi sisustamisel tema soovist esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue ning seda, et alusetu kartseris viibimisega seotud hüvitamisnõuet ei saa tühistamisnõude õigeaegse esitamata jätmise tõttu perspektiivituks pidada, järeldub selgelt ka Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-86-11.

Kohus märkis, et VangS § 65 lg-test 1 ja 6, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 75 ja VangS § 1¹ lg-st 7 tulenevalt ei saa reeglina üldse tekkidagi olukorda, kus distsiplinaarkorras karistamise käskkiri tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse enne kinnipeetava kartserisse paigutamist. Kohus viitas, et kaebuse väidetel paigutati M.S. vaidlusaluse käskkirja alusel kartserisse juba 21.11.2011, seega vaid mõni päev peale vastava käskkirja vormistamist, millist väidet ei ole Viru Vangla ka ümber lükanud ja seetõttu ei ole alust järeldada, et õigusvastase kartserisse paigutamise läbi tekkinud mittevaralist kahju saanuks vältida distsiplinaarkaristuse käskkirja kehtetuks tunnistamise nõude abil.

Olukorras, kus kaebaja tuli seaduse järgi koheselt peale distsiplinaarkorras karistamise käskkirja koostamist paigutada ja oligi paigutatud kartserisse, polnud üldse olemas mingeid reaalseid võimalusi kahju ärahoidmiseks. Kohus märkis, et kui lähtuda Viru Vangla vastuste seisukohast ja pidada õigusvastase kartserisse paigutamise läbi tekkinud kahju hüvitamist võimalikuks vaid juhul, kui vastav haldusakt on eelnevalt kehtetuks tunnistatud või kohtu poolt tühistatud, muutuksid sisutuks nii eelnimetatud Tartu Halduskohtu otsus kui HKMS § 45 lg 2 teine lause, mis näeb ette õiguse esitada tuvastamiskaebust just hilisema kahju hüvitamise kaebuse ettevalmistamiseks.

Kohtu viitel seda, et kahjunõue võib olla välistatud üksnes juhul, kui kahju tekitanud haldusakti vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud või kõrvaldanud ja kahju ärahoidmise või kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav, on lahendis nr 3-3-1-18-12 selgelt märkinud ka Riigikohus. Kohus märkis, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et M.S. i kartserisse paigutamine oli õigusvastane, kuid tema nõue on Riigikohtu praktikas (lahendid nr 3-3-1-14-06, 3-3-1-93-09 ja 3-3-1-3-10) nimetatust oluliselt suurem. Kohus tõdes, et kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega kaebuses nimetanud ühtegi erandlikku asjaolu, millest lähtuvalt saaks kohus kõrvale kalduda Riigikohtu seisukohtade alusel kohtupraktikas juurdunud hüvitise summast 6,39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest, mistõttu mõistis kohus Viru Vanglalt välja õigusvastaselt kartseris viibitud

25 ööpäeva eest 159,75 euro suuruse hüvitise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Viru Vangla esitas 30.12.2013 apellatsioonkaebuse (tl 50-51), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta M.S. i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Viru Vangla on seisukohal, et halduskohus on otsust tehes oluliselt rikkunud menetlusnormi (HKMS § 157 lg 1) ning see tõi kaasa ka materiaalõiguse (RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1) ebaõige kohaldamise. Vastustaja märgib, et on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et kahju hüvitamise nõude rahuldamine olukorras, kus distsiplinaarkaristuse käskkiri on kehtiv, ei ole põhjendatud, sest tegelik kahju vastustajale tekkis sellest, et tema vabadusi piirati täitmiseks kohustusliku haldusakti alusel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-st 1 tulenevalt loob õiguslikke tagajärgi üksnes kehtiv haldusakt ning lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa täitmiseks kohustuslik. Vastustaja leiab, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta iseenesest haldusakti kehtivust. Halduskohus on viidatud käsitluse vastustaja hinnangul käsitlemata jätnud, sisuliselt tõdedes, et kuivõrd kohtud ei ole eelnevalt kahju hüvitamise taotlust perspektiivituks pidanud, siis on kahju hüvitamise taotlus ka osaliselt põhjendatud. Halduskohus on põgusalt käsitlenud võimalikke muid õiguskaitsevahendeid otsuse p-s 6, kuid eelviidatud vastustaja poolt tõstatatud õiguslikku probleemi, kus ühel pool on küll täitmiseks kohustuslik kehtiv haldusakt, teisalt aga sama haldusakti õigusvastasuse tuvastus, millele tugineb kahjunõue, on halduskohus otsuses lahenduseta jätnud. Vastustaja on seisukohal, et selle näol on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis mõjutas kohtulahendit. Vastustaja ei nõustu halduskohtu otsusest järelduvaga, nagu tähendaks tuvastamiskaebuse menetlusse võtmise otsustamine ka hüvitamiskaebuse a priori põhjendatust. Kahju hüvitamise kaebuse menetluses tuleb sisulist otsust tehes vastata kõikide väidete ja vastuväidete osas, kuid vastustaja on seisukohal, et halduskohus on kahjuhüvitamise kaebuse sisulise ning õigusliku põhjendatuse osas tõstatatud küsimustest neile vastamata üle libisenud. Selline minetus menetlusõiguses tõi vastustaja hinnangul kaasa materiaalõiguse, s.t RVastS-i asjakohaste sätete ebaõige kohaldamise.

8. M.S. esitas 22.01.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (tl 56-58), milles ta palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus muutmata. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on õigesti tuvastanud asjakohased faktilised asjaolud ja järginud kohtumenetluse seaduse norme ning õigesti kohaldanud seadust. Kaebaja leiab, et Viru Vangla etteheited halduskohtu tegevusele otsuse põhjendamiskohustuse rikkumises ja materiaalõiguse (RVastS § 7 lg 1, § 9 lg 1) ebaõiges kohaldamises on põhjendamatud. Kaebaja on seisukohal, et ta on kandnud 25 ööpäeva kartserikaristust õigusvastaselt, mis on tuvastamist leidnud jõustunud kohtuotsusega, mistõttu on hüvitamiskaebus põhjendatud ja halduskohus on teinud õige otsuse, mõistes välja hüvitise vastavalt Riigikohtu praktikale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus muutmata. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohus ei nõustu Viru Vangla seisukohaga, et kahju hüvitamise nõude rahuldamine olukorras, kus distsiplinaarmenetluse käskkirja ei ole tühistatud, ei ole ainuüksi seetõttu põhjendatud. HKMS § 45 lg 2 lausest 2 koosmõjus RVastS § 7 lõikega 1 tuleneb, et olukorras, kus kahju ei ole võimalik haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudega vältida, võib isik esitada halduskohtule omal valikul kas tuvastamisvõi hüvitamisnõude ning saada haldusaktiga tekitatud kahju hüvitatud olenemata haldusakti kehtivusest. Seega ei muuda haldusakti kehtivus ning kehtiva haldusakti resolutsiooni täitmine õigusvastast haldusakti õigusega kooskõlas olevaks ega võta puudutatud isikult õigust nõuda õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist.

11. Tartu Halduskohtu 28.02.2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2692 tuvastati 16.11.2011. a käskkirja nr 6-3/2079-D õigusvastasus. Vastavas osas ei ole vangla kohtuotsust vaidlustanud. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et M.S. on eelviidatud käskkirjaga määratud karistuse ära kandnud. 16.11.2011. a käskkirja põhjenduste kohaselt tulenes M.S. i distsiplinaarkorras karistamine asjaolust, et ta ei allunud 20.10.2011 vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda tööle E7 osakonnas koristajana. Samas on haldusasjas nr 3-12-2692 tuvastatud käskkirja õigusvastasus põhjusel, et 20.10.2011 oli M.S. töövõimetu haigestumise tõttu. Seega on varasema kohtuvaidluse tulemusena tuvastamist leidnud, et M.S. i 16.11.2011. a käskkirja alusel kartseris hoidmine oli õigusvastane.

12. Ringkonnakohus ei nõustu ka vastustaja väitega selle kohta, et halduskohus on tema poolt tõstatatud õigusliku probleemi lahenduseta jätnud. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-des 5 ja 6 võtnud seisukoha vaidlusküsimuses, kas kinnipeetav on õigustatud saama rahalist hüvitist õigusvastase kartseris viibimisega seotud mittevaralise kahju eest ka siis, kui ta on jätnud tühistamisnõude vastava distsiplinaarmenetluse käskkirja suhtes õigeaegselt esitamata ja on piirdunud üksnes hilisema tuvastamisnõudega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga RVastS-i ning HKMS-i tõlgendamisel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kahju olnuks käesoleval juhul võimalik vältida või kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude abil.

13. VangS § 63 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on kartserisse paigutamine kõige rangem kinnipeetava suhtes kohaldatav distsiplinaarne mõjutusvahend. VangS § 65¹ lg 4 kohaselt võib kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Seega piiratakse kartserisse paigutamisel oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga (Riigikohtu 20.09.2010. a otsus nr 3-3-1-3-10, p 10). RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on selgitanud, et kartserikaristuse kohaldamise puhul tuleb pidada võimalikuks RVastS § 9 lg 1 mõttes mittevaralise kahju hüvitamist vabaduse võtmise tõttu. Riigikohtu hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis. Riigikohus on rõhutanud, et rahalise hüvitise välja mõistmata jätmine on põhjendatud juhul, kui rikkumine on väikese intensiivsusega või suunatud isiku jaoks väheolulise õiguse vastu (15.03.2010. a otsus nr 3-3-1-93-09, p 12-13). Õiguspärase aluseta kartseris hoidmise olukorras eeltooduga aga tegemist ei ole, mistõttu ei ole alust välistada kaebajale kahju hüvitamist ka distsiplinaarkaristuse käskkirja õigusvastaseks tunnistamise korral.

14. Riigikohus on sedastanud, et õigusvastane kartserisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks (15.03.2010. a otsus nr 3-3-1-93-09, p 11). Viru Vangla 16.11.2011. a käskkirjast nr 6-3/2079-D nähtuvalt kaasnesid M.S. i kartserisse paigutamisega piirangud, kuivõrd lisaks 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisele piirati tema suhtes täielikult VangS §-dest 22, 30-31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt §-st 48 tulenevaid õigusi. Viru Vangla ei ole eeltoodut ümber lükanud. Seega halvendas kartserisse paigutamine M.S. i seisundit võrreldes tavapärase kinnipidamisasutuses viibimisega. Kinnipeetava kohustus taluda distsiplinaarkaristuse kohaldamisest tulenevaid piiranguid kehtib siis, kui karistus määratakse seaduses sätestatud alustel ja korras, kuid kartseri kohaldamine ilma õigusliku aluseta on lubamatu ning sellisel juhul on õigustatud mittevaralise kahju hüvitamine. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust asuda käesolevas asjas halduskohtust erinevale järeldusele kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise osas.

15. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsuse muutmata.

16. Tulenevalt HKMS § 104 lg-st 10 ning § 108 lg-st 1 puudub ringkonnakohtul vajadus menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel