3-13-356/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav Aivar Viitkin esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, soovides hüvitist summas 200 eurot selle eest, et ööl vastu 28.11.2012 kella 3.30 ajal segas valvur tema und uste paugutamisega. Tartu Vangla jättis 23.01.2013. a otsusega nr 1-13/204-1 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna puudusid tõendid, et Tartu Vangla oleks süüliselt põhjustanud niisugust müra, mis õigustaks rahalise hüvitise saamist.
Legislator headnote
AI generated3-13-356/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Vastustaja palub jätta A. Viitkini apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et vangla õigusvastast käitumist ei ole tuvastatud. Kaebaja ei ole pidanud vanglaametnike poolt järelevalve teostamist õigusvastaseks tegevuseks. Kui vanglaametnik peab teostama öösel järelevalvet ja avama ning sulgema metalluksi, siis on sellega kaasnev heli paratamatus, millega tuleb vanglas viibival isikul leppida. Tõendamist ei leidnud, et kaebajal oleks 28.11.2012 tema väidetava öörahu rikkumise tõttu saabunud mõni riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-356 Haldusasi Aivar Viitkini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju eest hüvitise summas 200 eurot väljamõistmiseks seoses 28.11.2012 öörahu rikkumisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aivar Viitkini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aivar Viitkin Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Aivar Viitkini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 6. novembril 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kinnipeetav Aivar Viitkin esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, soovides hüvitist summas 200 eurot selle eest, et ööl vastu 28.11.2012 kella 3.30 ajal segas valvur tema und uste paugutamisega. Tartu Vangla jättis 23.01.2013. a otsusega nr 1-13/204-1 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna puudusid tõendid, et Tartu Vangla oleks süüliselt põhjustanud niisugust müra, mis õigustaks rahalise hüvitise saamist.
2. A. Viitkin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju eest hüvitise summas 200 eurot välja mõistmiseks seoses 28.11.2012 öörahu rikkumisega.
Kaebuse kohaselt segas 28.11.2012 öösel tööl olnud valvur korduvalt kaebaja und, mistõttu pidi kaebaja olema ärkvel ega suutnud uuesti uinuda. Valvur sulges enda järel sektori trellukse, mis kahe raua kokkupuutel tegi kolinat ja äratas kaebaja. Kui valvur oleks tööd tehes olnud hoolas ja sulgenud uksi vaikselt, oleks kaebaja saanud magada. Sama valvuriga on ka varem probleeme olnud. Tartu Vangla rikkus haldusmenetluses kohaldatavat uurimispõhimõtet, kuna ei küsinud juhtunu kohta selgitusi kaebaja kambrikaaslastelt ning ei vaadanud vangla videokaamera salvestisi. Seega ei täitnud vangla kohustust välja selgitada menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolusid.
1. Tartu Halduskohus jättis 31.10.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus Tartu Vangla 23.01.2013. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/204-1 (tl 6) ja kaebusele antud vastuses (tl 18) ning täiendavas vastuses (tl 35) toodud ammendatavate põhjendustega kaebaja varalise kahju taotluse rahuldamata jätmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. A. Viitkin esitas Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on arusaamatu vangla väide, et olemasolevate tõendite pinnalt ei saa väita, et valvurid oleksid öörahu häirinud. Kaebaja ei näe läbi rauast kambriukse, kes valvuritest koridoris liigub ja ustega kolistab ning ei saa seetõttu konkreetse valvuri nime öelda. Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale 8-tunnine uneaeg. Kui valvur teeb öist ringkäiku ja ei sulge enda järel uksi vaikselt, häirib ta kinnipeetavate öörahu ja tagatud ei ole 8-tunnine uneaeg. Halduskohus rikkus otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikeid 1,
4 ja 5. Kinnipeetav on nõrgemal positsioonil kui vangla, kuid kui kohus oleks kaebajat suunanud ja pööranud tähelepanu puuduolevale tõendile, oleks saanud tõendid võimalusel muretseda. Kohus lähtus ainult vangla selgitustest ja nõustus nendega.
3. Vastustaja palub jätta A. Viitkini apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et vangla õigusvastast käitumist ei ole tuvastatud. Kaebaja ei ole pidanud vanglaametnike poolt järelevalve teostamist õigusvastaseks tegevuseks. Kui vanglaametnik peab teostama öösel järelevalvet ja avama ning sulgema metalluksi, siis on sellega kaasnev heli paratamatus, millega tuleb vanglas viibival isikul leppida. Tõendamist ei leidnud, et kaebajal oleks 28.11.2012 tema väidetava öörahu rikkumise tõttu saabunud mõni riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et A. Viitkini apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a otsus muutmata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt inimväärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peab tegemist olema vastustaja süülise käitumisega. Nagu nähtub kaebaja halduskohtule esitatud kaebusest, soovib kaebaja saada hüvitist selle eest, et ööl vastu 28.11.2012 kella 3.30 ajal rikuti tema öörahu, kuna valvur paugutas ustega. Kuna tegemist vanglas on trellitatud ustega, siis on loomulik, et uste sulgemisel puutuvad metallosad omavahel kokku ja sellega kaasneb heli, mida on võimalik kuulda. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks seda, et keegi vangla töötajatest nimme paugutab ustega, et häirida kinnipeetavate öörahu. Seda ei ole sisuliselt väitnud ka kaebaja. Seega ei ole võimalik väita, et tegemist oleks vastustaja süülise käitumisega ja puudub alus hüvitise väljamõistmiseks juba sellel alusel.
6. Kaebuse väidetel on temale tekitatud kahju selle tõttu, et seoses uste paugutamisega oli rikutud tema öörahu. Ringkonnakohus leiab, et uste paukumine ja selle tagajärjel ärkamine ja hilisem mitteuinumine võis kaebajale tekitada küll mõningat ebamugavust, kuid see ei saa olla hüvitise väljamõistmise aluseks. Mingeid RVastS § 9 lg- 1 toodud aluseid ei ole kaebaja välja toonud. Seega on nii vastustaja kui ka halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Kuna kaebaja oli kogu kohtumenetluse vältel vabastatud riigilõivu tasumisest, siis antud ajas menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi