3-14-155/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

06.10.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-155

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

poolt kinnipidamistingimuste rikkumisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohus jättis 17.06.2014. a otsusega rahuldamata kaebaja kaebuse Tartu

Vangla poolt kinnipidamistingimuste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes. Kaebaja sõnul tekitati talle kahju sellega, et teda hoiti perioodil 2011−2014 väiksemal

pinnal, kui ette nähtud, kuna ta oli 1-kohalisena ette nähtud kambris koos teise

kinnipeetavaga. Kaebusest nähtuvalt on eelnevaga alandatud kaebaja väärikust.

2.

29.06.2014 esitas kaebaja halduskohtule järgmise sisuga avalduse: „Sain kätte kohtu

otsuse. Palun kohut võimaldada kaitsja antud küsimuses. Rikutakse EV Põhiseadust“.

3.

01.07.2014 esitas kaebaja järjekordse avalduse järgmise sisuga: „Sain kätte 17.06.14

kohtumääruse, nr 3-14-155. Ilma kaitsjata ei saa koostada kaebus, sest et ei tunne seadust, ei

ole A4 paberit. Ootan juriidilist abi!“.

4.

05.08.2014 edastas Tartu Halduskohus haldusasja ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks tõlgendada kaebaja poolt 29.06.2014 ning

01.07.2014 esitatud avalduste olemust. Nimelt, kuigi halduskohus on 05.08.2014. a kirja

kohaselt saatnud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ei

kaebaja 29.06.2014. a avalduse ega 01.07.2014. a avalduse näol tegemist Tartu Halduskohtu

17.06.2014. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusega halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) 18. peatüki mõttes. Kaebaja poolt kohtule 29.06.2014 ja 01.07.2014 edastatud

avaldustest kumbki ei sisalda endas ühtegi HKMS §-s 182 sätestatud apellatsioonkaebuse

kohustuslikku komponenti, samuti ei nähtu sellest otsest rahulolematust halduskohtu

otsusega. Küll aga vastavad nimetatud avaldused oma sisu poolest HKMS § 110 lg 1 p 3

kohaselt esitatavale menetlusabi taotlusele. Kaebaja poolt avaldustes märgitust, et ta on

saanud kätte halduskohtu otsuse ning et ei saa ilma kaitsjata koostada kaebust, sest ei tunne

seadust ja ei ole A4 paberit, tuleb järeldada, et kaebaja soovib talle kaitsja määramist

käesolevas haldusasjas apellatsioonkaebuse koostamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb

avaldustest selgelt, et kaebaja ei soovi esitada halduskohtu otsuse peale enda poolt koostatud

apellatsioonkaebust, vaid palub sõnaselgelt määrata kohtu poolt selle koostamiseks juriidiline

abi kaitsja näol. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebaja 29.06.2014. a ja 01.07.2014. a

avaldustes sisaldub riigi õigusabi taotlus kaebajale riigi õigusabi määramiseks Tartu

Halduskohtu 17.06.2014. a otsuse peale apellatsioonkaebuse koostamiseks riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 8 mõttes. Eeltoodu tõttu ei käsitle ringkonnakohus nimetatud

avaldusi apellatsioonkaebusena ega hinda nende vastavust apellatsioonkaebusele esitatavatele

nõuetele.

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

HKMS § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude

kandmiseks. Sama lõike p-i 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina muu hulgas

määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi

õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi

õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise

ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist

lihtsat toimetulekut.

7. Kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on

tõendatud kaebaja maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi

õigusabi määramiseks. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused sätestab RÕS § 7.

Nimetatud alustest esinevad kohtu hinnangul antud juhul RÕS § 7 lg 1 p-s 1 ja p-s 6

sätestatud alused kaebajale apellatsioonkaebuse koostamiseks riigi õigusabi mitteandmiseks.

RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui seda taotletakse mittevaralise

kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

8. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja näol ei ole tegemist sedavõrd keeruka

haldusasjaga, milles kaebaja ei suudaks enda õigusi ise kaitsta. Kaebaja on korrektselt läbinud

kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitanud kohtule kaebuse menetlemiseks piisaval

määral asjaolusid. Puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi kohtumenetluses

dokumente koostada. Tulenevalt HKMS § 2 lgst 4 tagab kohus omal algatusel asja

lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või

tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab

kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik

avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse

läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus

kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Ka käesolevas asjas on

halduskohus kaebuse lahendamiseks täiendavalt vajalikud andmed ja tõendid ise vastustajalt

välja nõudnud (tl 73). Seega puudub eelnevalt toodud põhjustel igasugune alus kahelda selles,

et kaebaja õigused jääksid kaitseta juhul, kui kaebaja koostaks apellatsioonkaebuse ise.

Apellatsioonkaebuses puuduste esinemise korral on kohtul seadusest tulenev kohustus

kaebaja tähelepanu puudustele juhtida ning anda juhiseid nende kõrvaldamiseks.

9. Kuivõrd kaebaja on käesolevas asjas esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks,

esineb antud juhul ka RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks. Kaebaja nõuab talle kui üksikindiviidile tekkinud väärikuse alandamises

seisneva mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise nõude ning

kaebuse asjaolude pinnalt tuvastatav, et asja vastu eksisteeriks tungiv avalik huvi.

10. Eelnevast lähtudes esinevad käesolevas asjas alused kaebajale riigi õigusabi osutamisest

keeldumiseks ning kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse koostamiseks riigi õigusabi saamiseks

tuleb jätta rahuldamata.

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/