2-14-54574/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-14-54574 Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2014, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Reet Allikvere, Gaida Kivinurm Kohtuasi

MT avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 6. augusti 2014 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MT ja KP määruskaebused Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: MT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu Puudutatud isik I: PP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik II: KP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-X XXXXXXX) Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Anne Sundja, ja (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Kati Valma Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 6. augusti 2014 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. 2. Nii MT kui KP määruskaebus rahuldada osaliselt. 3. Edastada MT esialgse õiguskaitse avaldus Riigikohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

2

Asjaolud ja menetluse käik 1. MT (lapse ema, avaldaja) esitas 17.07.2014 Harju Maakohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus kohustada lapse isa KP-t (puudutatud isik II) PP (laps, puudutatud isik I) avaldajale välja andma. Avalduse kohaselt on Harju Maakohus 12.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-28397 kehtestanud avaldaja ja puudutatud isiku II suhtluskorra nende ühise lapsega. Maakohtu määrus vaidlustati Tallinna Ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale on edasi kaevatud Riigikohtule.

Lapse isa nõuab lapsega kohtumisi maakohtu määrusega kehtestatud ema suhtluskorra ajal ja ähvardab, et kui tema nõudmisi ei täideta, ta last ema juurde ei luba. Kuna puudutatud isik II on Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustanud Riigikohtus, siis ei saa maakohtu määrust täita. Seega on avaldajal võimalik laps saada tagasi alles pärast Riigikohtu lahendi jõustumist. Esialgse õiguskaitse avalduse menetluse jooksul esitas avaldaja ettepaneku suhtlemiskorra reguleerimiseks kuni tsiviilasjas nr 2-13-28397 lahendi jõustumiseni.

2. Puudutatud isik II märkis, et tema on järginud Harju Maakohtu 12.11.2013 määrust. Hoopis lapse ema on määrust osaliselt ignoreerinud. Kehtestada tuleks kõigi osapoolte soovide ja võimalustega arvestav suhtlemiskord.

3. Puudutatud isik I ja Tallinna linn toetasid avaldust.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused 4. Harju Maakohus otsustas 06.08.2014 määrusega reguleerida, kuni tsiviilasjas nr 2-13- 28397 lahendi jõustumiseni, puudutatud isikute I ja II suhtluskorda esialgse õiguskaitse korras. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda, riigi õigusabikulud riigi kanda. 5. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa kohus esialgse õiguskaitse rakendamisel asja uuesti läbi vaadata ja kehtestada teistsugust suhtlemisekorda kui seda tegi Harju Maakohus 12.11.2013 määrusega tsiviilasja nr 2-13-28397 menetlemisel. Esimese astme kohus saab suhtluskorda muuta vanema avalduse alusel pärast Harju Maakohtu 12.11.2013 kohtumääruse jõustumist uute asjaolude ilmnemisel. 6. Kohus asus seisukohale, et kuni tsiviilasjas nr 2-13-28397 lahendi jõustumiseni tuleb pooltel järgida Harju Maakohtu 12.11.2013 määrusega kehtestatud suhtlemiskorda. Kuna Harju Maakohtu 12.11.2013 määrusega on isal õigus lapsega veeta pühi ja tähtpäevi ning samuti veeta koos olulised perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms), siis täpsustab kohus esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse suhtluskorda augustis 2014 lapse isapoolse suguvõsa kahel kokkutulekul.

Määruskaebused 7. Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 1.2, milles kohus määras, et isa pere jaoks traditsioonilisel suve lõppu tähistaval üritusel suvekodus osalemiseks läheb puudutatud isik II lapsele järele 30.08.2014 kell 12.00 ema kodu juurde ja toob lapse tagasi ema kodu juurde 31.08.2014 kell 16.00. Samuti palub avaldaja tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ja jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku II kanda. 8. Puudutatud isik II palub tühistada maakohtu määruse osaliselt, kuna see sisaldab punkte, mis ei ole täidetavad. Puudutatud isik II palub suhtluskorda muuta ja täiendada. Kohus on jätnud arvestamata suhtluskorda puudutavate isapoolsete ettepanekutega.

3

Vastused määruskaebustele 9. Vastuseks avaldaja määruskaebusele leidis puudutatud isik I, et määruse punkti 1.2 tühistamine on ajafaktori tõttu kaotanud aktuaalsuse. Puudutatud isik I vaidles puudutatud isik II määruskaebusele vastu. 10. Avaldaja palub jätta puudutatud isiku II määruskaebuse rahuldamata. 11. Tallinna linn nõustus vaidlustatud maakohtu määrusega.

Edasine menetluse käik 12. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 sätestab, et ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 656 lg 2 on ringkonnakohtul õigus määruskaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu määruskaebuse põhjendustest olenemata. 14. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on esitanud taotluse tsiviilasjas nr 2-13-28397 vaidluse all oleva suhte reguleerimiseks esialgse õiguskaitse korras. Ka maakohtu 06.08.2014 määruse kohaselt reguleeriti suhtluskorda lapsega kuni tsiviilasja nr 2-13- 28397 lahendi jõustumiseni. 15. Kohute infosüsteemist selgub, et MT on esitanud Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks, ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lähenemiskeelu kohaldamiseks (tsiviilasi nr 2-13-28397). Harju Maakohus rahuldas avalduse 12.11.2013 määrusega. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse KP. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.04.2014 määrusega maakohtu määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas KP määruskaebuse, mis on Riigikohtu poolt võetud menetlusse. 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus põhjendamatult lahendama esialgse õiguskaitse avaldust. TsMS § 4771 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 4 kohaselt lahendavad ringkonnakohus ja Riigikohus hagi tagamise ning hagi tagamise määruse muutmise ja tühistamise taotlused, kui asi, millega seoses taotletakse hagi tagamist või tagamise tühistamist või muutmist, on nende menetluses või kui neile on esitatud alama astme kohtu lahendi peale kaebus. TsMS § 670 lg 4 sätestab, et kui pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas kassatsioonkaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud ringkonnakohus. Vastavalt TsMS § 670 lg 5, pärast kassatsioonkaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toiminguid teha Riigikohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. 17. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust menetleda, vaid ta oleks selle pidanud edastama Riigikohtule. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt.

4

18. TsMS § 65 sätestab, et kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Arvestades, et esialgse õiguskaitse avaldus on esitatud kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, tuleb MT esialgse õiguskaitse avaldus saata Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Reet Allikvere Gaida Kivinurm