3-14-417/40 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtuasja number Tartu Halduskohus

3-14-417 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.oktoober 2014, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Metsamaahalduse AS esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo kaebus Tamsalu Vallavolikogu 23.04.2014 otsuse nr 19 õigusvastaseks tunnistamiseks, kohustada Tamsalu valda vaadata Võhmuta III geoloogilise uuringu loa kohta arvamuse andmise küsimus kahe kuu jooksul läbi

Menetlusvorm

Menetlusosalised Kohtuistung 09.september 2014, Rakvere

Kaebaja Metsamaahalduse AS esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Vastustaja Tamsalu vald, esindaja esindaja Siim Vahtrus Kaasatud haldusorgan Lääne-Viru Maavanem, esindaja Helin Leichter Kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium, esindajad Aleksandr Podgornov ja Annemari Vene

Resolutsioon

1. Teha kindlaks Tamsalu valla menetlustoimingu õigusvastasus, mis on väljendatud Tamsalu Vallavolikogu 23.04.2014 otsuses nr 19 ja millega keelduti geoloogilise uuringu loa andmisest kaebuse esitaja Metsamaahalduse AS-le.

2. Kohustada Tamsalu valda uuesti läbi vaatama kaebaja Metsamaahalduse AS-i

geoloogilise uuringu loa taotlust, arvestades käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Mõista Tamsalu vallalt Metsamaahalduse AS kasuks menetluskuluna välja 968 (üheksasada kuuskümmend kaheksa) eurot, ülejäänud menetluskulu jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 06.11.2014. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Metsamaahalduse AS (edaspidi kaebaja) esitas 22.05.2013 Keskkonnaministeeriumile taotluse geoloogilise uuringu tegemiseks Võhmuta III uuringuruumis Tamsalu vallas Vajangu külas.

2. Keskkonnaministeerium leidis oma 19.07.2013 vastuses, et keskkonnamõju hindamine Võhmuta III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse menetlemise käigus ei ole vajalik.

3. 29.07.2013 koostas Keskkonnaministeerium geoloogilise uuringu loa andmise käskkirja eelnõu ning geoloogilise loa KMIN-098 eelnõu. Nimetatud dokumendid koos Võhmuta 2 III geoloogilise uuringu taotlusega edastati Tamsalu Vallavalitsusele 30.07.2013 koos kirjaga, milles paluti Tamsalu Vallavalitsusel esitada Võhmuta III geoloogilise uuringu loa taotluse ja taotluse kohta tehtud otsuse eelnõu suhtes arvamus kahe kuu jooksul.

4. Tamsalu Vallavolikogu ei nõustunud oma 18.09.2013 otsusega nr Keskkonnaministeeriumi poolt geoloogilise uuringu loa andmisega Metsamaahalduse AS-le tehnoloogilise lubjakivi tarbevaru uuringuks Võhmuta III uuringuruumis. Kaebaja vaidlustas 18.09.2013 otsuse nr 32. Tartu Halduskohus tunnistas 30.01.2014 otsusega haldusasjas nr 3-13-2300 18.09.2013 otsuse nr 32 õigusvastaseks ning kohustas Tamsalu valda Võhmuta III geoloogilise uuringu loa kohta arvamuse andmise küsimuse uuesti läbi vaatama.

5. Tamsalu Vallavolikogu tegi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta 23.04.2014 uue otsuse nr 19, milles ei nõustunud Keskkonnaministeeriumi poolt geoloogilise uuringu loa taotluse kohta tehtud otsuse eelnõuga geoloogilise uuringu loa andmiseks kaebajale ega geoloogilise uuringu loa andmisega tehnoloogilise lubjakivi tarbevaru uuringuks Võhmuta III uuringuruumis. Kaebaja sai vastustaja otsusest nr 19 teada 28.04.2014 ekirjaga. Metsamaahalduse AS esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo on halduskohtus vaidlustanud Tamsalu Vallavolikogu 23.04.2014 otsuse nr 19 (tl 1 jj).

6. Kaebaja leiab, et vastustaja 23.04.2014 otsus nr 19 ei ole sisuliselt õiguspärane: nn valla menetlustoiming on kaalutlemata, kuna vastustaja on vaidlustatavas otsuses asunud seisukohale, et geoloogilise uuringu luba ei anna loa saajale õiguspärast ootust selle suhtes, et talle väljastatakse hiljem ka kaevandamisluba; MaaPS §-st 7 tulenevalt tuleb uuring teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Seega nähtub viidatud sättest, et kohalik omavalitsus peab igakordselt hindama konkreetse uuringu konkreetseid mõjusid keskkonnale ja isikutele.

Käesoleval juhul sellised sisulised keeldumise alused ja põhjused vaidlustatavas otsuses puuduvad; vastustaja ei saa antud juhul keeldumist eesmärgipärase ja efektiivse haldusmenetluse ( HMS § 5 lg 2) põhimõttele tuginedes põhistada, sest vastustaja ei ole antud juhul see haldusorgan, kes viib läbi ja vastutab loataotluse menetluse lõpptulemuse otstarbekuse ja haldusmenetluse läbiviimise tõhususe eest; üksnes vastuolu kehtivate planeeringutega ei saa olla põhjuseks kaevandamise loast keeldumiseks. Kuivõrd planeeringute muutmine ei ole välistatud, puudub ka objektiivne takistus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsus nr 3-3- 1-35-13, p 13); seega ei saa siduda käesolevat uuringu loa andmise hindamist hilisema kaevandamisloa andmise võimalikkusega; vastustaja vaidlustatavas otsuses asunud seisukohale, et geoloogilistel uuringutel on negatiivne mõju ka kohalikule elukeskkonnale ja elanikele (müra, kaevandatav ala ei ole kasutatav põllumaana, negatiivne mõju põhjavee tasemele, negatiivne mõju valla elanikele - heaolu halvenemisele ning omandiõiguse riivile, mis seisneb muuhulgas kinnistu väärtuse vähenemises ; elanike õigust kodu ja eraelu puutumatusele ning õigust tervise kaitsele.) Kavandatav tegevus on vastuolus kohaliku kogukonna huvidega, mida väljendab 206 allkirjaga elanike pöördumine, kus avaldatakse vastuseisu Võhmuta lubjakivikarjääri laiendamisele.

Kaebaja selgitab, et käesoleval juhul on vaidluse all geoloogilise uuringu lubatavus Võhmuta III uuringuruumis, mis ei ole võrreldav uuringualast lõuna-edela suunas asuva juba tegutseva Võhmuta lubjakivikarjääriga. Seega ei ole Võhmuta lubjakivikarjääri laiendamine kuidagi kaebajaga või uuringuloa menetlusega seotud ja sellest lähtuvad vastustaja põhjendused ei ole antud juhul asjakohased, kuivõrd kohalikud elanikud on avaldanud vastumeelsust Võhmuta lubjakivikarjääri laiendamise suhtes mitte aga geoloogiliste uuringute teostamise osas.

Nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks ei rikuks veel vallaelanike õigusi, kuna käesolev menetlusetapp ei too iseenesest kaasa uue karjääri avamist. Ka Tartu Halduskohus on oma 30.01.2014 otsuses märkinud, et Tamsalu Vallavolikogu varasemas otsuses nr 32, mis võeti sama vaidlusküsimuse osas vastu 18.09.2013, ei tõendanud vaidlustatud otsuses miski, et volikogu oleks enne otsuse langetamist kogunud täiendavaid tõendeid omal algatusel. Samuti lisas kohus, et tõendamine on vajalik, sest ainult täiendavad selgitused ja tõendid saanuks anda selguse uute uuringute ohtlikkuse kohta, võimaldanud kaaluda kaebaja erahuvi võrreldes piirkonna elanike avaliku huviga ja võimaldanud otsustada selle üle, kas nõusoleku andmisest keeldumine on ikka ainus võimalik lahendus.

Vaidlustatud Tamsalu Vallavolikogu uues 23.04.2014 otsuses nr 19 ei ole võrreldes eelmise otsusega viidatud ühelegi täiendavale tõendile, mis näitaks, et vald oleks vaidlusaluses küsimuses täiendavaid tõendeid kogunud, mistõttu võib haldusorgani lähtumine sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest viia kaalutlusotsuse tühistamise aluseks oleva olulise kaalutlusveani. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ja menetluskulude välja mõistmist vastustajalt kaebaja kasuks summas 2825,2.-€.

7. Vastustaja Tamsalu valla ja kaasatud haldusorgani Lääne- Viru maavanema vastuste ja kohtus antud selgituste kohaselt on Tamsalu Vallavolikogu 23.aprilli 2014 otsus nr 19 piisavalt motiveeritud ( tl 59 jj; tl 78).

8. Vastustaja leiab, et kaebaja seisukohad ei põhine kohtupraktikal, kuna Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas 3-10-571 ning Tartu Halduskohtu poolt haldusasjades 3-10-2962 ja 3-11-2030 tehtud otsustes on kohtud sedastanud, et just geoloogilise uuringu loa menetlus on kohalike omavalitsuste jaoks etapp, kus olemasoleva teabe piires tuleb otsustada kaevandamise põhimõttelise võimalikkuse üle. Kohtute hinnangul tuleneb selline õigus ja kohustus haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt peab haldusmenetlus olema aus, tõhus ja ökonoomne.

Kohaliku omavalitsuse arvamuse osas ei ole MaaPS-s seevastu sätestatud, millistest kaalutlustest omavalitsus lähtuma peab vastustaja on seetõttu veendunud, et oli otsuse tegemisel õigustatud lähtuma ka valla arengukavast ning eri tasandite planeeringutest. Otsuses nr 19 on vastustaja põhjalikult selgitanud, millised on kavandatava kaevandamistegevuse ning geoloogiliste uuringute sisulised vastuolud nii valla arengukava, üldplaneeringu kui ka Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Vastustaja on kavandatava tegevuse ja arengukava ja planeeringute vastuolude tuvastamisel seejuures lähtunud geoloogilise uuringuga ning kaevandamisega paratamatult kaasnevatest mõjudest nagu põllumaade hävimine, maastiku muutus, müra, suurenev inimtegevus jms. Otsuse nr 19 tegemisel lähtus vastustaja vaid sellistest geoloogilise uuringu ja kaevandamisega seotud mõjudest, mis on antud juhtumi eripärasid silmas pidades n-ö paratamatud. Vaidlusalune ei ole fakt, et uuringuruumi ala on erakordselt tundliku põhjaveega. Vaidlusalune ei ole ka see, et lähim elamu asub kavandatavast karjäärist kõigest 20 m kaugusel, lisaks sellele jääb kavandatava karjääri vahetusse lähedusse veel kokku 9 majapidamist.

Kuna vastustaja territooriumil, kavandatava uuringuruumi vahetus läheduses, juba kaevandatakse aktiivselt lubjakivi, on vastustajal olemas hea ettekujutus kaevandamisega üldiselt kaasnevatest mõjudest. Samuti on keskkonnaasjades kohane lähtuda ettevaatusprintsiibist, st arvestada mitte ainult tõsikindlalt tõendatud mõjudega, vaid ka võimalike riskidega. Lisaks eeltoodule ei oleks täiendav põhjalik mõjude hindamine võimalik ka juhul, kui see oleks olnud asjaolusid arvestades proportsionaalne. Vastavalt haldusasjas nr 3-13-2300 tehtud otsusele kohustas Tartu Halduskohus vastustajat antud küsimust läbi vaatama kahe kuu jooksul otsuse jõustumise päevast.

Sedavõrd lühike ajavahemik, mida vastustaja ka järgis, ei oleks võimaldanud põhjalikumat mõjude hindamist ette valmistada ega läbi viia. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja käsitlusega, nagu oleks vastustajale esitatud pöördumine 206 allkirjaga antud juhul asjasse puutumatu. Pöördumise tekstis on selgelt välja toodud, et allakirjutanud avaldavad vastuseisu Võhmuta lubjakivikarjääri laiendamisele ning toetavad Vallavolikogu otsust, mitte anda oma nõusolekut kaebaja poolt taotletud geoloogilise uuringu loale. Tehtud otsus on vastustaja hinnangul ka proportsionaalne.

Meede on kohane, kuna see aitab kaasa legitiimse eesmärgi – kohalike elanike huvide ja looduskeskkonna kaitse – saavutamisele. Meede on vajalik, kuna vastustaja seisukohast puuduvad sama tõhusad, ent kaebaja seisukohast vähem kahjulikud alternatiivid. Samuti on meede mõõdukas, kuna kaebajal on jätkuvalt õigus kasutada oma kinnistut nt põllumajanduslikuks tootmiseks. Kuna tegemist on põllumaaga, mille mullastik on kõrge kvaliteediga, on ka see tegevus kaebaja seisukohalt kinnistu kasutamise mõistlikuks ja tulusaks viisiks. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulu summas 1185 € vastustaja kasuks.

9. Kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium toetab kaebajat ja leiab, et vaidlustatud otsusest nähtub, et selles toodud kümnekonnast argumendist vaid kolm puudutavad geoloogilise uuringu võimalikke mõjusid ning sedagi vaid riivamisi: 1) „.... esineb oht, et nii uuring kui hilisem kaevandamine kahjustab pöördumatult põhjavee taset ja kvaliteeti.“ (vaidlustatud otsuse lk 3 ülevalt teine lõik); 2) „Nii uuringu läbiviimisega kui kaevandamisega kaasneks lähiümbruse kinnistutele ja nende omanikele vahetud negatiivsed mõjud müra, tolmu, liikluskoormuse kasvu, võimaliku veetaseme ja -kvaliteedi muutuse ning kaevandusala maastiku pöördumatu muutuse näol.“ (lk 3 ülevalt kolmas lõik); 3) „Geoloogiliste uuringute läbiviimine ning järgnev kaevandamistegevus avaldavad paratamatult negatiivset mõju ka piirkonna elurikkusele.“ (lk 3 ülevalt viies lõik).

Eelviidatud väited on rajatud oletustele, mitte kogutud ja hinnatud tõenditele. Vähemalt ei nähtu selliste tõendite olemasolu vaidlustatud otsusest. Arvamuse andmise menetluses on Tamsalu Vallavolikogu küll kuulanud ära Metsamaahalduse AS esindaja täiendavad selgitused, kuid otsusest ei nähtu, et loa taotleja ettepanekut uuringupuuraukude võrgu vähendamiseks oleks kaalutud või sellele vastatud. Tamsalu Vallavolikogu ei ole vaidlustatud otsuse andmisel piisavalt kaalunud geoloogilist uuringut puudutavaid asjaolusid. Esitatud väited uuringu võimaliku mõju kohta on põhjendamata.

Vaidlustatud otsuses ei ole esitatud ühtegi sisulist argumenti, mis põhjendaks geoloogilise uuringu loa andmisega mittenõustumist. Tamsalu valla üldplaneering kaevandamist otsesõnu ei välista. Vaidlustatud otsuses ei ole piisavalt selgitatud ja põhjendatud, kuidas täpselt takistaks just Võhmuta III uuringuruumi alal uuringu läbiviimine või kaevandamine valla üldiste arengueesmärkide täitmist. Tamsalu valla üldplaneeringu kohaselt on Võhmuta III uuringuruumi ala väärtusliku põllumaa ala, mis on üldplaneeringu seletuskirja kohaselt soovitav hoida põllumajanduslikus kasutuses, samas ei ole muu kasutus välistatud.

Väärtuslikke maastikke ja rohevõrgustiku ala uuringualal ei paikne, uuringuruumi teenindusala piirneb nendega. Konkreetseid kaevandamise mõjusid keskkonnale, sh lähedalasuvate majapidamiste elanikele, ning sellest tulenevalt ka võimaliku kaevanduse ulatust ja kaevandamise viisi ning piiranguid täpsustataks keskkonnamõjude hindamise käigus, mis on lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p-st 28 kohustuslik pealmaakaevandamisel suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Seega ei ole põhjendatud selle alusel geoloogilise uuringu loa andmisega mittenõustumine.

Uuringuruum jääb peaaegu kogu pindalal

Võhmuta lubjakivimaardla 7. varuplokile, kus on arvel tehnoloogilise lubjakivi aktiivne reservvaru. Tehnoloogiline lubjakivi on tooraineks mitmesugustele tööstusharudele ning arvestades selles paikneva varu väärtuslikkust, on Võhmuta lubjakivimaardla, milles Võhmuta III uuringuruum asub, tunnistatud üleriigilise tähtsusega maardlaks. Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011 – 2020 Lisa 1 andmetel on kogu Eesti kinnitatud lubjakivivarust tehnoloogilist, ehk kõrgema väärtusega lubjakivi vaid 9%. Seega on Võhmuta III uuringuruumis paiknev varu eeldatavalt kõrge väärtusega tehnoloogiline lubjakivi, mida Eestis esineb suhteliselt vähe. Eeltoodut arvestades on Keskkonnaministeerium pigem huvitatud sellest, et geoloogilise uuringuga täpsustataks uuringuruumis esineva varu kvaliteet taotletud tasemel, mis võimaldaks edaspidi teha ka kaalutletud ja motiveeritud otsuseid kaevandamise suhtes, sealhulgas otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi kaevandamiseks. Seda aspekti ei ole vaidlustatud otsuses käsitletud, mistõttu ka sellest tulenevalt võib väita, et vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ( tl 84 jj). Kaasatud haldusorganid menetluskulu nõuet kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Tamsalu Vallavolikogu tegi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta 23.04.2014 uue otsus(tus)e nr 19, milles ei nõustunud Keskkonnaministeeriumi poolt geoloogilise uuringu loa taotluse kohta tehtud otsuse eelnõuga geoloogilise uuringu loa andmiseks kaebajale ega geoloogilise uuringu loa andmisega tehnoloogilise lubjakivi tarbevaru uuringuks Võhmuta III uuringuruumis (tl 21).

11. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et MaaPS § 14 lg 2 alusel antud arvamus on menetlustoiming - tegemist on osaga uuringuloa taotluse menetlusest, mis lõppeb loa andmise või sellest keeldumisega. Esitatud kaebus on lubatav ja on tähtaegne. Seega on kaebajal kaebeõigus ja kaevatav menetlustoiming võib rikkuda kaebaja õigusi, kui tema taotluse lahendamisel on vastustaja poolt antud keeldumine õigusvastane.

12. Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 14 lg 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg-e 2 kohaselt on volikogul õigus esitada loa andjale oma arvamus geoloogilise uuringu loa taotluse kohta. Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.

13. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja menetlustoimingu eesmärk oli antud juhul anda hinnang Metsamaahalduse AS geoloogilise uuringu loa taotlusele, tulenevalt MaaPS § 14 lg-st 2, mille kohaselt saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult.

14. Halduskohus nõustub kaasatud organi Keskkonnaministeeriumi arvamusega, et kuna seisukoht tuleb anda geoloogilise uuringu kohta, peab seisukoha kujundamisel lähtuma geoloogilise uuringu loa taotlusest ja hindama eelkõige geoloogilise uuringu võimalikkust, lubatavust ja mõju.

15. Vaidlust ei ole ka selles, et vaidlustatud otsuses toodud kümnekonnast argumendist, vaid kolm puudutavad geoloogilise uuringu võimalikke mõjusid ning sedagi vaid riivamisi ja need on: 1) „.... esineb oht, et nii uuring kui hilisem kaevandamine kahjustab pöördumatult põhjavee taset ja kvaliteeti.“ (vaidlustatud otsuse lk 3 ülevalt teine lõik); 2) „Nii uuringu läbiviimisega kui kaevandamisega kaasneks lähiümbruse kinnistutele ja nende omanikele vahetud negatiivsed mõjud müra, tolmu, liikluskoormuse kasvu, võimaliku veetaseme ja -kvaliteedi muutuse ning kaevandusala maastiku pöördumatu muutuse näol.“ (lk 3 ülevalt kolmas lõik); 3) „Geoloogiliste uuringute läbiviimine ning järgnev kaevandamistegevus avaldavad paratamatult negatiivset mõju ka piirkonna elurikkusele.“ (lk 3 ülevalt viies lõik). Kirjeldatu alusel on ülal märgitud väited rajatud oletustele, mitte kogutud ja hinnatud tõenditele.

16. Vaidlust ei ole ka selles, et Keskkonnaministeerium on keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisel geoloogilise uuringu võimalikke mõjusid analüüsides (19.07.2013 kiri nt 12-9/13/4428-5) leidnud, et kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne. Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangus on märgitud: „Uuringu käigus ei reostata põhjavett ega tekitata jäätmeid, ülenormatiivset tolmu ja müra.“. Samuti on märgitud, et välitööd kestavad uuringu tegemisel väga lühikest aega. Tavapäraselt kulub analoogsetel juhtudel selleks paar päeva.

Uuringu lõppemisel tuleb puuraugud sulgeda ja teenindusala korrastada vastavalt keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrusele nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt tuleb kõik geoloogiliste tööde käigus tehtud puuraugud ja kaevandid välitööde lõpetamisel sulgeda ning uuringutega rikutud maa korrastada. Puuraukude ja kaevandite sulgemine tähendab maapõue ja maapinna geoloogiliste tööde eelse seisundi võimalikult täpset taastamist.

Seega, kui järgitakse uuringu tegemisele ja korrastamisele õigusaktidega kehtestatud nõudeid, ei saa geoloogilise uuringu kontekstis rääkida olulisest ohust põhjaveele ega muust olulisest mõjust. Müra või liikluskoormuse kasv, mis võib välitöödega kaasneda, kestavad väga lühikest aega ja ei ole geoloogilise uuringu puhul märkimisväärsed. See, et uuringuruum asub nitraaditundlikul alal või kaitsmata põhjaveega alal, ei ole uuringu kontekstis oluline argument. Nitraaditundlikud alad on määratud lähtudes Euroopa Liidu nitraadidirektiivist ja tähistavad alasid, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded kaitseks põllumajandusreostuse eest, mis ei puuduta kaevandamist ega geoloogilisi uuringuid (veeseaduse § 263). Ainukese piirangu kaevandamisele sellega seoses sätestab Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri“, mille § 6 lg 2 p 4 kohaselt on oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast keelatud maavara kaevandamine.

Olulised allikad ja karstilehtrid on loetletud sama määruse §-s 5, nendest ükski ei paikne uuringuruumi teenindusalal. Geoloogilise uuringu tegemisele piiranguid ei seata. Arusaamatu on, kuidas saab uuringu läbiviimine elurikkusele negatiivselt mõjuda.

17. Vaidlust ei ole ka selles, et arvamuse andmise menetluses on Tamsalu Vallavolikogu küll kuulanud ära Metsamaahalduse AS esindaja täiendavad selgitused, kuid otsusest ei nähtu, et loa taotleja ettepanekut uuringupuuraukude võrgu vähendamiseks oleks kaalutud või sellele vastatud.

18. Halduskohus toetab Keskkonnaministeeriumi seisukohta, et Tamsalu Vallavolikogu ei ole vaidlustatud otsuse andmisel piisavalt kaalunud geoloogilist uuringut puudutavaid asjaolusid. Esitatud väited uuringu võimaliku mõju kohta on põhjendamata. Vaidlustatud otsuses ei ole esitatud ühtegi sisulist argumenti, mis põhjendaks geoloogilise uuringu loa andmisega mittenõustumist. Tamsalu valla üldplaneering kaevandamist otsesõnu ei välista. Vaidlustatud otsuses ei ole piisavalt selgitatud ja põhjendatud, kuidas täpselt takistaks just Võhmuta III uuringuruumi alal uuringu läbiviimine või kaevandamine valla üldiste arengueesmärkide täitmist. Tamsalu valla üldplaneeringu kohaselt on Võhmuta III uuringuruumi ala väärtusliku põllumaa ala, mis on üldplaneeringu seletuskirja kohaselt soovitav hoida põllumajanduslikus kasutuses, samas ei ole muu kasutus välistatud. Väärtuslikke maastikke ja rohevõrgustiku ala uuringualal ei paikne, uuringuruumi teenindusala piirneb nendega. Konkreetseid kaevandamise mõjusid keskkonnale, sh lähedalasuvate majapidamiste elanikele, ning sellest tulenevalt ka võimaliku kaevanduse ulatust ja kaevandamise viisi ning piiranguid täpsustataks keskkonnamõjude hindamise käigus, mis on lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p-st 28 kohustuslik pealmaakaevandamisel suuremal kui 25 hektari suurusel alal.

19. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses nimetanud asjaolusid, mis igal juhul objektiivselt välistaks kaevandamise Võhmuta III uuringualal. Seega ei ole põhjendatud selle alusel geoloogilise uuringu loa andmisega mittenõustumine. Vaidlust ei ole ju selles, et geoloogilise uuringu käigus alles täpsustatakse varu mahtu ja paiknemist. Puudulikele andmetele tuginedes hinnangu andmisel saab ka lõpphinnang olla vaid puudulik. Selle tõttu hinnataksegi kaevandamise keskkonnamõju kaevandamisloa taotlemise etapis, kui on teada, kus milline varu esineb ja kus täpselt kaevandamisõigust taotletakse.

20. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajale, kui loa taotlejale on mitmel korral teatavaks tehtud vallavolikogu seisukoht kaevandamise suhtes (vt ka ha 3-13-2300) ning asjaolu, et geoloogilise uuringu loa saamine ei anna õigust kaevandamisloa saamiseks. Halduskohus märgib, et ülal märgitu ei saa kaebaja huvide kaitsmiseks olla geoloogilise uuringu loa andmisest keeldumise põhjendavaks argumendiks. Kaebaja, kui ettevõtja omab piisavat teavet, et teha otsustus, kas kulutada ressursse uuringuks, millele ei pruugi järgneda kaevandamisloa saamine.

21. Haldusasja materjalide järgi on loa taotluses uuringu eesmärgina märgitud kaebaja soov välja selgitada Metsamaahalduse AS-le kuuluval kinnistul tehnoloogilise toormena kasutatava lubjakivi levik, kvaliteet ja kaevetingimused detailsusega, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust tarbevaru kategoorias, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Uuringuruum jääb peaaegu kogu pindalal Võhmuta lubjakivimaardla

7. varuplokile, kus on arvel tehnoloogilise lubjakivi aktiivne reservvaru. Tehnoloogiline lubjakivi on tooraineks mitmesugustele tööstusharudele ning arvestades selles paikneva varu väärtuslikkust, on Võhmuta lubjakivimaardla, milles Võhmuta III uuringuruum asub, tunnistatud üleriigilise tähtsusega maardlaks. Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011 – 2020 Lisa 1 andmetel on kogu Eesti kinnitatud lubjakivivarust tehnoloogilist, ehk kõrgema väärtusega lubjakivi vaid 9%. Kirjeldatu alusel on Võhmuta III uuringuruumis paiknev varu eeldatavalt kõrge väärtusega tehnoloogiline lubjakivi, mida Eestis esineb suhteliselt vähe. Kirjeldatu alusel on riik huvitatud sellest, et geoloogilise uuringuga täpsustataks uuringuruumis esineva varu kvaliteet taotletud tasemel, mis võimaldaks edaspidi teha ka kaalutletud ja motiveeritud otsuseid kaevandamise suhtes, sealhulgas otsustada ka seda, kas esineb riigi huvi kaevandamiseks. Seda aspekti ei ole vaidlustatud otsuses käsitletud, mistõttu ka sellest tulenevalt võib väita, et vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõiki olulisi asjaolusid.

22. Kirjeldatu alusel kohus rahuldab kaebuse ja teeb kindlaks Tamsalu valla menetlustoimingu õigusvastasuse, mis on väljendatud Tamsalu Vallavolikogu 23.04.2014 otsuses nr 19 ja millega keelduti geoloogilise uuringu loa andmisest kaebuse esitaja Metsamaahalduse AS-le. Kuna kohus rahuldab tuvastamiskaebuse, siis kuulub rahuldamisele ka kohustamiskaebus. Halduskohus kohustab vastustaja Tamsalu valda Metsamaahalduse AS-i geoloogilise uuringu loa taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva otsuse põhjendustega. Metsamaahalduse AS-i geoloogilise uuringu loa taotlus tuleb uuesti läbi vaadata mõistliku aja jooksul. Kaebaja menetluskulud koosnevad tema taotlustest nähtuvalt riigilõivust 15 € ja õigusabiga seotud kuludest: arved 331-2014

968.- €; 489-2014 891.- €, kohtuistungiga seotud arve 506-201 951,20.-€, kokku 2825,2.-€. Vastustaja on soovinud menetluskulu summas 1185 € välja mõistmist kaebajalt. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seadustiku § 108 lg 11 ja § 109 lg 6 võimaldavad välja mõista üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu ning jätta kulu täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui nende väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

23. Juriidilisest isikust kaebajal on küll õigus palgata endale õigusteadmistega lepinguline esindaja, kuid asjaolust, et kaebaja on analoogse haldusasja nr 3-13-2300 juba halduskohtus võitnud ja talle on välja mõistetud menetluskulu summas 1190,20 €, siis selle haldusasja keerukusest ja haldusdokumentide väikesest mahust lähtuvalt saab käesoleval juhul pidada vastavat kulutust vajalikuks, põhjendatuks ja mõistlikuks üksnes

968 euro ulatuses, ülejäänud menetluskulu jääb kaebaja enda kanda. Tamsalu valla enda kulud summas 1185 € jäävad HKMS § 108 lg 1 tulenevalt kaebuse põhjendatuse tõttu hüvitamata ja vastustaja enda kanda. Kaasatud haldusorganid ei ole menetluskulu nõuet esitanud, seega jäävad nende kulud nende endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2015 lahendis toodud muudatustega 19.01.2016