4-13-54/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-54 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Väärteoasi Martin Risti süüdistuses LS § 224 lg 2, § 201 lg 2 ja § 207 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. augusti 2014. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Martin Rist

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 25. augusti 2014. a otsus osas, milles kohus määras Martin Ristile mõistetud aresti kandmisele järjestikustel päevadel.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud karistus kandmisele ositi, s.o kaheteistkümnel järjestikusel nädalavahetusel.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Martin Risti apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

1.

17. detsembril 2012 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna välijuht T.L. väärteoprotokolli selle kohta, et Martin Rist juhtis 17. detsembril 2012 kell 00.40 Lääne- Virumaal Vinni-Pajusti Looduse teel, liikudes Looduse tee 6 suunas, mootorsõidukit Citroen Berlingo (reg.nr XXX ), omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks juhtis M. Rist mootorsõidukit seisundis, kus ühes liitris tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,36+/-0,05mg/l. Oma tegevusega rikkus M. Rist liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2.

20. augustil 2014 koostas Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M.S. väärteoprotokolli selle kohta, et M. Rist juhtis 20. augustil 2014 kell

13.11 Lääne-Virumaal Pajusti alevikus Tartu mnt-l, liikudes Kakumäe suunas, mootorsõidukit Volkswagen Golf Variant (reg.nr XXX ), omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks oli mootorsõidukil nõuetekohaselt läbimata korraline tehnoülevaatus. Oma tegevusega rikkus M. Rist LS § 90 lg

1 p-de 1 ja 3 ning § 73 lg 2 ning Majandusja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo.

3. Viru Maakohtu 25. augusti 2014. a määrusega ühendati M. Risti väärteoasjad VTMS § 63 lg-te 1 ja 3 alusel üheks menetluseks.

4.

25. augustil 2014 tegi maakohus otsuse, millega tunnistas M. Risti 17. detsembril 2012 toime pandud rikkumistes süüdi LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi ja mõistis KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistuseks 25 päeva aresti. 20. augustil 2014 toime pandud rikkumistes tunnistas maakohus M. Risti süüdi LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi ja mõistis talle KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistuseks 15 päeva aresti. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 25 päeva aresti. VTMS § 44 lg 1 p-de 3 ja 4 ning KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus M. Risti kinnipidamise 20.–21. augustil 2014 karistusaja hulka ja mõistis kandmisele kuuluvaks karistuseks 23 päeva aresti.

4.1 Hinnates väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, asus maakohus seisukohale, et M. Risti süü talle etteheidetavates väärtegudes on tõendatud. M. Rist tunnistas väärtegude toimepanemist. Kohus ei tuvastanud tegude õigusvastasust ega menetlusaluse isiku süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu leidis, et M. Rist tuleb väärteoprotokollides kirjeldatud väärtegude toimepanemises süüdi tunnistada.

4.2 Karistuse mõistmisel juhindus kohus KarS § 56 lg-st 1. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et

M. Ristile mõistetav karistus peab ka avalikkusele näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Arvestades seda, kuivõrd ulatuslikult

M. Rist rikkus liiklusseaduse norme, juhtides mootorsõidukit joobes ning korduvalt ilma selleks vastavat luba omamata ja sõiduki tehnilist seisundit kontrollimata, hindas kohus tema süü suurust piisavaks, õigustamaks talle karistuse mõistmist üle LS § 224 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteod olid nii 17. detsembril 2012 kui ka 20. augustil 2014 toime pandud ühe teona, mis vastas mitmele eri süüteokoosseisule, mõistis kohus karistused KarS § 63 lg 1 kohaselt sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

5. Menetlusalune isik esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega võimaldada tal kanda karistust nädalavahetustel.

5.1

M. Risti hinnangul ei ole maakohus karistuse mõistmisel arvestanud, et ta tunnistas kohtus täielikult oma süüd. Kohtuväline menetleja ega kohus ei küsinud menetlusaluselt isikult kordagi, kas ta tegude toimepanemist kahetseb. Õigusalaseid teadmisi omamata ei osanud

M. Rist puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil väljendada muul viisil, kui süü tunnistamisega. Tunnistades toimepandud eksimusi, kahetseb M. Rist neid väga. Ta nõustub, et tema õigusrikkumised väärivad karistust. Samas pidanuks kohus karistuse mõistmisel arvestama ka kergendavat asjaolu – süü tunnistamist.

5.2

M. Rist on leidnud püsiva töökoha OÜ-s XXX , kus temast on saanud hinnatud töötaja. Tööandja on temasse investeerinud ja võimaldab tal kasutada tööandjale kuuluvat eluruumi. Kui M. Rist peab asuma järjest kandma maakohtu otsusega temale mõistetud aresti, kaotaks ta nii töökui ka elukoha. Võimaldades M. Ristil kanda karistust ositi, oleks võimalik neid kahjulikke tagajärgi vältida.

6. Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2014. a määrusega anti kohtuvälisele menetlejale

3. oktoobrini 2014 aega teatada, kas ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti. 24. septembril 2014 registreeriti ringkonnakohtus kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja avaldas, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ja nõustub Viru Maakohtu 25. augusti 2014. a otsusega M. Ristile mõistetud karistusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele, s.o karistuse mõistmise osas selle mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule.

8. Enne M. Risti apellatsioonis esitatud taotluse lahendamist peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et maakohus on KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel eksinud karistusseadustikus sätestatud regulatsiooni vastu. Maakohus mõistis M. Risti süüdi

17. detsembril 2012 toime pandud teos, mis vastas LS § 224 lg-s 2 ja § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisudele, ja 20. augustil 2014 toime pandud teos, mis vastas LS § 201 lg-s 2 ja §- s 207 sätestatud väärteokoosseisudele. Seejärel mõistis maakohus M. Ristile kummagi teo eest karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse – esimese teo puhul LS § 224 lg 2 ja teise puhul LS § 201 lg 2. Selliselt toimis kohus kooskõlas KarS § 63 lg-ga 1, mille kohaselt juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, mõistetakse talle üks karistus sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Edasi kohaldas maakohus KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1, mille alusel luges kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistis M. Ristile liitkaristuse. Selliselt toimides läks kohus vastuollu KarS § 63 lg-ga 3, millest tuleneb, et kui isik on toime pannud mitu erinevatele koosseisudele vastavat väärtegu, siis mõistetakse küll iga väärteo eest eraldi karistus, kuid liitkaristust ei moodustata ning iga väärteo eest kohaldatud karistus mõistetakse eraldi ja viiakse ka eraldi täide (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-57-03 ja nr 3-1-1-80-03). Kuna apellatsioonis ei ole liitkaristuse moodustamist vaidlustatud ja tegemist ei ole menetlusaluse isiku olukorda raskendava rikkumisega, ei saa ringkonnakohus vastavalt VTMS § 151 lg-s 1 sätestatule selles osas maakohtu otsust tühistada.

9.

M. Rist vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles kohus määras 23 päeva aresti kandmisele järjestikustel päevadel. Menetlusaluse isiku hinnangul esinevad alused KarS § 66 lg 1 kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

10. Kriminaalkolleegium jagab menetlusaluse isiku seisukohta KarS § 66 lg 3 kohaldamise põhjendatuse kohta. M. Rist on valmis karistust kandma, ent ei soovi seada sellega ohtu oma töökoha säilimist. Apellatsiooni kohaselt on M. Rist saanud püsiva töökoha OÜ-s XXX , kus ta on hinnatud töötaja. Apellatsioonile on lisatud tööandja õiend, millest nähtub, et M. Rist töötab OÜ-s XXX automehaanikuna. Tööandja hindab M. Risti oskusi ja iseloomustab teda kui väga vaoshoitud ja kohusetundlikku inimest. Kui M. Rist peaks aresti kandma ühes osas, pärsiks see oluliselt ettevõtte tegevust, mistõttu tööandja peaks tema kohale palkama uue töötaja. Seega tähendaks aresti järjestikune kandmine M. Risti jaoks töökohast ilmajäämist. Kuna M. Rist elab tööandja eluruumis, kaasneks töö kaotamisega ka elukohast ilmajäämine. Võttes arvesse ka seda, et M. Rist on väärtegude toimepanemist tunnistanud ja avaldanud apellatsioonis kahetsust, rahuldab ringkonnakohus tema apellatsiooni ja võimaldab tal kanda maakohtu otsusega mõistetud aresti ositi. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad ka selle ositi kandmisel.

11. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles kohus määras aresti kandmisele järjestikustel päevadel. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab M. Ristile mõistetud aresti kandmisele ositi, s.o kaheteistkümnel järjestikusel nädalavahetusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/

Maarika Kuusk /allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau