3-14-51616/74 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51616 Haldusasi AS MTG kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

23. juuli 2014. a otsuse nr 159-14/147256 ning Rapla Maavalitsuse poolt riigihankes „Avalik bussiliinivedu Rapla maakonnas“ (viitenumber 147256) tehtud otsuste

– AS MTG pakkumuse tagasilükkamise ning AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta – tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2014. a otsus Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – AS ATKO Bussiliinid (AS MTG õigusjärglane), esindaja v.adv Kristina Laarmaa Vastustaja (hankija) – Rapla Maavalitsus Kolmas isik (edukaks tunnistatud pakkuja) – AS Hansa Bussiliinid, esindaja v.adv Jaana Nõgisto Menetluse alus ringkonnakohtus AS ATKO Bussiliinid apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS ATKO Bussiliinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-51616 muutmata. 2. Mõista AS-lt ATKO Bussiliinid (registrikood 10926425) AS Hansa Bussiliinid (registrikood 10122514) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 1292,50 eurot (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks eurot 50 senti). 3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. oktoobril 2014 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

3-14-51616 2(12)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Maavalitsus avaldas 15.04.2014 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Avalik bussiliinivedu Rapla maakonnas“ (viitenumber 147256). Tähtajaks 05.06.2014 esitati viis pakkumust, millest AS MTG pakkumuse maksumus oli 0,84 eurot liinikilomeetri (lkm) kohta ja kõigi ülejäänud nelja pakkuja (sh AS Hansa Bussiliinid) pakkumuse maksumus oli 0,95 eurot/lkm.

Rapla Maavalitsus küsis 12.06.2014 AS-lt MTG selgitusi tema pakkumuse maksumuse kohta, juhtides tähelepanu hankelepingu eeldatavale maksumusele 1,166 eurot/lkm ning asjaolule, et Põlva maakonna sarnases riigihankes (viitenumber 149769) esitas AS MTG vaidlustuse, milles leidis, et AS GoBus pakutud 0,89 eurot/lkm on põhjendamatult madal, kusjuures Rapla maakonna hanketingimused on rangemad.

AS MTG märkis 18.06.2014 vastuses, et lähtus pakkumust tehes oma laiaulatuslikust kogemusest ja reaalsetest kuludest ning suudab pakutud maksumusega 0,84 eurot/lkm hankelepingut täita. Põlva ja Rapla hangete puhul on erinevus selles, et Raplamaa kütusekulu on väikeste busside suure osakaalu tõttu väiksem (ja kütusekulu on üldse üks Eesti väiksemaid) ning Põlvamaa on logistiliselt märksa keerulisema ülesehitusega. AS MTG selgitas, et tema üheks eeliseks teiste pakkujate ees on ka asjaolu, et AS ATKO Grupp tütarettevõte teostab Kohilas õpilasliinide bussivedu ja kahe tööga on pakkujal võimalik tekitada sünergia veologistikas (eelkõige jagada busse ja bussijuhte suuremale mahule).

2. Rapla maavanem lükkas 27.06.2014 korraldusega nr 1-1/398 AS MTG pakkumuse tagasi, leides, et see on põhjendamatult madal. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 13 lg-st 2 tuleneb avaliku liiniveo puhul absoluutne ristsubsideerimise keeld. Seetõttu tuleb pakkumus koostada arvestusega, et avaliku liiniveo kulud oleksid kaetud avaliku teenindamise lepingu alusel osutatava ühistransporditeenuse eest saadava tuluga. ATKO Grupi (kuhu AS MTG kuulub) majandustulemuste põhjal (2013. a 14 lepingu keskmine) oleks kasumit võimalik teenida alates pakkumuse maksumusest 1,12 eurot ühe liinikilomeetri kohta. See hinnang on kooskõlas hankija poolt aluseks võetud hankelepingu eeldatava maksumusega 2015. a-l 1,166 eurot liinikilomeetri (lkm) kohta. Pakkuja põhjendused tema pakkumuse maksumuse osas ei ole veenvad, sest tema reaalsetest majandusnäitajatest ilmneb selgelt, et hinnaga 0,84 eurot/lkm ei ole avalikku liinivedu võimalik teostada nii, et ÜTS § 13 lg-s 2 sätestatud nõue oleks täidetud. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse vastuvõtmine hankija poolt seaks otseselt ohtu hanke eesmärgi saavutamise lepinguperioodil ja rikub kaalukat avalikku huvi – elanike huvi stabiilse, kvaliteetse, ohutu ning parimatel võimalikel tingimustel korraldatud ühistranspordi vastu.

Rapla Maavalitsuse hankekomisjon tunnistas 27.06.2014 otsusega AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ning Rapla maavanem tunnistas 30.06.2014 korraldusega nr 1-1/400 AS Hansa Bussiliinid pakkumuse edukaks.

3-14-51616 3(12)

3. AS MTG esitas 03.07.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 23.07.2014 otsusega nr 159-14/147256 AS MTG vaidlustuse AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale läbi vaatamata (p 1) ja AS MTG pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale rahuldamata (p 2). Hankijal on pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel ulatuslik kaalutlusõigus. Antud juhul on hankija järginud kõiki RHS §-s 48 sätestatud menetlusreegleid. Hankija selgitas pakkujale, et sõlmitava avaliku teenindamise lepingu eeldatava maksumusega (1,166 eurot/lkm) võrreldes 28% odavam pakkumus (0,84 eurot/lkm) on põhjendamatult madal. Hankija on sõlmitava hankelepingu eeldatava maksumuse määratlemisel õiguspäraselt lähtunud 2013. a maakondade avaliku teenindamise lepingute keskmisest maksumusest, arvestades sellele juurde 2014. a prognoositava ühistranspordiindeksi. Vaidlustaja pole tõendanud, et 0,84 eurot/lkm võimaldab lisaks planeeritavale kasumile katta kõik kulud. Hankija on vaidlustusmenetluses ka selgitanud, et kui kontserni (ATKO Grupp) majandustulemused oleksid näidanud kasumit või vähemalt kulude katmist ilma kasumita, siis ei oleks vaidlusalust otsust tehtud. Lähtudes ATKO Grupi kõige soodsamast lepingust (Valgamaa) on hankija asunud seisukohale, et vaidlustaja poolt selles hankemenetluses taotletava kasumi saamiseks peaks pakkumuse maksumus olema suurem kui 0,84 eurot/lkm, esitades pakkumuse tagasilükkamise otsuse p-s 5 ka vastavad arvutused. Vaidlustaja pole põhjendanud, miks ta ei nõustu hankija poolt välja arvutatud jätkusuutliku pakkumuse maksumusega. Arvestuslikult on teatud kulude jagamine Kohila õpilasveoga ja sellest tulenev kokkuhoid võimalik, kuid vaidlustaja pole kulude reaalse jagamise võimalikkust tõendanud. Hankija otsus RHS § 48 lg 3 alusel vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on piisavalt põhjendatud ja ka sisuliselt õige.

4. AS MTG esitas 30.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 23.07.2014 otsuse ning hankija 27.06.2014 ja 30.06.2014 otsuste tühistamiseks. Hankija on hankelepingu eeldatava maksumuse (1,166 eurot/lkm) määranud ebaõigesti ja selle aluseks võetud asjaolud ei ole läbipaistvad. Eksimust riigihanke eeldatava maksumuse määramisel kinnitab seegi, et kõigi esitatud pakkumuste maksumused olid sellest oluliselt madalamad. Väär on ka hankija poolt tehtud kaebaja pakkumuse maksumuse analüüs ATKO Grupi ettevõtete 2010–2013 majandustulemuste alusel. Lisaks oleks arvutustes tulnud eristada maakonnaliinide avaliku teenindamise lepinguid ja linnaliinilepinguid, sest need ei ole omavahel võrreldavad. Kaebaja juhtis hankija olulisele eksimusele hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel tähelepanu juba oma 18.06.2014 vastuses hankija selgitustaotlusele. Hankija ei ole üldse analüüsinud kaebaja kui eraldiseisva juriidilise isiku võimekust ega tema poolt täidetavaid maakonnaliinide veolepinguid. Ka ATKO Grupi ettevõtete majandustulemuste analüüsimisel ei ole hankija arvestanud erinevate liinivedude eripärasid ja teenuste osutamisel kasutatavate busside suurusi (millest sõltub kütusekulu kui üks olulisemaid hinnakomponente). Raplamaa on kõige väiksema kütusekuluga maakond (väikeste ja keskmiste busside osakaal 92%) ja see mõjutab vedaja kulusid väga oluliselt (nt võrreldes Põlva maakonnaga). Hankija on jätnud täiesti arvestamata kaebaja selgituse, et tal on võimalik Rapla liinide teenindamisel säästa püsikulusid, sest tema tütarühing teostab õpilaste vedu Kohilas. Nii on võimalik nädalavahetustel kasutada samu busse liiniveoks ning ÜTS-ga määratud piirides jagada kaudseid püsikulusid (nt remondibaas ja dispetšerid). Kaebaja viitas kokkuhoidu võimaldavatele kululiikidele juba vastuses hankijale ja esitas vaidlustuskomisjonis täiendavalt vastava arvutuskäigu. Kaebaja sai pakkuda teistest soodsamat hinda, sest tal on Kohila õpilasveo tõttu võimalik hoida kaudsed püsikulud madalamatena. RHS § 48 lg-s 2 loetletud asjaolud kohustavad hankijat arvestama konkreetsete kulukomponentide mõju. Kui hankija oleks tõepoolest lähtunud enda arvutatud hankelepingu eeldatavast maksumusest (1,166 eurot/lkm), tulnuks RHS § 48 alusel tagasi lükata kõik esitatud pakkumused (kaebaja pakkumus oli 0,84 eurot/lkm ja kõigil teistel

3-14-51616 4(12) pakkujatel 0,95 eurot/lkm), kuid kaebajale pole teada, et hankija oleks teistelt pakkujatelt küsinud isegi selgitusi nende pakkumuste maksumuse kohta. Hankemenetluses tehtud otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt tuleb tühistada ka hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta.

5. Rapla Maavalitsus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei ole esitanud omapoolseid arvutusi hankelepingu õige eeldatava maksumuse määramise kohta vastavalt RHS §-le 20. Hankija võttis aluseks 2013. a maakonnaliinide avaliku teenindamise lepingute keskmise maksumuse (1,066 eurot/lkm), suurendades seda 5% kasumimarginaali ja 2014. a prognoositava ühistranspordiindeksi 1,0419 võrra, mille tulemusel kujunes eeldatavaks maksumuseks 1,166 eurot/lkm. Kaebaja seadis hankelepingu eeldatava maksumuse määramise õigsuse esmakordselt kahtluse alla alles vaidlustusmenetluses. RHS § 48 lg-te 1 ja 3 järgi peab hankija pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse tuvastamisel ja selle võimalikul tagasilükkamisel lähtuma üksnes hankelepingu eeldatavast maksumusest, mitte üksikutest kulukomponentidest. Rapla hanget ei saa küll otseselt võrrelda Põlva hankega, kuid sellele viidati põhjusel, et kaebaja vaidlustas nimetatud hankes teise pakkuja poolt pakutud 0,89 eurot/lkm viitega selle jätkusuutmatusele, kuid pakkus samas ise Raplas veelgi väiksemat hinda. Hankijal oli alust arvata, et kaebaja pakkumus on põhjendamatult madal ning sellele viitab ka ülejäänud pakkumuste ühetaoliselt kõrgem maksumus. Kaebaja selgitused oma pakkumuse maksumuse kohta jäid üldsõnalisteks ja mingeid täiendavaid arvutusi või tõendeid pakkuja ei esitanud. Rapla Maavalitsus hindas seetõttu koostöös Maanteeametiga ise AS MTG võimekust pakutud hinnaga teenust jätkusuutlikult osutada ning leidis, et see ei saaks olla kasumlik. Kohila õpilasvedudel kasutatavad bussid ei vasta Rapla hankes nõutud tingimustele ning samu busse ei saaks panna korraga kahte liini teenindama. Lisaks ei kata Kohila õpilasteveoks sõlmitud leping kogu Rapla hanke tulemusena sõlmitava lepingu kehtivusaega (01.01.2015–31.12.2022). Kaebaja selgitused sünergiast ei ole tõsiseltvõetavad. Hankijal puudub kohustus lükata kõik pakkumused tagasi, kui nende maksumused jäävad alla hankelepingu eeldatavat maksumust. Teiste pakkujate osas hankijal kahtlusi ei tekkinud.

6. Kolmas isik AS Hansa Bussiliinid vaidles kirjalikus seisukohas kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Riigihanke eeldatav maksumus 1,166 eurot/lkm oli kaebajale algusest peale teada, kuid selle ebaõigsust hakati väitma alles vaidlustusmenetluses. Hankija on eeldatava maksumuse määranud vastavalt RHS §-s 20 sätestatule ja metoodikat asjakohaselt põhjendanud. RHS § 48 kohaldamisel on hankijal ulatuslik kaalutlusruum. Kuivõrd kaebaja pakkumuse maksumus oli 28% madalam riigihanke eeldatavast maksumusest ja 12% madalam kõigi teiste pakkumuste maksumusest, tekkis hankijal põhjendatult kahtlus kaebaja pakkumuse jätkusuutlikkuses. Hankija sai kaebaja pakkumuse põhjendatust RHS § 48 lg 3 järgi hinnata üksnes kaebaja 18.06.2014 täiendavate selgituste ja tõendite põhjal, mistõttu ei ole vaidlustusja kohtumenetluses esitatud täiendused asjassepuutuvad. AS MTG 18.06.2014 seisukohad ei sisalda mingeid adekvaatseid põhjendusi, mis saaksid veenda tema pakkumuse jätkusuutlikkuses. Kohila õpilasteveo lepingu ja vaidlusaluses hankes sõlmitava liiniveo lepingu perioodid kattuvad üksnes 2,5 aasta ulatuses. Seegi ajaliselt piiratud sünergia oleks kasutatav üksnes nädalavahetustel, mil liiniveomaht on niikuinii väiksem, kusjuures Kohilas praegu kasutatavad bussid ei vasta Rapla riigihanke tingimustele. Lisaks asub Kohila lepingu teeninduspiirkond ca 20 km Raplast eemal, mistõttu tähendaks sealsete busside kasutamine sedavõrd olulist ajakulu ja tühisõitu, et kaasnev lisakulu kütusele ja juhtide palgale muudaks selle majanduslikult mõttetuks. Kaebaja viidatud tegevus oleks ka vastuolus ÜTS §-s 13 sätestatud ristsubsideerimise keeluga. Rapla ja Põlva võrdluse osas on hankija adekvaatselt viidanud, et 2013. a liinikilomeetrite kogukulud olid Raplas ja Põlvas vastavalt 1,04 eurot/lkm ja 1,01 eurot/lkm. Kohtupraktikast tulenevalt ei saa kaebaja

3-14-51616 5(12) RHS §-le 48 tuginedes vaidlustada kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist, vaid üksnes selle edukaks tunnistamist.

7. Tallinna Halduskohus jättis 04.09.2014 otsusega AS MTG kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku AS Hansa Bussiliinid kasuks välja menetluskulud 2000 eurot (resolutsiooni p 2). Lisaks tühistas halduskohus asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse (otsuse resolutsiooni p 3).

Riigihangete seadus (RHS) ei kohusta hankijat avaldama hankelepingu eeldatavat maksumust, kuid praktikas avaldatakse see hankija poolt hanke alusdokumentides ja tegemist on hanketingimusega, mida pakkujal on võimalik vaidlustada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2012 otsus nr 3-12-1372). Praegusel juhul avaldas hankija hankelepingu eeldatava maksumuse 28.05.2014 vastuses pakkuja sellekohasele küsimusele (seda korrati veel 12.06.2014 küsimuses kaebajale). Kaebaja ei ole hankelepingu eeldatavat maksumust vaidlustanud, mistõttu pidi hankija sellest pakkumuste hindamisel lähtuma. Käesolevas menetlusetapis ei oma enam sisulist tähendust, kas eeldatav maksumus oli määratud õigesti või mitte. RHS §-st 48 tulenevalt ei saa pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks lugemise aluseks olla pelgalt selle erinevus hankija arvutatud hankelepingu eeldatavast maksumusest.

RHS § 48 eesmärk on tagada hankija õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolt. Teisalt on RHS § 48 eesmärk pakkuja kaitse hankija omavoli eest, sest põhjendamatult madala maksumuse kahtluse korral tuleb viia läbi vastav kontroll ning hankijal on kohustus põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamist põhjendada. Tegemist on hankija kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud (vt Euroopa Üldkohtu 10.05.2010 otsus kohtuasjas T-121/08, p 73). Kaebaja pakkumuse maksumus oli 0,84 eurot/lkm ning ülejäänud nelja pakkumuse maksumused võrdselt 0,95 eurot/lkm. Kaebaja selgitas oma pakkumuse maksumust kokkuhoiuga kütusekuludes (kasutatakse rohkem väikebusse ja Raplamaa kütusekulud on väiksemad), võrdluseks toodud Põlvamaa logistilise ülesehituse keerukusega (ja sellest tuleneva kallidusega) ning võimalusega jagada busse ja bussijuhte õpilasliinide bussiliiniveoga Kohilas. Ühtegi täiendavat tõendit kaebaja ei esitanud. Hankija on 27.06.2014 korralduse p-s 8 käsitlenud kõiki pakkuja selgitusi ja need veenvalt ümber lükanud. Kohus nõustub hankija argumentidega, et kaebaja reaalsetest majandusnäitajatest ilmneb selgelt, et pakutud hinnaga 0,84 eurot liinikilomeetri eest pole võimalik hankelepingut majanduslikult jätkusuutlikult täita, ning HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt neid ei korda. Täiendavalt tuleb nõustuda kolmanda isiku seisukohaga, et RHS § 48 lg 3 kohaselt saavad vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse hindamise aluseks olla üksnes kaebaja poolt 18.06.2014 selgituses esitatud põhjendused ning hiljem esitatud tõendid ja arvutused pole asjassepuutuvad.

Põlvamaa logistiline keerukus ja Raplamaa väiksem kütusekulu kehtivad ühtmoodi kõigi pakkujate suhtes ning väikebusside kasutamise argumendi on hankija ümber lükanud. Samuti on hankija lükanud põhjendatult tagasi kaebaja argumendi seoses väidetava sünergiaga Kohila õpilasvedudel. Sellise sünergia tekkimine, mis annaks kaebajale hankes olulise eelise, on väga kaheldav ning pakkuja pole seda tõendanud. Veoteenuse periood Kohila avaliku liiniveo lepingus ja vaidlusaluses hankes kattub vaid 2,5 aasta ulatuses, samas kui praegusel juhul ostetakse teenust 2022. a lõpuni. Kohila õpilasvedude teeninduspiirkond asub ca 20 km Raplast eemal, mistõttu tähendaks vastavate busside kasutamine olulist ajakulu ja tühisõitu ning kaasnev lisakulu kütusele ja bussijuhtide palgale muudaks selle majanduslikult mõeldamatuks. Lisaks on hankija väitnud, et Kohilas kasutatavad bussid ei ole käesoleva hanke esemeks oleva

3-14-51616 6(12) liiniveo lepingu täitmiseks sobilikud. Kaebaja poolt VAKO istungil esitatud täiendavad väited Kohila õpilasveo bussipargi uuendamisest tuleb jätta tähelepanuta, sest need on esitatud hilinenult. Kaebaja väited seoses Kohila õpilasveoga on veelgi väheveenvamad põhjusel, et ta ei ole oma pakkumuses nimetatud alltöövõttu koos vastava veomahuga üldse kajastanud. Kokkuvõttes on Rapla maavanema 27.06.2014 korraldus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd kaebaja pakkumus lükati õiguspäraselt tagasi ja selle tulemusel ei osalenud kaebaja enam edasises hankemenetluses, ei saa AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb 05.08.2014 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse HKMS § 253 lg 3 järgi kohtuotsusega tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse jõustumisega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. AS ATKO Bussiliinid (AS MTG üldõigusjärglane vastavalt äriregistri 25.08.2014 ühinemiskandele) palub 09.09.2014 apellatsioonkaebuses (ja 01.10.2014 täiendavates seisukohtades) halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tühistada VAKO 23.07.2014 otsus, Rapla maavanema 27.06.2014 korraldus nr 1-1/398 AS MTG pakkumuse tagasilükkamise kohta ning Rapla Maavalitsuse hankekomisjoni 27.06.2014 otsus ja Rapla maavanema 30.06.2014 korraldus nr 1-1/400 osas, millega AS Hansa Bussiliinid pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks. Lisaks palus apellant jätta kehtima asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, samuti jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda ja mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt.

Hankelepingu eeldatavat maksumust ei avaldatud hanketingimusena hanketeates ega hankedokumentides (RHS § 31 lg 2), vaid alles hankija selgitustes (RHS § 56), mistõttu ei olnud see pakkujatele siduv (RHS § 47 lg 1). RHS § 36 kohaselt eeldab hanketingimuste muutmine hanke alusdokumentide muutmist ja vastava muudatuse registreerimist riigihangete registris. Antud juhul seda tehtud ei ole. RHS § 56 alusel antud selgitustega ei saa hankija asuda olemasolevaid hanketingimusi muutma ega uusi hanketingimusi seadma, vaid nendega saab üksnes täpsustada juba olemasolevaid hanketingimusi. Seejuures on RHS § 117 lg-te 2 ja 21 kohaselt vaidlustatav üksnes hanketeatest või hankedokumentidest tulenev hanketingimus koos hankija selgitusega, ent mitte hankija selgitus iseseisvalt (vt ka Riigikohtu 10.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p 21). Kui hankija on eksinud hanke eeldatava maksumuse määramisel, siis mõjutab see ilmselgelt ka hankija hinnanguid, kas mõne pakkumuse maksumus tundub talle põhjendamatult madal või kas pakkuja selgitused oma pakkumuse maksumuse kohta on piisavad ja veenvad. Apellant on alates 18.06.2014 vastusest järjekindlalt leidnud, et praeguse riigihanke eeldatav maksumus peaks olema vahemikus 0,8-0,87 eurot/lkm ning ta on kasutanud kõiki seaduses ettenähtud võimalusi, et sellele hankija tähelepanu juhtida. Kuivõrd kohus jättis põhjendamatult analüüsimata kõik apellandi argumendid ja tõendid hankelepingu eeldatava maksumuse ebaõige määramise kohta, rikkus kohus oluliselt menetlusnorme (HKMS § 157 lg 1, § 158 lg-d 1 ja 3). Hankelepingu eeldatava maksumuse õiguspärasus ja põhjendatus omab RHS § 48 alusel tehtud hankija otsuse hindamisel keskset rolli. Eeldatava maksumuse määramise ebaõigsuse küsimuses jääb apellant kõigi varasemates menetlustes esitatud seisukohtade juurde. Hankija metoodika on olnud ebajärjekindel ja aluseks võetud asjaolud läbipaistmatud, lisaks pole hankija oma arvutustes eristanud maakonnaliinide lepinguid ja linnaliinilepinguid. Määratud eeldatava maksumuse ekslikkust kinnitab juba ainuüksi kõigi esitatud pakkumuste sellest oluliselt allapoole jäämine. Seejuures on ka muudes 2015. aastat ja järgnevaid perioode puudutavates maakonnaliinide hangetes esitatud pakkumuste maksumus

3-14-51616 7(12) vahemikus 0,80-0,87 eurot/lkm. Apellant juhtis sellele tähelepanu juba 18.06.2014 vastuses. Kokkuvõttes on hankija oluliselt eksinud kaalutlusõiguse teostamisel nii hankelepingu eeldatava maksumuse määramise kui ka RHS § 48 kohaldamise osas.

Apellandi pakkumuse tagasilükkamise otsuses jättis hankija piisaval määral analüüsimata pakkuja selgitused tema pakkumuse maksumuse kohta. Halduskohus ei ole üldse arvestanud vastuväitega, et hankija lähtus terve ATKO Grupi ettevõtete majandustulemustest, mitte aga AS MTG kui pakkuja omadest. Samuti võttis hankija põhjendamatult aluseks kõik 2010–2013 teostatud avaliku liiniveo lepingud, eristamata linnaja maakonnaliine. Halduskohus ei ole ka põhjendanud, miks apellandi detailsed arvutused ja selgitused kütusekulude ja väiksemate busside kasutamisega seoses ei ole piisavad ja tuleb jätta arvestamata. Hankija ei saa pakkumuse tagasilükkamise otsuse ebapiisavates põhjendustes süüdistada pakkujat. Võrdluse Põlva hankega tõi hankija oma päringus sisse ise ning sellel põhjusel kajastas nimetatud hanget ka apellant. Apellant vastas hankija päringule samasuguse ulatuse ja täpsusastmega, nagu olid esitatud küsimused. Kui hankija pidas selgitusi ebapiisavateks või soovis täiendavaid tõendeid, pidanuks ta need hoolsuskohustusest tulenevalt ise koguma (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13). Samas on paralleel Põlva hankega siiski asjakohane, sest sellel pakutud hindadest (AS GoBus edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus oli 0,89 eurot/lkm) tulenevalt peaks apellandi poolt Rapla hankel tehtud pakkumuse maksumuse (0,84 eurot/lkm) realistlikkus olema väljaspool kahtlust, sest kütusekulu on Raplamaal oluliselt väiksem (0,115 eurot/lkm võrra) ja piirkond logistiliselt lihtsam. Halduskohus ega ükski menetlusosaline ei ole kaebuses esitatud arvutuskäike ümber lükanud.

Halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks põhjendamatult välja viimase kantud menetluskulud 2000 eurot, rikkudes menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjas dokumentide esitamise viimaseks päevaks määras halduskohus 28.08.2014 ja kolmas isik sai ka vastava kohtumääruse kätte, kuid esitas menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega alles 02.09.2014. Kaebaja esitas sellele vastuväite, paludes kohtul jätta hilinenult esitatud dokumendid tähelepanuta. Halduskohus juhindus ebaõigesti HKMS § 51 lg-st 4, asudes seisukohale, et kohus peab hilinenult esitatud menetluskulude taotlust menetlema, kui see ei põhjusta asja lahendamise viibimist. Nimetatud säte annab kohtule õiguse, kuid mitte kohustuse hilinemisega esitatud taotlust menetleda. Olukorras, kus kaebaja esitas taotlusele vastuväite, pidanuks kohus sisuliselt põhjendama, miks ta taotlust menetleb. Halduskohus pidanuks jätma kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda, sest nende väljamõistmist ei ole taotletud õigeaegselt.

9. Rapla Maavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellandi pakkumuse tagasilükkamise aluseks olnud asjaolusid on maavanema 27.06.2014 korralduses põhjalikud selgitatud ja asjakohased dokumendid on korraldusele lisatud. Hankija on vastavalt RHS § 48 lg-le 3 kontrollinud esitatud selgitusi, hinnanud tõendeid ja teinud pakkumuse tagasilükkamise kohta põhjendatud otsuse, millega nõustusid ka vaidlustuskomisjon ja halduskohus. Apellandi pakkumust ei lükatud tagasi kergekäeliselt, vaid selle põhjuseks oli vajadus sõlmida veoleping majanduslikult soodsaima hinnaga, kuid samas ÜTS § 13 lg 2 nõudeid järgides. Pakkuja vastused hankija küsimustele jäid üldsõnalisteks ja mingeid täiendavaid arvutusi või tõendeid ei esitatud. Rapla Maavalitsuse ja Maanteeameti koostatud hinnangu järgi ei ole pakkumuses nimetatud hinnaga (0,84 eurot/lkm) võimalik lepingut kohaselt täita.

10. Kolmas isik AS Hansa Bussiliinid vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on apellandi väiteid riigihanke eeldatava maksumuse kohta hinnanud õiguspäraselt. Apellant oleks pidanud eeldatava

3-14-51616 8(12) maksumuse vaidlustama koos hanketingimustega ja kuna ta seda ei teinud, pole vastavad väited asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et RHS ei nõua hankijalt hanketeates ega hankedokumentides riigihanke eeldatava maksumuse avaldamist. Ekslik on aga seisukoht, et eeldatav maksumus saab hanketingimuseks olla vaid juhul, kui see sisaldub hanketeates või hankedokumentides või nende muudatustes. Kehtiva kohtupraktika kohaselt saavad hankemenetluses esitatud ja RHS § 56 lg 2 järgi avaldatud selgitused hanketingimusteks ning selgituste vaidlustamine on võimalik RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul koos hanketeate ja/või hankedokumentidega (vt Riigikohtu 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p-d 20- 21; Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2012 otsus nr 3-12-1372). Kuivõrd antud juhul riigihanke eeldatavat maksumust hanketingimusena ei vaidlustatud, oli see hankijale esitatud pakkumuste hindamisel siduv. RHS § 48 lg-st 3 tulenevalt ei ole halduskohus õigustatud hindama pakkumuse tagasilükkamise otsust muude põhjenduste ja tõendite alusel peale nende, mille pakkuja esitas hankijale 18.06.2014 vastuses. Hankelepingu eeldatava maksumuse määramise õigusvastasusele tugines apellant esmakordselt alles vaidlustusmenetluses. Asja lahendamiseks on oluline esmajoones see, kas apellant põhjendas 18.06.2014 vastuses oma pakkumuse maksumust asjakohaselt ja piisavalt. Hilisemas vaidlustusja kohtumenetluses esitatud täiendused ei ole asjassepuutuvad ning halduskohus jättis need põhjendatult tähelepanuta.

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine on hankija kaalutlusotsus (RHS § 48 lg 3). Olukorras, kus pakkuja esitas hankijal tekkinud kahtluse kummutamiseks üksnes üldsõnalisi ja ebaveenvaid väiteid, ei olnudki hankijal sisuliselt võimalik teha vaidlustatud korraldusega võrreldes teistsugust otsust. Hankija sellekohase otsuse kohtulik kontrollitavus on piiratud (HKMS § 158 lg 3; Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 17). Halduskohus ei ole õigustatud teostama kaalutlusõigust hankija asemel ja kohus võis HKMS § 165 lg 2 alusel piirduda viitega 27.06.2014 korralduse p-des 5 ja 8 toodud seisukohtadega nõustumisele. Apellandi poolt vaidlustusja kohtumenetluses esitatud täiendavaid argumente ja tõendeid ei saa pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasuse hindamisel arvestada. Apellandi vastuväited kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmisele on alusetud. HKMS § 51 lg 4 alusel võis kohus menetleda ka hilinenult esitatud menetluskulude taotlust, sest nagu kohus otsuses märkis, ei põhjustanud kahe tööpäeva pikkune hilinemine antud asjas tehtava kohtuotsuse aja edasilükkamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub enamike halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus vaidlusaluses riigihankes ei olnud hankelepingu eeldatavat maksumust avaldatud hanketeates ega hankedokumentides, vaid esmakordselt tõi hankija selle välja alles 28.05.2014 vastuses hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku küsimusele ja sedagi mitte lõpliku suurusena, vaid pigem arvutuskäiguna, ei saa kaebajale ette heita hankelepingu eeldatava maksumuse määramise varasemat (s.o RHS § 121 lg 1 järgi hiljemalt kolm tööpäeva enne 05.06.2014 saabunud pakkumuste esitamise tähtpäeva) vaidlustamata jätmist ning seda isegi juhul, kui aktsepteerida võimalust vaidlustada hankelepingu eeldatava maksumuse määramine RHS § 117 lg 2 p 1 alusel hanketeate n-ö täiendusena analoogiliselt Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2012 otsuses nr 3-12-1372 kajastatuga.

3-14-51616 9(12)

Samas ei ole hankelepingu eeldatava maksumuse määramise õigsus või ebaõigsus ka praeguse asja lahendamisel määrava tähtsusega. Võrdlus hankija arvutatud hankelepingu eeldatava maksumusega oli aluseks pakkujalt RHS § 48 lg 1 alusel täiendavate selgituste nõudmiseks, kuid 27.06.2014 otsuses (I kd, tl 24-25p) apellandi pakkumuse tagasilükkamise kohta ei ole hankija sugugi tuginenud üksnes ega peamiselt asjaolule, et apellandi pakkumuse maksumus on hankija eeldatust oluliselt madalam, vaid hindas RHS § 48 lg-st 3 juhindudes esitatud pakkumuse maksumust koos pakkuja täiendavate selgitustega sisuliselt. Sellel põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata eraldi analüüsima hankija poolt hankelepingu eeldatava maksumuse määramise põhjendatust.

13. RHS § 48 lg-d 1-3 ning nende aluseks olevad direktiivi 2004/18/EÜ art 55 lg-d 1 ja 2 panevad hankijale kohustuse kontrollida põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste koostisosi ning võimaldada pakkujal tõendada, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav, kusjuures hankija peab asjaomasele pakkujale esitama selgelt väljendatud nõude, et tal oleks võimalus oma pakkumuste tõsiseltvõetavust täiel määral ja tõhusalt põhjendada (vt Euroopa Kohtu 29.03.2012 otsus kohtuasjas C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p-d 28-31).

Käesoleval juhul esitas hankija küsimuse 12.06.2014 (I kd, tl 26 ja pöördel) ja pakkuja vastas sellele 18.06.2014 (I kd, tl 27 ja pöördel). Esitatud küsimuses nõudis hankija selgitusi, kuidas on pakkujal võimalik teha Rapla hankes pakkumus maksumusega 0,84 eurot/lkm (mis on eeldatavast maksumusest 28% madalam), kui samas oli ta Põlva hankes ise vaidlustanud põhjendamatult madala hinna motiivil pakkumuse maksumusega 0,89 eurot/lkm ning Rapla hanke tingimused on seejuures Põlva hanke omadest rangemad. Apellant tõi oma vastuses välja Raplamaa väiksema kütusekulu ja lihtsama logistika ning viitas sünergia tekkimisele Kohila õpilasteveoga.

Ringkonnakohus leiab, et hankija küsimus oli antud juhul piisavalt täpne, et pakkuja saanuks selle alusel oma pakkumuse maksumuse kujunemist asjakohaselt selgitada. Pakkujal tulnuks hankijale esitatud vastuses üksikasjalikult välja tuua, millistel algandmetel ja arvutustel tema pakkumuse maksumus (s.o hankedokumentide vorm X „Pakkuja liinikilomeetri maksumuse pakkumuse aluseks olevate tulude-kulude arvestus“) tugineb ning milles seisneb väidetav kokkuhoid seoses Kohila õpilasteveoga ja kui suures ulatuses mõjutab see pakkumuse maksumust.

14. RHS § 48 lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

Nimetatud sättest tulenevalt on hankija RHS § 48 lg 3 alusel pakkumuse tagasilükkamisel kohustatud lähtuma esmajoones pakkuja selgitustest ning kui need ei ole hankija nõudmistele vaatamata piisavad, siis võib hankija pakkumuse tagasi lükata. Oma pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama esmajoones pakkuja ise. RHS § 48 lg 3 rakendamine ei eelda, et hankija peaks suutma ära näidata, et pakutud hinnaga ei ole hankelepingu täitmine objektiivselt võimalik, vaid hankija peab üksnes põhjendama, miks ta peab esitatud pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks ja miks pakkuja täiendavad selgitused ei ole piisavad, et õigustada tema pakkumuse madalat maksumust.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et hankija poolt RHS § 48 lg 3 alusel tehtud pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamisel on asjassepuutuvad üksnes enne

3-14-51616 10(12) otsuse tegemist pakkuja poolt hankijale esitatud tõendid ja põhjendused ning hilisemas vaidlustusja kohtumenetluses esitatud pakkuja täiendavad argumendid ja arvutused tuleb jätta tähelepanuta. Seda siiski üksnes eeldusel, et pakkuja poolt küllaldaste tõendite ja selgituste juba hankemenetluses esitamata jätmine ei olnud põhjustatud hankija enda veast ehk RHS § 48 lg 1 alusel esitatud selgitustaotluse ebatäpsusest või ebapiisavusest. Kui pakkuja pidi mõistma, milliste andmete ja tõendite esitamist temalt oodatakse, kuid ta jättis need sellele vaatamata hankijale esitamata, siis ei saa ta hilisemates menetlustes enam vastavatele tõenditele tugineda. Teistsugune lähenemine ei oleks kooskõlas riigihankemenetluse kui võistleva konkursi suurel määral formaliseeritud iseloomuga.

Nagu eelnevalt märgitud, oli praegusel juhul hankija 12.06.2014 küsimus piisavalt täpne, et apellant pidi mõistma vajadust selgitada oma pakkumuse maksumuse kujunemist vähemalt sellise täpsusastmega (s.o seostades väidetavat kokkuhoidu hankedokumentide vormil X märgitud konkreetsete kululiikidega ja väljendades seda ka arvulise suurusega), nagu ta on seda hiljem teinud vaidlustuskomisjonile 18.07.2014 esitatud seisukohtades ja halduskohtule 28.08.2014 esitatud seisukohtade lisas 1 (vt dokumendid juurdepääsupiiranguga köites). Seejuures ei saanud vastavate arvutuskäikude esitamata jätmist õigustada ka asjaolu, et need sisaldavad apellandi ärisaladust. RHS § 46 lg 5 kohaselt ei avalikusta hankija pakkumuste avamisel pakkumuste sisu osas, mis rikuks pakkujate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi. Lisaks ei tohi hankija avaldada ettevõtjate ärisaladust oma otsustest (sh pakkumuse tagasilükkamise otsusest) teavitamise korral (RHS § 54 lg 3) ega teha ärisaladusega hõlmatud andmeid kättesaadavaks riigihangete registri vahendusel (RHS § 105 lg 4). Eelnevale vaatamata pole apellant seniajani hankijale võimaldanud oma arvutustega tutvuda, keelates vaidlustuskomisjonil ja kohtul ärisaladusele viidates vastavate dokumentide edastamise isegi vastustajale.

16. Apellandi väide, et hankija on alusetult hinnanud ATKO gruppi kuuluvate ettevõtete majandustulemusi tervikuna, kuigi pidanuks piirduma vaid pakkuja majandustegevuse analüüsiga, ei ole põhjendatud. Oma 18.06.2014 vastuses tõi apellant enda eelisena ise välja, et üks AS ATKO Grupp tütarettevõtja juba teostab Kohilas õpilastevedu ja kahe töö vahel tekiks sünergia, mis võimaldab tal pakkuda madalamat hinda. Kuivõrd apellant põhjendas oma pakkumuse maksumust otseselt teise samasse kontserni kuuluva äriühingu tegevusega, siis lähtus ka hankija õigustatult ATKO grupi kui terviku majandusnäitajatest. Isegi kui võtta aluseks hankija tabelis (I kd, tl 28) esitatutest üksnes AS MTG kohta käivad andmed (Pärnumaa, Valgamaa ja Viljandimaa kaks lepingut), nähtub neist avaliku teenindamise lepingute täitmine 2013. aastal suure kahjumiga (vastavalt -0,20 eurot/lkm, -0,07 eurot/lkm, -0,16 eurot/lkm ja -0,12 eurot/lkm). Apellant ei ole hankija koostatud tabelis sisalduvaid andmeid millegagi ümber lükanud.

17. Ringkonnakohus jagab halduskohtu, vaidlustuskomisjoni ja vastustaja seisukohta, et hankija analüüsis apellandi 18.06.2014 selgitusi piisava põhjalikkusega ja kogus pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemiseks ka ise täiendavaid andmeid ning järeldas lõpptulemusena õigesti, et apellant ei ole asjakohaselt kummutanud hankijal tõusetunud kahtlust, et tema esitatud pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Piisavaks ei saa pidada pakkuja üldsõnalist kinnitust, et esitatud pakkumuse maksumus lähtub pakkuja laiaulatuslikust kogemusest ja reaalsetest kuludest ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut nõuetekohaselt täita. Hankija on 27.06.2014 otsuse p-s 8 kontrollitavalt esile toonud, et pakkuja väited väikeste busside suurest osakaalust Rapla hankes ja vähekeerukast logistikast ei ole pakkumuse põhjal usutavad. Kuigi hankija möönis kokkuhoidu kütusekulu arvelt, ei saa üksnes sellega veel põhjendada pakkumuse maksumuse olulist vähenemist ja see ei põhjenda ka apellandi pakkumuse maksumuse (0,84 eurot/lkm) erinevust kõigi ülejäänud pakkujate

3-14-51616 11(12) pakkumuste maksumusest (0,95 eurot/lkm). Ka Kohila õpilastevedu puudutavale väitele on hankija vastanud, juhtides tähelepanu, et võimalikult saavutatav sünergia oleks väga piiratud mõjuga, kuna õpilastevedu toimub reeglina ka muu liiniveo tippajal. Täiendavalt on kolmas isik juhtinud põhjendatult tähelepanu, et Kohila lepingu ja vaidlusaluses riigihankes sõlmitava lepingu perioodid kattuvad üksnes 2,5 aasta osas, kusjuures praegune hankeleping sõlmitaks 8 aastaks.

18. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kirjalikus menetluses esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Tallinna Halduskohtu 08.08.2014 määruse kohaselt tuli menetlusosalistel esitada kohtule võimalikud täiendavad tõendid, seisukohad ja taotlused (sh menetluskulu dokumendid) hiljemalt 28.08.2014. AS Hansa Bussiliinid esindaja v.adv J. Nõgisto kinnitas nimetatud määruse kättesaamist avaliku e-toimiku infosüsteemis 08.08.2014 (II kd, tl 3). Taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos kuludokumentidega esitas kolmanda isiku esindaja sellele vaatamata alles 02.09.2014 (II kd, tl 84-90). Halduskohus juhtis tähelepanu Riigikohtu 08.03.2012 otsusele nr 3-3-1-85-11 (p 24), millest tulenevalt on kohtul kohustus menetleda taotlust sisuliselt, kui see ei tingiks asja lahendamise viibimist. Samale lähenemisele on Riigikohus viidanud ka 29.07.2014 määruses nr 3-3-1-19-14 (p 4).

Olukorras, kus kaebaja esitas juba 02.09.2014 omapoolsed vastuväited kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele (II kd, tl 91-94), puudus halduskohtul vajadus anda vastaspoolele taotlusele vastamiseks täiendavat tähtaega ja taotluse lahendamine ei põhjustanud tõepoolest asja lahendamise viibimist. Seetõttu oli halduskohtul kohustus vaadata taotlus sisuliselt läbi ning kohus ei pidanud seda ka eraldi põhjendama. HKMS § 51 lg 4 kohaselt juhul, kui taotluse lahendamine ei tingi menetluse viibimist, ei oma tähtsust, millisel põhjusel on taotluse esitamisega hilinetud. Mingeid sisulisi vastuväiteid apellant halduskohtu poolt osaliselt välja mõistetud menetluskulude summale esitanud ei ole, mistõttu ringkonnakohus seda täiendavalt ei käsitle.

19. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb AS ATKO Bussiliinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 otsus muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et AS ATKO Bussiliinid (AS MTG) on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 3712,43 eurot (sh riigilõiv 1293,23 eurot

– I kd, tl 130-131; II kd, tl 48-62). Apellatsioonimenetluses on AS ATKO Bussiliinid kandnud menetluskulusid 3781,43 eurot (sh riigilõiv 1278,23 eurot – II kd, tl 135). Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja Rapla Maavalitsus esimese ega teise astme kohtus menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-14-51616 12(12) Kolmas isik AS Hansa Bussiliinid on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 2942,50 eurot (II kd, tl 18; II kd, tl 86-90), millest halduskohus pidas põhjendatuks mõista välja 2000 eurot. Kolmas isik halduskohtu otsust vaidlustanud ei ole. Apellatsioonimenetluses on AS Hansa Bussiliinid esitanud 06.10.2014 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1842,50 eurot (ilma käibemaksuta), mis seisneb advokaadi õigusabis 16,75 tunni ulatuses. Menetluskulude kandmine ja nende seos käesoleva haldusasja menetlusega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. AS ATKO Bussiliinid vaidleb 06.10.2014 seisukohas kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu, leides, et kuivõrd see on mõjuva põhjuseta esitatud hilinenult, siis ei tohiks kohus seda HKMS § 51 lg-st tulenevalt menetleda.

Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2014 määrusest tulenevalt anti menetlusosalistele uusi taotlusi sisaldava avalduse (sh menetluskulude väljamõistmise taotluse ja kuludokumentide) kohtule esitamiseks aega kuni 01.10.2014. Kohtumäärus on kolmanda isiku esindajale samal päeval kätte toimetatud. Eelnevale vaatamata esitas kolmas isik menetluskulude väljamõistmiseks taotluse alles 06.10.2014. Ehkki käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ei saa kolmanda isiku käitumist pidada menetlusõiguste heauskse kasutamise nõudega (HKMS § 28 lg 1) kooskõlas olevaks, ei anna see siiski alust jätta taotlust tähelepanuta, kui ei esine HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud olukorda. Nagu eelnevalt p-s 18 märgitud, peab kohus ka hilinemisega esitatud taotlust menetlema, kui see ei põhjustaks menetluse viibimist (nt kohtuotsuse tegemise aja edasilükkamist). Kuivõrd praegusel juhul on kaebaja kolmanda isiku taotlusele juba vastanud, siis puudub ringkonnakohtul vajadus määrata seisukohtade esitamiseks täiendav tähtaeg ja kohtuotsus on võimalik teatavaks teha 07.10.2014.

Ringkonnakohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulude apellandilt väljamõistmine põhjendatud üksnes osaliselt. Advokaadibüroo arve spetsifikatsioonist nähtuvalt seonduvad menetluskulud 5 tunni ulatuses Rapla Maavalitsuse esitatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise taotlusega, mis jäi rahuldamata. Nimetatud osas oleks kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmine HKMS § 108 lg-te 8 ja 11 järgi ebaõiglane. Seega tuleb AS-lt ATKO Bussiliinid mõista AS Hansa Bussiliinid kasuks välja menetluskulud advokaadi 11,75 töötunni eest ehk kokku 1292,50 eurot (ilma käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets