3-13-1749/78 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.10.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1749

Haldusasi

A.E.u kaebused Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.18,

7.1.39 ja 7.1.49 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Vangla

kohustamiseks tagastada läbiotsimise käigus ära võetud esemed.

Menetlusosalised

Kaebaja — A.E.

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta A.E.u kaebused rahuldamata.

2. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 06.10.2014, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab

ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja

lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus

menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitati Tallinna Vangla kodukord (Kodukord),

mida muudeti osaliselt vangla direktori 27.05.2013 käskkirjaga nr 93. Kodukorra punkti 7.1 järgi on

kinnipeetavatele lisaks vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 sätestatule keelatud vangistusseaduse (VangS) §

15 lõike 4 alusel VangS § 15 lõikes 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: /.../ 7.1.18 kunsti- ja

kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a samas punktis loetletud esemed; /…/ 7.1.39 ..termotass; /…/

7.1.49 sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla.

2. 19.06.2013 toimunud läbiotsimisel võeti kambrist nr 28 muuhulgas ära A.E.ule kuuluvad kollane marker,

termotass ja plastikkauss. 04.07.2013 toimunud läbiotsimisel võeti ära talle kuuluv kollane marker. Kaebaja esitas

24.07.2013 vaide Kodukorra punktide 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Viitega

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dele 75 ning 77 ja 79 lg 1 punktile 3 andis Tallinna Vangla 31.07.2013 kirjaga

kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kirjas märgitu kohaselt avaldus Kodukorra punktide

7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 mõju kaebajale esemete äravõtmisega 19.06.2013 ning sellest päevast hakkas kulgema

Kodukorra viidatud punktide peale 30-päevane vaidlustamistähtaeg. Seetõttu ei pidanud vangla 24.07.2013

esitatud vaiet tähtaegseks. Kaebajal tuli selgitada vaide mittetähtaegsust ning esitada vaide esitamise tähtaja

ennistamise põhjendatud taotlus. Tallinna Vangla 13.08.2013 kirjaga tagastati kaebaja vaie VangS § 1¹ lõike 4¹ ja

HMS § 79 lg 1 punkti 3 alusel (I kd, tl 4).

3. 19.08.2013 saabus Tallinna Halduskohtule A.E.u kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.18, 7.1.39, ja

7.1.49 tühistamiseks osas, milles need keelavad kaebajal omada ja kasutada termoskruusi, kollaseid markereid ja

vangla kauplusest ostetud plastikkaussi (haldusasi nr 3-13-1749, I kd, tl 1–2). Kohus leidis 24.03.2014 määruses,

et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks (I kd, tl 59–63).

4. Kaebaja esitas 03.07.2013 Tallinna Vanglale vaide ära võetud esemete tagastamiseks, mille vangla talle tagastas.

Kaebaja esitas seepeale vanglale veelkord 05.07.2013 vaide esemete tagastamiseks. Vangla luges mõlemad vaided

taotlusteks ja neile vastati ühe 01.08.2013 vastusega nr 5-18/13/22800-2; 5-18/13/23047 (II kd, tl 6). Vangla märkis

vastuses, et on kaebajale 22.07.2013 kirjaga nr 5-18/13/21635-2 selgitanud, millistele õiguslikele alustele

tuginedes märgistusmarkerid, kauss ja termostass läbiotsimiste käigus ära võeti. Kaebaja esitas vangla 01.08.2013

vastusele nr 5-18/13/22800-2; 5-18/13/23047 vaide, mis 03.09.2013 vaideotsusega nr 5-15/13-26077-2

rahuldamata jäeti (II kd, tl 7).

5. A.E. esitas 09.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 01.08.2013 vastuse nr 5-18/13/22800-

2; 5-18/13/23047 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks tagastada läbiotsimise käigus ära võetud kollased

märgistusmarkerid (2 tk), hall termokruus ja kollane plastikkauss (haldusasi nr 3-13-1876). Hiljem kaebaja

tühistamisnõudest loobus (II kd, tl 30).

6. Halduskohus liitis 28.05.2014 määrusega (II kd, tl 53) haldusasjad nr 3-13-1749 ja nr 3-13-1876 ühte

menetlusse, jättes liidetud haldusasja numbriks nr 3-13-1749 (määruse resolutsiooni p 1). Kohus leidis, et tegemist

on omavahel seotud nõuetega, mis on ajendatud samast sündmusest – kaebaja kambris toimunud läbiotsimise

käigus võeti temalt ära esemed, mis Kodukorra vaidlustatud punktide kohaselt olid keelatud. Kohustamiskaebuse

lahendamine kaebajale läbiotsimise käigus ära võetud esemete tagastamiseks oleneb sellest, kas Kodukorra

punktid, mille kohaselt olid kõnealused esemed vanglas keelatud, jäävad kohtuvaidluse tulemusena kehtima või

mitte.

Kohus jättis rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus kohustamisnõude osas läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Kaebaja taotleb Kodukorra tühistamist osas, millega on keelatud kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja

joonistusvahendid, v.a samas punktis loetletud esemed (p 7.1.18); termotass (p 7.1.39) ning sarnase otstarbega

isiklikud esemed, mille tagab vangla (p 7.1.49). Samuti taotleb ta vangla kohustamist temalt ära võetud esemete

(markerid, termotass ja plastikkauss) tagastamiseks. Kaebaja on esitanud järgmised seisukohad.

7.1. Kaebuste kohaselt otsiti kamber nr 28 läbi kahel korral, s.o 19.06.2013 ja 04.07.2013. Esimesel korral võeti

ära kaebajale kuuluv vangla kauplusest ostetud plastikkauss ning termokruus ja kollane marker, mis olid kaebajal

kaasas vanglasse saabumisel. Teisel korral võeti ära teine kollane marker, mis oli samuti kaebajal kaasas juba

vanglasse saabumisel. 19.06.2013 läbiotsimise ja esemete äravõtmise ajal viibis kaebaja kartseris ja vabanes sealt

24.06.2013. Kaebajale ei selgunud Kodukorraga tutvumisel, et kõnealused esemed olnuks keelatud. Võetuse akti

polnud märgitud esemete äravõtmise õiguslikke aluseid, mistõttu esitas kaebaja 25.06.2013 vastustajale

selgitamistaotluse ja sai sellele vastuse 22.07.2013.

7.2. Äravõetud esemed ei vasta VangS § 15 lõikes 2 sätestatud keelatud esemete tunnustele. VSkE § 57 lõike 1

kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel

kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kaebajal oli vanglasse saabumisel

kõnealused termoskruus ja märgistusmarkerid kaasas. Aastate jooksul ei võtnud ükski vanglateenistuja neid

kaebajalt ära. Plastikkausi soetas kaebaja vanglateenistuse vahendusel vangla kauplusest.

7.3. Täiendavas seisukohas (I kd, tl 88 –89) märgib kaebaja vastuseks vastustaja seisukohtadele, et keeldu tuleb

vaadelda konkreetsete esemete osas, mille üle käib kohtuvaidlus. Kaebaja toob ka välja, milliseid vastustaja

esitatud kaalutlusi peab ta asjakohatuteks. Olukorras, kus väidetakse raskusi markeri kontrollimisel ja

läbiotsimisel, on vanglas lubatud esemed, mida on raskem või võimatu avada ja läbi otsida (teler, raadio,

veekeedukann, jalanõud jne). Termokruusi keelamise osas pole kohtule põhjendust üldse esitatud ning kodukorra

seletuskirjast ei nähtu, miks peaksid teiste esemete kohta esitatud põhjendused laienema. Vanglateenistuse

vahendusel soetatud kausi keelamisel peab kaebaja asjakohatuks põhjendusi raskustest kausi kontrollimisel ning

võimalusest sellesse midagi peita, samuti märkust esemete immutamisest narkootilise ainega. Kaebaja peab

tervikuna põhjendamatuks sarnaste esemete keelamist. Samuti peab ta asjakohatuks väidet võimalusest kasutada

kausi asemel kinnipeetavale lubatud kahte säilituskarpi, liiatigi on tal olemas vaid üks karp.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

8.1. Tühistamisnõude osas (I kd, tl 80–83) märgib vastustaja, et vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2

tähenduses. VangS § 105 lg 3 kohaselt kinnitab vangla kodukorra vangla direktor.

VangS § 15 lg-s 2 määratletakse kinnipeetavatele keelatud ained ja esemed. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib

vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. VSkE §-st 11 tulenevalt on VangS § 15 lg 4 alusel otsuse tegemine

direktori pädevuses. Seega oli Tallinna Vangla direktoril Kodukorra punktis 7.1 loetletud esemete ja ainete

keelamiseks pädevus.

Kodukorras sätestatud piirangud on seaduslikud, vajalikud julgeolekukaalutlustel, vastavad täideviimise

eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning ei moonuta seadustes sätestatud õiguste ja vabaduste olemust

(kooskõlas VangS §-ga 41) . Kaebuse väited ei tingi Kodukorra punktide 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 tühistamist.

Vastustaja palub arvestada Kodukorra vaidlustatud punktide osas Kodukorra seletuskirjas toodud põhjendustega

ning rõhutab seletuskirjas märgitust järgnevat.

8.1.1. Kodukorra p 7.1.18 kohaselt on kinnipeetavale keelatud kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja

joonistusvahendid, v.a järgmised esemed: vangla vahendusel soetatud esemed; koolist väljastatud esemed; vangla

vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud töötav sinine

pastapliiats (kuni 5 tk); vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis

saadetud värvipliiats (kuni 12 tk). Marker võib olla nii kunsti- ja kontoritarve, kui ka kirjutus- ja joonistusvahend

– seega kinnipeetavale keelatud ese, kuna markerit ei ole erandite hulgas märgitud.

Kodukorra seletuskirja p 7.1.18 kohaselt on neid esemeid vaja keelata, sest vangla ei suuda tagada nende sihipärast

kasutamist ning reeglina on neid väga keeruline läbi otsida. Esiteks geelpliiatsid, tint, pastapliiatsid, sulepead jm

sobivad eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis seab ohtu isikute elu ja tervise. Võimalus kasutada erinevaid

värve ahvatleb kinnipeetavaid (eriti noori) rohkem tätoveerima, sest värvilised tätoveeringud on atraktiivsemad.

Teiseks sobivad need esemed eriti hästi vara (seinte ja ruumielementide) kahjustamiseks. Kahjustuste eemaldamine

on reeglina keeruline ning sageli on ülevärvimine selleks ainus võimalus. Kolmandaks sobivad kõnealused esemed

väikesemõõduliste keelatud esemete ja ka ainete peitmiseks (nt nõel, narkootilised ained), kuid neid esemeid on

tülikas ja vahel ka võimatu eset kahjustamata läbi otsida, mistõttu seatakse ohtu vangla julgeolek. Markeri

keelustamisega ei võeta kinnipeetavatelt ära joonistamisvõimalust ega vajadusel teksti märgistamise võimalust,

sest lubatud on sinised pastapliiatsid ja kuni 12 värvipliiatsit.

8.1.2. Kodukorra p 7.1.39 kohaselt on kinnipeetavale keelatud kandekott, kohver, karp, kast, kann, termotass,

plastikalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese, v.a järgmised esemed: vanglateenistuse loal või poolt

väljastatud kott; viis kilekotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks; kuni kaks läbipaistvat plastsäilituskarpi. Karpide

kogumaht ei tohi ületada viit liitrit; vanglateenistuse vahendusel soetatud veefiltreerimiskann; vanglateenistuse

vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud plastikust seebikarp, hambaharjakarp, proteesikarp.

Kodukorra p 7.1.39 kohaselt on nimetatud esemete keelamise eesmärk tagada vangla üldine julgeolek. Kui

kinnipeetavate asjad on kottides, kohvrites, karpides või kastides, siis on vanglateenistuse ametnikel raske

kambreid efektiivselt jälgida ja läbi otsida. Termotass ei ole igapäevaseks eluks vanglas kinnipeetavale oluline ese.

Kinnipeetavale on vangla poolt tagatud kruus, mida ta saab sooja joogi hoidmiseks kasutada. Ehkki seletuskirja

põhjendustes otsesõnu ei räägita termotassi ohtlikkusest, laienevad seal toodud põhjendused karpide, kannude,

plastikaluste jms esemete ohtlikkusest ka termotassi keelamisele ja on asjakohased.

8.1.3. Kodukorra p 7.1.49 kohaselt on kinnipeetavale keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed. Kõnealuses

punktis nimetatud esemete omamine kambris seab ohtu vangla julgeoleku. Vanglal on oluliselt lihtsam tagada

vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavad kasutavad vanglast väljastatud esemed. Seesugustesse esemetesse on

reeglina keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripärasid. Väljastpoolt

kaasa võetud või saadetud esemetesse võib olla peidetud keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud

narkootilise ainega vms. Lisaks ei toimu vangla väljastatud esemetega reeglina mingisugust äritsemist nagu isiklike

esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu midagi tegemata, vaid ta saab toiminguid teha vangla

väljastatud esemetega, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetava õigusi.

8.1.4. Kodukorra punktist 3.6 tulenevalt on vangla on kohustatud tagama kinnipeetavale magamistarbed, rätiku(d)

ja toidunõud, et kinnipeetavale oleksid tagatud inimväärsed elamistingimused. Riikliku kinnipeetavate,

karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri väljavõttest nähtuvalt on kaebuse esitajale

24.11.2010 väljastatud kruus, lusikas ja kauss. Seega on A.E.ul kambris kauss olemas, mistõttu ei ole isiklik kauss

talle vajalik. Isiklike esemete lubamine põhjustab olukorra, kus vangla poolt väljastatud vara kasutatakse

mittesihtotstarbeliselt, aga samuti raskendab üleliigsete esemete olemasolu kambrite visuaalset kontrolli ja

läbiotsimist. Vangla poolt väljastatud esemetega sarnase otstarbega esemete mittelubamine on proportsionaalne

abinõu eesmärgi (julgeoleku tagamine) saavutamiseks. Kinnipeetavatele on lubatud ka kaks säilituskarpi, mida on

võimalik vajadusel ka kausina kasutada. Sellega on tagatud piisavas koguses nõusid, millest toitu tarbida ja/või

säilitada.

8.2. Kohustamisnõude osas leiab vastustaja (II kd, tl 51–52), et kaebajal pole võimalik seeläbi oma eesmärki

saavutada. Kuna kaebaja soovitud esemed on kehtiva haldusakti järgi vanglas keelatud, ei saa vastustaja taotletavat

toimingut kaalutlusõiguse alusel üldse sooritada. Kohus on kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, kuna esitatud

kaebuse eesmärk läbi kohustamisnõude ei ole saavutatav. Eesmärk on saavutatav läbi vangla kodukorra

vaidlustamise. Juhul, kui kohus tunnistab kehtetuks Kodukorra punktid 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49, saab vangla

kaalutlusõiguse alusel otsustada läbiotsimisel äravõetud esemete lubamise üle.

Äravõetud esemed on kodukorra punktide 7.1.18, 7.1.39 ja 7.1.49 kohaselt vanglas keelatud. Tegemist on kehtiva

haldusaktiga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut

sooritama, siis tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut

sooritama ning sellesisuline kaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus esitab esmalt oma seisukohad tühistamisnõude (I) ning seejärel kohustamisnõude osas (II).

I

10. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut,

sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Vanglas keelatud esemed on

sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud määruses. VangS § 15 lg 3 alusel on VSKE §‑s 641 kehtestatud

kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. VangS § 15 lg 4 alusel võib vanglateenistus keelata

täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lg‑s 2 sätestatud tingimustele.

VangS § 41 lg‑st 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid

piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel.

Praeguses asjas on vaidlustatud osaliselt Tallinna Vangla direktori käskkiri, millega VangS § 15 lg 4 alusel

kehtestati kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu.

Vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg‑s 2 loetletud põhjustel. Kohtupraktikas on tunnustatud

vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (Riigikohtu 21. juuni 2010.

a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13; 24. aprilli 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-12, p 12; 25. oktoobri

2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud

asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel.

Kohtupraktikas (viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14) on rõhutatud, et keelatud esemete loetelu

kehtestades teostab vangla diskretsiooni, mis peab HMS § 4 kohaselt toimuma kooskõlas volituste piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud

huve. Esemeid kaalutlusõiguse alusel keelates peab pädev otsustaja täitma ka kaalutlusotsusele omaselt

põhjendamiskohustust ning vältima kaalumisvigu.

11. Praeguses asjas ei ole vaidlust poolte vahel selles, et kõnealused esemed (markerid ja termotass) olid

keelatud vastavalt kodukorra p-dele 7.1.18 ja 7.1.39 ning vastavalt kodukorra p-le 7.1.49 olid keelatud sarnase

otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Praeguse vaidluse kontekstis seondub viimati nimetatud keeld

kaebajale plastkausi võimaldamisega kambrisse.

12. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 (alates 27.05.2013 kehtivas redaktsioonis) kohaselt on keelatud kunsti- ja

kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a järgmised esemed: vangla vahendusel soetatud esemed, koolist

väljastatud esemed, vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis

saadetud töötav sinine pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud

või vahistatule pakis saadetud värvipliiats (kuni 12 tk), vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja.

Kodukorra p-s 7.1.18 loetletud esemed (mille hulka on arvatud ka markerid) on kodukorra seletuskirja kohaselt

vaja keelata, sest vangla ei suuda tagada nende sihipärast kasutamist ning reeglina on neid esemeid väga keeruline

ka läbi otsida. Nimetatud esemed on ohtlikud mitmel põhjusel (vt ka vastustaja poolt esitatud põhjendused

käesoleva otsuse p-s 8.1.1). Esiteks sobivad eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis seab ohtu isikute elu ja

tervise. Erinevate värvide kasutamise võimalus muudab need veelgi atraktiivsemaks, eriti noorte puhul. Teiseks

sobivad need esemed eriti hästi vara kahjustamiseks, sest nendega on võimalik seintele ja ruumielementidele teha

joonistusi vms. Joonistuste eemaldamine elementi rikkumata on reeglina keeruline ning sageli on elemendi

ülevärvimine ainus võimalus taastada algupärane olukord. Kolmandaks sobivad kõnealused esemed

väikesemõõduliste keelatud esemete ja ka ainete peitmiseks (nt nõel, narkootilised ained), kuid neid esemeid on

tülikas ja vahel ka võimatu eset kahjustamata läbi otsida.

13. Varasemas kohtupraktikas (viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12; p 12.2 ja 16) on sarnaseid põhjendusi

(vangla vara kahjustamine seinte ja seinakatte rikkumise teel ning tätoveerimisega kaasnev nakkushaiguste levik

ja oht kinnipeetavate tervisele) markerite keelamisel peetud veenvaks. Samuti pidas kohus viidatud lahendis

markerite keelamist õiguspäraseks, kuna keeld ei välista joonistamisega tegelemist, kui selleks saab kasutada

teistsuguseid, vanglas lubatud vahendeid, nt värvipliiatseid või pastapliiatseid (p 16). Eeltoodud seisukohtadele

tuginedes leiab kohus ka praeguses asjas, et kodukorra p-s 7.1.18 sätestatud keeldu tuleb markerite osas pidada

õiguspäraseks.

14. Termotass kuulub käskkirja p 7.1.39 (alates 27.05.2013 kehtivas redaktsioonis) järgi sõnaselgelt esemete hulka,

mis on keelatud. Vastustaja möönab, et käskkirja seletuskirjas esitatud põhjendused ei kajasta otsesõnu termotassi

ohtlikkust, kuid leiab, et termotassi keelamisele laienevad ja on asjakohased seal toodud põhjendused karpide,

kannude, plastikaluste jms esemete ohtlikkusest. Kodukorra seletuskirja kohaselt võib sellistest esemetest saada

suuri teravaid kilde, mida on võimalik kasutada ka ründerelvadena. Samuti raskendab suure hulga pakendite ja

nõude olemasolu seletuskirja kohaselt läbiotsimist kambris ning seeläbi suureneb julgeolekuoht.

Kohus nõustub selles osas vastustajaga. Termotass ei kujuta kohtu hinnangul endast loetelus nimetatud muude

esemetega võrreldes sedavõrd eripärast eset, et samas loetelus nimetatud sarnase otstarbega esemete keelamisel

välja toodud ohu argument oleks kohatu või põhjendamatu. Pealegi on p-s 7.1.39 esitatud avatud loetelu, mille

alusel võidakse keelata ka loetelus tooduga sarnaseid esemeid, mis oma omaduste tõttu samasugust riski kujutavad.

Ka kaebaja ei ole esitanud argumente, miks termotassi keelamisele p 7.1.39 põhjendused ei laiene.

15. Kodukorra p-s 7.1.49 nimetatud piirangut, mille kohaselt on keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed,

mille tagab vangla, põhjendatud samuti vangla julgeolekuga. Seletuskirja kohaselt on vanglal oluliselt lihtsam

tagada vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavad kasutavad vangla väljastatud esemeid. Seesugustesse esemetesse

on reeglina keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripärasid. Väljastpoolt

kaasa võetud või saadetud esemetesse võib olla peidetud keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud

narkootilise ainega vms. Lisaks ei toimu vangla väljastatud esemetega reeglina mingisugust äritsemist nagu isiklike

esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu midagi tegemata, vaid ta saab toiminguid teha vangla

väljastatud esemetega, siis ei riku see piirang seletuskirja järgi kinnipeetava õigusi.

16. Praegusel juhul ajendas kaebajat kodukorra p 7.1.49 vaidlustama asjaolu, et temalt võeti läbiotsimisel ära

plastkauss. Kohus nõustub kaebajaga selles, et teatud põhjendused on plastkausi omadusi arvestades tõepoolest

asjakohatud (näiteks põhjendused vanglaväliselt saadud esemete immutamisest narkootiliste ainetega või võimalus

neisse midagi peita). Samas tuleb silmas pidada, et tegemist on universaalse iseloomuga piiranguga, mis hõlmab

väga erinevate omadustega esemeid ning seetõttu on üldist laadi ka põhjendused, mille peamine eesmärk on

julgeolekuohu minimeerimine vanglas. Esitatud põhjendustega ei keelatud mitte konkreetselt plastkaussi, vaid

üldisemalt sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Üksikute asjakohatute põhjenduste nimetamine

ei muuda kodukorra kõnealuses punktis sätestatud keeldu seetõttu veel õigusvastaseks, kui vastustaja on keeldu ka

kaalutlusõigust eesmärgipäraselt teostades esitanud asjakohased, sh julgeolekukaalutlusel põhinevad selgitused.

Ka praeguses asjas on vastustaja lisaks Kodukorra p 7.1.49 seletuskirjas esitatud põhjendustele kohtumenetluses

esile toonud täiendavaid põhjendusi – liigsete esemete olemasolu kambris tingib nende mittesihtotstarbelise

kasutamise ning raskendab kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimist (I kd, tl 83). Sellist julgeolekukaalutlusest

kantud eesmärki on põhjendustes kasutanud erinevate keeldude puhul, sh eelnevalt otsuse p-s 14 loetletud

esemetega seoses.

17. Kaalutlusotsuse õiguspärasuse üheks eelduseks on tuginemine asjakohastele kaalutlustele ning

põhjendamiskohustuse piisav täitmine. Kohtupraktikast (Riigikohtu 29.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12,

p 20) tulenevalt võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud

põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Samuti võib

kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et

haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel.

Kohtupraktikas (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 19) on rõhutatud üldkorralduse kui sellise haldusakti

eripära, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele. Sellise üldkorralduse, nagu ka

praeguses asjas vaidlustatud käskkirja, puhul puudub personaalselt ja konkreetselt määratletud adressaatide ring,

keda oleks mõistlikul viisil võimalik enne akti andmist ära kuulata ja kellest igaühe erilisi huve oleks võimalik

välja selgitada ning põhjendamisel ära märkida. Seetõttu pole peetud haldusakti tühistamist tingivaks

põhjendamisveaks, kui haldusorgan on esitanud keeldu õigustavad kaalukad põhimotiivid, mis võivad kaebaja

väidetele vastamiseks vajada täiendamist ja täpsustamist kohtumenetluses.

Kohus on seisukohal, et esitades Kodukorra p 7.1.49 põhjendused seletuskirjas ning täiendades neid

kohtumenetluses esitatud põhjendustega, on vastustaja põhjendamiskohustuse täitnud. Kohtumenetluses

täiendavalt esitatud põhjendused viitega julgeoleku tagamise vajadusele veenavad kohut selles, et vastustaja on

neist põhjendustest ka keeldu kehtestades lähtunud. Sellisest kaalutlusest lähtumine on Kodukorras esemete

keelamise põhjendamisel läbiv argument.

18. Oht isikute ja vangla julgeolekule ning varale ei saa alati ja igasuguste piirangute õigustamisel olla

vaieldamatult ülekaalukas argument. Julgeolekuohu tähendus sõltub kaalumisel olevate hüvede olulisusest ning

õiguste riive intensiivsusest (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 20). Praegusel juhul on kohus

seisukohal, et sarnase eseme keelamine olukorras, kus selleks esemeks on plastkauss, ei kujuta endast kuigivõrd

intensiivset riivet, mis poleks õigustatav julgeolekukaalutlustega. Vastustaja on kohtule esitanud väljavõtte

vangiregistrist, mille kohaselt on kaebajale väljastatud üks kauss (I kd, tl 84). Vastustaja on kohtumenetluses

selgitanud (I kd, tl 83), et lisaks kausile on kinnipeetavatel lubatud ka kaks säilituskarpi, mida saab sarnaselt

kausiga toiduainete hoidmiseks kasutada. Tuleb ka arvestada, et vanglas tagatakse kinnipeetavate toitlustamine

organiseeritult ning kambris hoitakse toiduaineid vaid täiendavalt, mitte kõiki igapäevaselt vajalikke toiduaineid.

Võimatus saada kambris kasutada erinevaid meelepäraseid esemeid, sh toidu- või säilitusnõusid, ei riiva praeguse

vaidluse kontekstis kahtlemata isiku õigusi määral, mis poleks õigustatav vajadusega tagada vanglas julgeolek ja

ohutus, sh kambrite tõhus ja võimalikult vähest ressurssi kulutav kontroll.

Seetõttu ei oma ka tähendust kaebaja väide, et kõnealuse kausi on ta soetanud vangla kaupluse kaudu. Kodukorra

p 7.1.49 tähenduses eristatakse vangla poolt väljastatud esemeid ja kaebaja isiklikke esemeid, viimaste hulka

kuuluvad ka esemed, mis kaebaja on vangla kauplusest ostnud.

19. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole asjakohane kaebaja viide Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr

3-3-1-1-12. Viidatud lahendi p-s 13 märkis halduskolleegium, et kui vangistusõiguse normide järgi puudub alus

eseme keelamiseks, ei saa kambris teist samasugust eset keelata vaid seetõttu, et kambris juba on kinnipeetaval

samasugune ese. Praeguse vaidluse puhul on tegemist olukorraga, kus sarnased esemed on keelatud vangla

direktori käskkirjaga, mille andmiseks on sätestatud alus VangS § 15 lg-s 4, st keeld tuleneb vangistusõiguse

normidest.

20. Eelnevast tulenevalt puudub alus tühistamiskaebuse rahuldamiseks ning Tallinna Vangla kodukorra

tühistamiseks vaidlustatud osas.

II

21. Kaebaja on esitanud ka kaebuse vastustaja kohustamiseks temalt läbiotsimiste käigus ära võetud esemete

tagastamiseks. Vaidlust kõnealuste esemete (kaks markerit, termotass ja plastikkauss) äravõtmise üle pole. Pooled

on aga erineval seisukohal esemete äravõtmise põhjendatuse osas.

22. Isikule vanglateenistuse poolt äravõetud esemete tagastamine on oma õiguslikult tähenduselt toiming

(Riigikohtu 16.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-14, p 20 ja 26.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-77-11, p

10). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja

on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on kehtivast õigusest tulenevalt

kohustuslik ja lubatud. Nagu kohus eelpool Tallinna Vangla kodukorra osas vaidlustatud ulatuses leidis, oli

tegemist õiguspäraste keeldudega, ning nimetatud sätetele tuginedes ära võetud esemete tagastamiseks ei ole

vastustaja RVastS § 6 lg 1 tähenduses kohustatud. Tallinna Vangla kodukorra sätted praeguses haldusasjas

vaidlustatud ulatuses on kehtivad. Kehtiv haldusakt on vastavalt haldusmenetluse seaduse § 60 lg-le 2 täitmiseks

kohustuslik. Kohus ei saa kohustamiskaebust rahuldada ka seetõttu, et kaebaja poolt taotletav toiming ei ole kehtiva

õiguse järgi lubatav – kaebaja soovitud esemete väljastamist ei luba kodukorra kehtivad sätted.

23. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebused jätta rahuldamata.

24. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vabastatud (kd I, tl 59–63 kd ja II, tl 21–23). Kuna kaebus

jääb rahuldamata, jääb kaebaja riigilõiv HKMS § 118 lg 3 kohaselt riigi kanda. Menetlusosaliste muid kulusid

asjas ei nähtu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik