Legislator Case Law & Legislation
3-14-147/22 AI generated

3-14-147/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-147/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav A. Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 200 000 eurot nelja juhtumi eest, kus A. Maksimovi suhtes teostati läbiotsimist lahtiriietumisega.

Legislator headnote

AI generated

3-14-147/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kinnipeetav A. Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 200 000 eurot nelja juhtumi eest, kus A. Maksimovi suhtes teostati läbiotsimist lahtiriietumisega.

Keywords

AI generated
authorization to sue extension of visiting rights financial hardship third-party claim procedure in attachment grounds of challenge authorized representative
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

07.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-147

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

eest hüvitise summas 200 000 eurot väljamõistmiseks

seoses läbiotsimistega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.03.2014. a ja 06.05.2014. a

määrused

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

27.03.2014. a määrus ning 06.05.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav A. Maksimov esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse summas 200 000

eurot nelja juhtumi eest, kus A. Maksimovi suhtes teostati läbiotsimist lahtiriietumisega.

Taotluses on kirjeldatud ainult 16.11.2013 toimunud läbiotsimist.

2. Tartu Vangla andis 28.01.2014. a otsusega nr 1-13/214-2 A. Maksimovile tähtaja kahju

hüvitamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks

3. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise

summas 200 000 eurot väljamõistmiseks seoses läbiotsimistega. Kaebaja kinnitas kaebuses kahju

nõude osas kohtueelse menetluse läbimist, sest Tartu Vangla keeldus 28.01.2014. a vastuses

nr 1-13/214-2 kahju hüvitamisest. Kaebusele on lisatud kohtule varasemalt haldusasjas

nr 3-13-2190 esitatud kahju hüvitamise kaebus, mis tagastati kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu.

4. Tartu Halduskohtu 27.03.2014. a määrusega tagastati A. Maksimovi kaebus

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus leidis, et pärast seda, kui halduskohus tagastas kaebaja kaebuse asjas nr 3-13-2190,

pöördus A. Maksimov kahju hüvitamise taotlusega 16.11.2013. a vangla poole. Vangla leidis, et

A. Maksimovi kahju hüvitamise taotlus esitati puudustega ja tegi kahe kuu jooksul, s.o

28.01.2014 kaebajale ettepaneku taotluses esinevad puudused kõrvaldada. Kohtule ei ole teada,

millal kaebaja 28.01.2014. a kirjale nr 1-13/214-2 vastas, kuid vangla on kinnitanud, et kaebaja

taotluse menetlemine ei ole veel lõppenud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1

haldusorganile antud tähtaeg taotluse lahendamiseks, s.o kaks kuud taotluse nõuetekohasest

esitamisest, ei olnud kohtule kaebuse esitamise ajal ega ole ka käesoleva määruse tegemise ajal

veel möödunud. Seega on kaebaja kohtusse pöördunud ennatlikult, ootamata ära kohtueelses

menetluses tema taotluse osas tehtavat lahendit.

5. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtu 27.03.2014. a määrusele määruskaebuse.

6. Tartu Halduskohtu 14.04.2014. a määrusega jäeti A. Maksimovi määruskaebus Tartu

Halduskohtu 27.03.2014. a määrusele käiguta, kuna kaebaja ei olnud määruskaebuse esitamisel

tasunud riigilõivu ega esitanud ka taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

7. A. Maksimovi vastuses Tartu Halduskohtu 14.04.2014. a määrusele palus kaebaja vabastada

end riigilõivu tasumisest, kuna tal pole tööd, sissetulekut ega vahendeid arveldusarvel. Ühtlasi

esitas A. Maksimov taotluse võimaldada talle kaitsja riigi kulul õigusabi ja konsultatsiooni

saamiseks.

8. Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti A. Maksimovi taotlus riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Määruse

resolutsiooni p-ga 2 rahuldati A. Maksimovi taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks

määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 27.03.2014. a määruse peale. Sama määrusega

võttis halduskohus määruskaebuse menetlusse.

Määruse põhjenduste kohaselt saab kohus aru määruskaebuses esitatud nõudest ning

A. Maksimovi eesmärgist nõuda hüvitist Tartu Vangla tegevuse eest tema läbiotsimisel.

Halduskohus rakendab uurimispõhimõtet, selgitades vajadusel olulised asjaolud ise välja. Samuti

tagab halduskohus, et õigusliku kogenematuse tõttu ei jääks vajalik tõend või avaldus esitamata

ning menetlusosaline saab esitada oma seisukohti ning vaielda teise menetlusosalise omadele

vastu. Kohus kohaldab õigust hoolimata sellest, kas menetlusosaline oskab õigusnormile viidata

või mitte. Kohtu hinnangul on A. Maksimov võimeline oma õigusi ise kaitsma.

9. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrusele määruskaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. A. Maksimov esitas määruskaebused, milles palub Tartu Halduskohtu 27.03.2014. a ja

06.05.2014. a määrused tühistada.

Tartu Halduskohtu 27.03.2014. a määrusele esitatud määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei

võimaldanud halduskohus kaebajale kaitsjat riigi kulul, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik aru

saada seadustest. Vangla ei esitanud kuupäevi, millal lahtiriietumisega läbiotsimised toimusid,

järelikult nende üle kontroll puudub või toimub see igapäevaselt vangla äranägemisel. Kaebaja ei

saa vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses puudusi kõrvaldada, kuna vangla 28.01.2014. a

vastus nr 1-13/214-2 anti ilma tõlketa vene keelde. Vangla teab, et kaebajal ei ole seadusi,

juriidilist haridust ega juristi, mistõttu annab vangla kaebajale ebaselgeid vastuseid ja nõuab

täpsustusi. Halduskohus ei arvestanud tunnistajate ütlustega, mis takistab tõe tuvastamist.

Kaebaja palub ringkonnakohtul määrata kaitsja riigi kulul, et kaitsta kodaniku huve ja täita

põhiseadust.

Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrusele esitatud määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus

kohtu arvamusega, kuna halduskohtu seisukoht rikub põhiseadust, kus on öeldud, et igaühel on

õigus oma õiguste kaitsele. A. Maksimovil pole tööd, vahendeid ega sissetulekut.

11. Tartu Vangla, vastuses halduskohtu 27.03.2014. a määrusele esitatud määruskaebusele, leiab,

et kuna vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

andmine on menetluses tehtav toiming, mitte menetlust lõpetav lahend, oli kaebuse esitamisel

A. Maksimovil kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebuse menetlusse võtmiseks

puudus õigus, mistõttu oli kaebuse tagastamine õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Esmalt võtab Tartu Ringkonnakohus seisukoha Tartu Halduskohtu 27.03.2014. a määruse

vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse osas (I) ning seejärel lahendab ringkonnakohus Tartu

Halduskohtu 06.05.2014. a määrusele esitatud määruskaebuse (II).

I

13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.03.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Nagu nähtub asja

materjalidest, esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse vanglale 28.11.2013 (tl 11). Sellest

nähtuvalt soovib kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 200 000 eurot seoses 4

väidetavalt ebaseadusliku läbiotsimisega. Kuna kaebaja oli kahju hüvitamise taotluses viidanud

ainult 16.11.2013 toimunud läbiotsimisele, siis ei olnud võimalik vanglal tema taotlust sisuliselt

lahendada enne seda, kui olid teada ka teiste läbiotsimiste toimumise ajad ning vangla on oma

28.01.2014. a kirjaga nr 1-13/214-2 andnud kaebajale 10 päevase tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, mille kaebaja sai kätte samal päeval (tl 12). Asja materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks kahju hüvitamise taotluses esinevad puudused kõrvaldanud. Kuna vastustaja on

halduskohtule kinnitanud, et kahju hüvitamise taotluse lahendamine ei ole veel lõpetatud, siis

esinesid alused kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on leidnud ka seda,

et ta ei saa puudusi kõrvaldada, kuna puuduste kõrvaldamise kohta koostatud kiri on venekeelne.

Samas nähtub määruskaebusest, et kaebaja on väga hästi teadlik viidatud kirja sisust, kuna on

vanglale ette heitnud seda, et vangla ei esita kuupäevi, millal läbiotsimised toimusid. Pealegi

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keeleks eesti keel ja

seega ei pidanud vangla saatma kaebajale puuduste kõrvaldamise kirja vene keeles.

II

14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on määruse p-s 1 õigustatult jätnud

rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

Ringkonnakohus peab lisaks halduskohtu määruses toodule vajalikuks märkida ka seda, et

kaebaja näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt pöördunud kaebustega halduskohtusse ja

kasutanud ka edasikaebe õigust. Seega ei saa rääkida sellest, et tegemist oleks õiguslikult

kogenematu kinnipeetavaga. Samuti on halduskohus viitega HKMS § 2 lg-le 5 õigesti leidnud, et

kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik

avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist

takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega puuduvad alused kaebajale riigi õigusabi andmiseks.

Peale selle puudub alus riigi õigusabi andmiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna riigi õigusabi

taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asjas ei esine tungivat avalikku

huvi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi