3-14-352/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-352 Haldusasi Margos Kelgu kaebus Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest

hüvitise

väljamõistmiseks

seoses kinnipidamistingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margos Kelgu määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrus muutmata ja Margos Kelgu määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Margos Kelk esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuna teda on peetud kinni liiga väikeses elukambris. Taotluses nõuab M. Kelk enda üksinda kambris hoidmist ning õhuaknale lisatud metallplaatide ja võrgu eemaldamist. Tartu Vangla kambritesse on kavandatud paigutada üks kinnipeetav, kuid kambritesse on paigutatud kaks kinnipeetavat, millega on vähendatud kinnipeetava isiklikku ruumi 2,47 m2-ni. Samuti ei ole kambrites piisavalt õhku kahele kinnipeetavale. Tartu Vangla jättis 27.02.2014. a otsustusega nr 1-13/288-2 M. Kelgu kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. M. Kelk esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt on M. Kelk viibinud alates oktoobrist 2010 kuni kaebuse esitamiseni (25.03.2014) Tartu Vangla ebainimlikes elutingimustes, mis on tekitanud talle füüsilisi, vaimseid ja moraalseid kannatusi. Kaebaja soovib rahalist kompensatsiooni vaimse ja moraalse kahju tekitamise eest summas, mis oleks kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendites ja analoogsetes kohtuasjades välja mõistetud summadega.

Kaebus sisaldab M. Kelgu taotlusi menetlusabi korras riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 06.05.2014. a määrusega M. Kelgu taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, vabastas M. Kelgu riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 50% ulatuses ning määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 125 eurot, andes tähtaja kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks. Halduskohus märkis, et arvestades kohtueelse menetluse materjale, saab kohus aru M. Kelgu nõuetest ja asjaoludest, millele ta tugineb. Halduskohus rakendab uurimispõhimõtet ja selgitab vajadusel olulised asjaolud ise välja. Samuti tagab halduskohus, et õigusliku kogenematuse tõttu ei jääks vajalik tõend või avaldus esitamata ning menetlusosaline saab esitada oma seisukohti. Seetõttu on M. Kelk käesolevas asjas võimeline oma õigusi ise kaitsma. Halduskohtu hinnangul on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud, kuna kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kahekordne keskmine kuu sissetulek oli 5,2 eurot. Siiski ei ole piisavalt alust eeldada, et M. Kelgu kavandatav menetluses osalemine seoses Tartu Vangla kambrite pindalaga oleks edukas. Tartu Vangla tavapärase kambri põrandapind ilma tualettruumita on S-hoones 8 m2 ja E- hoones 7,9 m2 või 8 m2. Seega minimaalsel juhul on Tartu Vanglas kinnipeetava kohta kambris pinda 3,95 m2. EIK otsuses Tunis vs Eesti on selgitatud, et kuigi 4 m2 kinnipeetava kohta on soovituslik standard, on üksnes isiklikust ruumi vähesusest tuvastatav inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumine juhul, kui isiklikku ruumi on alla

3 m2 kinnipeetava kohta. Samuti arvestab EIK kinnipeetava isiklikku ruumi, lahutades kambri pindalast tualettruumi pindala ning jagades saadud tulemuse kambris viibivate kinnipeetavate arvuga, isikliku ruumi arvutamiseks kambri pindalast aga mööbliga kaetud põrandapinda maha ei arvata. Ettevalmistavas menetluses ei pea kohus andma hinnangut hapnikusisaldusele kambris ning õhuakna ette paigaldatud füüsilistele barjääridele, kuna selle osas peaks kohus asuma tõendeid koguma ja hindama, mistõttu ei saa antud osas pidada M. Kelgu nõuet perspektiivituks.

M. Kelk nõuab õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kohus peab M. Kelgu nõuet perspektiivituks osas, milles see puudutab kambri pindala ning menetlusabi andmise kontekstis perspektiivseks osas, milles see puudutab õhku kinnipeetava kambris. Asjakohane on vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest 50% ulatuses ning määrata tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 125 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. M. Kelk esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebajal võimalik maksta halduskohtule kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu summas 125 eurot, kuna kaebajat ei toetata rahaliselt väljastpoolt vanglat ning vangla maksab tehtud töö eest naeruväärselt väikest tasu. Kaebaja jääb kõigi halduskohtule esitatud kaebuses välja toodud taotluste juurde. Tartu Vangla kambris on ühe kinnipeetava kohta vaba pinda 2,47 m2 kui arvestada mööblialune pind maha. Seega ei tule ühe kinnipeetava kohta kohustuslikku vaba pinda 3 m2, rääkimata soovituslikust vabast pinnast 4 m2 ühe kinnipeetava kohta. Samas on mõeldamatu, et kinnipeetavad saaks kõndida mööbli peal. Analoogsed barjäärid, mis Tartu Vangla paigaldas akende õhuluukide ette, võeti õiguskantsleri sekkumisel Patarei Vanglas akendelt ära. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 06.05.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

M. Kelgu määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. HKMS §-st 111 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebuse eduväljavaated. Isiku maksejõuetuse tuvastamine ei tingi automaatselt, et ta tuleb riigilõivu tasumisest vabastada. Kui halduskohus peab kaebuse eduväljavaateid väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal riigilõivu tasuda, talle menetlusabi ei anta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et M. Kelgul puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

7. Halduskohus on kaebaja riigilõivust vabastamisest keeldumist põhjendanud kaebuse vähese edulootusega Halduskohus on viidetega EIK lahenditele õigesti leidnud, et kuna kaebajal on kambris vähemalt 3,9-4 m2, siis puuduvad kaebusel eduväljavaated. EIK on kambri mööbli alla jäävatele pindadele osundanud olukordades, kus kinnipeetava isiklik ruum on alla 3 m2, sisaldades ka mööblit, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi, et rõhutada konventsiooni artikkel 3 rikkumist. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul mööbli tõttu ruumi vähenemine olla selliseks vangistustingimuseks, mis koos isikliku ruumiga arvestatuna tingiks kaebaja ebainimliku või alandava kohtlemise. Seega on halduskohus jätnud kaebaja kaebuse selles osas õigesti riigilõivust vabastamata ja kohustanud teda tasuma riigilõivu. Ka muud määruskaebuse põhjendused ei ole aluseks vaidlustatud määruse tühistamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi