1-14-8253/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2014.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-8253 (14230200727)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Liilia Kesküla

Tõlk Natalija Mehh

Prokuröri abi Lauri Talumäe

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: G.D isikukood xxx; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; põhiharidusega; töökoht: XXXAS; elukoht: XXX; varem kriminaal-ja väärteokorras karistamata Tõkendit kohaldatud ei ole süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.D KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 170 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks päevamäära 7.40 eurot, s.o summas 1258.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend kaheksa) eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.09.2014.a, s.o 1 (üks) päev

karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu kandmisele kuulub rahaline karistus 167 päevamäära ulatuses, s.o 1235.80

(üks tuhat kakssada kolmkümmend viis eurot ja 80 senti).

Kohaldades KarS § 66 lg 1, 3 sätteid määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Esimese kuu jooksul kuulub tasumisele 113.80 (ükssada kolmteist eurot ja 80 senti) ning järgnevalt 11 kuu jooksul kuulub tasumisele igakuiselt mitte vähem kui 102.00 (ükssada kaks) eurot.

2

Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või

EE401700017002872300 №rdea Pank. Rahalise karistuse tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks etoimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on G.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.D-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 532.50 eurot

- määratud kaitsjale makstud tasu – 72.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 50.38

eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank,

EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 №rdea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega

tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

G.D süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.09.2014.a kella 06.10 ajal

Tallinnas, Põhja pst 33 juures mootorsõidukit Saab 9-5, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,07 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10,

3 lõplik tulemus 0,97 mg/l). G.D rikkus seeläbi liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis Joobeseisundi või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud . piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras, ja LS § 69 lg 2 p 1, s.o alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel

juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, s.o joobeseisundi liigid on: alkoholijoove nõudeid. , Seega pani G.D toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest

süüdistatavale G.D-le karistuseks rahalise karistuse 170 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 7.40 eurot, mõistes rahaliseks karistuseks 1258.00 eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 27.09.2014.a, s.o 1 päev, karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu kandmisele kuulub rahaline karistus 167 päevamäära ulatuses, s.o 1235.80 eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel lugeda karistus tasutavaks ositi ühe aasta jooksul 12 võrdses osas, kuid mitte vähem kui 102.00 eurot kuus. Esimese tasutava osa suuruseks lugeda 113.80 eurot.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6-ks kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

G.D nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav

on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb G.D temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab G.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

4

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid

määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund

tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu.

Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi

kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb

G.D-lt välja mõista sundraha 532.50 eurot ning lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 72.00 eurot.

Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades rahalise karistuse tasumise kohustust ja menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 9; 179; 180 lg 1 ja 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik